veel suuremaarvuliselt isaseid. Tutkas eelistab rikkaliku taimestikuga merelahti ja siseveekogude kaldaalasid. Peamised elupaigad on Matsalu ja Haapsalu lahtede ümbrus, Saaremaa rannikuniidud, Kunda rannik ja Emajõe luhad, seega tegutseb peamiselt rannaheinamaadel, soodes ja luhtades. Tutkas on rändlind, ta saabub meile aprilli teisel poolel. Läbiränne kestab kuni juunikuu alguseni. Sügisränne algab juba juuli lõpul ja viimased isendid lahkuvad meie aladelt septembris. Tutka peamisteks toiduobjektideks on selgrootud loomad, vahel harva ka taimeseemned .Tutka kevadisest saabumusest alates kuni juuni keskpaigani hulguvad isaslinnud ringi ja peavad kõrgematel kühmudel või kraavide kallastel omapäraseid võitlusmänge ja kaklusi, võtmata osa pesade ehitamisest ja paaritudes iga ettejuhtuva tutka emaslinnuga. Tutka pesa on kurvitsale iseloomulik maapinnalohk, mis on kõrtega vooderdatud ja mis paikneb enamasti tihedas rohus. Haub ja poegi kasvatab vaid emaslind
juuni paiku ja juuli alguses on enamik isaslinde juba ümber sulginud ja kaklemast lahkunud. • Samal perioodil lennuvõimestuvad esimesed noored linnud ja algab ka emaslinude sulgimine ning peale seda algab salkade moodustamine ja sügisene hulgaelu, mis kestab kuni lahkumiseni. • Vaenlasteks röövlinnud ja väikesed kärplased. Tutka kaitseks on loodud tegevuskava aastateks 2010- 2013. Eesmärk on liigi säilitamine eestis haudelinnuna. Eestis on säilinud tutka asurkonna suurus on 10- 30 paari pesitsevat emaslindu Arvukuse languse põhjuseks on niitude kadu, intensiivne põlluharimine- väetised ja tugev karjatamis koormus Tutka levik Eestis haudelinnuna aastatel 2003–2007. Erineva suurusega tähised märgivad kindlat (suurim), tõenäolist ja võimalikku pesitsemist Elupaikade taastamist ja hooldamist korraldavad Keskkonnaamet ja RMK. Abinõud oleksid: 1. Niita luhtasid ja hoida võsastumast soonekohti 2. Taastada rannaheinamaid 3
Leedus, Poolas kui ka Saksamaal, kokku 34 alal. Rannikulõukad on madalad, merega ajutiselt ühenduses olevad rannikuveekogud, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest maa kerkimisega. Eestis ümbritseb rannikulõukaid enamasti rannaniit, mis on karjatamise ja niitmise vähenemisel paljudes kohtades roostunud ja võsastunud. "Rannaniidud on paljude lindude, eeskätt kahlajate - tutka, mustsaba-vigle ja niidurüdi, olulised pesitsusalad ja paljude teiste rändlindude tähtsad toitumispaigad. lisaks lindudele rannikumärgalad elupaigaks ka paljudele teistele ohustatud liikidele, nimetada võib näiteks kõret ehk juttselg-kärnkonna looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade
Linnud elavad kõikidel kontinentidel, kaasa arvatud Antarktikas. Kõige rohkem linnuliike leiab Lõuna-Ameerikast, Aasiast ja Aafrikast. Euroopas võib kohata ca 1000 linnuliiki. Kõige linnuvaesem on Antarktika, kus elab 'vaid' 65 liiki. Lindudel on pesitsemisperioodil üks sulestik, mida nimetatakse hundsulestikuks ja muul ajal teine sulestik, mida nimetatakse puhkesulestikuks. Need sulestikud võivad olla täiesti erinevad (näiteks tutka isaslind) Sinikaelpart Sinikael-parti on kindlast kõik näinud. Ta on varesest veidi suurem lind. Sinikael-pardi häälitsus on kodupardilt tuntud prääksumine. Sinikael on mitmesuguste koduparditõugude esivanem. isaslinnu sulestik on värvuselt eredam kui emaslinnu oma. Isasel on pea ja ülakael hundsulestikus sinakasrohelised. Emane sinikael-part on pruunikat värvi. emaslind on isasest natuke väiksem. Sinikael-part on laialt levinud lind. Eestis elutseb ta igasugustel veekogudel
Tart Tardu Tarvas Tarva Tarvet -u < �tarvas� Tasu Tasuja Tasulemb -e Teder Tedre Tee Tera Terane Terase Teras -e Terav -a Tihane Tihase Tiiu < �tihane� Tirk Tirgu Tirt Tirdi Tont Tondi Toom -e Tore -da Tugev -a Tugi Toe � NB: �ks esimesi teadaolevaid maarahva nimesid, esineb vanavene kroonikas Tuglas Tukla Tuhat Tuhande Tui Tuisk Tuisu Tuju Tujukas Tujuka Tukk Tuki Tuli Tule Tuline Tulise Tume -da Tunne Tunde Turges -e � lv. �sulg� Tutkas Tutka Tuul -e Tuuline Tuulise Tuur -a T�eleid -leiu T�hv -a � LE �tammet�ru� T�iv -u v. T�o � �t�otus�, �ohver� T�ivulemb -e T�ll -u T�lv -a T�mmu T�nn -i T�rges T�rksa T�rvand -i T�rvas -e T�si -se T�sine T�sise T�hn -i T�ht T�he T�pp -i T�ll -u (>T�ll -u) Uba Oa Ude -me Udu Udras -e Udres -e Uhke Uibu Uljas Ulja Uku Undse Undse III v. � LE �udu� Unip�iv -a Urb Urve Urm -e Usk Usu Usklik -u
Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Näiteks kisklusega on tegemist tiigilendlase toitumises, tema peamiseks toiduks on väiksed putukad nagu sääsed ja kihulased. Kiivitaja toitub peamiselt putukatest ja nende vastsetest, limustest, vihmaussidest, hulkjalgsetest. Tihti sööb ta mardikaid. Ta sööb kaerasorisid ja rohutirtse. Must-toonekurg eelistab loomset toitu: peamiselt kalu, aga sööb ka konni, veeputukaid, harva roomajaid ja veetaimi. Tutka peamiteks toiduobjektideks on selgrootud loomad, vahel harva ka taimeseemned. Valge-toonekurg, erinevalt mustast toitub kõigest, millest jõud üle käib ja mida on saada: vihmaussid, putukad, hiired, mutid, konnad, maod. Tikutaja toitub putukatest, nende vastsetest, ussidest, taimeseemnetest. Konkurents Konkurents on subjektide püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu
erisuguseid elupaiku. Sellised territooriumid on liigivaesed. Polaaraladel elavad vaid vähesed sealsete karmide oludega kohastunud taime- ja loomaliigid. * Nimeta Eestile iseloomulikke ökosüsteeme. Liigisisene ehk geneetiline mitmekesisus tähendab sama liigi isendite omavahelist erinevust: iga isend on oma pärilikelt tunnustelt liigikaaslastest mingil määral erinev. Neil võib olla veidi erinev värvus, kuju, iseloom jms. Näiteks on tutka isaslindude lopsakad kraed sigimisperioodil valged, mustad või kirjud. Selline mitmekesisus on tähtis liigi säilimiseks. Osa isendeid võib olla selliste tunnustega, mis võimaldavad neil näiteks paremini haigustele vastu panna ja ellu jääda juhul, kui elutingimused muutuvad. Need liigid, mille isendid on omavahel sarnasemad, on muutuste suhtes palju haavatavamad ning kohastuvad uute tingimustega halvemini. Pilt ja alltekst: Iga tähnikhüääni laigu muster on just temale omane.
20. sajandil täienes linnustik liikidega, sajandi viimase 50 aasta vältel laiendas oma levilat ja hakkas Eestis pesitsema vähemalt 17 linnuliiki, näiteks naaskelnokk, kukkurtihane, kühmnokk- ja laululuik, tutt-tiir ja kormoran. Osa lindude (sh valge-toonekure, haha, sookure, meri- ja hõbekajaka ning musträsta) arvukus on kasvanud, kuid paljude (sh väikepistriku, väiketülli, tutka, väänkaela, rohunepi ja tõmmukajaka) arvukus tugevasti kahanenud. Loodusolude muutumise või inimtegevuse tagajärjel on mitme linnuliigi (nt järvekauri, krüüsli, madukotka, siniraa, rabapüü) arvukus vähenenud ohtlikult. Haudelinnuna on meilt kadunud varem suhteliselt tavaline rabapistrik. Ligi pool meie haudelinnustikust (valdavalt värvulised) eelistab elupaigana puistuid ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
