tugevnemises-nõrgenemises. Mõtlemine toimub infotöötlusena psüühikas aju vahendusel mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. 8. Tahe. Emotsioonid ja tundmused. Emotsioonide liigid? Mis on emotsioonide esmane bioloogiline roll? Emotsioonide funktsioonid? Tahe on teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Aktiivsed tundmused meeleolu jõuline, virgas. Asteenilised e passiivsed tundmused järgnevad ülekoormusele, konfliktidele, haigusele. Emotsioone saab kirjeldada kolme mõõdu järgi intensiivsus, polaarsus, kestus. Liigid: meeleolu, ärevus, stress, frustratsioon, afekt, kirg. Emotsiooni roll on tulenevalt situatsioonist tekitada positiivseid (rõõmu-, rahulduse-,
valdkonnaks, mille järgi inimesed valiku tegid, siis seostus neil eduka terrorismi vastu võitlemisega just G. W. Bush (ja Bush'iga terrorismi vastu võitlemine, mitte tema vähem edukad tegevused). Termin on sarnaselt agendaseadele ja raamistamisele avaliku arvamuse uurimise üks olulisemaid kontseptsioone ja protsesse. Mäluanomaaliad- ja häired intellektuaalsed protsessid: mõtlemine ja keel EMOTSIONAALSED PROTSESSID Emotsioon: subjektiivne tundeelamuslik reageering sise-või välisärritajatele; emotsioonois peegeldub ärritajate ja olukordade tähtsus ja tähendus indiviidile. Emotisoon tekib vajaduste rahuldamise või rahuldamatuse baasil. Emotsioon annab energia ja jõu tegevusele, on tegevuse käivitajaks ja suunajaks. Võimaldab hinnata olukordi ja objekte otstarbekalt kohastuda. Yakes'i ja Dodsoni seaduspärasus: 1) tulemuslikem tegevus on võimalik optimaalse erutuse korral.
kergemeelsus – isik teab võimalikust süüteokoosseisust vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida hooletus – isik ei tea süüteokoosseisu vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema 3.3 Tundmused ja emotsioonid EMOTSIOON: emotsioon – Tundmuse läbielamise konkreetne vorm. Subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele tundmuslik toon – aistingute emotsionaalne emotsioon (nt: mingid lõhnad meeldivad, mingid mitte) emotsioonide mõõtmise ja hindamise kolm põhimõõdet: 1) polaarsus (positiivne/negatiivne) 2) intensiivsus (tugev/nõrk) 3) kestus (kauakestev/kiirelt mööduv) Yerkes ja Dodson – liiga madal erutustase ja liiga kõrge erututase annavad halva tulemuslikkuse tegevuses
Emotsioonide mõju inimese tervisele 1.EMOTSIOONID 1.1 Emotsiooni mõiste Emotsioon tähistab tundmuse läbielamise konkreetset vormi,kus situatiivse tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud.Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise-või välisärritajatele.Tundmused on olulisemaid psüühilise tegevuse regulaatorid.Nad kaasnevad indiviidi igasuguste eluvaldustega.Neis peegeldub vahetult nähtuste,olukordade,seisundite tähtsus ja tähendus iseendile.Sõltuvalt vajaduse rahuldamisest või mitterahuldamisest kutsutakse esile kas positiivse või negatiivse suunitlusega reaktsioon.Kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma,siis emotsioon annab sellele liikumisele,aktiivsusele
esemetel ja asjadel seda kasutati, kust jõudis see Eestisse jne. Ma loodan et referaat oli huvitav ja sisaldas informatsiooni, mida lugeja enne ei teadnud. 7 Võõrsõnad 1- Formaalne- vormiline, vormist lähtuv. 2- Deformeeritud- moonutatud, ümber kujutatud. 3- Irratsionaalne- mõistusega mitte haaratav, loogiliselt mittepiiritletav. 4- Emotsionaalsus- emotsioonide poolt esilekutsutud, tundeelamuslik. 5- Dekoratiivne- kaunistatav, kaunistamiseks tarvitatav. 6- Dünaamiline-liikumisest tingitud, tulvil sisemist jõudu. 7- Sümmeetria- võrdmõõduline. 8- Voluut- rullis, spiraalikujuline, 9- Fassaad- väline esinduslik külg. 10- Basiilika- piklik, täisnurkne poolümaralt lõppev saalhoone. 11- Perspektiiv- ruumi kujutamine tasapinnal, sellisena nagu ta paistab silmale. 12- Draperii- kunstipärane voldistik. 13- Zest- tahtlikult rõhutatud, märguanne, käeliigutus.
................................................................................ 8 Kasutatud kirjandus ....................................................................................................................... 11 1. EMOTSIOONIDE FUNKTSIOONID 1.1 Emotsioonide otstarve Emotsioon (lad k emovere esile kutsuma, erutama, liigutama) tähistab tundmuse läbielamise konkreetset vormi, kus situatiivse tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. (Bachmann ja Maruste, 2003: 211) Emotsioonid täidavad mitmeid funktsioone: 1. Emotsioonid hindavad isikuid, olusid, situatsioone, nähtusi, seisundeid jne sõltuvalt sellest, kes need vastavad isiksuse vajadustele või mitte, kujundades niivisi tegevuse tundmuslikku tooni; 2. Emotsioonid ergutavad/pidurdavad aktiivsust see toimub sõltuvalt hinnangust ja
siis emotsioon annab sellele liikumisele jõu või energia (rõõm, afekt,vaimustus jms) või vastupidi, võtab selle ära (mure, hirm, ängistusjt.). Emotsioone võib ka nimetada subjektiivseteks väljendajateks. Emotsiooni võib nimetada teisisõnu signaaliks, mis võimaldab situatsioonide kordudes isikul valmistuda nendeks, kohaneda olukorraga aegsasti enne selle saabumist. Emotsioon (lad k emovere esile kutsuma, erutama, liigutama) on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise või välisärritajale. Emotsioonid moodustavad inimese olemuse põhiosa. Mõningail juhtudel muututakse lausa emotsioonide orjadeks, kui ratsionaalne mõtlemine väheneb niivõrd, et võetakse iseenda suhtes destruktiivne hoiak. Aga et ühiskonnas on intellektil kõrge ühiskondlik staatus, siis loob see soodsa pinnase emotsionaalsete kogemuste mõtlemisest eraldamisele. Sellised seisundid kerkivad esile kahel moel - emotsioonid
Tahtluse liigid: 1) Kavatsetus isik kujutab ette, et tegu on eesmärgi saavutamiseks hädavajalik 2) Otsene tahtlus isik teab, et tema käitumine vastab süüteokoosseisule 3) Kaudne tahtlus isik peab võimalikuks, et tema tegu vastab süüteokoosseisule 3.3. Tundmused ja emotsioonid Tundmused tekivad vajaduste rahuldamisest/rahuldamata jätmisest või tekinvad spontaanselt tundeelamusena. Emotsioon tundmuse läbielamise konreetne vorm, see on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele Tundmused on olulised psüühilise tegevuse regulaatorid. Neis peegeldub vahetult nähtuste, olukordade ja seisundite tähtsus ja tähendus isendile. Rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, emotsioon annab sellele liikumisele, aktiivsusele energia ja jõu (rõõm, vajadus, afekt jm) või võtab selle ära (ängistus, tusk, mure, hirm jne) Emootsioone mõõtmine ja hindamine 1) Polaarsus (pos/neg) 2) Intensiivsus (tugev/nõrk) 3) Kestvus
saavutamiseks vajalikke vahendeid. Vabadus toimingutes toob kaasa vastutuse. Tahtlikud toimingud otsustab aju kui selline – teaduslikkus vastava toimingu kasuks otsustamisest kaasneb sellele otsusele väikese hilinemisega. TAHTLUS – koosseisupäraste asjaolude teadmine ja tahtmine, karistusõiguse keskseid mõisteid. Üldprintsiip sätestab, et kuriteo eest tohib isikut karistada ainult tahtliku teo toimepanemise eest. 3.3TUNDMUSED JA EMOTSIOONID EMOTSIOON on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. EMOTSIOONIDE PÕHIDIMENSIOONID: jõud(intensiivsus), kestus, polaarsus(pos/neg). Emotsioonide määr sõltub: 1) vajaduse tugevusest 2) isiku informeeritusest olukorras, selle tagamaadest, väljavaadetest, asja tähendusest ja olemusest. Emotsioone KUTSUVAD ESILE teadmatus ning rahuldamata vajadused. EMOTSIOONIDE PEAMISED FUNKTSIOONID: 1) Evaluatiivne funktsioon – mille kaudu emotsioon vastavalt oma polaarusele
oskuste ja talitlusviiside mäletamiseks 66. Arusaamine kui mõtlemise oluline tunnus. Analüüs ???????? 67. Piaget kolme mäe katse mõte. 15 68. Otsustamise olemus. 69. Luchinsi katse mõte. Kuidas inimesed suudavad (erinevalt) probleemidele lahendusi leida???????????? 70. Emotsioonide olemus. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Emotsioonis on objekti peegeldus. Objekti vahetu peegeldus. Emotsioonis on keha, emotsiooni kandja peegeldus. Emotsioon on kahekomponentne. Objekt ja ihu. Korraga ei saa karta ja mõelda, kas ma kardan, armastada ja mõleda, kas ma armastan. Emotsioonil on kehaline komponent: kui ma kardan, siis see hirm peegeldub ihus (midagi juhtub kehaga). Emotsioone põhjustavad sündmused igaemotsiooni kutsub esile mingi sündmus või olukord
Eksternaal - tunnevad,et nende aktiivsust kontrollivad välised jõud. TEEMA 13 TUNDMUSED JA EMOTSIOONID Tundmused - laiem, üldisem tähendus. Teda kasut. Igasuguse vajaduste rahuldamisest või mitterahuldamisest või siis spontaalselt tekkiva subjektiivse reaktsiooni (tundeelamuse) tähistamiseks. Emotsioonid - see aga tundmuse läbielamise konkreetset vormi, kus situatiivse tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud. See on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Tundmuslik toon - aistingute emotsionaalsus, emotsioonide reaktsioon ( meeldivad, ebameeldivad...värvid,lõhnad,inimesed,tegevused) Idiosünkraasia - avaldub haiglases vastikustundes mingi ärritaja suhtes, mis teistele inimestele ei mõju või on isegi meeldivad ( ntx klaasi kriipimine, hammaste krigistamine, küünte viilimine jms) Steenilised tundmused - siis kui tundmused suurendavad inimese energiat, muudavad tema
üksikasju paremini kui vägivalda sisaldava kuriteo üksikasju. 3. On teada, et ohvri tähelepanu on relvaga sooritatud kuriteo korral koondunud eelkõige relvale ja seetõttu häirub hilisem mälu kurjategija näo (jm) suhtes. 4. On teada, et enda omast erinevasse rassi kuuluvat inimest on raskem mälus õigesti taastada kui sama rassi inimest. Emotsionaalsed protsessid Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Tegemist on tundmuse konkreetse vormiga. Tundmustest eksisteerib rohkem negatiivseid tundmusi, sest emotsioonide esmane bioloogiline roll on signaalne, printsiibil ohutu-ohtlik, meeldiv-ebameeldiv. Emotsioonis peegeldub ärritajate ja olukordade tähtsus ja tähendus indiviidile. Kui tajud jms on kognitiivsed, siis emotsioonid ei ole mitte mõtlemise ja arusaamisega seotud vaid tunnetega (tegemist afektiivse neuroteaduse hulka kuuluva valdkonnaga)
siis emotsioon annab sellele liikumisele, aktiivsusele energia ja jõus või vastupidi, võtab selle ära. Negatiivseid tundmusi on inimeses rohkem kui positiivseid, sest signaalid ,,ohtlik" ja ,,ebameeldiv" on eluliselt tähtsamad. 39 Emotsioonid tundmuse läbielamise konkreetset vormi, kus situatiivse tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Emotsioon on protsess, millel on algus ja lõpp. On isiksusliku tähenduse eksisteerimise vorm. Tundmuslik toon emotsionaalne reaktsioon: teatud värvid, hääled, lõhnad, vormid, esemed, isikud, tegevused jne. on meeldivad, teised ebameeldivad. Enamasti on tundmuslik toon varaema kogemuse jälg. Idiosünkraasia haiglane vastikustunne mingi ärritaja suhtes, mis teistele inimestele ei mõju või on isegi meeldivad
Nad kaasnevad indiviidi igasuguste eluavaldustega. Kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, siis emotsioon annab sellele liikumisele, aktiivsusele energia ja jõus või vastupidi, võtab selle ära. Negatiivseid tundmusi on inimeses rohkem kui positiivseid, sest signaalid ,,ohtlik" ja ,,ebameeldiv" on eluliselt tähtsamad. Emotsioonid tundmuse läbielamise konkreetset vormi, kus situatiivse tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Emotsioon on protsess, millel on algus ja lõpp. On isiksusliku tähenduse eksisteerimise vorm. Tundmuslik toon emotsionaalne reaktsioon: teatud värvid, hääled, lõhnad, vormid, esemed, isikud, tegevused jne. on meeldivad, teised ebameeldivad. Enamasti on tundmuslik toon varaema kogemuse jälg. Idiosünkraasia haiglane vastikustunne mingi ärritaja suhtes, mis teistele inimestele ei 28
Tundmused ja emotsioonid Tundmuste ja emotsioonide mõiste Mõiste "tundmus" on laiema, üldisema tähendusega. Kasutatakse igasuguse vajaduste rahuldamisest või mitterahuldamisest vi siis spontaanselt tekkiva subjektiivse reaktsiooni tähistamiseks. Emotsioon tähistab aga tundmuse läbielamise konkreetsemat vormi. Emotsioon on 42 subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Neis peegeldub vahetult nähtuste, olukordade, seisundite tähtsus ja tähendus isendile. Tundmuste ja emotsioonide iseärasused Steenilised e aktiivsed tundmused, kus meeleolu on jõuline, virge,reibas, inimene ettevõtlik. Asteenilised e passiivsed tundmused, mis järgnevad tavaliselt ülekoormusele, konfliktidele, haigusele. (meeleolu heitlik, surutud)
jääb, vastutavaks iseennast või endavälist, liigitatakse inimesed internaalideks ja eksternaalideks Tundmused ja emotsioonid Tundmuste ja emotsioonide mõiste Mõiste “tundmus” on laiema, üldisema tähendusega. Kasutatakse igasuguse vajaduste rahuldamisest või mitterahuldamisest vi siis spontaanselt tekkiva subjektiivse reaktsiooni tähistamiseks. Emotsioon tähistab aga tundmuse läbielamise konkreetsemat vormi. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Neis peegeldub vahetult nähtuste, olukordade, seisundite tähtsus ja tähendus isendile. Tundmuste ja emotsioonide iseärasused Steenilised e aktiivsed tundmused, kus meeleolu on jõuline, virge,reibas, inimene ettevõtlik. Asteenilised e passiivsed tundmused, mis järgnevad tavaliselt ülekoormusele, konfliktidele, haigusele. (meeleolu heitlik, surutud) Üks ja seesama tundmus(hirm, rõõm, mure, häbi jne) võib sõltuvalt asjaoludest , inimesest
teiste ühiskondliku praktika isiksustatud nähtuste vormis seob inimest sotsiaalse keskkonnaga (Raksa 2002:92-93) Isiksuse struktuuris võib eristada nelja tasandit, mida nimetatakse ka isiksuse tasanditeks. 1. alumine tasand kuuluvad lihtsad, bioloogilistel vajadustel põhinevad hoiakud. Sellel baseeruv käitumine on reeglina impulsiivne, inimene usaldab oma varasemat kogemust analoogsete situatsioonide osas; 2. hoiakute tasand, võib eristada kolme aspekti; a) tunnetuslik, b) tundeelamuslik (kaemuslik) ja c) tahteline. Inimese vajaduste süsteemis aktualiseeritakse mingi üks vajadus, kõike ümbritsevat hakatakse hindama selle vajaduse valguses. 3. väärtushoiakute tasand, väljendab isiksuse püsivat suhtumist vaimsetesse ja materiaalsetesse hüvedesse ning ideaalidesse. Väärtushoiakud on inimese teadvuse teljeks. Võime eristada kolme aspekti: a) kognitiivne (tunnetuslik), b) emotsionaalne ja c) tahteline; 4
Abuulia on üldjuhul aju patoloogia pinnal kujunenud tahtenõrkus, tegevuse motivatsiooni puudumine. Apraksia on peaaju koore kahjustuste tagajärjel tekkinud oskamatus sooritada varem õpitud sihipäraseid liigutusi. Väärtuseks ei ole mitte lihtsalt tahe, vaid arenenud kõlbelisel alusel rajanev tugev tahe. Emotsioon tähistab tundmuse läbielamise konkreetset vormi, kus situatiivse tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Tundmused on oma loomult liigilise kogemuse vormiks, st emotsioone järgides ja neist juhindudes tagatakse liigi säilimine ja kestmine. Lisaks liigilise kogemuse kandmisele on emotsioonid vahendiks ka individuaalse kogemuse kujunemisel. Emotsioonid, olles siganaalideks, võimaldavad situatsioonide kordudes isikul valmistuda nendeks, kohaneda olukorraga aegsasti enne selle saabumist. Tihedad on tundmuste ja mälu seosed.
seob inimest sotsiaalse keskkonnaga (Raksa 2002:92-93) Isiksuse struktuuris võib eristada nelja tasandit, mida nimetatakse ka isiksuse tasanditeks. 1. alumine tasand kuuluvad lihtsad, bioloogilistel vajadustel põhinevad hoiakud. Sellel baseeruv käitumine on reeglina impulsiivne, inimene usaldab oma varasemat kogemust analoogsete situatsioonide osas; 2. hoiakute tasand, võib eristada kolme aspekti; a) tunnetuslik, b) tundeelamuslik (kaemuslik) ja c) tahteline. Inimese vajaduste süsteemis aktualiseeritakse mingi üks vajadus, kõike ümbritsevat hakatakse hindama selle vajaduse valguses. 3. väärtushoiakute tasand, väljendab isiksuse püsivat suhtumist vaimsetesse ja materiaalsetesse hüvedesse ning ideaalidesse. Väärtushoiakud on inimese teadvuse teljeks. Võime eristada kolme aspekti: a) kognitiivne (tunnetuslik), b) emotsionaalne ja c) tahteline; 4
annaabi.ee 
