Tulving. Sellest hetkest alates on mälu uurimise ajalugu lahutamatu tema tegevusest. Kui keegi tahab teada saada, mis juhtus selles valdkonnas viimase 30 aasta jooksul, siis on kõige lihtsam viis jälgida seda, mida tegi Endel Tulving. See muidugi ei tähenda, et teised mälu uurijad poleks viimasel paaril kümnendil midagi olulist avastanud või korda saatnud. Kindlasti on, kuid kõik tähtsamad ja vaieldamatult intrigeerivamad avastused mälu uurimise vallas on seotud Endel Tulvingu nimega. Kuigi Endel Tulvingu nimi ei vaja eesti lugejale enam eraldi tutvustamist, pole siin ehk liigne anda pilt tema akadeemilisest elukäigust. Elulugu Endel Tulving sündis 26. mail 1927. aastal Petseris, kus ta isa oli parajasti kohtunikuna õigust mõistmas. Oma õpinguid alustas ta Tartus Treffneri gümnaasiumis, mille lõpetamine jäi ootama Saksamaa põgenikelaagrit. 1949. aastal õnnestus tal emigreeruda Kanadasse, kus
Positiivne karistus kui joomise tagajärjel tekib peavalu. Negatiivne karistus kui alkoholi ostmisele kulub palju raha. 13. Mida väidab Hebb'i seadus? Neuronitevaheline suhtlus tugevdab nendevahelist ühendust. 14. Endel Tulving eristas eksplitsiitses mälus kaks liiki: episoodiline mälu ja semantiline mälu. 15. Hermann Ebbinghaus koostas unustamiskõvera, mis kirjeldab unustamise kulgemist ajas. 16. Täida lüngad E. Tulvingu poolt kirjeldatud mäluliikide nimetustega. ,,Sain pangast uues PIN-koodi. Õppisin selle pähe ja võin seda enda peas numbrina korrata tänu semantilisele mälule. Lisaks võin ma selle numbritele mõtlemata makseterminali sisestada selleks kasutan protseduurilist mälu. Selle isikliku sündmuse eelmisel kevadel juhtunust rääkisin teile tänu episoodilisele mälule."
juhendajat õpetaja Edith Asveiti. Käesolevas töös avaldab autor valdavalt isiklikke mõtteid ning arvamusi, seega võib väidetes esineda sarnasusi varem samateemaliste avaldatud töödes öelduga, kaudselt haakub see ka uurimistöö subjekti ehk mäluga nagu öeldud, on osad kommentaarid ja väited lihtsalt teadmiste- ehk mälupõhised. Suur osa käesolevast kirjatööst on inspireeritud ka Proffessor Endel Tulvingu raamatust ,,Mälu" (Tulving, E. 2002. Mälu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus) 1. MÄLUST- Kes on Endel Tulving Endel Tulving sündis 26. mail 1927. aastal Petseris, kus ta isa oli parajasti kohtunikuna õigust mõistmas. Oma õpinguid alustas ta Tartus Treffneri gümnaasiumis, mille lõpetamine jäi ootama
aitama meenutada esialgset sõna (abistav sõna = taastamistunnus e meenutamise ajend). Kui inimene väidab, et tal vabal meenutamisel rohkem sõnu meelde ei tule, siis taastumistunnuse etteütlemisel õnnestub tal esialgsetest sõnadest veel üsna suur osa meelde tuletada. Niisugused katsed viisid kodeerimise spetsiifilisuse printsiibi sõnastamiseni. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip seob omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukuse. Tulvingu väite kohaselt saab reprodutseerida ainult seda, mis on kord mällu salvestatud ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas vastav informatsioon on meelde jäetud. Niisiis on tähtsad seosed ja kontekst, millesse meeldejäetav materjal salvestamise hetkel paigutatakse, ning meenutamise hetkel peab ka see kontekst olema sama. (palatalisatsioon palk, tall. puu või tsekk, ehitis või loom).
1.2 Mälu liigitused Mälu ilmutab ennast paljudel viisidel ning põhiliselt erinevad nad selles, millist informatsiooni säilitakse, kuidas seda infot säilitakse, tegurites, mis määral infot sailitakse või unustakse. Seetõttu kasutavad teadlased igasuguseid mälu liigitusi, mille vahel ei ole selgelt eristavaid piire, vastupidi, paljud nn liigid võivad isegi olla kokku- ja läbipõimunud. All pool on toodud erinevad mälu liigitused ning esimene nendest on väljatöötanud Endel Tulvingu poolt : 1. Protseduuriline mälu (PM) leiab kasutamist eelkõige eri tegevuste puhul ehk hõlmab mälu selle kohta, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Selline mälu liik puudutab rohkem tegu kui paljast mõtete ning nõuab kestvat harjutamist. PM on kõige püsivam mäli liik, mis mängib erilist rolli kutseõppes (seoses motoorikaga). 2. Semantiline mälu (SM) tähistab inimese teadmisi ümbritseva maailma kohta, säilib
Püsimälus talletatud materjali tohutu hulk ja mitmekesisus eeldavad selle kasutamiseks kõrgtasemelist organisatsiooni."19" Sellist info organiseerimist kirjeldatakse kahe põhikontseptsioonina: 1. info talletumine inimese teadvuses semantiliste hierarhiatena; 2. info talletumine inimese teadvuses skeemidena.20 Pikaajalist ehk püsimälu liigitatakse mälus sisalduva info, selle kasutamise teadvustatusest ing omandamisviisist lähetuvalt. E. Tulvingu järgi eristatakse: 1. protseduurilist mälu, mis seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega, see omandatakse üksnes tegevuse käigus ja kasutamise suuresti teadvustamata( kirjutamine, jalgrattasõit, ujumine); 17 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 247-248. 18 Uljas, Jüri. Rumberg, Thea. Psühholoogia. Tallinn, Koolibri, 2002. Lk 97-99. 19
suhtes, kanduvad margile või tootele vahetult üle lühikese aja möödumisel reklaami esitamisisest; pikkade ajaintervallide möödumisel kutsuvad aga nii meeldivad kui ka selgelt ebameeldivaid reklaamteated esile positiivseid muutusi hoiakutes margi või toote suhtes, võrreldes neutraalse hoiakutasemega. Emotsionaalselt ekstreemsetele seisunditele viinud reklaami sisu mäletatakse kauem kui neutraalse reklaami sisu. Tulvingu konseptsioon reklaamipsühholoogias: Reklaamteadetes sisalduva info omandamisel on protseduurimäluga suhteliselt vähe tegemist. Põhiline on episoodiline ja semantiline mälu. Margiteadvus – koosneb antud margi kohta käivatest eposiidolise ja semantilise mälu ühikutest, ühendatuna süsteemi ja keskendatuna kõnealuse margi nimetuse ja kujundi kui kesksete teabeühikute ümber. Margiteadvus kui reklaamitegur pääseb mõjule pikema aja jooksul, suuremate
Peep Leppik kirjutab mõtlemisest ja selle arendamisest, öeldes, et mõtlemine on kõige keerulisem psüühiline protsess, kui aisting siin kõrval on kõige lihtsam. Maailmakuulus Vene psüholoog Lev Võgotski (1896-1934) on nimetanud mõtlemist inimese eriti keeruliseks käitumise vormiks. Mõtlemine algab aistingutest ja tajudest. Mõtleva olendina saab inimene alati teadvustada oma tegevuse (või tegevusetuse) tagajärgi. Ärgem unustagem ka Endel Tulvingu kuulsat mõtet- inimese arukas tegevus toetub eelkõige tajule, mälule ja mõtlemisele. Enn Koemets (1911- 1973) armastas väga kokkususrutult nimetada mõtlemist ülesande (probleemi) lahendamiseks. Üldiselt tuuakse välja kaks mõtlemise ilmingut, mis toimivad tihedas vastastikuses seoses: 1) mõistste kujunemine (seotud eelkõige tajuga) 2) probleemide lahendamine. Rõhutame kohe, et just esimesel on erakordne tähtsus koolis (ja koolieelsel
ajalises järgnevuses. Uue info lisandumine põhjustab unustamist. Mälu kestvus paar sekundit. Mittesõnaline informatsioon saadetakse autom edasi sekundaarsesse mällu, lühimällu ei salvestata. Info liik on sõnaline ja maht 7 +/- 2 ühikut - Sekundaarne ehk pikaajaline mälu: mälu maht on suur (aastaid sälilitatud info), info kättesaamine aeganõudvam. Info liik on pm piiramatu, ühik aastaid või kogu elu. ???puudu Tulvingu mälustruktuuride liigid (pikaajalise ehk püsimälu liigitamine): - Protseduuriline mälu: selgeksõpitud tegevused (trükkimine, jalgrattasõit jne). info säilitamine üksnes antud tegevuse käigus ning kasutamine suuremas osas teadvustamatu (autom kirutamine, mõtlemata, kuidas tähed paberile ilmuvad) - Semantiline mälu: faktid ja teadmised, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. Ei pea omandama läbi praktiliste tegevuste (vesi jäätub 0C, rohi on roheline).
mälust uuesti välja. Toodud on välja selle ajendid, sest täpne olukorra selgitus puudub, selle taga on aga varasemad seosed või taastuvad mälupildid hetke olukorras. 18. Känkimine. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip. Känkimine materjali organiseerimine ümber lihtsamateks tuttavateks ühikuteks. NT 17 kohalise koodi jaotamine seostuvatateks numbriteks. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip seob omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukuse. Tulvingu väite kohaselt saab reprodutseerida ainult seda, mis on kord mällu salvestatud ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub omakorda sellest, kuidas vastav informatsioon on meelde jäetud. 19. Erinevad lähenemised õppimisele. Mehhaaniline e. Mõtestamata kordamine tavaline lühimällu salvestamine mõtestatud kordamine pikaajalisse mällu salvestamine jaotatud õppimine ja kordamine- kui õppida osade kaupa on asi efektiivsem
kuidas jäävad inimestele meelde inimnäod, pildid ja mitmesuguseid sündmusi kirjeldavad tekstid. Inimesed konstrueerivad tähenduse, mis on nende jaoks usutav ja kooskõlas varasemate kujutlustega. Sageli ei pruugi nende teadvuses tekkinud uued kujutlused kokku langeda teksti autori esitatu või taotletuga. Teksti tesitkordsel lugemisel võidakse märgata uusi momente, mis algul jäid tähelepanuta. 14. Milliseid on pikaajalise mälu põhiliigid (E. Tulvingu järgi)? 1) Episoodiline mälu. Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on subjektiivne ajamõõde. (Milline oli ilm kui te eelmisel aastal Pariisis käisite?) 2) Semantiline mälu. Üldised faktilised teadmised maailma kohta, ei ole seotud isiklike mälestustega. (Prantsusmaa pealinn on Pariis.) 3) Protseduuriline mälu. Oskused harjumused, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Materjal
34.Milline järgnevatest ei ole Baddeley ja Hitchi töömälu mudeli component? Lühiajaline hoidla 35.Kui varem seostamata representatsioonid hakkavad omavahel seostuma, siis võib tegu olla (see ei olnud õige ainult taipamisega). Assotsiatsiivse õppimise, aga mitte taipamise puhul tekib seos ( see oli vale äkiliselt) 36.Mentaalne rotatsioon on kujutletava objekti pööramine oma vaimusilmas. 37.Täida lüngad. E. Tulvingu poolt kirjeldatud mäluliikide nimetustega. Sain pangast uue PIN-koodi. Õppisin selle pähe ja võin seda oma peas korrata numbritena tänu semantilisele mälule. Lisaks võin ma selle numbritele mõtlemata makseterminali sisestada – selleks kasutatan protseduurilist mälu.Selle isikliku sündmuse eelmisel kevadel juhtunust rääkisin teile tänu oma episoodilisele mälule 38.Kui inimene paneb silmad kinni ja visualiseerib Maa kujutist siis võib
osa meelde tuletada. Tulemus võib olla isegi nii hea, et ületab äratundmistesti tulemuse. See tähendab, et kuigi inimene ei ole äratundmistestis kindel, kas tegemist on uue või varem esitatud sõnaga ja vastab valesti, suudab ta teises testis meenutamist hõlbustava sõna abil esialgse sõna koguni iseseisvalt rekonstrueerida. Niisugused katsed viisid kodeerimise spetsiifilisuse printiibi sõnastamiseni. See on printsiip, mis seob omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukuse. Tulvingu väite kohaselt saab reprodutseeeida ainult seda, mis on kord mällu salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub omakorda sellest, kuidas vastav informatsioon on meelde jäetud. Niisiis on tähtsad seosed ja kontekst, millesse meeldejäetav materjal salvestamise hetkel paigutatakse, ning meenutamise hetkel peab ka see kontekst olema sama. Eestikeelses näites on hea kasutada niisugust kõne kõlatunnust nagu kaashääliku peenendus ehk palatalisatsioon
keerulisem psüühiline protsess, kui aisting siin kõrval on kõige lihtsam. Maailmakuulus Vene 39 psüholoog Lev Võgotski (1896-1934) on nimetanud mõtlemist inimese eriti keeruliseks käitumise vormiks. Mõtlemine algab aistingutest ja tajudest. Mõtleva olendina saab inimene alati teadvustada oma tegevuse (või tegevusetuse) tagajärgi. Ärgem unustagem ka Endel Tulvingu kuulsat mõtet- inimese arukas tegevus toetub eelkõige tajule, mälule ja mõtlemisele. Enn Koemets (1911- 1973) armastas väga kokkususrutult nimetada mõtlemist ülesande (probleemi) lahendamiseks. Üldiselt tuuakse välja kaks mõtlemise ilmingut, mis toimivad tihedas vastastikuses seoses: 1) mõistste kujunemine (seotud eelkõige tajuga) 2) probleemide lahendamine. Rõhutame kohe, et just esimesel on erakordne tähtsus koolis (ja koolieelsel ajal) laste
õppimisvõime, s.o võime töötada välja uusi käitumisviise vastavalt muutunud oludele. Verminime-oluliste mõjurite(vanemad,toit,vaenlased) eritunnuste varajane kinnistumine mälus. Inimese psüühika-sotsiaalse teadvuse tase Inimese teadvuse tunnused: 1. võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid.Inimene vabaneb printsiibi ,,siin ja nüüd" survest, tema vaimne tegevus omandab hetkel mõjuva keskkonna suhtelise iseseisvuse. 2. eesmärgilisus.(Endel Tulvingu arvates on aja (sh tuleviku) teadvustamine inimeseksolemise võtmeküsimusi.) 3. ühiskondlik-ajaloolise kogemuse akumuleerimine, omandamine ja edasiandmine. (kultuur) Inimpsüühika sai tekkida ja saab areneda ainult sotsiaalses keskkonnas. (Mowgli-juhtumid) Inimese eraldumine loomariigist ja psüühika arenemine sotsiaalse teadvuse tasemele on vahetult seotud kahe olulise teguriga: 1) töövahendite ja ühiskondliku töö väljaarendamise
õppimisvõime, s.o võime töötada välja uusi käitumisviise vastavalt muutunud oludele. Verminime-oluliste mõjurite(vanemad,toit,vaenlased) eritunnuste varajane kinnistumine mälus. Inimese psüühika-sotsiaalse teadvuse tase Inimese teadvuse tunnused: 1. võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid.Inimene vabaneb printsiibi „siin ja nüüd“ survest, tema vaimne tegevus omandab hetkel mõjuva keskkonna suhtelise iseseisvuse. 2. eesmärgilisus.(Endel Tulvingu arvates on aja (sh tuleviku) teadvustamine inimeseksolemise võtmeküsimusi.) 3. ühiskondlik-ajaloolise kogemuse akumuleerimine, omandamine ja edasiandmine. (kultuur) Inimpsüühika sai tekkida ja saab areneda ainult sotsiaalses keskkonnas. (Mowgli-juhtumid) Inimese eraldumine loomariigist ja psüühika arenemine sotsiaalse teadvuse tasemele on vahetult seotud kahe olulise teguriga: 1) töövahendite ja ühiskondliku töö väljaarendamise
Paljud konseptid omavahel lõimuvad. Kui palju siis neid on? Võib olla vähem ja rohkem. Kontsepptid oma mahult ka koostiselt on inimeste kaupa eirnevad ja nad muutuvad pidevalt. Et sõnu kasutada, peab olema midag ühuist. Teadmised kontsept A) Hankimise viis teadmistel: 1) praktiline tegevus tajumine (,,elukondlikud mõisted" L.V.) osaliselt teadvustamata. 2) verbaalne teave. Annab võimaluse ka arenemisel päris mõistete kasutusele võtu. B) mälusüsteemid (Tulvingu järgi) *protseduuriline mälu (ebateadlikult) teadmised oskustest/operatsioonidest. Vt slaid. Episoodiline on: mis? Kus? Millal? Kogemused ja mälu, emotsioonid ja hoiakud. Semantiline: võimaldab järeldada, faktid ja ideed. Teabe ammutamine sõltub meenutamiseks sobiva/vajaliku teabe olemasolust, sh vt slaid Võimalikult konkretiseeri oma küsimusi jne et laps saaks oma mälus otsida õige teadmise. Kontseptid hakkavad kujunema enne kõnet
– töömälu, – plaanide ja mõistetega manipuleerimine, “meel/vaim”, – enese-seire, oma käitumise kontroll valikute tegemine – kontsentratsioonivõime ja tähelepanu jagamine • Tulvingu hüpotees: – planeerimisoskus – vasak PFK osaleb enam mälu kodeerimisprotsessis, – mental set- kindel probleemilahenduse viis (nt.positiivne) – parem PFK info kättesaamisel (2002) 22
Viimast nimetatakse ka implitsiitseks ehk tingimusteta ehk ilmutamata (tahtmatuks) mäluks (oskus mängida klaverit), esimest eksplitsiitseks ehk üksikasjalikuks ehk ilmutatud (tahteliseks) mäluks (oma õpetaja nime teadmine). Implitsiitse ja eksplitsiitse mälu varasemad nimetused olid tahtmatu ja tahtlik mälu. Kuigi see tahtmatuse/ tahtlikkuse nüanss on endiselt säilinud, on kaasaegne arusaam varasemast avaram ja mitmekülgsem. Püsimälust reprodutseerimist mõjutab jällegi Endel Tulvingu avastatud eelesituse (praimingu) nähtus. Seda on uuritud kordamis -eelesituse vormis: varem näidatud sõnade äratundmine toimub kiiremini kui mitte näidatud sõnade korral. Neist uuringuist on järeldatud, et inimestel võib implitsiitses mälus olla infot, mis pole kättesaadav eksplitsiitsele mälule. Seda järeldust kinnitavad ka paljud mälu patoloogia juhud. Ajukahjustustega patsiendid demonstreerivad enamasti suuri kahjustusi eksplitsiitses mälus ja
annaabi.ee 
