omadused: 4", kuid samas püsivam. Talub paremini kasvatamist segus kõrreliste heintaimedega kui sort ,,Jõgeva 4" ja heinasaak soomuldadel 2 korda ja seemnesaak 13,8% suurem kui sordil ,,Jõgeva 4". Vastupidavuse poolest ristikuvähile ei esinenud Haiguskindlus: kahe sordi vahel olulisi erinevusi. Soovitus Kasvatatakse karjamaasegudes, liblikõielise kasvatamiseks: komponendina turvasmuldade seemnesegudes. Harilik kastehein Sordi lisainformatsioon Liik: Harilik kastehein Pärnust sanatooriumi "Estonia" ümbrusest kogutud proov, Päritolu: mille rohukamara dekoratiivsust ja kestvust on parandatud rühmvalikuga Aretaja: Herbert Korjus, Olga Särak
4)muldade (aktiivveemahutavus)e.OVD(mm/10 cm kohta koostis:a)suhkrud,tärklised,proteiinid huumusseisundi parandamiseks kasvatada e.mahu %-des)Wakt.=(Wväli-Wnärb)*Dm b)toorproteiinid c)hemitselluloos d)tselluloos külvikorras liblikõielisterikast põldheina. (=mm/10 cm kohta)selle valemi järgi saab e)rasvad,vahad jne f)ligniinid 5)turvasmuldade kuivendusel arvestada,et algab arvutada veevaru kättesaamist mullas)Wakt.0- 3)lagunemiskeskkonna niiskus:kuiv-seeneline intensiivne orgaanilise aine lagunemine 75cm 1.alla 90mm-väga väike 2.90-110mm- lag.(haritaval maal,metsas) parasniiske-aeroobsed Org.aine (huumuse)jagunemine mullaprofiilis- väike,3.110-130mm-alla keskmise,4.130-150mm- bakterid(vajavad O 2 suureneb kiiresti)märg- suurem osa huumusest paikneb orgaanilise aine keskmine,5
Need mullad on toiteelemendirikkad ja koosnevad valdavalt mitmesuguse botaanilise 7 koostisega hästi ja keskmiselt lagunenud toitainerikkast madalsooturbast. Kuivendamisel muutub nende muldade huumuskate niiskusreziimilt värskeks või niiskeks hästi lagunenud kõduturbaks. Madalsoomuldade kuivendamisel on oht, et turvas võib liiga kiiresti mineraliseeruda. Madalsoometsade turvasmuldade boniteet on keskmine, kõikudes vahemikus II-IV. Sügavate madalsoomuldade kuivendamisel võib nende boniteet tõusta I-II klassini. Madalsoometsade põhiliseks puuliigiks on kask, hästi sobib ka sanglepp. Kuivendatud madalsoomullal võib peale kase kasvada ka kuusk ja sellistele muldadele moodustuvad hästi lagunenud kõduturbaga arumetsataimelised jänesekapsa-kõdusoo kuusikud ja kaasikud. Suurimad madalsoomuldade levikualad on Kõrvemaa, Alutaguse, Lääne-Eesti ja Pärnu
µ. µ µ 29 µ. µ µ µ. 77. µ. µ µ µ µ. µ : · µ µ. µµ . µ . · µ µ. µµ µ , µ µ , µ µ µ. µ · µ µ. µ µ, µ µ µ µ µ µµ. µ. 78. . µ: -µ , µ µ, µ . µ µ: µ µ µ µ µ. µ: µ, - - µ, µ µ µ µ . 79. . .- , µ µ µ. : 1. .; 2. µ.; 3. µ.; 4. .; . - : : (µ µ µ, µ µ ; µ ); µ (µ µ); µ (maaparandussüsteemide ebapiisav hooldamine); µ µ(turvasmuldade kuivendamise ja intensiivse harimise). µ: µ; µ (µ µ ); µ µ; µ. : µ . 80. - µ. µ µ µ ( 1:10000, 1:5000) 1945. µ µ µ µ 2001.. . 1:10 000 µ, µ (µ-) µ (µ 5050 µ). µ µ µ, µ -µ µ -µ µ (). µ µ . µ µ µ µ µ µ µ µ µ µ µµ. µ µµ µ µ: , , . : 1. µ ( µ s). 2. µ, µµ. µ . µ () µ. 3. µ , µ µ . 4. . 5. . µ . 81. µ µ µ. 82. . µ µ µ µµ µ 19501975. µ,
· Kleepuvus on mulla omadus niiskes olekus kleepuda mitmesugustele esemetele. Suureneb veesisalduse tõustes. · Siduvus on mulla omadus vastu panna välismõjudele , mis puuavad mullamassi osakesi uksteisest mehaaniliselt lahutada. · Paisuvus on mulla omadus niiskusel oma mahtu suurendada. On sõltuv kolloidide ja ibeosakeste pinnal seotud veest. Savi ja turvasmuldade maht võib märgumisel suureneda kuni 40 % võrra. Samuti vee jaatumisega seotud paisumise ohtlik taliviljadele. · Vastupanu deformatsioonile on mulla omadus vast panna mitmetele välisjõudude survele, mille tulemusel ta lõpuks deformeerub. Surve mille puhul endine kuju ei taastu nim. elastsuse piiriks. Survet mille puhul endine kuju puruneb, nim
nagu on see Eestis, tagab heintaimede kasvatamine ja õige tehnoloogia rakendamine kõige c) pikaajalised 9-... aastat kvaliteetsema sööda Heintaimede asendamatu osa seisneb mullaviljakuse säilitamises ja tõstmises, Bioloogiline eluiga on sõltuv kliimast, mulla viljakusest, väetamisest ja kasutusviisidest õhulämmastiku sidumises, raskelt haritavate kiviste ja madala viljakusega muldade ning turvasmuldade Rohumaakülvikorrad on rohumaa majandamise süsteemid ja ennevalt põUukülvikorrast on tõhusas käsutamises. Eestis on arendatud mitmekülgsete omadustega veisetõud, kes on võimelised hästi rohumaakülvikord suhteliselt tinglik mõiste ja tähendab rohumaade uuendamise süsteemi. väärindama rohusöötasid
Lõppfaas on see, kui muld satub lõpuks vette, kus põhjustavad veekogude eutrofeerumist. Seega on muld maismaaringest kadunud. Isegi põõsasriba istutamine teede järgi aitab tuuleerosiooni vähendada. b) Muldade tihenemine põhjustatud masinatega mullast üle sõitmisest. Tuleb kontaktpinda vähendada, siis on surve pinnaühikule väiksem. c) Soostumine maaprandussüsteemide ebapiisav hooldamine jne. d) Soomuldade kahanemine turvasmuldade kuivendamise ja intensiivse harimise tagajärg. 2) Keemiline degradatsioon: a) Hapestumine - happevihmad, biloogiliselt happeliste mineraalväetiste kasutamine, mullas tekkinud happelised ühendid. b) Leelistumine mullareaktsiooni märgatav tõus. c) Saastumine raskemetallidega kui mullas on suur raskemetallide sisaldus, siis ei tohi seal toidukultuure kasvatada, kuna raskemetallid muidu satuvad söögi sisse ja
Mõõdetakse koormusega grammides, mis on vajalik mulla eemaldamiseks 1 cm2 suuruselt pinnalt. Liivades 0,5...2 g/cm2, savides üle 10. 3. Sidusus on mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullamassi osakesi üksteisest mehaaniliselt lahutada. Liivades alla 1 kg/cm2, liivsavides 3..12 kg/cm2, savides üle 30 kg/cm2. 4. Paisuvus on mulla omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. On sõltuv kolloidide ja ibeosakeste pinnal soetud veest. Savi- ja turvasmuldade maht võib märgumisel suureneda kuni 40% võrra. Samuti vee jäätumisega seotud paisumine on ohtlik taliteraviljadele. 5. Vastupanu deformatsioonile on mulla omadus vastu panna mitmesuguste välisjõudude survele, mille tulemusena ta lõpuks deformeerub. Survet, mille puhul endine kuju ei taastu, nimetatakse elastsuse piiriks. Survet, mille puhul mulla kuju puruneb, nimetatakse kõvaduse piiriks. 6
· Kleepuvus on mulla omadus niiskes olekus kleepuda mitmesugustele esemetele. Suureneb veesisalduse tõustes. · Siduvus on mulla omadus vastu panna välismõjudele , mis puuavad mullamassi osakesi uksteisest mehaaniliselt lahutada. · Paisuvus on mulla omadus niiskusel oma mahtu suurendada. On sõltuv kolloidide ja ibeosakeste pinnal seotud veest. Savi ja turvasmuldade maht võib märgumisel suureneda kuni 40 % võrra. Samuti vee jaatumisega seotud paisumise ohtlik taliviljadele. · Vastupanu deformatsioonile on mulla omadus vast panna mitmetele välisjõudude survele, mille tulemusel ta lõpuks deformeerub. Surve mille puhul endine kuju ei taastu nim. elastsuse piiriks. Survet mille puhul endine kuju puruneb, nim kõvaduse piiriks
Jaotus: 1. ehitusdegrad.; 2. olmededegrad.; 3. masindegr.; 4. looduslik degrad.; ebaõidetest agrotehnoloogiatest tulenev degrad. Degr-i protsessid: füüsikaline : erosioon (muldade erisiooni vältimiseks tuleb valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringe; metsaaladel tuleb vältida lageraiet); tihenemine (masinatega liigsest tallamisest); soostumine (maaparandussüsteemide ebapiisav hooldamine); soomuldade kahanemine(turvasmuldade kuivendamise ja intensiivse harimise). Keemiline: hapestumine; leelistumine (mullareaktsiooni märgatav tõus); saastumine raskemetallidega; sooldumine. Bioloogiline: mulla bioloogilise aktiivsuse langus. 78. Mullastikukaardid- ja andmebaasid. Eestis alustati suuremõõtkavalist mullastiku kaardistamist (M 1:10000, 1:5000) 1945. Digitaalne mullastiku kaart koos andmebaasiga kogu territooriumi kohta valmis 2001.a. jaanuaris. Digitaalkaart
· Keskmise raskusega muldadel (kerged ja keskmised liivsavid) saabub harimisaeg mõnevõrra hiljem · Kõige komplitseeritum on savimuldade harimine · Õige harimisaeg on siis, kui künniviilude harjad on valkjashallid, kohati võib viilude vahel veel ka vett esineda · Eraldi rühma moodustavad turvasmullad · Sellistel muldadel on välja kujunenud nn. keltsapealne harimine · Kui keltsa ei esine, saab nende harimist alustada alles siis, kui põld kannab masinaid · Turvasmuldade õige harimisaeg võib saabuda kõige hiljem Kevadine mullaharimine2 · Õige aeg on siis, kui muld harimisel ei tolma · Muldade veevaru mõjutab kõige enam harimissügavus · Kevadel on kõige suurem veekadu harimata mulla pindmisest 0...7,5 cm kihist · Kergeid ja keskmisi muldi tuleks harida 5...7 cm sügavuselt ja raskeid muldi 2...3 cm sügavamalt · Turvasmuldi tuleks harida mitte sügavamalt kui 5...7 cm · Kui kevad on sademetevaene, siis harida õhemalt ja märja
Suureneb veesisalduse tõustes. Mõõdetakse koormusega grammides, mis on vajalik mulla eemaldamiseks 1 cm2 suuruselt pinnalt. Liivades 0,5...2 g/cm2, savides üle 10. Sidusus on mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullamassi osakesi üksteisest mehaaniliselt lahutada. Liivades alla 1 kg/cm2, savides üle 30. Paisuvus on mulla omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. On sõltuv kolloidide ja ibeosakeste pinnal seotud veest. Savi- ja turvasmuldade maht võib märgumisel suureneda kuni 40% võrra. Vastupanu deformatsioonile on mulla omadus vastu panna mitmesuguste välisjõudude survele, mille tulemusena ta lõpuks deformeerub. Survet, mille puhul endine kuju ei taastu, nim elastsuse piiriks. Survet, mille puhul mulla kuju puruneb, nim kõvaduse piiriks. Mulla küpsus on mulla seisund, mille korral ta sobiv harimiseks. 41. Mullavee liigid I. Keemiliselt seotud vesi- savimineraalide, huumuse, kristallide koostises, ei ole
Liivades 0,5...2 g/cm2, savides üle 10. Sidusus on mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullamassi osakesi üksteisest mehaaniliselt lahutada. Liivades alla 1 kg/cm2, savides üle 30. Paisuvus on mulla omadus niiskumisel oma mahtu suurendada. On sõltuv kolloidide ja ibeosakeste pinnal seotud veest. Savi- ja turvasmuldade maht võib märgumisel suureneda kuni 40% võrra. Vastupanu deformatsioonile on mulla omadus vastu panna mitmesuguste välisjõudude survele, mille tulemusena ta lõpuks deformeerub. Survet, mille puhul endine kuju ei taastu, nim elastsuse piiriks. Survet, mille puhul mulla kuju puruneb, nim kõvaduse piiriks. Mulla küpsus on mulla seisund, mille korral ta sobiv harimiseks.
1. Maapind on nii väikese languga, et dreene ei ole võimalik ehitada ka nõutava minimaalse languga. 2. Vett vastuvõtvas veekogus või -juhtmes (suublas) on nii kõrge veeseis, et vajaliku sügavusega drenaazi ehitamine ei ole võimalik. 3. Kuivendamisega taotletakse peamiselt pinnavee äravoolu kiirendamist. 4. Kuivendus on mõeldud ajutise abinõuna. 5. Maa ekstensiivne kasutamine (metsamaad, looduslikud rohumaad) ei õigusta drenaazi ehitamist. Kraavide kasutamine on otstarbekas: Turvasmuldade eelkuivendamisel, kivistes pinnastes (pealmises, 1 m tüseduses pinnasekihis on üle 30cm läbimõõduga kive vähemalt 2% pinnase mahust),heinamaade kuivendamisel, väga suure rauasisaldusega pinnastes, kus Fe++ sisaldus põhjavees on üle 14 mg/l, aladel, kus paas on maapinnale lähemal kui 1m; seal, kus suubla kõrge veetase ei võimalda kasutada drenaazi; kui kuivendusega taotletakse pinnavee kiiret ärajuhtimist
Väike tootlikkus, suur ressursside kulu Põimagregaatne suurtootlikud ja mitmete tööoperatsioonide ühendamine. Põimmasinad võimaldavad oluliselt paremini ära kasutada nüüdisaegse traktori veojõudu ja agrotehniliselt tööks sobivat aega Tänu kapillaarsele struktuurile on pikemate põuaperioodide puhul taimed veega varustatud. Mida peenemad on kapillaarid, seda kõrgem veetõus saab esineda ja seda kauem on taimed veega varustatud Turvasmuldade harimine loe raamatust! UMBROHUD & UMBROHUTÕRJE Tinglikult võib kõiki antud põllul, aias või rohumaal kasvavaid mittesoovitavaid taimi nimetada umbrohtudeks. Sealjuures nimetame liigiliselt lähedasi kultuure teises põllukultuuris tavaliselt võõrkultuurideks. Taimekooslused kujunevad välja sõltuvalt liikide konkurentsivõimest ja reageerivad väga kiiresti muutustele. Iga faktori muutus toob kaasa teatud muutusi taimekoosluses, kas siis mõne
Polderkuivendus. 4. üleujutuste reguleerimine Ehituste juures kasutatakse ka vertikaalkuivendust ja maapinna tõstmist. 2.3.2. Kraavkuivendus Maa kuivendamine kraavidega on Eestis olnud kasutusel aastasadu. (Märkus: põllumajandusmaal on see praeguseks ajaks valdavalt asendunud drenaažiga). Kraavitus on ainuvalitsev metsamaade kuivendamisel, kus selle esmaseks ülesandeks on tagada pinnavee kiire äravool. Kraavide kasutamine põllumajanduslikul maal on otstarbekas: Turvasmuldade eelkuivendamisel, kivistes pinnastes (pealmises, 1 m tüseduses pinnasekihis on üle 30 cm läbimõõduga kive vähemalt 2% pinnase mahust), heinamaade kuivendamisel, väga suure rauasisaldusega pinnastes, kus Fe++ sisaldus põhjavees on üle 14 mg/l, aladel, kus paas on maapinnale lähemal kui 1 m; seal, kus suubla kõrge veetase ei võimalda kasutada drenaaži; kui kuivendusega taotletakse pinnavee kiiret ärajuhtimist
+ mineraloogiliselt (keemiliselt rikkamad) - Murenemisprotsessis - Tihedamad Liikuv alumiinium on ohtlik taimedele. Alumiiniumoksiid ei ole taimedel ohtlik. Savi aitab vett hoida. Soomes rohkem kaaliumit. Kaltsiumit Soomes eriti ei ole. Leetumine on negatiivne pigem, sest happeline. Mullad on suurel alal leelistunud, võimalik on ka muldade hapestumine. Kaltsium on oluline ph määraja. Mulla keskkonna muutja Eesti mullastiku regionaalne omapära 1. Turvasmuldade (23,2%) ja soostunud muldade (27,1%) suur osatähtsus muldkattes 2. Paekivi sage esnemine mullaprofiilis ca 1 m ulatuses 3. Karbonaatsete CaCO3 muldade suur osatähtsus (8,9%) 4. Muldade kõrge kivisus ja eriti peenkivisus (läbimõõt 1-10 cm) 5. Muldkatte suur kirjusus, mis on tingitud lähtekivimite ja veereziimi vahedusrikkusest Eesti omapära mullatekketergite alusel 1. Humiidne kliima peaks tingima läbiuhtumise ja leetumise, kuid karbonaatne lähtekivim
Taimede kõige tähtsamateks toiteelementideks peetakse lämmastikku, fosforit ja kaaliumit (Valk 2005: 68) ja magneesiumit. Vähesel hulgal on vajalikud veel mitmed 15 ained, sealhulgas raud. Kõiki neid aineid saavad taimed peamiselt mullast, ehkki mõndagi saab võtta ka lehtede kaudu õhust. (Pleijel 1993: 19). Soode puhul pole ka kahtlust, et kaltsium on üks olulisemaid tegureid, millest sõltub turvasmuldade viljakus (Valk 2005: 68). Puud nagu teisedki rohelised taimed saavad toitumiseks vajaliku süsiniku peamiselt õhust (Taimre 1989: 14). Kasvuks vajalikud ained hangivad puud mullast juurestiku abil, kus saadakse vesi ja vees lahustunud toitained. Tulenevalt sellest sõltub puude kasv suurel määral kasvukoha mullastikust (Taimre 1989: 30) ja vee kättesaadavusest (Pleijel 1993: 14). Peale selle, et vesi on oluline toitainete transportija on see vajalik ka süsihappegaasi fotosünteesiks
Keskmise raskusega muldade korral (kerged ja keskmised liivsavid) saabub harimisaeg mõnevõrra hiljem. Kõige komplitseeritum on savimuldade harimine. Õige harimisaeg on siis, kui künniviilude harjad on valkjashallid. Kohati võib viilude vahel veel ka vett esineda. Eraldi rühma moodustavad turvasmullad. Sellistel muldadel on välja kujunenud nn keltsapealne harimine. Käesoleval aastal keltsa ei esine, seetõttu saab nende harimist alustada alles siis, kui põld kannab masinaid. Turvasmuldade õige harimisaeg võib saabuda eeltoodud muldadest kõige hiljem. Põlluleminekut kiirendab ja mulla tallamist vähendab traktoritel topeltrataste või madalsurverehvide kasutamine. Soovitav on esmasel harimisel kasutada roomiktraktoreid. Külvieelne mullaharimine on õigeaegne siis, kui muld harimisel ei tolma. Hari mulda optimaalses sügavuses Olen pikka aega (1980 - 1999) jälginud külvieelse mullaharimise kvaliteeti enamikes vabariigi regioonides
omakorda liikideks. Jaotuse aluseks on valdavalt taimkatte iseloom, millest mingi turvas on kujunenud; turbaliigi nimetus koosnebki ühe või kahe taimeliigi või taimerühma nimetusest. Näiteks olgu nimetatud rabaturvaste rühma kuuluv männi-sfagnumi turvas. Ühtekokku on turbaliike mitukümmend, kuid nende detailne kirjeldamine ei ole käesolevas õppematerjalis vajalik. Turba kvaliteedi oluliseks näitajaks on tema lagunemisaste, mida üldjuhul määratakse visuaalselt. Eesti turvasmuldade kaardistamisel on kokku lepitud, et vähelagunenuks loetakse turbakihid lagunemisastmega 0 … 24%; keskmiselt lagunenuks loetakse turbakihid lagunemisastmega 25 … 44% ning hästi lagunenuks loetakse turbakihid lagunemisastmega 45% ja üle selle. Kasutusotstarbe järgi jaotavad Eesti praktikud turbad järgmistesse gruppidesse: 1) aiandus- ehk kasvuturvas, 2) haljastusturvas, 3) melioratiiv- ehk väetusturvas.
Haritava maa keskmine peenkivisus (kivide Ø 1–20 cm) 30 cm tüseduses mullakihis on 53 m3/ha, suurim (üle 130 m3/ha) on see Lääne-, Saare- ja Harjumaal. Üle 50 m3/ha peenkive on ka Hiiu-, Lääne- ja Ida-Viru-, Järva- ja Raplamaa haritavate muldade 30 cm kihis. 10% haritavat maad (üle poole Võru-, Valga- ja Põlvamaal) paikneb erosiooniohtlikel üle 3°-listel kallakutel. Muldade tuulekandeohtu on suurendanud liiv- ja turvasmuldade kuivendamine ja massiivistamine saartel ja Lääne-Eestis ning põllulaamade kujunemine Lääne- Viru- ja Põlvamaa tasandikel. Haritava maa keskmine boniteet on 43 punkti (VI hindeklass). Keskmisest kõrgema hindega mullad on Järva-, Jõgeva-, Lääne- Viru-, Viljandi-, Tartu- ja Raplamaal, madalaim on boniteet Hiiu-, Võru- ja Läänemaal. Kujunemise ja omaduste järgi eristuvad Eesti mullad tüüpidena käsitatavaiks taksoneiks
annaabi.ee 
