Mälu · Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. · Mälu kolm vajalikku protsessi on materjali salvestamine e kodeerimine, meelespidamine ja meenutamine. · Lühimälus e töömälus talletub tajutud materjal lühikest aega ning mälu maht on piiratud. · Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. · Pikaajalist mälu iseloomustab peale ajalise kestuse ka väga suur maht. · Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, kuid materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. · Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta ja neil on subjektiivne ajamõõde. · Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda.
Mälu areneb selle baasil, mis on isiklikult tähtis ja tähenduslik. Semantiline mälu sisaldab faktiteadmisi, mõitseid, üldprintsiipe ja nende vahelisi seoseid. Episoodilises mälus on isiklikud mälestused- lapsepõlvesündmused,jutuajamised sõpradega, isiklikult oluline info. Protseduuruline mälu : säilitatakse infot sellest,kuidas midagi teha Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. Mäluvõtted Nimetatakse tahtlikke tegevusi, mille kasutamise tulemusel meeldejätmine paraneb ning meenutamine on edukam. Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel vaimne pilt tegelikkusest. Õpioskused on oskused õpitavat omandada ja mõista, seostada seda eelnevalt õpituga, struktureerida ja kasutada, tedvustada ja vajadusel ümber struktureerida. Eristatakse
endast kõik ja tulles appi seal, kus häda kõige suurem on. Ometiks toese ,,kangelane" Petsorin ei omanud ei erilisi vöimeid ega soovinud ka kedagi teist aidata ta oli ainult omakasu peal väljas. Söna ,,kangelase" all on Lermontov siiski mölenud tolle aja aristokraate, kellel on köik olemas, mida ihata toretsevad peod, uhked naised, alandlikud söbrad. Siiski Petsorinil olid ainult tuttavad, kuna tema enda sönad oma suhtest ühe inimesega olid: ,,Me saime headeks tuttavateks, sest sõpruseks pole ma võimline: kahest sõbrast on üks alati teise ori, ehkki sageli kumbki neist seda ei tunnista!" Petsorin jättis väga paljudele inimestele väga hea mulje, köigil olid ainult kiidusönaad tema kohta, ometiks ta ei osanud neid hinnata. Ta kasutas inimesi ära, seda köige külmaverelikumalt kui vöimalik. Teda ei huvitanud teiste arvamus ega soovid. Ta tegi just seda mida ta ise köige sobilikumaks pidas, kasvöi tuttava eluarmastuse vörgutamine.
keeleliselt. Peale suve oskasin tunduvalt paremini vene ja inglise keelt. Käies suvel tööl saab palju uusi vajalike tutvusi - nii neid, mis tulevad kasuks tulevastes tööotsingutes kui ka lihtsalt sõpru. Hea tunde andis mulle ülemuste positiivne tagasiside. Usun, et kui kandideeriksin tööle kooli kõrvalt teenindussfääri, saaksin hea soovituse oma ülemustelt, kellega olen saanud ka tööl oldud aja jooksul headeks tuttavateks. Oma töökaaslastega suhtlen siiani aktiivselt ja tegu on väga toredate inimestega, kes on mulle ka mõndades asjades eeskujuks. Paljudele on suvel teenimine ainus viis kuidas lubada endale uut telefoni, uusi riideid, uut arvutit, reisimist jne. Oluline on ka oma taskuraha suurendamine, et ei peaks koguaeg vanematelt raha küsima. Mina sain alles ise tööd tehes aru, kui raske on raha teenimine ja hakkasin ka paremini oma vanemaid mõistma, kes ei taha mulle iga mu
Kellegist on väga kahju. · See on lapsetemp. Väga lihtne lollus, mida teha. 2) Inglismaa kõige rikkaim ja ilusaim naine lubab enda parima sõbranna kihlatu enda juurde tööle. Parima sõbranna kihlatu ja kõige rikkaim ning ilusaim naine armuvad, ning abielluvad ootamatult. Nad lähevad mesinädalatele Egiptusesse, kus on ka Hercule Poirot ja paljud teised inimesed. Kõik saavad omavahel tuttavateks ja kulgeb hästi, kuni tuleb välja, et värskelt abiellunud mehe endine kihlatu on ka reisil ja mitte kogemata, vaid jälitab neid. Lõpuks tapetakse ära kolm inimest. Ilusaim ja rikkaim naine, tema toatüdruk ja üks vanem naisterahvas. Tuleb välja, et värskelt abiellunud mees ja tema endine kihlatu valmistasid plaani, kus nad ei saanud ise süüdi jääda, kuid lõpuks avastab Poirot ikkagi, et
Ta tahtis sellest pääseda ja tema õnneks oli Onegini onu surivoodil ja pärandab mehele mõisa. Jevgeni kolis maale, kus ta tutvus Olgaga. Olgal on ka õde, Tatjana. Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle armastuskirja, mille mees tagasi lükkab, sest ta ei taha Tatjanat ära kasutada. See muudab aga kõik hullemaks, sest igatsus mida Tatjana tunneb muutub veelgi suuremaks ja valusamaks teades, et tal ei ole enam lootustki. Onegin tutvus ka Vladimir Lenskiga, kellega nad said headeks tuttavateks, aga kuna nende suhted muutusid keeruliseks siis Onegin tappis oma sõbra. Pärast kõike juhtunut ei suutnud Onegin enam mõisas elada ja suundus tagasi linna. Linna kolis ka Tatjana, kes oli abiellunud kindraliga. Kui Onegin sellest teada sai, meenus talle Tatjana kiri ja ta hakkas kahetsema, et selle tagasi lükkas. Mees lootis, et naine tuleb tema juurde tagasi, aga seda ei juhtunud kuigi Tatjana oli tunnistanud, et armastab Oneginit siiani.
korrigeerima. Päris kindlalt on ka seda teinud enamus inimesi. Eelarvamuste koha pealt tooksin ma enam välja Sherifi realistliku konflikti teooria. Teooria autor tegi katse 1961-l aastal 22-st suvelaagris viibinud poistest, kus jagati poisid kahte gruppi ja eraldati neile omaette hüttid. Poisid ise ei olnud teadlikud, et kusagil läheduses on ka teine grupp. Mõlemad seltskonnad veetsid mõned päevad oma gruppiga koos, said tuttavateks ja sõbrunesid. Hiljem viidi mõlemad rühmad kokku ja oli koheselt näha suhtumist teiste gruppi poistesse. Neid võeti kui võõraid, neil olid eelarvamused teise seltskonda. Sellest tekkisid ka konfliktid, kuna oma meeskonna liikmed olid omad, tugevamad ja paremad. Korraldajad küll suutsid konfliktid lahendada, kuid selle katse läbi tuli väga hästi välja kuidas ka meie ühiskond suhtub võõrastesse. Võin tuua siia juurde endal läbielatud näite. Nimelt vahetasin
korraldamisega. Keskseid tegelasi oli raamatus üldiselt pigem vähe. Kuna autor mainis mitu korda, et kreeklased suhtuvad välismaalastesse ennem halvasti kui hästi ja ei taha väga võõrastega tegemist teha, oli suur asi, et ta leidis suvalist möödakäijat aidates endale pikkadeks aastateks hea toetaja, sõbra ja lohutaja, umbes 60 aastase kreeka proua Konstantina. Tänu Konstantinaga tutvumisele sai Ester terve tema perekonnaga headeks tuttavateks ning oli alati nende peres külla oodatud. Vahepeal oli juttu ka Konstantina pojast, naistemehest ja elunautijast Harisest, Esteriga koos töötavast keevaverelisest kreeklasest giidist Mariast, lihtsast, kuid palju läbi elanud pontsakast Kreeka pereemast Helenast, krapsakast vanahärra Tõnisest, kes õppis 69-aastaselt ilma eelneva kogemuseta kreeka keele selgeks, karmist perest tulnud iseseisvast värskest abielunaisest
Nt: kui laps õpib jalgrattaga sõitma, siis peab ta meeles, kuidas koordineerida käte ja jalgade tööd ja kuidas samal ajal keha tasakaalus hoida ning ette vaadata ja mitte kukkuda või kellelegi/millelegi otsa sõita. Harjutamise tulemusena muutub osa tegevusi automaatseks see vabastab vajadustest kõigi liigutuste peale mõelda, võimaldades täpsemalt ümbrust jälgida. Känkimine informatsiooni "kokkupakkimine" suuremateks tuttavateks ühikuteks, et neid paremini mällu salvestada. Ekspertide teadmiste kängid on suuremad, sisaldavad 3-6 ühikut, algajatel vaid üksikuid ühikud. Ekspertide ühe kängi teadmised on nii tihedalt seotud, et ühe osa meenutamine viib kohe Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 3 Psühholoogia gümnaasiumile teiste meenutamiseni
halvemini. Inimesed on võimelised õiges järjekorras meelde jätma 7+-2 elementi, vähesed suudavad meelde jätta üle kümne. Lühimälu saab siiski treenida, ja jätta meelde rohkem. Parim meetod selleks on känkimine ehk informatsiooni kokkupakkimine mälus. Känkideks vöivad olla nii numbrid, sõnad ning lühendid. Põhimõtteliselt näeb känkimine välja nii, et inimene jaotab suurema infohulga väiksemateks ja lihtsamateks tuttavateks ühikuteks. Känke on inimene vöimeline meelde jätma 5-9, seega saab suurendada mäluühiku mahtu, kuid mitte mäluühikute arvu. Pikaajalises mälus seevastu püsib info väga kaua ja selle maht on ka väga suur, osad teadlased ütlevad isegi, et see on piiramatu. Arvatakse, et kõik millega inimene on kokkupuutunud säilib talle mällu. Kahjuks on seda väga raske tõestada. Uuringute põhjal on selgeks tehtud, et inimesel eksisteerib ka nn püsimälu
1999 tuletas ta meelde oma muusikalist annet debüütalbumiga "On The 6". Esimesed kaks singlit "If You Had My Love" ja "Waiting For Tonight" figureerisid tabelites kõikjal. Ta saavutas kokkuvõtteks 6. koha millega sai plaatina-plaadi staatuse kaheks kuuks. Veelgi suurema edu osaliseks sai aastal 2000 välja lastud album "J. Lo", millelt juba arvukalt singleid tehtud. Hetkel on Lopez taas abielus, sedakorda endast aastajagu vanema Chris Judd'iga. Lopez ja Judd said tuttavateks "Love Don't Cost A Thing" video filmimise ajal, kus Judd on tantsija (Lopez siiski nimetab teda koreograafiks). Ettevaatlikkuse (ja ka Lopez'i ema ebausu tõttu, kes arvab, et Judd'i huvitab vaid Jennifer'i raha) huvides on sõlmitud abielueelne leping. Jennifer abiellus 22.veebruaril 1997 mehega Ojani Noa ent see abielu purunes juba järgmisel aastal. 2001 aasta jaanuaris ilmus talt juba teine album nimega "J.Lo", mis müüs juba
harjumusi · On olemas mitu mälusüsteemi, mis on seotud erinevate aju osadega Mälu struktuur Mälu liigid · Lühimälu (short-term memory) Sensoorne mälu: ikooniline ja kajamälu · Vahemälu (intermediate memory)? · Püsimälu (long-term memory) · Töömälu (working memory) Vaata järgnevat joonist 5 sekundit ja proovi seejärel see üles joonistada · Känkimine informatsioon organiseeritakse ümber lihtsamateks tuttavateks ühikuteks (pakitakse kokku) Näiteks isikukoodi meelde jätmine on lihtsam kui võtta arvesse, et see koosneb mõtestatud ühikutest · Protseduur on tegelikult päris lihtne. Esiteks paigutage nad erinevatesse gruppidesse. Muidugi piisab võib-olla ka ainult ühest, sõltuvalt sellest, kui palju neid üldse on ja millised nad on. Järgmiseks sammuks on leida sobiv koht juhul kui teil kohapeal võimalused puuduvad. Tähtis on korraga mitte liiga palju ette võtta
miks ta suhtub ühiskonda nõnda, miks on ta võõras ning võõrdunud. Oleksin tahtnud raamatu alguses tema mõtteid muuta, aga siis sain aru miks ta just niimoodi elas oma elu. Teos kujutas elu absurdsust. 2. Albert Camus "Võõras" peategelaseks on noor mees Meursault, kes elab Alzeerias, Alziiris ja töötab büroos. Ta elab kehvas linna osas ja raha pole tal ka eriti palju. Meursaultil pole palju tuttavaid, vähesteks tuttavateks on tal Maria, kellega tal on armusuhe ning kaks naabrit, Salamano ning Raymond. Ometigi pole Meursault nagu kõik teised. Ta on oma olemuselt väga ükskõikne, teiste suhtes hoolimatu, tal puudub tundlikkus teda ümbritseva suhtes, ometigi on ta intelligentne, kuid ta ei arvesta teistega ning teiste tunnetega. Tema jaoks on hoolimine ning oma tunnetega mängimine, vaid elu näitemäng. Talle näib kogu elu absursusena. Ilmselt oleks
Kui teil oleks vaja kiiresti meelde jätta mingi 17-kohaline koodnumber, näiteks 19941892765831972, siis tundub see ülesanne olevat võimatu. Kui teil aga õnnestub see number mõttes kohe osadeks lahutada, näiteks teie sünniaasta (1994), pikkus (189), kodune telefoninumber (276583) ja ema sünniaasta (1972), siis on sellise ja veelgi pikema numbri meelespidamine vägagi lihtne. Käesoleval juhul organiseeriti materjal ümber lihtsamateks tuttavateks ühikuteks. Niisugust informatsiooni kokkupakkimist mälus nimetatakse känkimiseks (ingl chunking) ja selliseid suuremaid ühikuid ehk känke on inimene omakorda võimeline viis kuni üheksa tükki meelde jätma. Seega saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. ****slaid Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Teine mälusüsteemide eristus põhineb sellel, millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse. Endel Tulving oli esimene, kes 1970
Tunnetuspsühholoogia konspekt ,,Psühholoogia gümnaasiumile"põhjal (MÄLU, MÕTLEMINE, PROBLEEMIDE LAHENDAMINE, KEEL) Mälu · Lühimälu o Mõni sekund kuni pool minutit o Max 9-10 meeldejäetavat ühikut o Lühimälus korraka 7-/+2 järjestikust elementi o KÄNKIMINE- materjali ümber organiseerimine lihtsamateks tuttavateks ühikuteks, 'pakkimine' , saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. · Pikaajaline mälu o Pikaajalise mälu maht mõnede teadlaste sõnul piiramatu · Semantiline mälu o Üldised faktilised teadmised maailma kohta o Materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega o Aktiveerub otsmikusagara vasak pool ja oimusagara sisemine osa · Episoodiline mälu
Natuke eelmal elasid Haldjas ja Rebaseneiu. Rebaseneiu tahtis kangesti minna maasikaid otsima, aga oli ju talv ja maasikaid tavaliselt siis ei olnud. Rebane läks Haldja juurde ja muudkui mangus, et lähme. Haldjas jäi lõpuks nõusse ja nad asusid teele. Metsa jõudes ja maasikaid otsides avastasid nad mingi halli laigu ja läksid lähemale. Hall laik osutus Pekkaks. Said siis Pekka, Haldjas ja Rebaseneiu tuttavateks. Siis astusid nende juurde Karu ja Kassikakk. Karu oli ära kaotanud oma julguse võtme ja ei olnud enam nii tugev kui vanasti. Karu oli haldja vana sõber. Metsa tagant hakkas kostma kõige julgema ja kurjema Hundi Susi Suure hulgumist. Susi Suur oli Rohelise Laane (selle metsa) valitseja, keda kõik kartsid. Pekka puges kivi taha peitu, teised jäid aga keset aasa seisma. Susi jõudis siis ka sinna ja hakkas metsaelanikega rääkima
Seega võib töömälu käsitleda kui hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Materjali püsimist lühimälus mõjutab pidevalt uue materjali pealetung. Üldkehtiv reegel on, et lühimälus õnnestub korraga hoida 7±2 järjestikust elementi. Lühimälu mahtu saab suurendada, kui meeldejäetavad ühikud ,,pakitakse kokku" suuremateks mõtestatud ühikuteks. Sel juhul organiseeritakse materjal ümber lihtsamateks tuttavateks ühikuteks. Niisugust informatsiooni kokkupakkimist mälus nimetatakse känkimiseks (chunking). Selliseid känke on inimene omakorda võimeline meelde jätma 7±2. Pikaajaline mälu peale ajalise kestuse iseloomustab ka väga suur maht. Teadlased väidavad, et pikaajalise mälu maht on piiramatu. Raske tõestada. Kanada neurokirurg Wilder Penfield sai tuntuks oma aju-uuringutega, rakendades epilepsiahaigete ravimisel aju eri osade elektrilist stimuleerimist
Harva on ka vastupidi. Erineva unustamise efekti osas - vabal meenutamisel esinevad eri järjekorraefektid: esmasuse ja värskuse efekt. Mäluhoidlad erinevad töötlusaja, hoidla suuruse, unustamismehhanismide poolest ning ka ajukahjustuste poolest, seega on see lihtsustatud mudel ka õigustatud. 3. Mis on känkimine ja rekodeerimine? Too näiteid. Känkimine - Info kokkupakkimine viisil, kus materjali organiseeritakse lihtsamateks tuttavateks ühikuteks Rekodeerimine -kodeeritud materjali ümbermõtestamine, et luua enesele parem viis millegi meelde jätmiseks 4. Mälu struktuur (materjali sisu alusel) – semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu. Kes pakkus esimesena välja idee ning leidis ka eksperimentaalseid kinnitusi nende kolme mälusüsteemi eristamiseks? Kirjelda neid mäluliike (too välja ka erinevused) ning nende omavahelist seost. Too näiteid ka uurimustest, mis tõestavad
3. Tooge näiteid, mil taju jääb oma ülesandega kimpu. Nt. kui kaks identset halli ruutu ümbritseda eri värvide ja tumedustega. Mälu 1. Nimetage tõendeid, mille põhjal saab üsna kindlalt väita, et on olemas mitut liiki mälu? Nt. amneesiahaigetel on tihti raske meenutada isiklikke elusündmusi, ehk kahjustada on saanud episoodiline mälu. 2. Mis on mälus känkimine ja miks on see kasulik? Känkimine on informatsiooni ,,kokkupakkimine" suuremateks tuttavateks ühikuteks. Aitab informatsiooni paremini mällu salvestada. 3. Milline mälusüsteem vastustab oskuste eest jalgrattaga sõita ja palli korvi visata? Protseduuriline mälu 4. Miks väidavad teadlased, et pikaajalise mälu maht on piiaramatu? Tänu W.Penfieldi aju-uuringule epilepsiahaigega, kuis elektriliselt stimuleeriti eri aju osi. Stimuleerimise tagajärjena meenusid epilepsiahaigele eredalt mälestused ammusest ajast. Penfield tegi
Näidata, kuidas erineva abstraktsioonitasemega mudelid on omavahel seotud. Näidata, kuidas erinevate arendusfaaside (vajaduste spetsifitseerimine, analüüs, disain, realiseerimine,..) mudelid on seotud. Toetada konfiguratsiooni juhtimist Toetada jälgitavust (traceability) mudeli(te)s. Piirangud ja tuletused (Reeglid) UML-is saab väljendada reegleid (Rules): piiranguid (constraints) ning tuletusi (derivations). Piirang kitsendab mudelit. Piirangute juba tuttavateks näideteks on or-assotsiatsioon, korrastatud (ordered) assotsiatsioon ning pärimise piirangud (overlapping, disjoint, complete, incomplete). Tuletused on reeglid selle kohta, kuidas asju saab tuletada, näiteks isiku vanust (jooksev kuupäev miinus sünnikuupäev). Reegleid saab siduda kõigi mudelielementidega, kõige sagedamini kasutatakse neid atribuutide, assotsiatsioonide, pärimise ja rollide jaoks ning ajapiiranguid dünaamikamudelites (oleku-, jada, kollaboratsiooni ja
aasta · Põhjused: kirjakeelne kooliõpetus, massimeedia mõju, kirjakeele äraõppimine põhieesmärgina algas teadlik murrete mahasurumine; koolis hakati õpetama kirjakeelt · eesti murdejäreldused on tehtud 1880-1910 sündinud inimeste põhjal · Kuidas vältida teiste allkeelte mõjusid?: küsitletakse mitu korda samu informante, informant ja küsitleja muutuvad aja jooksul tuttavateks, kogujad tihti kohalikud elanikud, küsimine soovitavalt samas murdes või murrakus, et vältida informandi üleminekut kirjakeelele Küsimustik: · Tõlkemeetod ja küsitlemine (põhiline) · Küsimustik lubab kasutada erineva tasemega küsitlejaid ja erinevaid küsitlussituatsioone ning saada võrreldavaid andmeid · otsene: aluseks loend asjade nimedest, küsitleja: mida te nimetate kruusiks · kaudne: küsitleja näitab eset ja küsib, mis see on
3) meenutamine Mälud: 1) lühimälu (töömälu) 2) pikaajaline Mälu süsteemide eristus (millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse): 1) semantiline 2) episoodiline 3) protseduuriline 4) eksplitsiitseline 5) implitsiitseline Möömälu alasüsteemid: 1) nägemis-ruumilise info hoidmiseks 2) kuulmis-sõnalise info hoidmiseks 3) tähelepanu koordineerimiseks - Känkimine - informatsiooni kokkupanemine mälus organiseerimisega materjal ümber lihtsamateks tuttavateks ühikutes. Pikaajalist mälu iseloomustab peale ajalise kestuse ka väga suur maht. Semaatiline mälu - sisaldab faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestusega (otsmikusagara vasakus pooles ja oimusagara sisemises osas). Episoodiline mälu - paiknevad mälestused isikliku kogetud sündmuse kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde (aju eesosa - ajukoore otsmikusagara parem pool ja kiirusagara sisemine osa).
materjali analüüsitud. Meelespidamine säilitamine, mille käigus hoitakse kodeeritud info alles. Meenutamine reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja. Toodud on välja selle ajendid, sest täpne olukorra selgitus puudub, selle taga on aga varasemad seosed või taastuvad mälupildid hetke olukorras. 18. Känkimine. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip. Känkimine materjali organiseerimine ümber lihtsamateks tuttavateks ühikuteks. NT 17 kohalise koodi jaotamine seostuvatateks numbriteks. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip seob omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukuse. Tulvingu väite kohaselt saab reprodutseerida ainult seda, mis on kord mällu salvestatud ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub omakorda sellest, kuidas vastav informatsioon on meelde jäetud. 19. Erinevad lähenemised õppimisele. Mehhaaniline e
tähelepanekuid maa keele ja arengu kohta. ,,Colomba" tegevus toimub 19. sajandil Korsikal. Lugu käsitleb Korsika eluolu ja traditsioone. Peategelased on Lydia ja kolonel. Nad on puhkusereisil ja tahavad midagi erilist näha. Koloneli sõber rääkis neile Korsikast, kuhu nad lähevadki paadiga. Seal kohtuvad nad ohvitseri Orsoga, kes on põline korsiklane. Paadil sattusid nad temaga rääkima ja said teada, et on üksteise vastu võidelnud, aga said headeks tuttavateks. Orso lubas neile saart tutvustada. Lydial ja Orsol tekkisid soojemad suhted, aga ühel päeval saabub Orsole külla ta õde Colomba, kes oli metsik noor neiu. Ta viis Orso endaga kaasa. Colomba (ehe, vähe ühiskonnast mõjutusi saanud, karm nagu Korsika loodus) mõjus Lydiale positiivselt. Nüüd läheb tegevus Colomba ja Orso kodukülla, kus tuleb välja, et Orso isa oli mõrvatud vaenlaspere poolt. Paljud, kes püüdsid
Kui teil oleks vaja kiiresti meelde jätta mingi 17-kohaline koodnumber, näiteks 19851742765831960, siis tundub see ülesanne olevat võimatu. Kui teil aga õnnestub see number mõttes kohe osadeks lahutada, näiteks teie sünniaasta (1985), pikkus (174), kodune telefoninumber (276583) ja ema sünniaasta (1960), siis on sellise ja veelgi pikema numbri meelespidamine vägagi lihtne. Käesoleval juhul organiseeriti materjal ümber lihtsamateks tuttavateks ühikuteks. Niisugust informatsiooni kokkupakkimist mälus nimetatakse känkimiseks (ingl chunking) ja selliseid suuremaid ühikuid ehk känke on inimene omakorda võimeline viis kuni üheksa tükki meelde jätma. Seega saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. Kuigi lühimälu kasutame oma igapäevaelus pidevalt, peetakse mälust rääkimisel enamasti silmas nn tõelist ehk pikaajalist mälu. Pikaajalist mälu iseloomustab peale ajalise kestuse ka
2004: 31). Sotsiaalteaduslik uurimus seab uurija ette terve rea eetilisi nõudeid. Kvalitatiivsete meetodite kasutajad kogevad eetilist vastutust eriti. See vastutus puudutab mitte ainult vastutust uue teadmise avastamise ja avaldamise, vaid ka uuritavate subjektide suhtes. Intervjuu või osalusvaatluse käigus toimiv isiklik kontakt uurimise subjektidega on üheaegselt nii info kogumine kui inimlik suhtlus. Uurija ja uuritav subjekt muutuvad isiklikeks tuttavateks. Strömpl arvab, et kvalitatiivne sotsiaaluurimus ei ole üksnes demokraatlik uurimismeetod, mis võimaldab uurijale ja uurimuses osalejale partnerlust, vaid see on ka oluline vahend ühiskondliku sidususe suurendamiseks, sest selle kaudu areneb inimestevaheline usaldus. See eeldab ka uurimustulemuste avaldamist uurimuse subjektidele. Hea kvalitatiivuurija teab, et ühiskonna tavalise liikmena võib ta omada arvamusi, mis on erinevad uurimissubjektide omast. Vältida
au tunda teda isiklikult, kuid ma tunnen paljusid tema lähemaid sõpru: ma tunnen härra de PutangeM, ma tundsin Inglismaal härra Dujarfi, ma tunnen härra de Treville'i.» «Härra de Treville'i!» hüüdis noviits. «Te tunnete härra de Treville'i?» «Jah, muidugi, isegi väga hästi!» «Kuninglike musketäride kaptenit?» «Jah, kuninglike musketäride kaptenit.:» «Oh, te näete veel,» hüüdis noviits, «et kohe saame . teiega lähedasteks tuttavateks, peaaegu sõpradeks. Kui te tunnete härra de Treville'i, siis olete te teda kindlasti külastanud?» «Sageli,» vastas mileedi. Olles asunud sellele teele ja nähes, et vale õnnestus, tahtis ta viia asja lõpuni. «Tema juures olete te kindlasti kohanud tema musketäre?» «Kõiki neid, keda ta tavaliselt vastu võtab,» vastas mileedi, keda vestlus hakkas tõsiselt huvitama. «Nimetage mulle mõned, keda te tunnete ja te näete, et need on minu sõbrad.»
annaabi.ee 
