Sport  äri või kultuur Sport on kehaline või vaimne võistuslik tegevus. Üks põhilisemaid küsimusi spordis on kas sport on äri või kultuur. Kas võib arvata, et spordis on mõlemat nii äri kui ka kultuuri? Kuidas seondub tippsport äriga? Ühelt poolt on sport meelelahutus, teiselt poolt äri  nii sportlastele, kes spordiga teenivad igapäevast leiba, kui ka ettevõtjatele, kelle jaoks sport on võimas ja tulemuslik turunduskanal. Firmadele, kes on mõne kuulsa atleedi sponsoriks on väga oluline, et selle firma logo oleks sportlase võistlusstressil. Äri ja spordi vastastikune side on tihe. Äri teeb spordi võimalikuks. Tugevat emotsiooni on võimalik müüa suure raha eest. Selle ulatusest räägivad börsil noteeritud spordiklubid, sportlaste 100-miljonilised reklaamilepingud ja miljonitesse ulatuvad nädalapalgad. Spordi müümise kuldreegel on: me müüme tipptasemel meelelahutust! Näiteks pakuvad täiendav...
-Kontrolli, kas sissejuhatus annab lugejale järgneva mõistmiseks piisavalt teavet: püstitab probleemi, tutvusta sündmuse tausta v kirjeldatavat nähtust. Vajadusel muuda seda teksti põhiosast lähtuvalt. -Kontrolli lõikude järjestust, vajadusel muuda seda. Kui tekst jääb lünklikuks, lisa lõike. -Kui ühes lõigus on mitu mõtet, jaga see lõik omakorda lõikudeks ja lisa lauseid juurde. -Uuri kokkuvõtva lõigu sobivust eelneva tekstiga. Tuumlause asub lõigu alguses või lõpus. Väljendab lõigu peamist mõtet. Lõikude järjestamine -Ajaline järgnevus (pöörd- või ajaline järjestus, probleemi kujunemine) -Rühmitamine (vaadeldavad nähtused jagatud rühmadeks, kirjeldus/arutlev kirjand) -Analüüsimine e. eritlemine (teema lahutatakse osadeks, arutletakse probl. olemuse üle) -Vastandamine (esitatakse 2 vastandlikku poolt: enne-praegu, poolt-vastu; kirjeldus/jutustav/arutlev)
kuidas tekib spontaanne kõne, nad käsitlesid kõnet kui reaktsiooni millelegi(inimesel aga tekib ka ise reaktsioon/stiimul midagi öelda ilma et keegi peaks teda n.ö pudeliga viskama Ratsionalistlik PSL See koolkond ei nõustunud et kõne tekib assotsisoonidena(üks sõna kutsub esile teise). Järgisid lühimälu(7 pluss 2) lastel. Muuteoperatsioonid on vajalikud selle jaoks et laps oskaks oma mõttest või nt pildi järgi moodustada lause. Baaslause ehk tuumlause. Lause mis koosneb vaid kohustuslikest lauseliikmetest(mari istub: sajab: too vett) ehk sealt lausest ei saa enam midagi ära võtta. Tuletatud lause. Baaslausele lisatakse liikmed lause täienduseks.( too klaas külma vett: mari istub kollasel toolil). Kognitiivse PSL käsitlus kõneloome ja Âtaju protsessist. põhiseisukohad: keele omandamine sõltub lapse kognitiivsest arengust, intellektuaalsete protsesside areng ennetab väikelapse kõne arengut. Kõne areng sõltub lapse tegevusest
4. tsitaat  tsiteeritakse mõnd suurmeest; 5. päevateemaline põige  tuuakse teemaga või probleemiga seostuv päevakajaline näide. Sissejuhatus peab olema keelelt ja ülesehituselt selge ja lihtne. Tuleb vältida liigseid emotsioone, kujundlikkust, raskepärasust. Soovitav on sissejuhatus kirjutada kõige viimasena. Teksti arendus: lõik Tavaliselt on sisu- ja vormilõik kattuvad mõisted  väite terviklik käsitlus taandreast taandreani. Sisulõigul on kaks osa: tuumlause ja seda arendavad tugilaused. Tuumlause annab edasi lõigu idee ja teema (väide, lähteolukord). Tugimõtted avavad, arendavad ja konkretiseerivad seda (arutlused, põhjendused, näited, tsitaadid). Lõik lõpetatakse lõigu kokkuvõtva tuummõttega (üldistus, süvendav mõte, hinnang). Teksti lõikude tuummõtted moodustavad kirjandi selgroo. Tuntumad lõigu arendustüübid on: * tervik, selle osad ja detailid: enne kirjeldatakse tervikut ning seejärel selle osi ja detaile või vastupidi;
4.Tsitaat  tsiteeritakse mõnd suurmeest. 5.Päevateemaline põige  tuuakse teemaga või probleemiga seostuv päevakajaline näide. Sissejuhatus peab olema keelelt ja ülesehituselt selge ja lihtne. Tuleb vältida liigseid emotsioone, kujundlikkust, raskepärasust. Soovitav on sissejuhatus kirjutada kõige viimasena. Teksti arendus: lõik Tavaliselt on sisu- ja vormilõik kattuvad mõisted  väite terviklik käsitlus taandreast taandreani. Sisulõigul on kaks osa: tuumlause ja seda arendavad tugilaused. Tuumlause annab edasi lõigu idee ja teema (väide, lähteolukord). Tugimõtted avavad, arendavad ja konkretiseerivad seda (arutlused, põhjendused, näited, tsitaadid). Lõik lõpetatakse lõigu kokkuvõtva tuummõttega (üldistus, süvendav mõte, hinnang). Teksti lõikude tuummõtted moodustavad kirjandi selgroo. Tuntumad lõigu arendustüübid on: *tervik, selle osad ja detailid: enne kirjeldatakse tervikut ning seejärel selle osi ja detaile või vastupidi;
kongruents: klassi-, definiitsus-, isikuühildumine(objekti ja subjektiühildumine); rektsioon. Sõnajärje kaudu väljendatavad seosed(lauseliikmed, teema-reema suhted). Enim levinud SOV(alus sihitis verb). Süntaktilisi teooriaid: 1) generatiivne süntaks, transformatsioonid  keelt esitatagu rangelt defineerivate feeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatiliselt (õiged) laused. Süntaktiline süvastruktuur: markeerimata tuumlause (nt lapsed laulsid aulas), millest tehakse markeeritud, ühtekuuluvad pindlaused- kas lapsed laulsid aulas? Lapsed ei laulnud aulas. Aulas laulsid lapsed. Lapsed laulsid aulas vä? Transformatsioonid  tuumlause on Kevade on Lutsu parim teos. SIIRE e permutatsioon: Lutsu parim teos on Kevade. ASENDUS: See on Lutsu parim teos, Kevade on tema parim teos. LISAMINE: Kas Kevade on Lutsu parim teos? KUSTUTUS: poiss tahtis+poiss õpib+poiss loeb: Poiss tahtis õppida lugema.
Sisulõik on ühtne ja arendatud, see on keelelise mõtlemise põhiüksus; · vormilõik on tekstiosa taandreast taandreani. Tavaliselt on sisu- ja vormilõik kattuvad mõisted, kuid tekst võib olla lõikudeks jagatud ka mingil muul põhimõttel: vormist, tahtest, ilust, suvast lähtudes. (Fr. Tuglas on näiteks novelli ,,Vabadus ja surm" jaganud täpselt ühepikkusteks lõikudeks, nii on iga lõik otsekui ehituskivi vanglamüüris.) Sisulõigul on kaks osa: tuummõte (tuumlause) ja seda arendavad tugimõtted (tugilaused). Tuummõte annab edasi lõigu teema ja idee. Tugimõtted avavad, detailiseerivad, arendavad ja konkretiseerivad seda. Tuum- ja tugimõtted võivad lõigus paikneda mitmeti. Kui lõik algab tuummõttega (väitega, probleemiga, lähteolukorraga vms), siis tugimõtted (arutlused, põhjendused, näited, tsitaadid vms) arendavad seda. Kirjutaja võib alustada ka tugimõtetest ja
Nt sõna istub mitmes lauses järjest. Muuteoperatsioone tuleb õpetada. Sh asendustegevused jms. KARLEPI RAAMAT LK 20-21. Vt ka kõneloome teema. Muuteoperatsioonid- operatsioonid, mille abil muudetakse süvastruktuur (tähendused, mõtted). Selleks, et baastähendustest moodustada mõtestatud lause, tuleb kasutada muuteoperatsioone. Lause keerukus sõltub sellest kui palju ja milliseid operatsioone on sooritatud. Jaotatakse kohustuslikeks/obligatoorseteks (moodustatakse baaslause/tuumlause/elementaarlause  koosneb ainult kohustuslikest lauseliikmetest, vabu laiendeid ei ole. "Too vett", "Sajab", "Mari istub"), vabatahtlikeks (fakultatiivsetest) osadest. (nt põimlause). Sama süvastruktuur- erinev pindstruktuur- saab ka teistmoodi öelda <- muuteoperatsioonide õpetamine · Tal on halb iseloom · Ta on halva iseloomuga Keelepädevus- kõnevõime, võime kõnet luua, kõneloomeüksuseks oli lause.
Põhiidee lahtiarendamine ja selle lahtiseletamine lugejale. Näitlikustamine, detailid, analüüs. Mida tähendab kokkuvõtte struktureerimine? Kokkuvõte peab kordama kirjandi põhiseisukohti. Pakkuma veidi uut mõtlemisainet. Lõpetama kirjutatu sujuvalt ja selgelt. Mis on viimistlemine? Lõikude viimistlemine, üleminekute ja tugede viimistlemine, sõnastuste viimistlemine. Mis on sisulõigud? Sisulõik esitab väite ja selle põhjenduse. Tuummõte olgu selgelt väljendatud. Kuhu paigutada tuumlause? Kõik laused haakugu tuumlausega. Informatsiooni olgu piisavalt. Mis on sidelõigud? Sidelõik juhib ühe mõtte juurest teise juurde. Sidelõikude kasutamine  üleminek ühelt teemalt teisele, lugeja tähelepanu äratamine, näidete ja detailide lisamine, pikkade lõikude vältimine. Mis on üleminekud? Üleminekud on sõnad või fraasid, mis seovad lauseid omavahel terviklikuks tekstiks. Mis on toed? Toed on märksõnad, mis meenutavad, millest jutt käib.
lahtiarendamine ja selle lahtiseletamine lugejale. Näitlikustamine, detailid, analüüs. Mida tähendab kokkuvõtte struktureerimine? Kokkuvõte peab kordama kirjandi põhiseisukohti. Pakkuma veidi uut mõtlemisainet. Lõpetama kirjutatu sujuvalt ja selgelt. Mis on viimistlemine? Lõikude viimistlemine, üleminekute ja tugede viimistlemine, sõnastuste viimistlemine. Mis on sisulõigud? Sisulõik esitab väite ja selle põhjenduse. Tuummõte olgu selgelt väljendatud. Kuhu paigutada tuumlause? Kõik laused haakugu tuumlausega. Informatsiooni olgu piisavalt. Mis on sidelõigud? Sidelõik juhib ühe mõtte juurest teise juurde. Sidelõikude kasutamine  üleminek ühelt teemalt teisele, lugeja tähelepanu äratamine, näidete ja detailide lisamine, pikkade lõikude vältimine. Mis on üleminekud? Üleminekud on sõnad või fraasid, mis seovad lauseid omavahel terviklikuks tekstiks. Mis on toed? Toed on märksõnad, mis meenutavad, millest jutt käib. Mida tähendab sõnastuse
Tema meelest terroristid on võitlus imperialismile. Ütleb, et vägivald on rahva õigus, eelkõige töölisklassi. "Keel on kõikide lausungite kogum, mis on öeldud ja mida saab öelda tulevikus" Tema läbimurre raamatuga "Syntactic Structures" (1957), tõi talle kuulsuse. Oli lühem variant tema doktoritööst "Logical Structure of Linguistic Theory" (1955) Keel koosneb kahest komponendist, transformatsioonireeglid aitavad moodustada lõpmatu arvu lauseid TL (tuumlause)  tr.reeglid moodustavad lause - > .. Ka tema meelest ei ole tähendus keele osa Tema lause: Colorless green ideas sleep furiously Rohelised värvitud ideed magavad raevukalt... korrektne lause, aga see kas ka tähendab midagi pole oluline Ka Chomsky oli nii keeleteadlane kui matemaatik, paljud tema ideed siiani matemaatikas olulised Kuulsamad raamatud: "Aspects of the Theory of Syntax" (1965) "Language and Mind" (1968) - nendes raamatutes loobub olulistest piirangutest, saab aru, et
keele grammatilised -õiged- laused. Keeleteadlane võib usaldada oma vaistu. Süva- ja pindstruktuuri eristamine. Keeleõppimise võime on pärilik. Süntaktiline Süvastruktuur. -markeerimata tuumlaused-nt laps laulab aulas., millest moodustatakse markeeritud, ühtekuuluvad pindlaused, NT Lapsed laulsid aulas - kas lapsed lausid aulas? Lapsed ei laulnud aulas. Aulas laulsid lapsed. Lapsed laulsid aulas vä? Süntaksipuud S: NP {A N} VP NP Süntaktilised transformatsioonid /generativismis/ Tuumlause: Kevade on Lutsu parim teos. SIIRE sh topikaliseerimine-algusesse tõstmine. Lutsu parim teos on Kevade. ASENDUS: See on lutsu parim teos. Kevade on tema parim teos. Lisamine: Kas Kevade on Lutsu parim teos? KUSTUTUS: Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb -- Poiss tahtis õppida lugema. Valentsiteooria e. sõltuvusgrammatika ''Valentsteooria'' e sõltuvusgrammatika (verbi valents, komplemendid e aktandid vs vabad laiendite sirkumstandid (aeg koht viis) X-valentsed verbid jne.) X=
(kirjutamine ei lähe arvesse) • Generatiivne grammatika – fraasistruktuurireeglid: moodustavad lause asendusreeglite kaudu (S→NP + VP) ja moodustavad iga lause hargmiku (vt sügissemestri materjali); lõppfaasis on kõik mitteterminaalsed sümbolid asendatud terminaalsetega (lõplikud) (leksikaalsete reeglite abil). – transformatsioonireeglid, mis määravad elementide õige järjekorra ja jagunevad kohustuslikeks ja mittekohustuslikeks. Transformatsioonireeglid • Tuumlause esitusest võib transformatsioonide kaudu saada muid lauseid. • Mõned transformatsioonid näiteks siirdetransformatsioon: Jõulupeol rektor laulis →Rektor laulis jõulupeol. Verbifraasist sõltuva nominaalkomponendi siirdamist lause algusesse nimetatakse ka topikalisatsiooniks. asendustransformatsioon: Ta laulis jõulupeol. Ta laulis seal. Rektor laulis seal. lisamistransformatsioon: Miks rektor laulis? Rektor ei laulnud. kustutustransformatsioon: Rektor tahab laulda.
Divergentsiteooria- keeled on tekkinud millestki lahknemisel, nt keelepuu SAE (Standard Average European-) hierarhia keeletüpoloogias-tänapäeva keeletüpoloogias väga päevakorraline teema. Nt ühildumishierarhia. semantiline kaart -iseloomulik tänapäeva tüpoloogiale, koondab grammatilisi sarnasusi. Rekursiivsus - keelevõime kitsas tähenduses ehk rekursioon: keel on lõplik hulk vahendeid, millest saab luua lõputu hulga lauseid, alati saab midagi lisada. Transformatsioonireeglid- tuumlause esituse või transformatsioonide kaudu saadakse muid lauseid. - Siirdetransformatsioon Â. Rektor laulis jõulupeol. Jõulupeol rektor laulis - Asendustranformatsioon  Ta laulis jõulupeol. Ta laulis seal. Rektor laulis seal. - Lisamistransformatsioon  Miks rektor laulis? Rektor ei laulnud. - Kustutustransformatsioon  Rektor tahab laulda Fraasistruktuurireeglid- moodustavad lause asendusreeglite kaudu (S NP + VP) ja moodustavad iga lause hargmiku
et tähtis on grammatiline õigsus). Chomsky arvab, et keel on kindel reeglite struktuur ja kõik muu asub sellest väljaspool. Osa õigetest lausetest on tuumlaused ja teised nende derivaadid (saadakse tuumlausete transformatsioonil). Tuumlauseid on igas keeles vähe ja need on kõige levinumad ja lihtsamad süntaktilised struktuurid, nendest moodustatakse kõik ülejäänud. Nt. "Kurb Mari jooksis minema" Tuumlause: S (sentents, lause) = NP (nimisõna-fraas) + VP (tegusõna-fraas) NP= (Adj) + N (nimisõnale võib lisanduda omadussõna, adjektiiv) VP=(Adv) + V (tegusõnale võib lisanduda määrus, adverb) Ilma seda skeemi teadmata ei ole võimalik koostada õigeid lauseid. Chomsky nimetab neid keele kategooriateks ja subkategooriateks. Enamasti saadakse laused tuumlausete laiendamisel. Tuumlausete süsteem lihtsustab keele genereerimist, kuid muudab selle intuitiivsemaks. Keeleteadus ei tegele
Teadusliku väljendusviisi eelduseks on hea ühiskeele ja hea tarbestiili valdamine. Ühiskeele all mõeldakse üleriigilist tarbekeelt, keelekollektiivi eri vanusrühmadele ningi kõigile kutsealadele ühist kirjakeele normidele vastavat keelekuju, mis ei sisalda oskuskeelte sõnavara. Täpne sõnavalik tähendab selgust ja lihtsust. Teksti loetavuse eelduseks on liigendamine: iga tekstiosa on terviku teenistuses. Selleks, et tekst oleks loetav võib kavandada lõigu algusesse raamistiku (tuumlause), mis äratab lugejas ootusi ja küsimusi. Hea tekst on terviklik nii sisu, ülesehituse kui ka keelekasutuse poolest. Kirjutaja peab objektidevahelisi suhteid selgepiirilisemaks muutma ka teksti eesmärgipäraselt pealkirjastades ja kaalutledes lõikudeks jagades, samuti keelekasutust ükskasjadeni läbi mõeldes. Tekstisisese ühtsuse loomiseks on palju sõnavaralisi, grammatilisi ja olukorrast tingitud vahendeid:
et tähtis on grammatiline õigsus). Chomsky arvab, et keel on kindel reeglite struktuur ja kõik muu asub sellest väljaspool. Osa õigetest lausetest on tuumlaused ja teised nende derivaadid (saadakse tuumlausete transformatsioonil). Tuumlauseid on igas keeles vähe ja need on kõige levinumad ja lihtsamad süntaktilised struktuurid, nendest moodustatakse kõik ülejäänud. Nt. "Kurb Mari jooksis minema" Tuumlause: S (sentents, lause) = NP (nimisõna-fraas) + VP (tegusõna-fraas) NP= (Adj) + N (nimisõnale võib lisanduda omadussõna, adjektiiv) VP=(Adv) + V (tegusõnale võib lisanduda määrus, adverb) Ilma seda skeemi teadmata ei ole võimalik koostada õigeid lauseid. Chomsky nimetab neid keele kategooriateks ja subkategooriateks. Enamasti saadakse laused tuumlausete laiendamisel. Tuumlausete süsteem lihtsustab keele genereerimist, kuid muudab selle intuitiivsemaks. Keeleteadus ei tegele
süva- ja pindstruktuuri eristamine (pind : keele esinemine; süva : mille põhjal asume reeglite alusel lauseid genereerima keeleõppimise võime on päriklik süntaktiline SÜVASTRUKTUUR: markeerimata tuumlase (nt laps laulab aulas) millest moodustatakse markeeritud, ühtekuuluvaid pindlauseid (nt lapsed laulsid aulas - kas lapsed laulsid aluas, lapsed ei laulunud aulas, aulas laulsid lapsed, lapsed laulsid aulas vä? transformatsioonid : 1. tuumlause : kevade on lutsu parim teos 2. perumutatsioon (sh toplikatsiooni) lutsu parim teos on kevade 3. asendus: see on lutsu parim teos, keavade on tema parim teos 4. lisamine: kas kevade on lutsu parim teos 5.kustutus - poiss tahtis + poiss õpib + poiss loeb : poiss tahtis lugema õppida süntaksipuud : 1. S 2. NP (3. A N jne) VP NP (vt karlssoni õpik) ilus lehm jookseb metsas valentsiteooria e sõltuvusgrammatika :)verbi valents, komplemendid e
4. Küsimused ja korraldused eesti keele tundides  Küsimused lausetasandil: Küsimused lause kohta täidavad kahte eesmärki: aitavad õpilastel sooritada lause mõistmiseks kasulikke muuteoperatsioone (seostada teabe-üksusi) ning annavad õpetajale tagasisidet (teavet lausete mõistmise taseme kohta).  Küsimused lause sisu taastamiseks. Baaslausete puhul esitatakse küsimused iga lauseliikme kohta. Selline analüüs on vajalik esimesel koolietapil. Hiljem tuumlause mõistmine harilikult lastele probleemiks ei ole. Alates III klassist peaks kes-, mis-, mida-teeb-küsimuste esitamine olema piiratud. V.a. lugemistekste analüüsides. Kass püüdis hiirt. Kes püüdis hiirt? Keda kass püüdis? Mida kass tegi?  Metakeelelised küsimused. Nende ülesandeks on teadvustada teabe edastamiseks kasutatud sõnu, sõnavorme, sõnaühendeid või osalauseid. Küsimused esitatakse kas
Süva- ja pindstruktuur süvastruktuuris on meil kuskil mõttes mallidesarnased vordmid, kuhu vastavad pindstruktuuri üksused paigutame. (VT õpikust näiteid süntaksi alt). Süntaksipuud Värvitud rohelised ideed magavad raevukalt. see lause on grammatiliselt täiesti korrektne. Hullunud kana peksab isa Â> hullunud(A) kana(N) (NP), peksab (VP), isa (NP) Paljumuutuvad keeled (soome-ugri keeled) on raskesti seletatavad Chomsky jäikade ideedega. Süntaktiline süvastruktuur  markeerimata tuumlause (nt Laps laulab aulas.), millest moodustatakse markeeritud, phtekuuluvad pindlaused, nt Lapsed laulsid aulas. Kas lapsed laulsid aulas? Lapsed ei laulnud aulas. Aulas laulsid lapsed. Lapsed laulsid aulas vä? Transformatsioonigrammatika Seletab, kuidas saavad fraasid lauses liikuda. Süntaktilised tranformatioonid: SIIRE (permutatsioon), sh topikaliseerimine; ASENDUS; LISAMINE; KUSTUTUS Mõte on, et laused lasevad oma vormi muuta nii, et tähendus oluliselt ei muutu teatud
kavatsus. Kavatsus: koosneb eesmärgist ja strateegiast. Milleks ma kavatsen midagi öelda? Mis strateegiat kasutan. Sellele järgneb esimene programm. Mida ma sellest mõtlen ja mida ma sellest siis räägin ehk välja ütlen. Konsepti osad: Kujutlus, teave, hoiakud/emotsioonid/isikuline suhtumine. Tavasuhtlemisel arvatavasti ülekaalus on kogemuslikud kujutlused. Järgmine samm: üleminek lineaarsele süsteemiel. Subjekt, objekt, predikaat. Ega me saaks selle põhjal moodustada tuumlause, aga enamasti kasutame ... . Seetõttu peab toimuma minimaalsete semantiliste koodide ühendamine, sobitamine, sisestamine. Siin konstrueeritakse lausemall koos sellega, et valitakse sõnajärg ja sõnavormid. Arvestatkse semantiliste asjade kogumit. Fonoloogiline koostis tuleb ka valida. Tuleb üle minna artikulatsiooniprogrammile. Silpide kõnetaktide programmeerimine. ÜTLUSE INTENTS (KAVATSUS) Motiivist tuleneb kavatsus (see on eesmärk + ...) kavatsus alati EI saa realiseeritud, nt
annaabi.ee 
