MATEMAATIKA EKSAM. 1. Muutuvad suurused (üldiselt). 1)konstantsed suurused 2)muutuvad suurused NT: ühtlase liikumise korral on kiirus konstante suurus, teepikkus aga muutuv suurus. Funktsiooni mõiste (definitsioon, tähistused, näited). Funktsiooni esitusviise (piltlik, valemiga, tabelina, nooldiagrammina, sõnadega jne). Ühesed, paaris- ja paaritud, perioodilised, kasvavad ja kahanevad funktsioonid (definitsioonidega). Definitsioon: muutuvat suurust y nimetatakse muutuva suuruse x funktsiooniks, kui suuruse x igale väärtusele on vastav y üks väärtus Tähistused: argument(muutuja) x; argument(muutuja) y; määramispiirkond X; muutumispiirkond Y Näited: 2
1. Kahe muutuja funktsioonid (definitsioon, määramis-ja muutumispiirkonna definitsioon ja tähistused, näited, esitusviisid, ilmutamata kujul esituse definitsioon, graafik ja graafiku näited). 2. Nivoojoone mõiste (definitsioon, näited ja omadused). 3. Kolme muutuja funktsioon (definitsioon, näited). 4. Osatuletised (definitsioon, tähistused). Tõlgendus – mida näitab osatuletis? Kuidas leida osatuletisi? 5. Ekstreemumid (lokaalse maksimumi ja miinimumi definitsioon). 6. Statsionaarne punkt (definitsioon). 7
Elektrostaatika 1.Millega võrdub punktlaengu potensiialne energia elektriväljas. Valemid tähistused. Võrdub elektrivälja tugevusest, kehade kaugusest potentsiaali 0tasemest ja laengust Valem: 2Miks on elektrostaatiline väli potensiaaliväli Elektrostaatiline väli tekib seisvate laetud kehade ümber ja potensiaaliväli 3. Mida näitab elektrivälja punkti potensiaal(potensiaali mõiste) Potentsiaal on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja punkte 4.Millest sõltub punktlaengu ümber elektrivälja punkti potesiaal. Valem tähistused
· V l Valgustugevus t - kandela k d l [[cd]d] · Ainehulk - mool [mol] Rahvusvaheline mõõtühikute õõtühik t süsteem ü t · 2 lisaühikut · tasanurga mõõtühik - radiaan [rad] · ruuminurga mõõtühik - steradiaan [sr] Elektriliste suuruste tähi t tähistused d jja mõõtühikud õõtühik d Elektrotehniline suurus Mõõtühik Suuruse nimetus Tähis Nimetus Tähis Potensiaal, pinge, emj. , U, E volt V Elektrilaeng Q kulon C
Riigipühad (ja vabad päevad) Eestis: · Uusaasta 1. jaanuar. Eelnev tööpäev (vanaaastaõhtu) on 3 tunni võrra lühendatud tööpäev. · Iseseisvuspäev 24. veebruaril, rahvuspüha. Eelnev tööpäev on 3 tunni võrra lühendatud. · Suur Reede liikuv püha, reedene päev, kevadel. · Ülestõusmispüha liikuv püha kevadel, pühapäev. Munadepühad ehk lihavõtted · Kevadpüha 1. mai. Volbriöö tähistused eelneval õhtul. · Nelipühad liikuv püha kevadel, 7 nädalat pärast lihavõtteid. · Võidupüha 23. juunil. Samal ajal peetakse jaanilaupäeva. Eelnev tööpäev on 3 tunni võrra lühendatud. · Jaanipäev 24. juunil. · Taasiseseisvumispäev 20. augustil. · Jõulud 24 26. detsember. Jõuludele eelnev tööpäev on 3 tunni võrra lühendatud. s
gravitatsioonijõud FG = mg FN toereaktsioon FN resultantjõud FR = FG + FN FR Ilma vektorimärkideta tähistused: vektorite moodulid h FG " a FR s = sin α ⇒ FR = FG sin α = mg sin α FG FR mg sin α " kiirendus a = = = g sin α m m Teepikkus ühtlaselt kiireneval at 2 liikumisel, kui algkiirus on 0. s = ⇒ t = 2as = 2 g sin α s
4. Mida nimetatakse de Broglie laineteks ja lainepikkusteks. Iseloomustada elektronlaineid, lainepikkuse arvutamine. 5. Millest sõltub vesiniku aatomi poolt kiiratud või neelatud lainepikkus. 6. Millal aatom kiirgab või neelab kvandi? 7. Milliste kvantarvudega on määratud elektroni liikumine aatomis (tähistused, väärtused, mida määravad aatomis) 8. Millised elektroni iseloomustavad suurused aatomis on kvanditud e sõltuvad järjestikustest täisarvudest ? 9. Kvanttingimus (valem ja tähistused selles) 10. Millised omadused võivad olla elektronil liikudes ümber tuuma? 11. Sõnastada Pauli keeluprintsiip; mis sellest järeldub? 12. Milliste reeglite järgi kihistuvad elektronid aatomis? 1. Planetaarne mudel- aatomi keskel on väikeste mõõtmetega positiivse laenguga suure massiga tuum, mille ümber tiirlevad negatiivse laenguga elektronid. Koosne kahest prootonist ja kahest neutronist. Alfa osake on He aatom. Tuuma läbimõõt on suurusjärgus 10-15 m
Aatomi Planetaarmudel Stiven Danilov 12a Sissejuhatus Planetaarmudeli (1904) järgi on aatom suur positiivse elektrilaenguga kera, mida ümbritsevad negatiivse elektrilaenguga elektronid. Aatomituum- läbimõõt 1/100000 aatomi läbimõõdust (1cm 1km) Elektronid Aatomi ehitus Aatomi võrdlus staadiomiga Kui aatomituum oleks nööpnõel staadioni keskel , siis 1. kihi elektronid liiguks jooksurajal Ernest Rutherfordi katse (1911) Aatom on seest tühi Aatomi keskel asub positiivselt laetud tuum, milles on ...
kondensaator on tühi. Voolutugevus ei saa järsult tekitab sekundaarmähises vahelduvpinge. Igas nulliks muutuda, sest eneseinduktsioonivool takistab keerus on ühesugune pinge. Sekundaarmähise pinge järske muutusi. Voolutugevus muutub nulliks teise vp sõltub keerdude arvust mähises. lõpuks ja sel hetkel on kondensaator laetud 10.Mis on ülekande arv ja kasutegur? Valem, vastupidiselt. kolmanda ja neljanda veerandperioodi tähistused. jooksul toimuvad samasugused nähtused,aga vastupidises suunas. Periood on läbi siis, kui n1 kondensaator on laetud samapidiselt esialgsega. Trafot iseloomustatakse ülekandearvuga. K= n2 3.Millise valemi järgi arvutatakse võnkeringis toimuvate võnkumiste perioodi.
Mineraalõli saadakse naftast.Mootoriõlid standartiseeritakse kusjuures ülemaailmne standard on API, mis määrab ära õli kvaliteedi, selle standardi järgi jaotakse õlid 2e klassi: Ottomootori ja diiselmootori õlid.Ottomootori tähis on S(nt:SF) ja diiselmootori tähis on C (nt:CE). Pärast S-i või C-d tähestiku järjekorras kasvavalt määratakse õli kvaliteet.Mida kaugemal täht tähestikus seda kvaliteetsemon õli(SA, SB, SC, SD jne). Kui on tähistused mõlemad tähed, nii S kui C siis on õli unuversaalne. Euroopa standard ACEA jaotub 3e rühma: 1)A siis ottomootorile, 2)Bsiis sõiduauto diisel, 3)E siis veoauto diisel. Nr. Näitab kvaliteeti(nt:A4), mida suurem number seda kvaliteetsem on õli.
Laboratoorsete tööde kollokvium Polümeeride füüsika ja keemia 1. Viskosimeetrilise molekulmassi määramise meetod: 2. Polümeeride lahuste viskoossuste mõõtmisel kasutatavad tähistused. 3. Viskosimeetrilise molekulmassi seos piirviskoossusarvuga. 4. Erinevate kontsentratsioonidega polüstüreeni lahustele tolueenis määrati viskoossused 25 kraadi juures, mille tulemused on toodud tabelis. Määrata selle polümeeri molaarmass, kui selle süsteemi konstandid Tabel viskoossuste mõõtmisel saadud tulemused: Kontsentratsioon l/g 0 2 4 6 8 10
Mis tähtsus on minu jaoks keemia õppimisel? Keemia on äärmiselt huvitav ning laialdane ala, mille õppimine tuleb igati kasuks. Ta on ääretult lai teema ning mängib suurt rolli meie igapäevaelus, peale kõige puudutab ta peaaegu iga aspekti meie olemasolus. Läbi keemia olen ma hakanud lõpuks mõistma, mida tähendavad mingid tähistused ning ,,happed-alused" toodete koostise hulgas, seeläbi olen targem ja oskan juba hoolikamalt valida ostetavat toodet. Vanasti uurisin alati seda infot vanemate käest, kuid nüüd saan juba ise hakkama. Enam ei osta ma näiteks Coca-Colat nii tihti kui vanasti, sest olen saanud aru selle tegelikust kahjulikkusest. Keemia on osaliselt ka toidu tegemise südameks. Olen täheldanud, et minu söögitegemisel on loogiline mõtlemine paranenud. Näiteks oskan umbkaudu ette kujutada, kui palju peaks lisama midagi, et saada teatud lahust. Keemia aitab mul teha teadlikke otsuseid. Kas toode toimib nii,...
sellks tuleb: · Järgida täpselt teenindusaegade graafikut · Püüda teenindusaegasid hajutada · Anna töökäsud võimalikult varakult töösse · märkmed vastavalt sellele, missugune osakond mingil kellaajal midagi teeb: Mehaanikud, keretööd, kiirteenindus. · igale meeskonnale ootamatute klientide tarvis iga päev vähemalt 2-tunnine ajavaru. Märkida vabad tunnid ja maksimaalne tunnikoormus töökoja iga meeskonna kohta.. Graafiku lahtrite tähistused: 1 Meeskonnad 5 Planeeritud testid 2 Planeeritud vabad tööajad 6 Asendusauto 3 Broneeritud tööajad 7 Eeldiagnostika vms tehnilise eeltöö vajadus 4 Teostatavate tööde kirjeldus 8 Eeldatav ajakulu töö teostamiseks Kliendi vajaduste täpne mõistmine algusest peale annab võimaluse pakkuda tema ootustele vastavat tööd. · Märgi üles ligikaudne tööde maksumus
5. Kalapüügiseadus annab igaühele tasuta loa püügiks A. õngejadaga E. paljaste kätega B. liiviga F. vähinataga C. lihtõngega G. kurnpüünistega D. kuuritsaga H. traalpüünisega 6. Kalapüügieeskiri määratleb A. keeluajad ja keelukohad B. püügivahendid C. püüniste tähistused D. püügil olevate laevade ja paatide tähistused E. kõik Balti regioonis elavad kalaliigid F. lisades on esitatud joonised, mis näitavad, millised on kilu ja räime erinevused G. püügivahenditele esitatavad piirangud F. kalade piirhinnad kauplustes 7. Kalapüügieeskirjaga on keelatud A. alamõõduliste kalade püük B tõendamata päritoluga kala ost, müük, vedu C. harrastuskalapüügivahendite ost ja müük D
suurt tähelepanu loodusressursside säästlikule kasutamisele) PÄRITOLUMAAD · Eesti, Poola, Tsiili, Saksamaa, Läti, Holland, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Maroko, Costa Rica, Egiptus, Soome, Venemaa, Ungari, Türgi, Belgia PAKENDITE MÄRGISTUSED · Märk "Viska prügikasti" · Märk "Pakend sobib toidukauba pakendamiseks" · Rohelise punkti märk · Plastist ühekorrapakend; Pakendimaterjali tähistused · Tunnustatud Eesti maitse; Eesti lipumärk; Eesti parim toiduaine · Taaskasutatav pakend TULEMUS · Kokku osteti 82 erinevat toiduainet · 8 sisaldas E- aineid · 6 oli maalt pärit · Rahakulu 197,83 HINNANG · Sõime toidupüramiidile vastavalt · Valmistasime üsna palju toitu värsketest toor- ainetest KASUTATUD MATERJALID · https://et.wikipedia.org/wiki/Toidulisaainete_loend · http://www.tunnetoitu.ee/e-ained/ · http://www.hkhk
ASTEROIDID Vändra Gümnaasium 2011 MIS ON ASTEROIDID? Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidid on ajas geoloogiliselt muutumatud kivimkehad ning on seega väärtuslikuks infoallikaks Maa võimaliku ehituse tekke ja arengu kohta KUIDAS ASTEROIDID TEKKISID? Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired ASTEROIDIDE NIMED JA ...
Juhtmete ja kaablite harmoniseeritud tähistussüsteem 1. Jaanuaril 1976 harmoneeris CENELEC (Euroopa Elektrotehnilise Standardimise Komitee) esmakordselt juhtmete ja kaablite tingtähised, mis Euroopa Liidu maades on hakanud eri riikide oma tähistega paralleelset või nende asemel järjest rohkem kasutust leidma. Harmoneeritud (ühtlustatud) standardid on EL uue lähenemisviisi direktiividega liituvad standardid. Tähised algavad harmoneerimistunnusega H, mille asemel võib olla ka täht A, kui juhtmed ja kaablid on kasutamiseks lubatud vaid mõnel maal. Tähistamise järjekord tähises on järgmine: 1) Harmoneerimistunnus NÄIDE 2) Nimipinge 3) Soonte isolatsioon 4) Väliskest 5) Ehituse eripära 6) Soone ehitus 7) Soonte arv 8) Kaitsejuhi olemasolu 9) Ristlõige *Milliseid tähiseid kasutatakse ning mida nad tähendavad. 1) Harmoneerimistunnus: H harmoniseeritud tähis A mitmel maal tunnustatud t...
1. Mida tähendab mõiste elektrilaeng? · Elektrilaeng on keha omadus mis näitab kui tugevasti see keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. · Elektrilaeng on füüsikaline suurus mida saab mõõta. · Elektrilaeng on laetud osakeste kogu, mis võib liikuda aines ( ained mis kannavad elektrit edasi juhid) 2. Mis on elementaarlaeng ja kui suur see on ? · Elementaarlaeng kõige väiksem jagamatu laeng looduses. · e = 1,6 * 10-19C 4. Culoni seadus, valem, tähistused? · Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõuga mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. · F= k*q1*q2/r2 k-elektriline konstant, q-elektrilaeng, r-laetud kehade vaheline kaugus. 5. Mille poolest erinevad juhid, pooljuhid ja dielektrikud? Juhid-laengud liiguvad, vabade laengute arv on suur. (inimese nahk, hõbe, vask, soolalahused)
5.Kuidas muutub aatomi energia kui kiirgab, neelab kvandi. Aatomi energia suureneb kui ta neelab kvandi ja energia väheneb kui kiirgab kvandi. 6.de Broglie(Dö Broi) lained (Millised, kuidas arvutada lainepikkust, millest sõltub.) Valgusel on olemas kahed erinevad omadused. Mida suurem on kiirus seda väiksem on lainepikkus. (Sõltub Kiirusest) 7. Millised omadused võivad olla elektronil liikudes aatomis. Mida kaugemale elektron läheb seda suurem energia 8. Kvanttingimus (valem tähistused, kuidas arvutada elektroni orbiidi raadiust. statsionaarsete olekute korral on elektroni impulsimoment võrdne täisarvkordse Plancki konstandiga 2r= 9.Kvantarvud(4) Väätused ja mida nad määravad 1)Peakvantarv- täisarv n, mis määrab ära elektroni energiataseme aatomis. (1,2,3.....) 2)Orbitaalkvantarv- määrab ära orbitaallained mis tekivad elektronide liikumisel ühelt orbiidilt teisele. Tähis:l L=0,1,2,3.....(n-1)
Kõrgem matemaatika 1. Maatriksi mõiste, järk, tähistused, liigid. Maatriks ristkülikukujuline arvudega tabel, milles on m-rida ja n-veergu. Tähistused: (maatriksit tähistatakse suure tähega) a11 a12 ... a1n a 21 a 22 ... a2n i =1,2,..., m = A( aij ), ... ... ... ... j =1,2,..., n a m1 am2 ... a mn Maatriksi järk tähistab maatriksi môôtmeid; A on m*n järku maatriks.
1. Kahje muutuja funktsioonid(definitsioon, määramis- ja muutumispiirkonna definitsioon ja tähistused, näited, esitusviisid, ilmutamata kujul esituse definitsioon, graafik ja graafiku näiteid) DEF: Kahe muutuja funktsioon f on kujutus, mis seab igale arvupaarile (x,y) ∈ D vastavusse ühe reaalarvu z= f ( x , y ) Nende punktide (x,y) hulka D, mille puhul funktsiooni väärtus on lõplik, nimetatakse selle funktsiooni määramispiirkonnaks. Funktsiooni väärtuste z hulka Z nimetatakse funktsiooni
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Lukse talu Pühaste külas. Kodukoha atlas Puka valla vapp Eelika Kuusik 2013 Sisukord 1. Koha tutvustus 2. Kuidas kohale jõuda 3, Põhikaart 4. Mustvalge põhikaart 5. Verstakaart 6. Mullakaart 7. Ortofoto 8. Eesti topokaart aastatest 1935 - 1939 9. Eesti baaskaart aastatest 1994 - 1998 10. NL topokaart 11. Katastrikaart aastatest 1978-1989 12. Kultuurimälestised 13.Kohanimed 1. Koha tutvustus Lukse talu asub Pühaste külas, Puka vallas, Valgamaal. Talu on ehitatud umbes 1978a. Ennem seda elasid seal Sakslased. Praeguses talus asus kunagi koolimaja ning raamatukogu. Salu ja Pikasilla vahele tõi kunagi suubunud liustikujõgi lubjarikast liiva ja kruusa, millele hiljem kuhjus moreen. Kus vähegi mullaviljakust oli, sinna tekkis külakesi. Pühaste ahelküla paikneb üsna omaette metsade vahel. Võibolla sai möödakiirustav oja magnetiks, mis tõi siia asust...
Andromeeda galaktika Koostas: Raili Arumets 9.a 2008 Andmed · Spiraalgalktika, mis asub Andromeeda tähtkujus. · Tähistused: M31 või NGC 224 · Kutsutakse ka Andromeeda tähesüsteem ja Andromeeda udu, kuid varasem ja tavakeelne nimi on Andromeeda udukogu. · On meie naabergalaktika ning asub meie galktikast (Linnuteest) 2,52±0,14 miljoni valgusaasta kaugusel. · Mass: 1,2 miljonit solaar massi (Linnutee 1,9 miljonit solaar massi) Uurimise ajalugu · Esimesena on mainitud 964 aastal Pärsia astronoomi Abd Al-Rahman Al Sufi poolt, kes kirjeldas seda kui "väikest pilve".
Laboratoorse töö protokoll Metalli erisoojuse määramine Õpilase nimi Õpetaja märkused Klass 10.b Töö tegemise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja allkiri tööle lubamise kohta Töö esitamise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja hinnang töö sooritamise kohta Töövahendid: Metallist katsekeha, tehnilised kaalud koos vihtidega või elektroonsed kaalud, kalorimeeter, termomeeter, veekeedukann, niit katsekeha vest väljavõtmiseks, erisoojuse tabel. Töökäik: Tähistused: mkeha-keha mass ckeha- keha erisoojus tkeha- keha temperatuur enne kalorimeetrisse asetamist mvesi- kalorimeetrisse valatud vee mass cvesi- vee erisoojus mkal- kalorimeetri sisemise anuma ja segaja masside summa ckal- kalorimeetri sisemise anuma ja segaja materjalide erisoojus t0- vee, kalorimeetri ja segaja ühine te...
rajajaid 1616 lõpetas Poitiers` ülikooli õigusteaduse alal Alustanud 1618 matemaatikaõpinguid, täiendas end paljudes Euroopa ülikoolides 1628 siirdus Hollandisse ning asus Leideni ülikoolis peale matemaatika õppima ka astronoomiat 1649 siirdus Rootsi kuninganna Kristiina kutsel elama Stockholmi Matemaatikas võttis kasutusele muutuva suuruse ja funktsiooni mõiste ning paljud tänini kasutatavad matemaatilised tähistused Ruumi punktide kirjeldamisel hakkas rakendama koordinaatteljestikku, see aitas kaasa ka diferentsiaal- ja integraalarvutuste loomisele Mehaanikas sõnastas mõju ja vastumõju seaduse ning liikumishulga seaduse Optikas tuletas valguse murdumise seaduse Füsioloogias selgitas refleksi põhimõtet ning laiendas determinismi printsiipi eluslooduse kohta, kuid psüühikaga ei sidunud Tema dualism lahutas vaimu ja mateeria
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstuut AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE Töö nr. 3 Aruanne Juhendaja: Rein Jõers Üliõpilane: Tallinn 2012 Töö iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi või admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töövahendid Multimeeter B7-40/4, mõõteseade E7-12, takistid, takistustermomeeter, takisti, kondensaator, ...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstuut Nihkeanduri Kalibreerimine Töö nr. 1 Aruanne Juhendaja: Rein Jõers Tallinn 2012 Üldine iseloomustus Nihkeandur sisaldab muunduri, mis muundab pöördliikumise pingesignaaliks U Töö eesmärk Selgita, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimikarakteristikust Un()=C· ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Skeem E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 26,17 mV/° U=C· Kasutatud seadmed Nihkeandur reostaatanduri tüüp PTP5, R=40k±5%, lineaarsus ±0,2%, P=1 W;nominaalne (e. nimi-) muunduskarakteristik on lineaarne Un=C* mõõtepiirkond =0º......330º; valjundsignaal on alalispinge U.Pöördenurga malliga mootmise piirveaks loeme =0,5 kogu mõõtepiirkonnal.Uv; Uk on leitud valemist ±(a+b())*x kus Xp on piirkond ja X nait. Piirkonnal 0,1V on a=0,02 ja b=0,01, piirkonnal 1V ja 100...
Juhistikusüsteemi tähistustähtede tähendused: T terre (maa) I isolé (isoleeritud) N neutre (neutraal) S séparé (eraldatud) C combiné (ühitatud) . Nendest kombineeritakse erinevate juhistikusüsteemide tähistused: 1. TN-süsteem, millel on kolm varianti TN-S-süsteem TN-C-süsteem TN-C-S-süsteem 2. TT-süsteem 3. TI-süsteem 3
u kü 3,15 Valime mootori 4AM112MA6 mille nimivõimsus on 3 kW ja pöörlemissagedus nimireziimil 955 pööret minutis. Ülekandearvud: u = 10,5, reduktori ukü = 3,15 ja kiilrihmülekande ulü = 3,3. Masinaehitus 4 TTK 15. Ajami kinemaatiline- ja jõuarvutus. Ajami elementide tähistused: m mootor K reduktori kiirekäiguline võll A reduktori aeglasekäiguline võll tm töömasina ajamivõll Kinemaatiliste parameetrite arvutus iga ajami elemendi kohta: m K A tm Pöördesagedus nnom = 955 nnom 955 n1 289, 4 ntm= n2= 91,9 n1 = = = n2 = ==
Kordamine KT MÕISTED: · Aminohape-keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. · Desoksüribonukleiinhape- ehk DNA on enamikus elusprganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. · Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis moodustub kolme keemilise rühma - lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma - liitumisel. · Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete moodustumisel, kusjuures DNA molekulis paarduvad ehk on komplementaarsed C ja G ning A ja T, RNA molekulis C ja G ning A ja U. (Tähistused: A adeniin, G guaniin, C tsütosiin, T tümiin, U u...
vett. Kui näete, et temperatuur enam ei tõuse, siis märkige üles kõige kõrgem temperatuur. Järgnevalt koostage soojusliku tasakaalu võrrand, millest leidke otsitav erisoojus. Tehke tabeli abil kindlaks, mis ainega on tegemist. Termomeeter segaja Kalorimeeter Kalorimeeter Tähistused: mkeha keha mass ckeha keha erisoojus tkeha keha temperatuur enne kalorimeetrisse asetamist mvesi kalorimeetrisse valatud vee mass cvesi vee erisoojus mkal kalorimeetri sisemise anuma ja segaja masside summa ckal kalorimeetri sisemise anuma ja segaja materjalide erisoojus t0 vee, kalorimeetri ja segaja ühine temperatuur t vee, kalorimeetri, segaja ja metalli ühine temperatuur pärast metallsilindri vettelaskmist
Näiteid muutujate vahelistest suhetest: „Patsiendi vererõhk sõltub ravimite manustamise hulgast“, „Ringi pindala sõltub raadiusest“ Jaotus: a) Konstantsed suurused – ei muutu, omavad alati ühte ja sama väärtust N: ühtlane liikumine – kiirus on konstantne, teepikkus on muutuv suurus) b) Muutuvad suurused N: mitteühtlane liikumine – nii kiirus kui teepikkus muuutvad 2. Funktsiooni mõiste (definitsioon, tähistused, näited). DEF. Muutuvat suurust y nimetatakse muutuva suuruse x funktsiooniks, kui mingi eeskirjaga on suuruse x igale väärtusele seatud vastavusse suuruse y üks väärtus. Asjaolu, et y on x-i funktsioon, tähistatakse y = f(x) • Muutujat x nimetatakse sõltumatuks muutujaks (ehk argumendiks). • Muutujat y nimetatakse sõltuvaks muutujaks. • Argumentide x hulka X nimetatakse määramispiirkonnaks. • Suuruse y muutumispiirkonda Y nimetatakse muutumispiirkonnaks.
RSS ( a^ , b^ ) = 0 ^ hinnangu (BLUE, Best Linear Unbiased Estimator). b^ b = y - ax ^ Mudeli hindamise tulemus, näide Arvutus mudeli järgi, näide Sissetulek ja elektrienergia tarbimine. houthakker.gdt Tähistused: elektrienergia tarbimine Y, elanike sissetulek X. Mingis linnas oli elanike keskmine sissetulek 800 GBP aastas. Leiame mudeli yi = b + axi + ui parameetrite hinnangud. Kui suur oli seal elektrienergia
100 km. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid 1 Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Kuiperi vööst kaugemal avastati 2003. aasta lõpus suur asteroid 90377 Sedna mille läbimõõt on 1700 km. Suured asteroidid on veel 2 Pallas, 3 Juno, 4 Vesta, 5 Astraea, 6 Hebe, 7 Iris, 10 Hygeia ja 15 Eunomia. 90377 sedna Asteroidide nimed ja tähistused Avastamise järel antakse asteroidile kõigepealt esialgne tähistus, mis koosneb aastaarvust ja sellele järgnevast kahest ladina suurtähest. Neist esimene näitab seda kalendrikuu poolt, millal avastus tehti, teine aga omistatakse avastamise järjekorras. Näiteks 1991 CE tähistab selle aasta veebruari esimesel poolel avastatud viiendat väikeplaneeti. Algul pandi asteroididele mütoloogiast pärinevaid nimesid, kusjuures need pidid kindlasti olema
PANEME EI PANE Kui räägime spetsiifilisest Loendamatute ja mitmuses asjast,mida on enne mainitud-the loendatavate nimis kui räägime house, üldiselt- koalas,monkeys Unikaalsete nimis-the sun,the moonNimede ette-Anna KÕIK MÄRJAD KOHAD v.a järved Riikide nimed-Brazil aga The Netherlands Mäestikud-the Andes Kõrbed-the Linnad-Glasgow Sahara Grupp saari-the Virgin islands Tiitlitega kui inimese nime pole Tänavad-Oxford Street aga The mainitud the Prince,aga Prince High Street Charles Kui last,first,only on kasut Pargid-Hyde Park omadussõnana Riigid,kui sisaldavad sõnu: Mandrid-Europe, saared-Rhodes, state,kingdom,republic...-The United järved- Lake Geneva, Lake Peipsi, Kingdom jaamad- Charing Cross Station Muusikariistad-the guitar Kahesõnalised nimed,kui I ...
a)Treiterad, spiraalpuurid, hõõritsad, freesid, rauasaag, viil, keermepuur, b) nihik, kruvik, mõõdikud, joonlaud, c) võtmed, tsenter, laastukonks, kiil, vasar, vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim? Siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas. 5. Lõikesügavus erinevate pindade töötlemisel. Kui tooriku jäikus ei ole piisav, lõigatakse pigem mitme läbimiga. 6. Pinnakaredusklassid ISO 286 järgi. Metoodikad tähistused. 14 astet- 100 50 25 12,5 6,3 3,2 1,6 0,8, 0,4 0,2 0,1 0,05 0,025 0,0125 Ra - kõikide pinnakonaruste kesk. kõrgus. Rz - viie kõrgema ja viie madalama konaruse kesk. kõrgus. Rz =4Ra, kui Rz >2,5 Rz=5Ra, kui Rz<2,5 1=Ra100 5=Ra6,3 4.Variant 1.Nooniuse skaalad. Mõõteriista täpsus. Noonius on lühike skaala, mis libiseb põhiskaala peal. Määratakse põhiskaalalt number, milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0- kriips
Viimistlustellis võib olla kas täis või auktellis. Samott-tellis valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on liiva asemel juurde lisatud põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Enam levinud samott-telliste mõõdud on 250 x 123 x 65 ja 230 x 113 x 65 mm. Antiiktellised tehakse ebatäpsete pindade ja mõõtudega ning võimalikult vana välimusega. Sageli vormitakse neid käsitsi. Mõõdud võivad olla mitmesugused. Kasutatakse neid restaureerimistöödel. Telliste tähistused toimuvad tähtede ja numbritega. Mõned näited Aseri telliste kohta: TT65 tavaline täistellis, paksus 65 mm; VTT 65 viimistlustäistellis; VAT 88 viimistlusauktellis, paksus 88 mm; KAT 65 korstnaauktellis; AT 88 auktellis; FAT 65 fassaaditellis; VAT 65 N nurktellis; VAT 65 R ümarnurktellis jne. Keraamilised katusekivid Keraamiline katus on nägus, tulekindel ja vastupidav. Puuduseks on suur kaal, haprus ja nõuab suurt katusekallet
MIS ON JADA? Jada on matemaatikas kujutus, mille määramispiirkonnaks on naturaalarvude hulk N või selle mõni alamhulk. Määramispiirkonna fikseeritud elemendi kujutist nimetatakse selle jada elemendiks ehk liikmeks. Kui kujutuse määramispiirkonnaks on naturaalarvude hulk või selle mõni lõpmatu alamhulk, siis räägitakse lõpmatust jadast. Lõpliku määramispiirkonna korral räägitakse lõplikust jadast ehk järjendist. Lõplike jadade puhul on võimalik kõnelda jada pikkusest ehk selle jada liikmete arvust. Jada pikkusega n määramispiirkonnaks valitakse sageli hulk {1,2,3,...,n} Tähistused: Lõplikke jadasid pikkusega n tähistatakse loetlemise teel või lühemalt pealiikme kaudu või . Lõpmatuid jadasid võib tähistada samuti loetlemise teel.. , ..või pealiikme kaudu või või lühemalt . FIBONACCI JADA ...
Tööpuudus Loomulik tööpuudus ● Loomulik tööpuudus: ○ Pikaajaline keskmine töötuse trend. ● Languse ajal tegelik töötus on kõrgem loomulikust tööpuudusest. ● Kasvu ajal vastupidi MUDEL Tähistused: L= Tööjõud E= hõivatute arv U= Töötute arv U/L= töötuse määr Eeldused: 1.L on fikseeritud. 2.Jooksva kuu jooksul, s= lahkumise määr (rate of job separations), Osa hõivatutest, kes töölt lahkuvad( mitu inimest hõivatutest lahkub) f= töö leidmise määr (rate of job finding), Osa töötutest, kes leiavad tööd( kui suur osa töötutest leiab töö) s ja f on eksogeensed Pikaajaline tasakaal ● Kui tööturg on pikaajalises tasakaalus on töötus konstantne. ● Kogu mudeli juures eeldame, et mitteaktiivsus on muutumatu Tööturg on tasakaalus- nii palju kui jääb töötuks sama palju leiab aasta jooksul tööd, siis turg on tasakaalus. Kui s x E= f x U. Tasakaalu töötuse leidmine- loomuliku töötuse määr kirjutame E= L-U Poliitika järel...
freesimisel. a)Treiterad, spiraalpuurid, hõõritsad, freesid, rauasaag, viil, keermepuur, b) nihik, kruvik, mõõdikud, joonlaud, c) võtmed, tsenter, laastukonks, kiil, vasar, vahekoonused, saavel. 4.Mis on läbim? Siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas. 5. Lõikesügavus erinevate pindade töötlemisel. Kui tooriku jäikus ei ole piisav, lõigatakse pigem mitme läbimiga. 6. Pinnakaredusklassid ISO 286 järgi. Metoodikad tähistused. 14 astet- 100 50 25 12,5 6,3 3,2 1,6 0,8, 0,4 0,2 0,1 0,05 0,025 0,0125 Ra - kõikide pinnakonaruste kesk. kõrgus. Rz - viie kõrgema ja viie madalama konaruse kesk. kõrgus. Rz =4Ra, kui Rz >2,5 Rz=5Ra, kui Rz<2,5 1=Ra100 5=Ra6,3 4.Variant 1.Nooniuse skaalad. Mõõteriista täpsus. Noonius on lühike skaala, mis libiseb põhiskaala peal. Määratakse põhiskaalalt number, milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips
liistusoone pikkus 100H15 0,110 Liistu kõrgus 14h11 Liistusoone sügavuse leidmiseks rummus on valem: d + t2 ja võllis d – t1 0, 2 liistusoone sügavus võllis d – t1 = 60 – 9,0 = 51 0 , 2 liistusoone sügavus rummus d + t2 = 60 + 5,4 = 65,4 8.4 Tähistused Antud valemites on d - antud istu nimimõõde (mm), t 1 ja t2 – liistusoone mõõtmed võllis ja rummus. Liistusoone sügavuse tolerantsid antakse suunaga materjali sisse, ehk rummu soonele hälbega „+“ ja 0 ning võlli soonele hälbega 0 ja „–„ . Lähtudes liistu kõrgusest h, võetakse hälve 2h6 6 h 18
A (m*n) ja B (n*p). A*B = C, mille elemendid c ik leidakse summana: Seega tuleb korrutismaatriksi elemendi cik leidmiseks korrutada maatriksi A i-nda reamaatriksi ja maatriksi B k-nda veerumaatriksi vastavad elemendid ja saadud korrutised liita. Nt 1: Nt 2: · Maatriksi transponeerimine: transponeeritud maatriks on maatriks AT, mille veergudeks on maatriksi A vastavad read. 3. Determinandi mõiste, järk, tähistused. Miinor, alamdeterminant. Igale ruutmaatriksile saab vastavusse seada ühe reaalarvu, mis leaitakse ühe ja sama algoritmi järgi ruutmaatriksi elementide abil. Saadud arvu nim selle ruutmaatriksi determinandiks. Täh | A|. Ruutmaatriksi A järku nim ka determinandi järguks. n-järku determinandi mingi elemendi aij miinoriks Mij nim sellist (n-1)-järku determinanti, mis tekib, kui antud determinandist eemaldada rida ja veerg, kus paikneb vaadeldav element.
väärtus minutites; e – maaelipsoidi eksentrilisus. Sfääril kehtib valem: valem 7.18 lk.96. Kahe paralleeli vahelise meridiaanilõigu kaarepikkuse leidmiseks (meridionaalosades) kasutatakse Mercatori projektsioonis meridionaalosade vahesid (D₂ - D₁). (lk.92, 96) 20. Millised on UTM ja NL-42 projektsiooni kolm põhierinevust? CK42 (meil on nimetatud ka NL42) puhul võetakse telgmeridiaan projektsiooni x-teljeks ja ekvaator y- teljeks. UTM puhul on tähistused üldjuhul vastupidised. Lisaks nimetatud x- ja y-telgede vahetusele on CK42 ja UTM vahel veel järgmised erinevused: (lk.108-109) 1.) CK42 kui puutujasilindrilisel projektsioonil on mõõtkava telgmeridiaan 1,000. UTM (lõikajasilindriline projektsioon) puhul aga 0,9996. Mõlemal juhul, eemaldudes telgmeridiaanist, mõõtkava suureneb. UTM puhul saavutatakse Eesti aladel mõõtkava 1,000 telgmeridiaanist ligikaudu 180 km kaugusel (s.t. juba väljapool tsooni); 2
Matemaatiline analüüs I Eksamiteemad 1. Muutuvad suurused: Muutuja x on argument ehk sõltumatu muutuja. Muutuja y on sõltuv muutuja. 2. Funktsioon- Muutuvat suurust y nimetatakse muutuva suuruse x funktsiooniks, kui mingi eeskirjaga on suuruse x igale väärtusele seatud vastavusse suuruse y üks väärtus Tähistused: y=f(x); y=g(x); y=H(x) Näited: s(t)=3-0,5gt²( s- kaugus maapinnast langemisel; g- raskuskiirendus) Funktsiooni esitlusviis: a. Piltlik- d. Nooldiagrammine- b. Valemiga - e. Sõnadega- c. Tabelina- f. Funktsiooni f nimetatakse üheseks¸ kui argumendi igale väärtusele vastab üksainus
KORDAMISKÜSIMUSED 2015/2016 Kõrgem matemaatika MTMM. 00.145 (6EAP) 1. Maatriksi mõiste, järk, tähistused, liigid. Maatriks on ristkülikukujuline arvude tabel, milles on m-rida ja n-veergu ja mis on ümbritsetud ümarsulgudega. Maatriksit tähistatakse suure tähega. Kui aij on reaalarvud ning i = 1; 2;...;m ja j = 1; 2;...; n, siis tabelit: nimetatakse täpsemalt (m x n)-maatriksiks ja kasutatakse tähistusi Am x n või Amn. Arvupaari (m; n) nimetatakse maatriksi A mõõtmeteks. Tabelis paiknevaid arve aij nimetatakse maatriksi elementideks. i reaindeks; j
Heiki Oja ,,Põhjanael" J. Jaaniste ja E. Saar ,, Täheatlas" http://et.wikipedia.org/wiki/asteroid http://opik.obs.ee/osa2/ptk11/box01.html http://www.vana.miksike.ee/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/asteroid.htm http://www.syg.edu.ee/~peil/astronoomia/asteroidid/index.html 9 SISUKORD Sissejuhatus 2 Kuidas asteroidid tekkisid? 2 Asteroidide nimed ja tähistused 2 Asteroidide liigitamine 3 ·Värvuse järgi 3 ·Asukoha järgi 3 Asteroidide suurused 3 ·Asteroidid läbimõõduga 1,1,5 km 4 ·Suurimad asteroidid 4
tekiks ülereguleerimist ega juhtpinge lubatud piiride ületamist. 5. Regulaatori süntees diskreetajas td=0.1 - diskreetimissamm [Ad,Bd]=c2d(A,B,td) - diskreetajamudeli arvutus Z=exp(P*td) - teisendab pidevad poolused diskreetseteks Kd=place(Ad,Bd,Z) - regulaatori maatriksi arvutus [Ad,Gd]=c2d(A,G,td) - 6. Põhimõtteskeemid Joonis: pidevaja põhiskeem Joonis: Diskreetaja põhiskeem Joonistel olevad tähistused on eelnevalt lahti seletatud. 7. Simulatsioonskeemid Joonisel on koos nii pidevaja kui ka diskreetaja simulatsioonskeem. Pidevaja skeem on ülemine, diskreetaja skeem alumine. Pidevaeg: State-Space plokk kasutab algandmetena olekumaatrikseid A ja Bh, C on 2. järku ühikmaatriks, D on nullmaatriks.Tagasiside on väljundi järgi negatiivne. Uh ja Xh on häiringud. Diskreetaeg: Discrete State-Space plokk kasutab arvutusel Ad, Bhd olekumaatrikseid ning C on ühikmaatriks ja D on nullmaatriks
Kuna aeg on väga piiratud, siis peab planeerima sõitmise aja nii, et ei jääks kooli hiljaks. Uurimustöö koostaja on maalt pärit ja teab, et pikad koolisõidud mõjuvad väsitavalt. Kui ärgata iga päev varakult ja minna õhtul hilja magama, siis pika aja peale halvendab see tervist. Töös kasutatakse igapäevaselt üleskirjutaud sõiduaegade andmeid ja koondatakse need tabelis. Kõikide uurimustöös esinevate mõistete definitsioonid ning nende tähistused on eraldi välja toodud. Eesmärk teada saada: 1) kui palju kulub sõitmiseks päevas? 2) kas sõiduaeg on iga päev sama? 3) mis põhjustab erinevusi? 3 2. Uurimustöös esinevate mõistete ja tähistuste selgitused · Statistika teadus, mis käsitleb arvuandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist · Matemaatiline statistika matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete
• Avaldises saab kasutada tüübireegleid arvestades erinevaid andmetüüpe. • Avaldise põhjal saadakse tulemuseks mingit kindlat andmetüüpi väärtus (arv, tekst, kuupäev, loogiline EI/JAH, vms). Avaldised võivad sisaldada järgmisi komponente • konstante • tehtemärke ja operaatoreid • ümarsulge tehete järjekorra muutmiseks • funktsioone, kasutajafunktsioone • väljanimesid • mälumuutujaid Tähistused andmetüüpidele Neid kasutatakse edaspidi slaididel mingit tüüpi väärtuse näitamiseks • N – Arv, arvmuutuja, arvväli, arvtüüpi vastusega avaldis • C – String, tekstimuutuja, tekstiväli, teksttüüpi vastusega avaldis • D – Kuupäev, kuupäevamuutuja, kuupäevaväli, kuupäeva tüüpi vastusega avaldis • L – Loogiline ehk tõeväärtustüüpi muutuja, väli või avaldis (vastus TRUE või FALSE ehk 1 või 0) Konstandid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" E-POOD Üliõpilane: Õpperühm: Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2016 Sisukord SISUKORD..............................................................................................2 1 ÜLDVAADE...........................................................................................3 1.1 TAUST................................................................................................................. 3 1.2 EESMÄRGID........................................................................................................... 3 1.3 PÕHIPROTSESSIDE LOETELU.........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
