d2/2 m m Fr Ft Fa l/2 l Antud: Võlli materjal: teras C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 630 MPa). Ülekantav pöördemoment M = 350 Nm ja väljundvõlli pöörlemissagedus n = 300 min-1. Laagri tööressurss L10h = 20 000 tundi. Jaotusringjoone läbimõõt d2 = 200 mm. β on hamba kaldenurk β = 8 º. Hammasratta hambumisnurk α = 20 º. Laagrite vahekaugus l = 140 mm. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 d2, mm 210 200 190 180 170 160 150 140 130 120 l, mm 120 140 160 180 200 210 230 250 260 280
õlikanalid, eriti veel siis, kui on purunenud mõni detail või välja sulanud laager Metallipurust puhastatakse ka osandatud õlipump, reduktsiooniklapp ja õlivõttur Purunemine Kolvi,klappide ja klapipesarõngaste purunemisel osandatakse ja pestakse hoolikalt läbi sisselasketorustik Hüdrotõukurid osandatakse, pestakse ja vaadatakse üle Sortimine Kui detailide soritmisel selgub, et kulumine on veel lubatud piires, ent küllaltki suur ja detaili tööressurss on juba väike, siis detail remonditakse või vahetatakse uue vastu Reeglina uuendatakse võllide tihendid Puhtus Remonditöödel peab tagama puhtuse Detaile pestakse ja puhastatakse põhjalikult kaks korda: 1. Pärast osandamist enne sortimist 2. Enne koostamist NB- hermetiseeritud veerelaagreid ei asetata pesulahustesse või lahustitesse. Lahustid rikuvad tihendeid Koostamine Paigaldatakse reeglina uued tihendid
A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 22.05.2014 Ülesanne: Projekteerida piirmäärimisega liugelaager. Joonis 1. Liugelaagerduse komponendid ja lõtkud. Antud: Tapi (võlli) ja laagri nimiläbimõõt D = 50 mm ja võlli pöörlemise nurkkiirus = 36,6 rad/s. Radiaalkoormus laagrile Fr = 200 N Liugelaagerduse tööressurss on 2000 tundi. Tapi materjal – väikese süsinikusisaldusega konstruktsiooniline teras. Leida: 1. Nimetada liugelaagri eelised ja puudused (veerelaagri ees). 2. Valida sobiv liugelaagri materjal ja kirjeldada selle materjali omadused. 3. Leida liugelaagri vähim lubatav lõtk eeldades, et: Laagri radiaalkoormus ei muutu ajas Ükski tolerants ega hälve seda väärust ei vähenda
4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ _________ Ülesanne: Projekteerida piirmäärimisega liugelaager. Joonis 1. Liugelaagerduse komponendid ja lõtkud. Antud: Tapi (võlli) ja laagri nimiläbimõõt D = 40 mm ja võlli pöörlemise nurkkiirus w = 31,4 rad/s. Radiaalkoormus laagrile Fr = 400 N Liugelaagerduse tööressurss on 2000 tundi. Tapi materjal väikese süsinikusisaldusega konstruktsiooniline teras. Leida: 1. Nimetada liugelaagri eelised ja puudused (veerelaagri ees). 2. Valida sobiv liugelaagri materjal ja kirjeldada selle materjali omadused. 3. Leida liugelaagri vähim lubatav lõtk eeldades, et: · Laagri radiaalkoormus ei muutu ajas · Ükski tolerants ega hälve seda väärust ei vähenda
Veerelaagri valik ja arvutus SKF radiaalkuullaagri (ingl. Deep groove ball bearings) valiku põhimõtted ja arvutusmetoodika Ülesanne: Valida veerelaagrid reduktori väljundvõllile (vt. Joonis 1). Joonis 1. Reduktor ning selle vahe- ja väljundvõll. Antud: Võlli materjal: teras C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 630 MPa, -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa). Võlli pöörlemissagedus n = 200 min-1, laagri tööressurss L10h = 20000 tundi. Kaldhammastega hammasratase kaldenurk β = 8 º hambumisnurk α = 20 º. Hammasratta jaotusläbimõõt d2 = 200 mm , tapi läbimõõt dt = 45 mm, m = 250 Nm , ___________________________________________________________________ 2 Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT
RIHMADE PINGUTAMINE Kõik rihmad väljaarvatud hammasrihmad vajavad tööks eelpinget, mis rihma venimisel väheneb. Selle vältimiseks kasutatakse kas perioodilist või pidevat järelpingutust. Pingutusrull asetatakse vähemkoormatud rihmaharule. Lisaks rihma venimise kompen- seerimisele suurendab ta ka väiksema rihmaratta haardenurka ja seega rihma veovõimet. Isepingestust tagavate skeemide eeliseks on see, et rihmu asjata ei koormata tühikäigul ja seisul, millega suureneb rihma tööressurss. Koormuse kasvades suureneb rihmaharudes mõjuvate jõudude vahe ja seega rihma pingutav reaktiivmoment, mis tagab süsteemi automaatse isereguleerimise. KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Lamerihm%C3%BClekanne Lamerihmülekanne 2. http://www.scribd.com/doc/56945199/70/Rihmulekande-geomeetria Eesti Mereakadeemia MTA 5298 Rakendusmehaanika loengumaterjal; I.Penkov 2010 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Rihm%C3%BClekanne Rihmülekanded 4. http://www.mh
83. -1 =144 MPa - 1000000 pingetsüklit 84. Max, a = 96 MPa 85. 4 Max, a = 4 96 = 384 MPa tinglik väsimuspiir, mille korral saadakse varutegur S = 4 7 86. 87. Joonis 4: Kohalik väsimusgraafik 88. Eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni: 89. Varuteguri S = 4 korral peaks varras purunema 4000 pingetsükli järel. 90. Vastus 91. Antud konstruktsiooni tööressurss varutegurile S = 4 on N = 4000 pingetsüklit. 8
..................................9 2.3. Külvikud ja väetusamasinad...................................................................................19 2.4. Taimekaitsepritid.................................................................................................... 21 2.5. Koristusmasinad......................................................................................................25 3. SOBIVAIMA MASINA KOMPLEKSI VALIK.................................. 28 4. Masinate tööressurss ja korrashoiukulud.............................................31 5. Teravilja tootmise tasuvus......................................................................33 6. Teraviljakuivati vajadus.........................................................................35 .....................................................................................................................36 Vajlik teravilja kuivati mahtumus siis peaks olema 62 m, kui teravilja saagikus on 1200 t. niisket vilja...
4 ∙ 𝜎𝑀𝑎𝑥,𝑎 = 4 ∙ 99 = 396 MPa – tinglik väsimuspiir, mille korral saadakse varutegur S = 4 Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) Eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni: Varuteguri S = 4 korral peaks varras purunema 4000 pingetsükli järel. 8. Vastus Antud konstruktsiooni tööressurss varutegurile S = 4 on N = 4000 pingetsüklit. Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud)
102 103 104 105 arv 106 107 7.2 Eeldatav pingetsüklite arv purunemiseni D σ Max, a=95 MPa ≤ σ −1=146 MPa Detail ei tohiks puruneda, kuna materjali kohalik väsimuspiiri väärtus ei alane alla 146MPa, et detail puruneks, peaks see langema alla 95MPa. 8. Ülesande vastus Konstruktsiooni tööressurss on lõpmatult suur (ehk suurem, kui 10 6 pingetsüklit).
Korpuses laager Tapi läbimõõt dt = 50 mm. Valime laagrisõlme SYJ 50 TF, mis koosneb laagrist YAR 210-2F ja korpusest SYJ 510. Sele 10. Laagrisõlm SYJ 50 TF. Laagritele mõjuv jõud: RA = 7,8 kN ja RB = 2,4kN. Tööressursi arvutus teeme suurima koormuse järgi. Laagri pöörlemissagedus n = nT =7,2 8 min-1. Kasutades SKF arvutusprogramme (juhend vt. eraldi lisana) saame laagri tööressursiks L10h =189800 töötundi. Minimaalne nõutav tööressurss peab olema L 10h = 14000 töötundi. 8. Liistu arvutus Liistu valime Tabelist 5, Lisa 1. Võlli vabaotsa läbimõõt dv = 44 mm, siis b = 14 mm, h = 9 mm, t1 = 5,5 mm, t2 = 3,8 mm. Rummu siseläbimõõt dr = 55 mm. Optimeerides võlli valmistamistehnoloogiat valime sama ristlõikega liist, mis ka võlli vabaotsal. Ehk siis b = 14 mm, h = 9 mm, t1 = 5,5 mm, t2 = 3,8 mm. Rummu pikkus lr 80 mm. Liistu pikkus peab olema 8 ... 10 mm lühem. Seega liistu 14x9
Seega kasutan sfäärfilise välisvõruga laagrisõlme SY. Tapi läbimõõt dt = 62 mm Valin laagrisõlme SY 2.7/16 TF, mis koosneb laagrist YAR 212-207-2F ja korpusest SY 512 U. Laagritele mõjuvad jõud: RA = 16,4 kN ja RB = 4,8 kN. Tööressursi arvutus toimub suurima koormuse järgi. Laagri pöörlemissagedus η = ηT = 14,375 min-1. Kasutades SKF arvutusprogramme (juhend vt. eraldi lisana) saame laagri tööressursiks L10h = 38500 töötundi. Minimaalne nõutav tööressurss peab olema L10h = 8000 töötundi. 8. Liistu arvutus Võlli vaba otsa läbimõõt dv = 57 mm , siis b = 16 mm, h = 10 mm, t1 = 6 mm, t2 = 4,3 mm. Rummu siseläbimõõt dr = 67 mm. Optimeerides võlli valmistamistehnoloogiat valime sama ristlõikega liist, mis ka võlli vabaotsal. Ehk siis b = 16 mm, h = 10 mm, t1 = 6 mm, t2 = 4,3 mm. Rummu pikkus lr = 100 mm. Liistu pikkus peab olema 8 ... 10 mm lühem. Seega liistu 14x9 pikkuseks valime ll = 90 mm.
eelkõige tööd teha. Turumajandus praagib välja need tööd, mille tulemust ei saa müüa Õppida tööd tegema Õppida ratsionaalselt tööd tegema tuleb talunikul kui ettevõtjal, kõigil, kes majapidamises tööd teevad. Kas me tahame ja oskame lehmi nii pidada, et see ära tasuks ? Tööjõud ja tööaeg Tasub mõelda, milline on tööressurss ja kui palju inimesi võib majapidamisest palka saada Parim töötegija on Talunikul tuleb kaaluda, kui palju tema pereliikmed oskavad peremees ise piimatootmisega tööd teha. Töökulu rusikareeglid Lehmale mitte rohkem kui pool tundi päevas aega raisata ja 1ha viljale mitte rohkem kui 10h aastas Välised tegurid ja piirangud Turustamisvõimaluse Kuhu müüa piim, kas kombinaati v toitlustusse?
Tõstuk töötab elektrienergial. 17. Neljarattalised vastukaaltõstukid sobivad treilerite ja konteinerite laadimiseks ja tühjendamiseks. Need on asendamatud juhtudel, kui kaubaalused on paigutatud treileritesse kahes kihis. Sellisel juhul ei ole võimalik teise kihi laadimiseks siirdamistõstukit kasutada. Samuti on vastukaaltõstukiga mugav ja efektiivne teostada laos pikki siirdamisi. 18. Kuna diiselmootoriga tõstukid on kiiremad, kui elektri jõul töötavad ja nende päevane tööressurss ei ole millegagi piiratud, siis on suure intensiivsusega töödel just õige kasutada neid tõstukeid. Tõstejõud max 5,0 t ja tõstekõrgus max, 7,0 m. 19. Peamiselt kauba peale või mahalaadimiseks. Kauba riiulitele paigutamine oleks võimalik, kuid mitte efektiivne ja võtaks palju ruumi. 20. Vertikaal-karusell. Seade toimib püstise karusselli põhimõttel. Juhtsiinidele kinnitatud riiulid juhitakse töökohale, kus inimene või robot teostab komplekteerimise. Tööprintsiibiks
Valiku teeme SKF [7] metoodika abil (Lisa 2). Valikul lähtume laagrile mõjuvast jõust, tapi 30T 30 *1,5 läbimõõdust dt = 45 mm, võlli pöörlemissagedusest n2 = = 12,5 p/min ning laagri 3,14 tööressursist L10h = 16000 tundi. Üherealise radiaalkuullaagri 16007 tööressurss L10h = 730700 tundi. Laagri mõõtmeid: sisevõru läbimõõt d = 35 mm, välisvõru läbimõõt D = 62 mm, laius B = 9 mm. Tihendi valime samast kataloogist. Sobib tihend: G 35x45x4 Kasutatud kirjandus 1 1. http://www.sew-eurodrive.com , august 2005 2 2. Kleis, I. Masinaelemendid. Konspekt bakalaureusõppeks. Tallinn., 2005 3 3. Jürgenson, A. Tugevusõpetus. Tallinn., Valgus, 1985. 4 4. Tiidemann, T. Mõõtmed ja tolerantsid : kvaliteedikeskne praktiline käsitlus. Tallinn,
Suudab pöörata ümber oma telje ja on seetõttu suurepärane tõstuk kitsastel vahekoridorides töötamiseks. 17. Kirjeldada elektrilist neljarattalist vastukaaltõstukit. Põhimõtteliselt sama mis kolmerattaline vastukaal tõstuk , aga nelja rattaga on tema pööramisraadius palju suurem ja vajab sellepärast laiemaid riiulitevahesid. 18. Kirjeldada neljarattalist sisepõlemismootoriga vastukaaltõstukit. Kuna diiselmootoriga tõstukid on kiiremad kui elektritõstukid ja nende päevane tööressurss ei ole millegagi piiratud, siis on suure intensiivsusega töödel õige kasutada just neid tõstukeid. Näiteks sobivad need väga hästi töötamiseks poolavatud terminalides, estakaadidel ja treilerites.Gaasitõstuk sobib,kui on vaja traditsioonilist vastukaalutõstukit. Suure efekti annab kasutamine, kui on vaja sõita nii välis-kui ka sisetingimustes, samuti siseruumides mitme vahetusega töötades. Erinevalt elektritõstukist võib gaasitõstuk töötada ka 24 tundi, 7 päeva
Sele 9. Korpuses laager. 13 Laagritele mõjuv jõud: RA = 8,8 kN ja RB = 1,7 kN. Tööressursi arvutus viime suurima -1 koormuse järgi. Laagri pöörlemissagedus n = nT 12 min . Kasutades SKF arvutusprogramme (juhend vt. eraldi lisana) saame laagri tööressursiks L10h = 88100 töötundi. Minimaalne nõutav tööressurss peab olema L10h = 14000 töötundi. 8. Liistu arvutus lv b t2 h dv t1 ll Sele 11. Prismaliistuga liide. Liistu valime Tabelist 5, Lisa 1.
ressurss on piiratud - teadlikku mõtlemist toetavad aju osad väsivad kiiresti. Teadlik mõttetöö tundub subjektiivselt raske ja võtab ajult võrdlemisi palju energiat, niisiis suudab aju seda teha vaid teatud aja. Teadliku mõtlemise ressurss võimaldab leida loovaid lahendusi ja hakkama saada mõtlemist vajavate tööülesannetega, aga kuna see on piiratud, tuleb seda hästi hoida. Kuna meid pommitatakse iga päev kõiksugu ülesannetega, on lihtne raisata vajalik tööressurss teisejärgulistele e-kirjadele vastamise, tööalastele diskussioonidele või sotsiaalmeedia postitustele. Stopp! Võtke siinkohal hetk, et endale meelde jätta, et teie teadlik mõtlemine on nagu pudel vett, mis teil on kõrbes kaasas - seda tuleb kasutada otstarbekalt. Nagu allpool näeme, on kõige tähtsam seada asjad tähtsuse järjekorda ja sellest kinni pidada - parimal tööajal tuleb teha kõige olulisemaid tööasju.
. www.logiproff.com/popFile.php?id=69 18.Kirjeldada neljarattalist sisepõlemismootoriga vastukaaltõstukit. Kasutatakse sisepõlemis- ja elektrimootoriga tõstukeid. Diisel- ja bensiinimootoriga tõstukeid kasutatakse üldjuhul välitingimustes või poolvälitingimustes ja elektrimootoriga vastukaaltõstukeid siseruumides. Kuna diiselmootoriga tõstukid on kiiremad kui elektritõstukid ja nende päevane tööressurss ei ole millegagi piiratud, siis on suure intensiivsusega töödel õige kasutada just neid tõstukeid. Näiteks sobivad need väga hästi töötamiseks poolavatud terminalides, estakaadidel ja treilerites. www.logiproff.com/popFile.php?id=69 19.Milliseid tööoperatsioone teostatakse ladudes vastukaaltõstukitega? Näiteks sobivad need väga hästi töötamiseks poolavatud terminalides, estakaadidel ja treilerites. www.logiproff.com/popFile.php?id=69 20
kulud kr/h. Analoogiliselt arvutatakse ka töömasina kasutamise kulud kr/ha. Siin on peamisteks kuludeks masina kulum ja korrashoid, mõnel masinatüübil lisanduvad ka hoiukulud, laenuintressid ja abitööliste töötasu. Arvestades agregaadi tootlikkust ha/h arvutame ka traktoritöö tunnikulud ümber kuluks hektari kohta. Nende kahe kokkuliitmisega saame agregaadi kulud kr/ha. Taolisel kulude arvutamisel on põhiraskuseks see, et sageli ei ole teada, kui suur on antud masina tööressurss kohalikes tingimustes. Ehk teisiti öeldes, ei ole teada, mitu hektarit saab selle masinaga tema kasutusea jooksul harida. Vanemate masinatüüpide kohta on mitmes riigis (näiteks Saksamaa, Soome) kogutud tootjate käest palju vastavaid andmeid. Töömasinate korrashoiukulud jaotuvad aastate lõikes ebaühtlaselt, kuid Saksamaal saadud pikema vaatlus-rea (8...10 a) alusel on korrashoiukulud mullaharimismasinatel aastas kergematel pinnastel 4..
iseloom, tapi läbimõõt, laagrivõru pöörlemissagedus, töökeskkond (temperatuur, keemiline agressiivsus). Enamus laagreid arvutatakse dünaamilisele kandevõimele. Leitakse laagri tööressurss kas miljonites pööretes L10 või töötundides Lh10. Staatilisele kandevõimele arvutatakse laagreid, mille pöörlemissagedus on kuni 1 min - 1
Rakendumise varutegur Rakendumisvõimsus võimsus, mida relee tarbib rakendumisel; Juhtimisvõimsus võimsus, mida täiturelement suudab kestvalt juhtida, kontaktreleedel Võimendustegur Lubatav rakendumissagedus rakendumiste arv ajaühikus; Releesid iseloomustatakse: Rakendumisaeg ajavahemik signaali ilmumisest vastuvõtuelemendil kuni signaali ilmumiseni juhtivas ahelas; Tagastumisaeg ajavahemik signaali kadumisest vastuvõtuelemendil kuni täiturelemendi toime kadumiseni; Tööressurss lubatud rakendumiste arv. Rakendumisaja järgi jaotatakse releed: Inertsivabadeks, kus rakendumisaeg on alla 0,001s. Kiiretoimelisteks, kus rakendumisaeg on alla 0,05s. Normaalseteks kus rakendumisaeg jääb vahemiku 0,05 kuni 0,25s. Aegreleedeks, kus rakendumisaeg on üle 0,25s. Releede konstruktsioonile esitatavad nõuded: 1. Vajalik täpsus ja tundlikkus töötamisel sisendsignaali võimalike kõikumiste ja ümbritseva keskkonna muutumise tingimustes; 2
Rahuldavalt töötab aeglastel võllidel (kiirus kuni 5 m/s). Paremini töötab vertikaalsete võllide toena. 15.2. Veerelaagrite valik ja arvutus Laagritüüpi valikul tuleb lähtuda järgmistest parameetritest: - koormuse suund ja iseloom, - tapi läbimõõt, - laagrivõru pöörlemissagedus, - töökeskkond (temperatuur, keemiline agressiivsus). Enamus laagreid arvutatakse dünaamilisele kandevõimele. Leitakse laagri tööressurss kas miljonites pöördetes L10 või töötundides Lh10. p C 10 6 L10 ja Lh10 L10 P 60n kus C - laagri dünaamiline kandevõime, n - laagri pöörlemissagedus, P - laagrit koormav ekvivalentkoormus, p – empiiriline astendaja (3 - kuullaagritel ja 10/3 rull-laagritel). Ekvivalentkoormus
Efekti annab ka inimjõul lükatavate väikeste prügi- ja tolmukogujate kasutamine. 302 11 Kauba käitlemine Kasutada võib akude abil töötavaid iseliikuvaid tolmuimejaid, mille töövööndi laius on 3040 cm. Seinaäärte ja kaubaaluste esiservade puhastamiseks on neil tolmuimejatel ees ketashari. Ruumi keskosa puhastamisel tõstetakse ketashari tavaliselt üles või lülitatakse välja, et põrandalt tõuseks õhku vähem tolmu. Akude laadimisjärgne tööressurss on enamasti kaks kuni kolm tundi. Suurte laoruumide kuivpuhastamiseks on soovitav kasutada suurt juhiistmega tolmuimejat. Selliste tolmuimejate töövööndi laius on enamasti 6080 cm. Akude laadimisjärgne tööressurss on 45 tundi, mille jooksul saab teha puhtaks suured laopinnad. Ladudes, kus toimub intensiivne töö, on soovitav teha kuivpuhastust kord päevas või mitte harvem kui kord kahe tööpäeva jooksul.
Komplekteerimise kõrgus 10,5m. 211. Milline näeb välja elektriline kolmerattaline vastukaaltõstuk? See on kõige enam levinud universaalne tõstukitüüp. Kasutatakse sisepõlemis- ja elektrimootoriga tõstukeid. Diisel- ja bensiinimootoriga tõstukeid kasutatakse üldjuhul välitingimustes või poolvälitingimustes ja elektrimootoriga vastukaaltõstukeid siseruumides. Kuna diiselmootoriga tõstukid on kiiremad kui elektritõstukid ja nende päevane tööressurss ei ole millegagi piiratud, siis on suure intensiivsusega töödel õige kasutada just neid tõstukeid. Näiteks sobivad need väga hästi töötamiseks poolavatud terminalides, estakaadidel ja treilerites. Elektrimootoriga vastukaaltõstukid sobivad treilerite ja konteinerite laadimiseks ja tühjendamiseks. Need on asendamatud juhtudel, kui kaubaalused on paigutatud treilerisse kahes kihis. Sellisel juhul ei ole võimalik teise kihi laadimiseks siirdamistõstukit kasutada. Samuti on
füüsilise kapitali ostmiseks. Firmade nõudlus finantskapitali järele tulenebki firmade nõudlusest füüsilise kapitali järele. Firma nõudlus füüsilise kapitali järele on analoogne tööjõu nõudlusega. Firma soovib suurendada oma kapitali mahtu seni, kuni kapitali piirprodukti tulu ületab kapitali hankimisega seotud kulusid. Nii nagu ka tööressurss, allub ka kapital kahanevuse seadusele ning kapitali koguse suurenemisel tema piirprodukti tulu langeb. Seetõttu on kapitali nõudluskõver negatiivse tõusuga. Kuid mida üldse mõeldakse kapitali piirprodukti tulu all? Kapitali piirprodukti tulu nimetatakse ka reaalseks kapitali tulumääraks (real rate of return on capital, RC). Et mõista, kuidas RC arvutatakse, tuuakse järgmine näide. Oletame, et firma X ostab
Diiseltõstuki eksplua- tatsioonikulud on madalad ja vastupidavus suur. Võrreldes diiselmootoriga tõstukitega on ottomootoriga tõstukite eeliseks madalam ostu- hind, puudusteks aga heitgaaside suurem toksilisus, mootori väiksem tööressurss, komplitseeritum tankimine ja gaasiballoonide varu hoidmine eritingimustes. Elektritõstukite eelisteks on väiksem pöörderuum, peaaegu olematu müratase, suur töö- kindlus ja väikesed hoolduskulud. Puudusteks on samas tööressursi piirang, mis on määratud
annaabi.ee 
