Kasutusala: malmi, alumiiniumi, messini ja kuni 2 mm paksuse terase keevitamine. 3. Keevitusleek Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ning lisametalli. Kõik süsivesinikke sisaldavad põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit. 3.2. Leegi skeem ja temperatuuri jagunemine tsoonide järgi 1. Tuum - 2. Töötsoon 3. Loit Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt. Tuuma suurus oleneb küttesegu koostisest, hulgast ja väljavoolukiirusest. Leegi tuuma läbimõõdu määrab kindlaks suudmikukanali läbimõõt, tema pikkuse aga gaasisegu väljavoolukiirus. Hapnikurõhu
keevitusõmblus. Gaaskeevitust kasutatakse laialdaselt väikese läbimõõduga torude keevitamisel (kuni 100mm), eriti kütte- ja kuumavee süsteemide montaažil, vee- ja gaasitorustike ning teiste torukonstruktsioonide ühendamiseks. Keevituse protsessi tunnusnumber on 311. Keevitusleek Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leek kuumutab ja sulatab keevitustsoonis põhi- ning lisametalli. Põlevgaasid annavad keevitusleefi, millel on kolm selgelt eristatavat tsooni: tuum, töötsoon ja loit. Tuumal on selgelt eristatavad piirjooned, mis muutuvad otsast sujuvalt ümaraks, eredalt helendava ümbrisega. Tuuma mõõtmed sõltuvad põlevsegu koostisest, gaasi kulust ja väljavoolukiirusest. Töötsoon paikneb tuumast kaugemal ning erineb märgatavalt tuumast leegi tumedama värvuse tõttu. Loit järgneb leegi keskosale. Loidu temperatuur on tunduvalt madalam – 1200-2520C. Gaasileegi pikkus sõltub suudmiku numbrist ja ulatub 20mm. Leegi
Keevituskohale toimetatakse vesinik terasballoonides, gaasilises olekus rõhu all. Kasutusala: malmi, alumiiniumi, messini ja kuni 2 mm paksuse terase keevitamine Keevitusleek Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ning lisametalli. Kõik süsivesinikke sisaldavad põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit. Leegi skeem ja temperatuuri jagunemine tsoonide järgi: 1. Tuum 2. Töötsoon 3. Loit Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt. Tuuma suurus oleneb küttesegu koostisest, hulgast ja väljavoolukiirusest. Leegi tuuma läbimõõdu määrab kindlaks suudmikukanali läbimõõt, tema pikkuse aga gaasisegu väljavoolukiirus. Hapnikurõhu suurendamisel kasvab põlevsegu väljavoolukiirus ja
Kasutusala: malmi, alumiiniumi, messini ja kuni 2 mm paksuse terase keevitamine. 6 Keevitusleek Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ning lisametalli. Kõik süsivesinikke sisaldavad põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit. Leegi skeem ja temperatuuri jagunemine tsoonide järgi 1. Tuum 2. Töötsoon 3. Loit Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt. Tuuma suurus oleneb küttesegu koostisest, hulgast ja väljavoolukiirusest. Leegi tuuma läbimõõdu määrab kindlaks suudmikukanali läbimõõt, tema pikkuse aga gaasisegu väljavoolukiirus. Hapnikurõhu suurendamisel kasvab põlevsegu väljavoolukiirus ja
Seetõttu tuleb keevitustöödel rangelt täita ohutusnõudeid. Keevituskohale toimetatakse vesinik terasballoonides, gaasilises olekus rõhu all. Kasutusala: malmi, alumiiniumi, messini ja kuni 2 mm paksuse terase keevitamine Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ning lisametalli. Kõik põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit. Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt. Tuuma suurus oleneb küttesegu koostisest, hulgast ja väljavoolukiirusest. Leegi tuuma läbimõõdu määrab kindlaks suudmikukanali läbimõõt, tema pikkuse aga gaasisegu väljavoolukiirus. Hapnikurõhu suurendamisel kasvab põlevsegu väljavoolukiirus ja keevitusleegi tuum pikeneb, väljavoolukiiruse vähendamisel tuum lüheneb. Tuuma temperatuur on ligikaudu 1000ºC. Töötsoon
Keevituskohale toimetatakse vesinik terasballoonides, gaasilises olekus rõhu all. Kasutusala: malmi, alumiiniumi, messini ja kuni 2 mm paksuse terase keevitamine. Keevitusleek Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ning lisametalli. Kõik süsivesinikke sisaldavad põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit. 3.2. Leegi skeem ja temperatuuri jagunemine tsoonide järgi 1.Tuum 2.Töötsoon 3. Loit Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt. Tuuma suurus oleneb küttesegu koostisest, hulgast ja väljavoolukiirusest. Leegi tuuma läbimõõdu määrab kindlaks suudmikukanali läbimõõt, tema pikkuse aga gaasisegu väljavoolukiirus. Hapnikurõhu suurendamisel kasvab põlevsegu väljavoolukiirus ja
Kasutusala: malmi, alumiiniumi, messini ja kuni 2 mm paksuse terase keevitamine. 4 Keevitusleek Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ning lisametalli. Kõik süsivesinikke sisaldavad põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit. 3.2. Leegi skeem ja temperatuuri jagunemine tsoonide järgi 1.Tuum 2.Töötsoon 3. Loit Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt. Tuuma suurus oleneb küttesegu koostisest, hulgast ja väljavoolukiirusest. Leegi tuuma läbimõõdu määrab kindlaks suudmikukanali läbimõõt, tema pikkuse aga gaasisegu väljavoolukiirus. Hapnikurõhu suurendamisel kasvab põlevsegu väljavoolukiirus ja
tuleb jalge alla pink panna Ei tohi pärssida liigutusi Võrdlus kabinetiga Ebamugav tool Ennast raske liigutada kitsuse pärast Töölaud Laud peab olema õige kõrgusega Õige kõrgus on kui ulatud klaviatuurini hoides õlavarsi keha lähedal Kui laua kõrgust ei saa muuta tuleb muuta tooli kõrgust Võrdlus kabinetiga Laud liiga madal Töötsooni põhimõtete kohaldamine Töötsoon on ala, kus asetsevad seadmed ja materjalid töökohal Esmane ala – lähim tsoon, kus on kõige sagedamini kasutatavad asjad, mida kasutatakse kauem Teine ala – igapäevaselt kasutatavad asjad, mida kasutatakse lühiajaliselt Soovitud tsoon – harva kasutatavad asjad Kehaasend Mugav asend avaldab vähim survet luu- ja lihaskonnale Klaviatuur ei tohi lauaservast liiga kaugel olla Geelpadi randme alla, millega kasutatakse hiirt
peale sulatada. Gaaskeevitusel kuni 3mm paksustel materjalidel kasutatakse I- pilu ja pilu laius on 2-3 mm. Üle 3mm paksuste materjalide keevitamisel kasutatakse V -pilu, mille faasid moodustavad 60°-se nurga ning pilu on 2-4mm. Keevitusleek Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ning lisametalli. Kõik süsivesinikke sisaldavad põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit. 3.2. Leegi skeem ja temperatuuri jagunemine tsoonide järgi 1. Tuum 2. Töötsoon 3. Loit Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, v ta pind helendub tugevalt. Tuuma suurus oleneb küttesegu koostisest, hulgast ja äljavoolukiirusest. Leegi tuuma läbimõõdu määrab kindlaks suudmikukanali läbimõõt, tema pikkuse aga gaasisegu väljavoolukiirus. Hapnikurõhu suurendamisel kasvab põlevsegu väljavoolukiirus ja
Kui rõhu all olev gaasiline hapnik puutub kokku orgaaniliste ainetega, siis võib toimuda isesüttumine. Seepärast kogu hapniku tarbimisel kasutatav aparatuur ja baloonid tuleb puhastada rasvast ja õlist. 1.3. Gaaskeevitusleek. Gaaskeevitu leek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leek kuumutab ja sulatab keevitustsoonis põhi- ning lisametalli. Põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristavad tsooni: tuum, töötsoon ja loit. Tuuma mõõtmed sõltuvad põlevsegu koostidest; gaasi kulust ja väljavoolukiirusest. Töötsoon paikneb tuumest kaugemal ning erineb märgatavalt tuumast leegi tumedama värvuse tõttu. Töötsooni kõrgeim temperatuur on 3140C ja see asub 3-6 mm kaugusel tuuma otsast. Loit järgneb leegi keskosale. Loidu temperatuur on tunduvalt madalam 1200C...2520C. 1.3.1.Keevitusleegi liigid. Keevitusleek võib olla raguleeritud teravaks või pehmeks. 1.3.1.1.Terav leek.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING referaat ,,Metallide termotöötluseks kasutatavad seadmed" Õppeaine: Metallide termotöötlus ja seadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-31 Üliõpilane: Gerda Rand Juhendaja: Annika Koitmäe Tallinn 2011 Tööstusahjude tüübid Vannahi Vannahjud on vaba tööruumiga ahjud, mille alumine osa on ehitatud vannina. Vannahjude kasutusala on materjalide sulatamine. Terast toodetakse martäänahjudes, mitmesugused vannahjud on tarvitusel värvilises metallurgias. Suurimad neist on peegeldusahjud pikkusega 30...50 m, mida kasutatakse näiteks rikastatud vasemaagi sulatamisel pooltooteks vasekiviks. Martäänahjust . sulaterase väljumistemperatuur on 1550...1650 °C, mistõttu ka töökambrist väljuva gaasi temperatuur on kõr...
Meestel- nägu, käed, jalad; ülaselg, rind, tuharad, puusad; kõht ja küljed 15. MILLISED ON ERINEVAD TREENINGTSOONID? 50-60% maksimaalsest pulsisagedusest- tavapäraseks igapäevaseks tegevuseks 60-70% maksimaalsest pulsisagedusest- tõhus ja tulemuslik kaalus kaotamiseks 70-80% maksimaalsest pulsisagedusest- vastupidavuse parandamiseks 80-100% maksimaalsest pulsisagedusest- võistlusspordiks Aeroobne tsoon- organismi töötsoon, kus kasutatakse energia tootmiseks hapnikku. Energiat saadakse nii süsivesikutelt kui ka rasvadelt. Saad mõõdukalt rääkida. Anaeroobne tsoon- organismi töötsoon, kus energiat toodetakse ilma hapnikuta. Energiat saadakse põhiliselt süsivesikutest. Selles tsoonis hingeldad juba tugevamalt. 16. MITU KCAL ANNAB 1G SÜSIVESINIKKE, VALKE, RASVU? 1g süsivesikuid = 4,0 kcal 1g valke = 4,0 kcal 1g rasvu = 9,0 kcal 17. KUIDAS ARVUTADA OPTIMAALSET SÜDAMELÖÖGISAGEDUST? 220 vanus (mehed)
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Ohutustehnika tellingutel Referaat Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2011 TÖÖTAJA ÜLDISED KOHUSTUSED · Täida tööandja või objekti peatöövõtja pooltkehtestatud ohutusnõudeid. · Kasuta tööandjapoolt antud isikukaitsevahendeid (kiiver, kuulmiskaitsed, kaitseprillid, turvajalatsid). · Teata ehitusobjektil ilmnenud tööturvalisust ohustavatest puudustest, ohtudest ja riskidest viivitamatult töödejuhatajale või peatöövõtja tööohutuse eest vastutavale isikule. · Hoolitse omalt poolt selle eest, et ehitusobjektil valitseks kord ning kõiki töövahendeid hoitaks ettenähtud kohas. · Töövahendite ohutusseadmete ja kaitsekonstruktsioonide eemaldamine ilma töö...
SISEKLIIMA MÕÕDISTAMINE ARUANNE Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 31 Juhendaja: lektor Leena Paap Esitamiskuupäev: 22.09.2015 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 1.OPERATIIV TEMPERATUURI ARVUTAMINE EVS-EN 15251:2007(2010)..............................5 2.ÕHU SUHTELISE NIISKUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007(2010)....................................8 3.ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007 (2010)..........................................9 4.ÕHU CO2 SISALDUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007 (2010)...........................................11 5.NIISKUSE JA TEMPERATUURI...
· Kolmas tsoon töölaual peaks olemas see ala, kus käed viibivad harva. Sinna paigutatakse asjad, mida harvemini kasutatakse. Töötajast otse ette ulatub selle ala tsoon ca 60 cm ning külgedele ca 90 cm. Töötasapinna tegevuspiirkondadest on oluline ka laua kuju. Tavalist ristkujukujulist ning L-kujulist lauda ei peeta ergonoomiliseks, eelistada tuleks U-kujulist lauda töötamiseks. U-kujulise laua töötsoon on kasutusel maksimaalselt siis, kui kõik vajalikud materjalid ja töövahendid on käepärast. Sel juhul on 92% töötsoonist kasulik. Sellise laua puhul asuvad kuvar, klaviatuur ja töötaja ühel sirgel õpilase lihased on võrdselt koormatud (Mumm, 2007). Klaviatuuri kasutamisel tuleb kasuks pimekirja oskus, sest annab eelise andmeid sisestada kümne sõrmega ilma klahve vaatamata (Tuisk, 2008). Klahvide pidev vaatamine
Segamörtidest leiavad kasutamist müüritöödel peamiselt tsement-lubimört ja vähem tsement- savimört. Tsement annab mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi plastsuse ning veehoidvuse. Nõuded müürsepa töökohale Töökoht peab olema küllalt avar, selleks et tööline saaks seal takistamatult töötada. Materjali ja töövahendite paiguutus peab olema selline, et töölisel poleks vaja teha asjatuid liigutusi või samme. Töökoht koosneb kolmest tsoonist: 1. 60....70 cm laiune töötsoon, millel töötavad müürsepad. 2. 65....100 cm laiune materjalitsoon, millele paigutatakse tellised, mört ja sissemüüritavad tarirauad. 3. 100....125 laiune transporditsoon materjalide kohaletoomiseks. Töökohal peavad olema vaaminevad tööriistad. Tööriistad peavad olema korras ja puhtad. Töövahendid Müürikellu- kasutatakse mördikihi tasandamiseks Müürivasar-kasutatakse telliste parajaks raiumiseks ja tahumiseks Vuukraud-kasutatakse vuukide vormimiseks
Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist : · Jalad peavad toetuma kindlalt maha. · Pane küünarvarred täies pikkuses lauale ja jälgi, et õlad ei oleks tõstetud. Tõstetud õlgade korral on laud liiga kõrge. · Reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm vaba ruumi. Ergonoomilise töölaua kasutamine. Joonisel on kujundatud optimaalne ergonoomiline töökoht. Töötaja töötsoon on kasutusel täies ulatuses, kõik vajalikud materjalid ja töövahendid on käepärast. Teisisõnu 92% töötsoonist on kasulik. Kuvar, klaviatuur ja töötaja asuvad ühel sirgel, seega töötaja lihased teevad ühesugust tööd ning on võrdselt koormatud. Kontoritool · mida rohkem on võimalik tooli kõrgust muuta, seda parem · rataste olemasolu · istme laius 45 < cm
tegemisel. Välja on toodud erinevad tööriistad, -seadmed ja -vahendid. Lisaks olen välja toonud pildimaterjali koos täpsustavate kommentaaridega. 3 2. PINGEALUSTE TÖÖDE ÜLDNÕUDED Pingealuste töötoimingute ajal võivad töötajad puudutada pingestatud paljasosi või siseneda pingealusesse töötsooni kas oma kehaosadega või käsitsevate tööriistade, -seadmete või –vahenditega. Pingealune töötsoon on pingestatud paljasosa ümbritsev ruumiosa. Pingealuse töötsooni välimine piir on kindlalt määratletud. 4 Oluline nõue on, et pingealuseid töötoiminguid tohib sooritada alles pärast plahvatus- ja tuleriski kõrvaldamist. Tööpaik peab olema püsikindel, et töötaja mõlemad käed jääksid vabaks. Töötajad peavad kandma sobivaid ning pingealuste tööde nõutele vastavaid
Terminid jootmine leegiga puhastamine lõikamine painutamine propaan sulamistemperatuur süsinik vesinik õgvendamine õhk 3.3. Keevitusleek Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada kee- vituskohas põhi- ning lisametalli. Kõik põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit. 1. Tuum - 2. Töötsoon 3. Loit Sele 3.2. Leegi skeem ja temperatuuri jagunemine tsoonide järgi 26 Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt. Tuuma suurus oleneb küttesegu koostisest, hulgast ja väljavoolukiirusest. Leegi tuuma läbimõõdu määrab kindlaks suudmikukanali läbimõõt, tema pikkuse aga gaasisegu väljavoolukiirus. Hapnikurõhu suurenda-
Töökäsk luba Töökäsk-loa vormil koostatud tööülesanne töörühma juhtijale (jälgijale, töö tegijale) töö ohutuks tegemiseks Tööde täieliku lõpetamise teade Korralduste ja teadete vormil koostatud teade, mille annab elektritöö juht või omaelektritöö korral käidukorraldaja lülitamiste juhtijale pärast tööde täielikku lõpetamist. Töökoht Üks või mitu paika, piirkonda või ala, kus tuleb sooritamisele, sooritatakse või sooritati töötoiminguid. Pingealune töötsoon, ohutsoon Pingestatud osi ümbritsev ruumiosa, milles isolatsioonitase ei väldi elektriohtu, kui sellesse ulatuda või siseneda ilma kaitsemeetmeid kasutamata. Pingelähedane tsoon Väljaspool pingealusest töötsooni asuv, teatava kauguseni ulatuv ruumiosa Kaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtuvalt kehtivad kasutuspiirangud. Õhuliinikaitsevöönd
kasutusse, tuleb jälgida, et lamp valgustaks just paberitega töötamis tsooni; et töötsoon ei oleks üle valgustatud (valgustustihedus ei ületaks oluliselt tööruumi
ning küünarvars on paralleelne põrandaga Randmed on ülestõstetud, tekib sirgjoon käeseljast küünarnukini. Kirjutamise asend: Tööasend peab olema pingevaba ja mugav Kirjutamise algasend – poolkõverdatud sõrmed asuvad alussõrmiste kohal neid kergelt puudutades, pöidlad vahesõrmiste kohal. Kirjutamise tehnika: Mõlemal käel ja sõrmel on oma töötsoon Lööki sooritav sõrm lahkub alussõrmiselt, teeb löögi ning pöördub kohe tagasi oma kohale Lüüa tuleb pehme ja lühikese vajutsena Silmad jälgivad põhiliselt arvutiekraani või ärakirjutavat teksti. Kontrollida käte asendit! Ärakirjutatav tekst asub arvutist vasakul, võimalikult kaldenurga all. Alussõrmised (vt joonis 25) – a s d f – j k l ö Joonis 25. Alussõrmised
tehtud kaitselahutamistest maandamistest ja lühitamistest, ning töökoha tähistamisest, mille annab lülitamiste juhtija elektritöö juhile. Töökäsk-luba- töökäsk-loa vormil koostatud töö ülesanne töörühma juhtijale tööohutuks teostamiseks. Töödetäieliku lõpetamise teade- korralduste vormil koostatud teade, mille annab elektritööjuht lülitamiste juhtijale pärast tööde täieliku lõpetamist. Töötsoon Töökoht Üks või mitu paika, piirkonda või ala, kus tuleb sooritamisele, sooritatakse või sooritati töötoiminguid. Pingealune töötsoon ohutsoon- pingestatud osi ümbritseb ruumi osa, mille isolatsiooni tase ei väldi elektriohtu, kui sellesse ulatuda või siseneda ilma kaitsemeetmeid kasutamata.(DL) Pingelähedane tsoon- väljaspool pingealusest töötsooni asub, teatava kauguseni ulatav ruumiosa.(DV) DL-pingealuse töötsooni välispiiri määrav kaugus.
Eesmärgiks on luua: · töövõtted · tööasendid · töökeskkond mis vastaksid inimese kehaehitusele, omadustele, töövõimele. Ergonoomia universaalsus - · rakendub kõikjal: tööl, kodus, harrastustel · lihtsustab tööd kõigil elualadel · töötegemise võimalikkus ka puuetega inimestele Kuidas on inimesel kõige otstarbekam ja mugavam pikka aega teatud tööoperatsiooni sooritada? Töötsoonid: a) I ebamugav töötsoon; II vähemugav töötsoon, III mugav töötsoon Materjali kinnitamine: b) hööveldamisel, c) viilimisel September 2008 Tartu Kutsehariduskeskus Käte töötsoonid horisontaalsel tööpinnal: Põhitööks vajalik tavaline töö, piirkond 0 20 cm; episoodiline 70 cm; harva kasutatav 90 cm. Jalgade asend Istudes: ruumi laius vähemalt 60 cm; sügavus vähemalt 45 cm põranda tasapinnal
teineteisest. Materjal puruneb surve-, hõõrde- ja paindejõudude toimel. Järsu koonusega purusti () koosneb üksikutest massiivsetest tugev-dusribidega profiilrõngastest, mille äärikud on poltidega ühendatud terviklikuks kereks 1. Seest kulumikindlate plaatidega vooderdatud töötsoon moodustab sisemise liikumatu koonuse 2. Liikuva purustus-koonuse 3 võll 6 paigaldub koonuse riputusliigendile 5, mida kannab koonuse peale kinnitatud täiteavadega traavers 4. Võlli alumine ots toetub ekstsentrikkannu 8, mis pöörleb vastavas tugitaldmikus. Kan-nu käitab ajamivõlli koonushammasratas. Ekstsentrikkannu
/äraviimiseks. Värav nr. 2 on hoone idapoolt, see on väljasõiduvärav objektile. Monteeritavate elementidega veokid tulevad mööda Rakvere tänavat ning pööravad objektile värava nr. 1 kaudu. Selleks reguleerija ajutiselt peatab liikluse Rakvere tänaval, maksimaalselt kaheks minutiks. Tühjad veokid sõidavad välja objektilt väravast nr. 2. 2.7 Kraana Liebherr LTM 1050 50t Objekti põhiliseks montaazi kraanaks on Liebherr LTM 1050 50t. Kraana töötsoon, ohutsoon ja nende graafilised arvutused on näidatud joonisel ,,EHITUSPLATSI ÜLDPLAAN". Kraana montaazi parameetrid lühidalt: - Nooleulatusel 24 m tõstejõud 4,5 t - Nooleulatusel 17 m tõstejõud 7,8 t - Pikkus 8,7 m - Laius 6,3 m Kraana tuuakse platsile üks päev enne montaazitööde algust. 2.8 Vertikaalplaneerimine ja vee ärajuhtimine Hoone absoluutne kõrgus ±0,00 = 77,90 m on valitud lähtudes olemasolevast reljeefist ja
kopplabida esiservaga. Müürsepa töökoht. Müürsepa töökoha moodustavat laotav seinaosa ja pind, millel paiknevad materjalid, töövahendid ja tööriistad. Töökoht peab olema küllalt avar, selleks et tööline saaks seal takistamatult töötada. Materjali ja töövahendite paigutus peab olema selline, et töölisel poleks vaja teha asjatuid liigutusi või samme. Töökoht koosneb kolmest tsoonist: 1) 60. . . 70 cm laiune töötsoon , millel töötavad müürsepad; 2) 65. . .100 cm laiune materjalitsoon, millele paigutatakse tellised, mört ja sissemüüritavad tarirauad; 3) 100. . . 125 laiune transporditsoon materjalide kohaletoomiseks. Töökoha kogulaius vastab harilikult töölava laiusele ja on 240. . . 260 cm. Kui kasutakse kraanat, mis tõstab materjalid otse töökohale, siis transporditsooni ei vajata.
lähtematerjali. Lauge purustuskoonusega purusti koonuste tippnurgad on suuremad, koonuste alaosas on nende moodustajad praktiliselt rööbiti ning rööptsoon on küllalt suur, tagamaks kvaliteetset valmistoodangut. Järsu koonusega purusti () koosneb üksikutest massiivsetest tugevdusribidega profiilrõngastest, mille äärikud on poltidega ühendatud terviklikuks kereks 1. Seest kulumikindlate plaatidega vooderdatud töötsoon moodustab sisemise liikumatu koonuse 2. Liikuva purustuskoonuse 3 võll 6 paigaldub koonuse riputusliigendile 5, mida kannab koonuse peale kinnitatud täiteavadega traavers 4. Võlli alumine ots toetub ekstsentrikkannu 8, mis pöörleb vastavas tugitaldmikus. Kannu käitab ajamivõlli koonushammasratas. Ekstsentrikkannu pöörlemisel tiirleb purustuskoonuse võll 6 ringi ümber purusti telje. Seejuures muudab purustuskoonus oma asendit liikumatu koonuse suhtes ning purustab materjali
või muutmälusid, ketasmälusid jms mäluseadmeid. Algoritmide aparatuursest realiseerimisest parema ettekujutuse saamiseks vaadelgem struktuursete ja loogiliste automaatide sünteesi konkreetse näite varal. Selleks sobib tsüklilise positsioonjuhtimisega manipulaatori juhtautomaadi lihtsustatud mudel. Olgu tegemist silindrilises koordinaadistikus töötava manipulaatoriga, mida positsioonitakse teekonnalülitite abil. Niisuguste manipulaatorite töötsoon ja võimalikud liikumised on näidatud joonisel 1.30. Positsioonimispunktid on tähistatud ringide ja vastava numbriga. ee ü v p 2 4 a t h 1 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
