TUULEENERGIA Mirjam Vesi MT-3 Tuuleenergia Tuuleenergia on üks taastuvaist energiaallikaist. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Ajalugu 1887-1888. aasta talvel ehitas Charles F. Brush esimese elektrit tootva tuulegeneraatori. Tuulegeneraatoreid hakati suuremas mahus tootma 1970. aastatel, kui oli naftakriis 1991. alustas tööd esimene avamere tuulepark Esimene tuulegeneraator Elektrituulikute liigid Eristatakse üld- ja eriotstarbelisi tuulegeneraatoreid. Eriotstarbelised tuulegeneraatorid võivad olla kohandatud jahvatamiseks, aku laadimiseks,vee magestamiseks, tõstmiseks või pumpamiseks. Üldotstarbelisi tuulegeneraatoreid kasutatakse tuuleelektrijaamades. Suuri tuulegeneraatoreid paigaldatakse tuuleparkidena. tiibade arvu järgi:ühe-, kahe-, kolme- ja paljutiivalised;
Tuumajaam eeldaks vähemalt kahte looduslikku tingimust: veekogu, millest saaks piisavalt jahutusvett ja tuumajäätmete ladustamiseks sobilikku geoloogiliste riketeta aluspõhja. Neid vajadusi ei ole me võimelised täitma ilma keskkonda oluliselt kahjustamata või kalleid tehnilisi lahendusi rakendamata. Pealegi on praegusaegsete tuumajaamade võimsus Eesti elektrisüsteemi tarbeks liiga suur. Nii jääbki Eestile taastuvatest energiaallikatest üks võimalus- tuuleenergia kasutuselevõtt (Lahtvee 2003). Mõnede tuuleressurssi uurijate väitel saaksime toota poole vajaminevast elektrist tuulegeneraatoritega, mõned arvavad isegi, et tuuleenergia potentsiaal Eestis ulatuks üheksa teravatt-tunnini aastas. Muidugi ei saaks me koheselt üle minna tuuleenergia kasutusele. Tuuleenergia võiks põlevkivi samm-sammult asendama hakata, aga vaid siis, kui riik ja tarbijad seda soovivad. Selleks on vaja kaotada subsiidiumid, mis toimivad energiasektori
TUULEPARGID EUROOPAS ANETT MARIE ASTOK MIS ASI ON TUULEPARK? Tuulepark on tuuleelektrijaam,milles elektrienergiat toodetakse mitme elektrituuliku abil. Tuulepargid võivad olla väga erineva võimsusega, sõltuvalt tuulegeneraatorite arvust ja suurusest. TÄPSEMALT Tuuleenergia tootmiseks on vaja rajada tuuleparke. Tuuliku tornikõrgus võib olla 40-100 meetrit, selle otsas on klaaskiust gondel, mis kaitseb tuuliku mehhanisme (tiivikurumm, laagrid, peavõll, käigukast, generaator, jms.). Gondli külge kinnituvad komposiitmaterjalist valmistatud kuni 60- meetrised labad, mis tuules pööreldes ajavad ringi generaatorit, mis omakorda toodab elektrit. Eri plastikutest valmistatud tiivikud muutuvad elukaare lõpus
Tuuleenergia Tuul on rikkalik energiallikas ja tuuleenergiast on saanud praeguseks tõsiseltvõetav alternatiiv keskkonnakahjulikule fossiilkütusele. Tuuleenergia kasutuselevõtt aitab võidelda kliimamuutustega, kuna tänu sellele saab vähendada õhku paiskuvate kasvuhoonegaaside hulka. See on juba päris populaarne, näiteks 2008. aastal suudeti hoiduda Euroopa Liidu riikides tuuleenergia abil 91 miljonist tonnist CO2 paiskumisest õhku. Pilt 1. Tuulegeneraatorid. https://fp.lhv.ee/images/files/tuulik.jpg Ajalugu Tuuleenergiat on inimene kasutanud aastatuhandeid. On teada, et esimesena kasutasid tuuleenegiat Egpitlased, umbes 5000 aastat tagasi. Sel ajal kasutati tuult laevapurjedes Niiluse ühelt kaldalt teisele sõitmiseks. Esimene tuuleveski ehitati Babüloonias umbes 2000 eKr. Tuulegeneraatorid muutusid populaarseks 1970. aastatel, kui maailmas levis naftakriis, sest
Referaat TUULEENERGIA Koostasid: Peeter Loomus Rakvere Ametikool 25. 01. 2009 Tuuleenergia Tuuleenergia on üks mitmetest rohelistest energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Disain
TUULEENERGIA Tuuleenergia Ø Tuuleenergia on üks mitmetest rohelistest energiatootmise liikidest. Ø Tuuleenergia on tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks. Ø Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskid ehk tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid ehk elektrituulikud. Ø Tuuleenergia on üks taastuvaist energiaallikaist. Ajalugu Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Purjepaadid ja -laevad on kasutanud tuuleenergiat tuhandeid aastaid ja arhitektid on sama kaua tuult majades loomuliku ventilatsioonina kasutanud. Veel 20. sajandi alguses olid Eestis tuuleveskid väga levinud. Asetus Maismaal asuvaid tuuleturbiine saab mitmetesse kohtadesse püsti panna. Head kohad selle jaoks
TUULEENERGIA KASUTAMISE ARENG, KOHT EESTI JA MAAILMA ENERGIAMAJANDUSES. MIS ON TUULEENERGIA? · Tuuleenergia on tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskid e. tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid. · Tuuleenergia kui alternatiiv fossiilsetele kütustele on taastuv, laialdaselt levinud ja puhas. Tuuleenergia ei tooda kasvuhoonegaase ning koormab energiat vähem kui teised energiaallikad. AJALUGU · Mehaanilise energia saamiseks: · Purjepaadid ja -laevad on kasutanud tuuleenergiat tuhandeid aastaid ja arhitektid on sama kaua tuult majades loomuliku ventilatsioonina kasutanud. Kreeka insener Heroni tuulikut 1. sajandist kasutati esimesena teadaolevalt selleks, et masinat tööle panna. Veel 20. sajandi alguses olid Eestis tuuleveskid väga levinud.
Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool Ä15KÕ TUULEENERGIA JA TUULEPARGID EESTIS essee Koostaja: Kairi Tetlov Juhendaja: Ain Suurkaev, MA MÕDRIKU 2017 Taastuvenergiale üleminek on maailmas suur trend. Taastuvenergia allikaid on mitmeid nagu näiteks päikeseenergia, laineenergia, tuuleenergia. Käesolevas tekstis uuritakse tuuleenergiat ja selle kasutamist Eestis ning sealjuures selle mõju Eesti majandusele. Olemasolevaid tuulegeneraatoreid on Eestis juba märkimisväärne kogus ning arendamisel ja kooskõlastamisel olevaid suuri tuuleparkide projekte menetletakse, mis näitab, et Eestis mõeldakse palju taastuvenergia kasutamise ning potentsiaali peale. Mis täpsemalt on tuuleenergia ning kuidas ja kui palju kasutatakse seda Eestis
Sisekaitseakadeemia Päästekolledz Sven Veek RS 130 Tuuleenergia Juhendaja Taavi Raadik Tallinn 2014 Mis on tuuleenergia? Tuuleenergia on üks mitmetest rohelistest energiatootmise liikidest. Juba ammustest aegadest peale on inimene tuuleenergiat enda heaks ära kasutanud tuuleveskite näol. Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks). Disain
Eesti Maaülikool Ott Mandel Tuuleenergia Referaat Tartu 2008 Sisukord SISSEJUHATUS 1. TUULEENERGIA PLUSSID 2. TUULEENERGIA MIINUSED 3. TUULEENERGIA EESTIS JA MUJAL MAAILMAS KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD Sissejuhatus 2 Tuuleenergia on üks mitmetest ,,rohelise" energia liikidest, samuti on see üks vanematest energialiikidest. Inimene on tuuleenergiat enda kasuks ära tarvitanud juba väga ammustest aegadest nt tuuleveskite või purilaevade näol. Elektrienergiaks muundavad tuult aga tuulegeneraatorid. Tuule abil elektri tootmine on kindlasti väga perspektiivikas, eriti kui võtta arvesse tänapäeval aina kallinevaid kütusehindasid ning selle tohutut potensiaali. Samuti ei ole tuuleenergia tootmine otseselt mitte
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut SIKASSAARE TUULEPARK Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Sikassaare tuulepargi planeeringuala asub Saare maakonnas Kaarma vallas Sikassaare-Tiidu ja Sarapuu kinnistutel. Plaanikohaselt on plaanis rajada 3 tuulikut mille võimsuseks oleks kokku 4,5 MW. Ühe tuuliku võimsus 1,5 MW. Detailplaneeringule on väljastatud ehitusluba ning seda teostab OÜ Stacey. Detailplaneering asub Põduste-Upa hoiu-ja loodusala vahetus läheduses. Objekt sai ehitusloa juba 2006 aasta sügisel
Lasnamäe Üldgümnaasium ALTERNATIIVENERGIA KASUTAMISE TULEVIK EESTIS Uurimistöö Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1
1. SISSEJUHATUS Juba ammustest aegadest on tuule liikumine olnud vajalik igapäeva elus. Leiutatud on tuulerattaid ja tuulikuid, vilja jahvatamiseks, maa niisutamiseks ja vee pumpamiseks ja hiljem juba tuulegeneraatoreid elektrienergia tarvis. Tänapäeval on väga suur hoog sees tuuleparkide rajamisel, mis peaksid reostama keskkonda vähem kui teised elektrit tootvad jaamad. Siiski inimesed on nende suhtes umbusklikud, kuna nende ehitamisega kaasneb maastiku rikkumine ja ka häiriv müra. Peab tõdema, et neid ilmub iga aastaga aina juurde ja neil ei näi lõppu olevat, kui ohtlikud nad keskkonnale siiski on? 2. TUULEGENERAATOR 2.1 Kuidas töötab tuuleturbiin? Tuult on kasutatud energiaallikana tuhandeid aastaid. Juba 2000 aastat tagasi kasutati tuult Pärsias teraviljade jahvatamiseks ja Hiinas vee pumpamiseks. Tuult hakati elektrienergiaallikana kasutama 19. sajandi lõpus. Tuul tekib soojade ja külmade õhumasside
1. SISSEJUHATUS Juba ammustest aegadest on tuule liikumine olnud vajalik igapäeva elus. Leiutatud on tuulerattaid ja tuulikuid, vilja jahvatamiseks, maa niisutamiseks ja vee pumpamiseks ja hiljem juba tuulegeneraatoreid elektrienergia tarvis. Tänapäeval on väga suur hoog sees tuuleparkide rajamisel, mis peaksid reostama keskkonda vähem kui teised elektrit tootvad jaamad. Siiski inimesed on nende suhtes umbusklikud, kuna nende ehitamisega kaasneb maastiku rikkumine ja ka häiriv müra. Peab tõdema, et neid ilmub iga aastaga aina juurde ja neil ei näi lõppu olevat, kui ohtlikud nad keskkonnale siiski on? 2. TUULEGENERAATOR 2.1 Kuidas töötab tuuleturbiin? Tuult on kasutatud energiaallikana tuhandeid aastaid. Juba 2000 aastat tagasi kasutati tuult Pärsias teraviljade jahvatamiseks ja Hiinas vee pumpamiseks. Tuult hakati elektrienergiaallikana kasutama 19. sajandi lõpus. Tuul tekib soojade ja külmade õhumasside
·Ei saasta keskkonda ·Odav tootmine/ ekspluateerimine ( kasutamine elektri tootmiseks) Negatiivne: ·Ehitamine kallis ·Ei saa rajada igale poole ( kus pole suuri jõgesid) ·Kalade liikumise takistaja Linnamäe hüdroelektrijaam Jägala jõel HEJ- voolav vesi https://www.youtube.com/results?search_query=water+energy+power+statio Eesti HEJ koguvõimsuse muutumine http://www.erec.org/fileadmin/erec_docs/Projcet_Documents/RES_in_EU_and_CC/EEHydropresentation.pdf Tuuleenergia Euroopas · Tuulikud tootsid EL ~7% elektrist · Suurimad tuuleenergia kasutajad (installeeritud võimsuse alusel): Saksamaa Hispaania Suurbritannia Itaalia Prantsusmaa Installeeritud tuuleenergia võimsused 2012 a lõpuks http://www.ewea.org/fileadmin/files/library/publications/statistics/Wind_in_power_annual_statistics_2012.pdf Tuuleenergia osatähtsus elektritootmises http://www.ewea
Pidades silmas eelkõige väiketarbijat, on võimalusi alternatiivseks energiatootmiseks laialdaselt. Tuuleenergia kasutuselevõtt Eestis on seni takerdunud mitmel põhjusel. Eestis ületab paigaldatud energiaseadmete võimsus märgatavalt riigi sisemist tarbimisvõimsust. Eesti energeetika peamiseks probleemiks on vananenud seadmete uuendamine ning soojuselektrijaamade ja energiasüsteemi tõhususe suurendamine. Seepärast pole riikliku energiapoliitika kujundajad huvitatud tuuleenergia kasutamisest Eestis. Ometi peaks energeetika arengukavades silmas pidama ka kaugemat tulevikku, mil põlevkivil põhinev energiatootmine hakkab varude lõppemise tõttu ammenduma. 4 Tuuleenergia ressursid Eestis Tuules peituvat energiat kasutatakse üldiselt neil aladel, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel maapinnast on üle 4 m/s. Näiteks asub suurem osa Saksa Liitvabariigi
Tuuleenergia Ajalugu Tuuleenergiat on inimene rakendanud aastatuhandeid. Veel 20. sajandi alguses olid Eestis tuuleveskid väga levinud. Tuulegeneraatoreid hakati suuremas mahus tootma 1970. aastatel, kui oli naftakriis. Pärast seda on vastav tehnika kiiresti arenenud. Praeguse tehnoloogia baasil ei ole otstarbekas rajada tuulegeneraatoreid piirkondadesse, kus tuule keskmine kiirus on alla 6 meetri sekundis. Eesti esimene tuulegeneraator rajati Hiiumaale Tahkunale 1997. aastal. Tuuliku võimsus oli 150 kW. Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis; tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja ViruNigula. Üldine Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid.
Suurema pinge korral võivad ka ülekande kaablid olla väiksema ristlõikega, seega kulub vähem materjali. Enne tarbijateni jõudmist pinge uuesti madaldatakse vastavalt 660, 380 või 220 voldini. Vastavalt kasutatavale kütusele või energiale nimetatakse ka elektrijaamu: · hüdroelektrijaam, mis kasutab langeva vee energiat · soojuselektrijaam, kus energia saadakse kütuse põletamisest · tuumaelektrijaam, kus energia saadakse aatomi tuumade lõhustumisel · tuulepark, mis koosneb paljudest tuulikutest (tuuleturbiin + generaator) Hüdroelektrijaamu ning tuuleparke loetakse taastuvate energiaallikate (energiaallikas, mis taastub kõige rohkem ühe inimpõlve jooksul) hulka. 3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA Enamus elektrienergiast toodetakse Eestis just soojuselektrijaamades, kus kütusena kasutatakse põlevkivi
........................................................8 1.2.2.2 Loodete energia puudused:.........................................................................................9 1.2.3 Laineenergia.......................................................................................................................9 1.3 Tuul............................................................................................................................................9 1.3.1 Tuuleenergia eelised:........................................................................................................10 1.4 Biokütus...................................................................................................................................10 1.4.1 Eestis perspektiivseimad energiakultuurid:......................................................................11 1.4.2 Biokütuse eelised:.............................................................................
pöörlevale alusele. Viimasel ajal on paljud firmad ja eraisikud hakanud uusi disaine katsetama. Üks Itaalia firma valmistab praegu maailma esimest vertikaalset tuuleturbiini. Esimene mudel on mõeldud katsetamiseks aga projekt on nii lubav, et Itaalia valitsus on seda juba 15 miljoni euroga finantseerinud. Projekti nimi on KiteGen. Üheks huvitavaks projektiks on ka brittide Quietrevolution, mille uudne turbiin püüab tuule kinni igast suunast ning sobib väga hästi linnadesse majade vahele ning katustele. Nad ei tekita ka müra ega vibratsiooni. Maismaal asuvaid tuuleturbiine saab mitmetesse kohtadesse püsti panna. Head kohad selle jaoks on kõiksugu kõrgendikud. Kui tuul liigub kõrgendiku poole, siis ta surutakse üle takistuse samal ajal tuule kiirust suurendades Sellisesse kohta paigutatud tuuleturbiin toodab
täielikult rakendada. Kuid igal probleemil on lahendus. Viimasel ajal on paljud firmad ja eraisikud hakanud uusi disaine katsetama. Üks Itaalia firma valmistab praegu maailma esimest vertikaalset tuuleturbiini. Väikesed turbiinid Väikeseid tuuleturbiine võib paigutada nii kodudesse, kontoritesse kui ka eriotstarbeliste masinate käitamiseks (nt. linnades wifi saatjate energia tootjatena). Väikesel turbiinil on suure ees ka oma eelised: tuule suuna muutumisel viib turbiin ennast saba abil ise kõige sobivamasse asendisse tuule suhtes. Väikesed turbiinid ei tooda ka mürareostust. Tuuleenergia maailmas 2005. aasta numbrite järgi oli tuuleenergia osakaal terve maailma energiatoodangus 1%. Riikide arvestuses on kõige suurem tuuleenergia tootja Saksamaa, kes tootis eelmisel aastal 18,428 MW tuuleenergiat. Teisel kohal on Hispaania (10,027 MW), kelle kannul tuleb väga väikese vahega USA (9,149 MW) ning seejärel India (4,430 MW). Eesti tootis mullu 30 MW
installeeritud võimsusest. Siiski võimaldaks selle võimsuse kasutuselevõtt toota aastas 0,1... 0,2 TWh elektrienergiat ja seega saavutada aastaseks kokkuhoiuks umbes 0,15...0,3 milj. tonni põlevkivi. Eesti Energiale kuulub täna kaks hüdroelektrijaama. Eesti tuulepotentsiaal - Eestis on aasta keskmine tuulekiirus 4...5 m/sek, valdavalt puhuvad lääne- ja kagutuuled ning kõige tuulisem kuu on detsember, kui saartel on tuule keskmine kiirus üle 7 m/sek. Eriti perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 5...6 m/sek, on Eestis palju. Tuulikute potentsiaalsete asukohtadena võib vaadelda järgmiseid kohti: Vormsi, Pakri, Naissaar, Ruhnu, Sõru Hiiumaal, Vilsandi ja Osmussaar. Tahkuna tuulik Hiiumaal - 1997. aasta 19.septembrist töötab Hiiumaal Tahkuna neeme tipus 150 kW tuulik, mille omanik on Biosfääri Kaitseala Hiiumaa Keskus. Tuulik läks maksma 3,2 mln krooni, millest 80 % maksis Taani Keskkonnafond ja ülejäänud raha tuli Eestist
Hüdroenergia toodang Eestis............................................................................................4 Biokütus.............................................................................................................................4 Päikeseenergia ja Eesti.....................................................................................................5 Alternatiivenergia üldiselt Taastavaist energiaallikaist saadavad energialiigid on tuuleenergia, hüdro- ja laineenergia, biomassienergia, päikeseenergia, geotermiline energia jm. energiaallikad, mis on kõik otseses või kaudses seoses Maale langeva päikesekiirgusega. Ka turvas on aeglaselt taastuv bioloogiline energiaallikas, kuid tema kasutamisel pole siiani laiendatud neid seadustest tulenevaid soodustusi, mis toetavad teiste taastuvate energiaallikate rakendamist Tuuleenergia kasutamise areng ja koht Eestis • Mehaanilise energia saamiseks:
NOORSOOTÖÖ JA TÄIENDUSÕPPE OSAKOND VEROONIKA MÄTLIK KNT-3 TAASTUVENERGIA VÕIMALUSED EESTIS REFERAAT JUHENDAJA: ENDA PÄRISMA TALLINN 2011 SISUKORD 1.TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD.....................................................................................4 1. 1. Päike energiaallikana...................................................................................................... 4 1.2. Tuuleenergia.....................................................................................................................6 1.3.Bioenergia......................................................................................................................... 7 1.4.Geotermiline energia.......................................................................................................10 KOKKUVÕTE....................................................................................................
ja gaasiga. Peamine kuluallikas on tuuleturbiini valmistamine ja paigaldamine. Energiatootmise kulusid saab prognoosida ja neid ei mõjuta niivõrd kütusehinna kõikumine. Puudused: mõnes piirkonnas domineerivaks energiaallikaks on vaja sinna juurde rajada tagavara energiaüksuseid, mis tuulevaiksel ajal kompenseeriksid energiapuudujäägi. Mõju linnustikule Müra. Korras oleva tuuleturbiini torni otsas võib tekkida müra kuni 100 detsibelli. Visuaalne reostus- rikuvad ilusaid puutumata loodus vaateid, ja seega võivad mõjuda halvasti turismindusele Elektromagneetiliste häirete tekitamine ehk siis Tuuleturbiini rootorilabad toimivad peeglitena. Tagasipeegeldunud signaalid võivad häirida signaali kvaliteeti vastuvõtja juures, mis tähendab, et tuuleturbiinidel võib olla segav mõju telekommunikatsioonidele ehk raadio, televisiooni ja mobiilside
..........................................................................3 Energiakriis hetkel .....................................................................................................................3 Elektrihinna tõus.....................................................................................................................4 Tulevik........................................................................................................................................5 Tuuleenergia............................................................................................................................5 Probleemid .........................................................................................................................5 Mida on probleemide lahendamiseks tehtud?.....................................................................5 Päikese- e. Helioenergia............................................................................................
Viljandi Gümnaasium Tanel Säde 11. Majandus Energiaressursid Referaat Viljandi 2012 Sisukord Tiitelleht.............................................................................1 Sisukord.............................................................................2 Energiaressursid üldiselt..................................................3 Nafta ja sellega kaasnevad probleemid...........................3.1 Päikese- ja tuuleenergia....................................................4 Päikeseenergia....................................................................4.1 Tuuleenergia........................................................................4.2 Hüdroenergia ehk vee-energia............................................5 Puit ja selle kasutus...............................................................5.1 Teistest fossiilsetest kütustest...................................................5.2
a.). Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200 aasta jooksul. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust (Remmelg, 2011a). Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineteenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia), või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et nende kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks. Taastumine eeldab, et neid ressursse ei kasutataks rohkemal määral kui neid juurde tekib, st kui taastuva ressursi kasutamine pole ülemäärane, siis saab see olla sama intensiivusega püsiv nt tuhandete aastate
Alternatiivsed energiaallikad on energiaallikad, mis pole fossiilsed ega tuumkütused. Nende kasutamine on küll võimalik, kuid praeguste tehnoloogiate juures veel liiga kallis (päikese-, tuule-, vee-energia jm). Esmased energiaallikad: Püsivad looduses muundumatuna.(Maa pöörlemise energia, Maa gravitatsioonienergia, Tuumaenergia, Termotuumaenergia) Teisesed energiaallikad: Tekivad Maa loodusprotsessides esmaste energiaallikate ühekordsel muundumisel.(Päikeseenergia, Vee-energia, Tuuleenergia Biomassienergia, Geotermaalne ehk maasisene energia, Loodete ja lainete energia) Kolmandased energiaallikad:Geoloogilises minevikus biomass, mis on muundunud fossiilseteks kütusteks.(Nafta, Maagaas, Kivi- ja pruunsüsi, Põlevkivi, Turvas) ENERGIAMAJANDUS. NAFTA- JA GAASITÖÖSTUS. Milline on maagaasi ja nafta osatähtsus tänapäeva energiamajanduses? Osatähtsus on suur nii maagaasil(28%), kui ka naftal(40%). Milline energiaressurss on tänapäeval peamine mootorikütuse tooraine? Nafta
lämmastikhape, vesinikfluoriid, 1,1,1-trikloroetaan ja atsetoon; väikese kaldenurgaga paneelidel talvine hoolduskulu suurem ja energiatootlikkus väiksem. [15] 1.5.3.3. Päikesepaneelide puuduse lahendus - kombineeritud energiaprodutseerimisviis Päikesepaneelide miinuseks on nende pikem tasuvusaeg võrreldes tuulegeneraatoritega. Kui kasutada autonoomset elektrisüsteemi, siis meie kliimas on parim päikese- ja tuuleenergia kombinatsioon. Seadmete üldmaksumus on odavam kui talveperioodil kompenseerida päikesepaneelide väiksemat tootlikkust tuulegeneraatori abil. Talvel on Eestis tuulenergiat enam kui suvel, päikeseenergiaga jälle vastupidi. Üldjuhul on pilves ja sajune ilm, kui päikeseenergiat vähe, tuulisem; päikesepaisteline päev seevastu jälle 14 tihti tuulevaikne. [17] 1
tekib tal huvi maksevalmidusega liialdada. Nõudluse määramise meetodid: Hüpoteetilised meetodid: o küsitlused Kaudsed meetodid: o reisikulutuste meetod o kinnisvara hinna meetod. 18. Välismõjud. Välismõju sisestamine ja selle vajalikkus. Negatiivne ja positiivne välismõju. Välismõjud tekivad kas tarbimis- või tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et tekitav osapool seda arvestaks Negatiivne välismõju: õhusaaste, veereostus, müra. Firmad ja üksikisikud, kes tekitavad negatiivset välismõju ei pea kandma välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust. Seega sotsiaalse kulu arvastamiseks hüve tootmisel liidetakse keskkonnareostusest põhjustatud eksternaalsed kulud ja hüve tootmise kulud. Kuna pakkumiskõver ei mõõda negatiivse eksternaalsuse korral nt elektri tootmise tegelikku kulu, siis ilma valitsuse sekkumiseta kujuneb turul pakutav kogus optimaalsest kogusest suuremaks
18.Millised on auruturbiiniga soojuselektrijaama peamised agregaadid ning üldine tööpõhimõte? Kas Eestis on seda tüüpi elektrijaamu, kui jah siis nimeta mõni. Mille poolest erineb kondensatsioonielektrijaam koostootmisjaamast? Aurukatel. Auruturbiin, Elektrigeneraator, · Kuuma auru kineetiline energia muundatakse mehaaniliseks energiaks · Ülekuumendatud aur suunatakse düüside või ringikujuliselt paigutatud juhtlabade abil turbiini võllil paiknevatele töölabadele (vähemalt mõnikümmend tükki, järjestikku on kuni paarkümmend labaringi) · Töölabadele toimiv jõud paneb turbiini tööratta pöörlema (kuni 3000p/min) · Kondensatsioonjaamade juurde kuulub veega jahutatav kondensaator või õhuga jahutav gradiir, millega jahutatakse ülejääv soojus ning jahutusvesi suunatakse veekogusse On, näiteks Iru elektrijaam · Kondensatsioonijaamad:
Kas tuumaenergia on liiga Tuumaelekter on enamasti konkurentsivõimeline võrreldes söe kallis? põletamisel saadava elektriga – mõnes riigis odavam, mõnes kallim. Väliste kulude (i.k. external costs) arvessevõtmisel on tuumaelekter ülimalt konkurentsivõimeline. Energia kokkuhoid on ülitähtis, kuid ei suuda asendada enamikku toodetavast võimsusest. Tuuleenergia tootmine maksab keskmiselt rohkem kui tuumaenergia tootmine. Kas tuumaenergia asemel tuleks Taastuvaid energiaallikaid võib kasutada niipalju kui võimalik. Kuid kasutada taastuvaid sisemised piirangud (hajutatud, katkendlikud allikad) tähendavad energiaallikaid? seda, et usaldatava stabiilse baasenergiaga varustamisel ei asenda tuul ja päikeseenergia majanduslikust aspektist lähtuvalt senini sütt,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
