Selle teine nimi õunapäev seletab päeva tähendust paremini. Nimelt võis alates paasapäevast hakata sööma õunu ja teisi puuvilju. Et saagikust jätkuks, toodi õunu ka kiriku juurde, andideks ja õnnistamiseks. 10.august Lauritsapäev Seda kunagi kogu Eestis tuntud püha mäletati 20. sajandi alguses laiemalt üksnes Lääne- ja Lõuna-Eestis. Päev ise on pühendatud tulepatroon Laurentsiusele. Paljud selle päeva kombed ongi seotud tuletegemise ja sellega seotud tabudega. Et tulekahjusid peletada, visati hommikul katusele vett. 17. sajandil ohverdati kodus või Lauritsa-kabelite lähedal rikkalikult ja mitmel pool Eestis. Vanematest trükistest on teada suured pidustused näiteks Lauritsa- ehk Rajakivi juures. Selle Kuusalu kivi juures, millele on raiutud rest ja tuletangid, olevat põletatud püha Laurentsius, Kuusalu kiriku ehitaja. Lauritsakivi juurde on kogunetud pidutsema ja ohverdama veel 20. sajandil.
Toimus tragöödia Simoniga, kes sattus valel ajal oma metsistunud kaaslaste ringi. Värvituna ja ekstaasis õnnestunud jahi tõttu kaotasid need igasuguse kontrolli endi üle. Maskeering kaotas häbi-, süü- ja karistamis-tunde, tsiviliseerituse. Hiljem vaikisid nii Ralph kui Põssa juhtunu maha, sest jälgi polnud. Karistamatuse tõttu muutus Jack üha jõhkramaks. Mäng oli ületanud kõik piirid. Vimm Ralphi vastu sai tagakiusamiseks. Põssa prillideta kadus neil ka tuletegemise võimalus. Ralph ja Põssa läksid õiguse ja aususega prille tagasi nõudma, aga Jacki jaoks selliseid norme enam ei eksisteerinud. Ähvardused said reaalsuseks ja ohvriks sattus Põssa. Jack näitas, et teda tuleb tõsiselt võtta. Ja Ralphi võimusümboli – merekarbi – ning seaduste aeg oli läbi. Ralph mõistis olukorra lootusetust. Ta oli sunnitud põgenema, kuid lootis siiski, et Jack tuleb mõistusele. Polnud kedagi, kes nõu annaks. Jack ei mõelnud oma tegudele aga üldse
Lehmade piimaand pidi lauritsapäevast veelgi vähenema. Lauritsapäeval oli viimane päev sikku tappa, pärast pidi liha haisema hakkama. Selle päeva toidud olid sageli sikulihast. Lauritsapäeva paiku pidi saabuma esimene hallaöö. Kui külma ei tulnud, oli oodata sooja sügist. Seda kunagi kogu Eestis tuntud püha mäletati 20. sajandi alguses laiemalt üksnes Lääne- ja Lõuna-Eestis. Päev ise on pühendatud tulepatroon Laurentsiusele. Paljud selle päeva kombed ongi seotud tuletegemise ja sellega seotud tabudega. Et tulekahjusid peletada, visati hommikul katusele vett. 17. sajandil ohverdati kodus või Lauritsa-kabelite lähedal rikkalikult ja mitmel pool Eestis. Vanematest trükistest on teada suured pidustused näiteks Lauritsa- ehk Rajakivi juures. Selle Kuusalu kivi juures, millele on raiutud rest ja tuletangid, olevat põletatud püha Laurentsius, Kuusalu kiriku ehitaja. Lauritsakivi juurde on kogunetud pidutsema ja ohverdama veel 20. sajandil.
Toimus tragöödia Simoniga, kes sattus valel ajal oma metsistunud kaaslaste ringi. Värvituna ja ekstaasis õnnestunud jahi tõttu kaotasid need igasuguse kontrolli endi üle. Maskeering kaotas häbi-, süü- ja karistamis-tunde, tsiviliseerituse. Hiljem vaikisid nii Ralph kui Põssa juhtunu maha, sest jälgi polnud. Karistamatuse tõttu muutus Jack üha jõhkramaks. Mäng oli ületanud kõik piirid. Vimm Ralphi vastu sai tagakiusamiseks. Põssa prillideta kadus neil ka tuletegemise võimalus. Ralph ja Põssa läksid õiguse ja aususega prille tagasi nõudma, aga Jacki jaoks selliseid norme enam ei eksisteerinud. Ähvardused said reaalsuseks ja ohvriks sattus Põssa. Jack näitas, et teda tuleb tõsiselt võtta. Ja Ralphi võimusümboli merekarbi ning seaduste aeg oli läbi. Ralph mõistis olukorra lootusetust. Ta oli sunnitud põgenema, kuid lootis siiski, et Jack tuleb mõistusele. Polnud kedagi, kes nõu annaks. Jack ei mõelnud oma tegudele aga üldse
looduslikke tõrjevõtteid - looduslike taimede leotisi, püüniskoori jms. Männikärsakaohu puhul on alternatiiviks muretseda taimed, mis on juba taimlas kemikaalidega töödeldud. Tuleohtlikes metsades, kus inimestel on harjumus käia, võiks mõelda sädemetepüüdjaga lõkkekoha rajamisele. Kindlasti on igal metsaomanikul võimalus paigutada oma metsa info- ja hoiatussilte. Metsaomaniku kontaktiinfo siltidel võimaldab metsa külastajail küsida luba metsas viibimiseks ja infot tuletegemise kohta. Kontaktiinfo olemasolul saavad ka päästjad või tulekolde avastanud isikud teavitada metsaomanikku tema metsas toimuvast. Info- ja hoiatussiltide paigaldamiseks on ette nähtud ka toetusi, mille kohta saab täpsemat informatsiooni SA Erametsakeskusest. Metsamaaparandus Metsamaaparanduse eesmärgiks on muuta liigniiske ala metsakasvatusele kõlbulikuks. Liigniiskus mullas tekitab hapnikupuuduse, mille tõttu puude juurte tegevus aeglustub ja puud võivad hukkuda
massi. Toimus tragöödia Simoniga, kes sattus valel ajal oma metsistunud kaaslaste ringi. Värvituna ja ekstaasis õnnestunud jahi tõttu kaotasid need igasuguse kontrolli endi üle. Maskeering kaotas häbi-, süü- ja karistamis-tunde, tsiviliseerituse. Hiljem vaikisid nii Ralph kui Põssa juhtunu maha, sest jälgi polnud. Karistamatuse tõttu muutus Jack üha jõhkramaks. Mäng oli ületanud kõik piirid. Vimm Ralphi vastu sai tagakiusamiseks. Põssa prillideta kadus neil ka tuletegemise võimalus. Ralph ja Põssa läksid õiguse ja aususega prille tagasi nõudma, aga Jacki jaoks selliseid norme enam ei eksisteerinud. Ähvardused said reaalsuseks ja ohvriks sattus Põssa. Jack näitas, et teda tuleb tõsiselt võtta. Ja Ralphi võimusümboli – merekarbi – ning seaduste aeg oli läbi. Ralph mõistis olukorra lootusetust. Ta oli sunnitud põgenema, kuid lootis siiski, et Jack tuleb mõistusele. Polnud kedagi, kes nõu annaks. Jack ei mõelnud oma tegudele aga üldse
10. juuli seitsmevennapäev 22. juuli madlipäev, uudseleivapäev 25. juuli jaagupipäev heinatööde lõpp, viljalõikuse algus. Vikat varna, sirp kätte. See päev andis juur- ja puuviljale maitse. Sai esimese värske kartuli, värsket kala. · August: 1. august makaveipäev toodi kirikust koju pühitsetud vett ja pritsiti loomadele ja kaevu. 10. august lauritsapäev kombestik seotud tuletegemise ja sellega seonduvate tabudega. Visati maja katusele vett, et tulekahjusi peletada. 15. august rukkimaarjapäev rukkikülv pidi tehtud olema. 25. august pärtlipäev sügise algus, lõikus- ja külvipüha. Rukki-, külvi-, rohuema päev. Külv rangelt keelatud, võis põhjustada vilja riknemist või hävinemist. · September (mihklikuu): 8. september ussimaarjapäev ei mindud metsa, sest mets tahab puhata ja ussid poevad urgu. 21
juuli Nagu kõik maarjapäevad on seegi püha seotud maarjapuna joomise ja teatavate naistetööde keeldudega. Sealhulgas peeti vahet heinateol. Heinamaarjapäev on olnud veel 17.-18. sajandil populaarne püha, olulise maagilise kombestiku ja oma tavadega. 17. sajandist on teateid, et sel päeval on käidud Viru-Nigulas katolikuaegse kabeli juures palvetamas ja ohvritoite viimas, et loomadele ja endale tervist tagada. Vanadest kommetest püsisid 20. sajandini värvitaimede korjamise ja tuletegemise tava. Viimane eeskätt rannikul ja saartel, kus tehti nn leedutuld. Leedutuleks laoti kõrgemale kohale või rannale laasitud, kuid latva jäetud lehtedega puu ümber kadakaoksi ja muud tuletegemise materjali. Vahel kinnitati ka tõrvatünn üles puu latva. Sellisena meenutab leedupuu maipuud ja muid sümboolseid elupuid. Leedutuli tagas peale viljaõnne veel randlastele kalasaagi. Aga heinamaarjatuld on tehtud mujalgi Eestis, peetud ühiselt pidu või tähistatud koosviibimist
juuli Nagu kõik maarjapäevad on seegi püha seotud maarjapuna joomise ja teatavate naistetööde keeldudega. Sealhulgas peeti vahet heinateol. Heinamaarjapäev on olnud veel 17.-18. sajandil populaarne püha, olulise maagilise kombestiku ja oma tavadega. 17. sajandist on teateid, et sel päeval on käidud Viru-Nigulas katolikuaegse kabeli juures palvetamas ja ohvritoite viimas, et loomadele ja endale tervist tagada. Vanadest kommetest püsisid 20. sajandini värvitaimede korjamise ja tuletegemise tava. Viimane eeskätt rannikul ja saartel, kus tehti nn leedutuld. Leedutuleks laoti kõrgemale kohale või rannale laasitud, kuid latva jäetud lehtedega puu ümber kadakaoksi ja muud tuletegemise materjali. Vahel kinnitati ka tõrvatünn üles puu latva. Sellisena meenutab leedupuu maipuud ja muid sümboolseid elupuid. Leedutuli tagas peale viljaõnne veel randlastele kalasaagi. Aga heinamaarjatuld on tehtud mujalgi Eestis, peetud ühiselt pidu või tähistatud koosviibimist.
(25% kompaktse hoonestuse korral) päikesepaiste kevadisel ja sügisesel pööripäeval kell 15:00). Nii looduslikud kui kultuuristatud alad (sõltuvalt ala kasutusintensiivsusest ja eesmärgist). Varieeruv taimkate. Oluline on eraldad vähemalt visuaalselt (mõnikord ka füüsiliselt) privaatsed või poolprivaatsed (piiratud kasutajaskonnaga) ja ühiskasutusega alad ning vaiksemad ja kärarikkamad tegevused. Mänguatribuudid, liivakastid, kiigud, lauad, toolid, tuletegemise ja välitoidu valmistamise kohad. Soovitatavalt mõningaid vaikseid mängu ja istumisnurki. Soovitatav maksimaalne müranivoo kuni 55 dBA. 17. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn rohelisi koridore tiheasulates? Eesmärk: üks osa nn kergliikluse koridoridest, liiklusturvalisus nii kergliiklus, motoriseeritud liiklus kui ka kergliikluse eri liiklejagruppide vahelises plaanis. Jalutamise- ja matka-, suusa- ning jalgrattateed ja rajad
Mõrsja pulmaliste peiukoju saabumine ja nende vastuvõtmine on nii oma kommete kui ka laulude poolest analoogiline peiupoolsete pulmaliste sissesõiduga mõrsjakoju. Mõrsja on peidetud. Pruudipoolsed nõuavad mõrsjat näha, kahtlustades, kas pole talle viga tehtud, halbades tingimustes ja tühja kõhuga peetud jne. Ka mõrsja pulmalistele pakutakse ebamõrsjat e. valtspruuti. Lokaalne, peamiselt Kolga-Jaanis tuntud komme oli aletule põletamine. Algne ohvritalitlus tuletegemise ja raha-annetamisega on hiljem muutunud lõbustavaks vahepalaks pulmatseremoonias: noorik kogu pulmarahvaga läheb põletamiseks määratud puu juurde, mis maha raiutakse ja põlema süüdatakse. Kui tuli lööb leegitsema, viib peiupoiss nooriku kolm korda selle ümber ja asetab ta kolme relvastatu (s.o. isamees, peiupoiss, peigmees) vahele, kes naiste laulu saatel mõõku tema pea kohal kokku löövad. Sellal visatakse mõned mündid tulle, mille kustumist
Rukkileiva arvestus 1. Kuidas tekkis leib? Leivaküpsetamine sai alguse umbes 5000 aastat eKr. Sellele eelnes pudrukeetmise leiutamine. Õue jäetud jahu segunes vihmaveega – esimene “kört” oligi valmis. Tuletegemise oskusega hakati toorputru lõkkel keetma. Pudrupotist kees kört üle ääre kuumadele kividele. Saadi omapärase maitsega krõbedad kakukesed. 2. Jahu saamise viisid Viljateri püüti peenestada uhmri ja jahvekivide abil. Kasutati ka tambiküna ja tambilabidat. Hiljemalt esiaja lõpust saati valmistati jahu oma tarbeks kahest üksteise peal asetsevast kivikettast koosneva käsikiviga. Hiljemalt 13. saj hakati meil ehitama vesiveskeid. 14. saj jõudsid meie maile tuuleveskid
kiriku juures saak õnnistati hingede mälestamine rukkikünd Söök/Jook: mesi 10. august- lauritsapäev Laurentsius Kombed: Seotud tulega Kuusalau legend Esimene värske kartul Heinateo lõpp Tuletegemise keeld Kurgede äralend Töö keelud: Põllutööde keeld 15. august- rukkimaarjapäev Neitsi Maarja surma- ja taevamineku pühapäev Kombed: Kaeti laudu surnud esivanemate hingedele 24.august- pärtlipäev Sügise algusaeg Kombed: Kosjas käimine Lammaste pesemine ja liitmine
naistetööde keeldudega. Sealhulgas peeti vahet heinateol. Heinamaarjapäev on olnud veel 17.- 18. sajandil populaarne püha, olulise maagilise kombestiku ja oma tavadega. 17. sajandist on teateid, et sel päeval on käidud Viru-Nigulas katolikuaegse kabeli juures palvetamas ja ohvritoite viimas, et loomadele ja endale tervist tagada. Vanadest kommetest püsisid 20. sajandini värvitaimede korjamise ja tuletegemise tava. Viimane eeskätt rannikul ja saartel, kus tehti nn leedutuld. Leedutuleks laoti kõrgemale kohale või rannale laasitud, kuid latva jäetud lehtedega puu ümber kadakaoksi ja muud tuletegemise materjali. Vahel kinnitati ka tõrvatünn üles puu latva. Sellisena meenutab leedupuu maipuud ja muid sümboolseid elupuid. Leedutuli tagas peale viljaõnne veel randlastele kalasaagi. Aga heinamaarjatuld on tehtud mujalgi Eestis, peetud ühiselt pidu või tähistatud koosviibimist
külastajate ja/või külastuste kohta süsteemsete, korduvate ja usaldusväärsete ning aja lõikes võrreldavate andmete saamiseks (Kajala jt 2008). 6 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Külastustaristu on hooned ja rajatis(ed), mis on ehitatud/paigaldatud külastajate teenindamiseks külastusobjektidele, nt vaatetorn, laudtee, parkla, infoviit, infotahvel, tuletegemise koht, välimööbel jms. Külastusvärav on kaitsealasse sisenemise koht, mis võib olla ühtlasi looduskeskus, parkla, puhkekoht või õpperaja alguspunkt, kust siseneb valdav enamus kaitseala külastajatest. Külastusvärav on külastusvoo kontrollimise ja külastuskorralduse põhilisi vahendeid, mida seni Eestis ei ole vääriliselt juurutatud. Külastusvärav võib olla materiaalne rajatis, näiteks
vms. Tuntud on sanditamislauludega ühine viis, mis pärineb Läti liigo-lauludest. Tõusva suunaga refrääni muudab meloodiliseks see, et ühesõnalise refräänsõna silpe jaotatakse paljude nootide vahel, libisedes ühelt noodilt teisele. Setumaal on erinevaid jaanilaulude viise, sealhulgas ka ilma refräänita. Järgnevas näites kasutatakse paralleelselt nimetust jaanituli ja peetrituli, mis näitab, et sarnane tuletegemise ja laulmise komme oli tuntud ka peetripäeval. Näiteid Põhja- ja Lõuna-Eesti jaanilaulude viisidest. Põhja- ja Lääne-Eestis ei olnud eraldi jaanilaulude viise, vaid neid esitati harilikult mõnel tavandilaulude rühmaviisil. Mustjala jaanilaul on lauldud näiteks sealse tüüpilise pulmaviisiga. Poissmeeste pidu http://www.feeling24.ee/?Page=Article&ArticleID=158
Nii looduslikud kui kultuuristatud alad (sõltuvalt ala kasutusintensiivsusest ja eesmärgist). Varieeruv taimkate. Oluline on eraldad vähemalt visuaalselt (mõnikord ka füüsiliselt) privaatsed või poolprivaatsed (piiratud kasutajaskonnaga) ja ühiskasutusega alad ning vaiksemad ja kärarikkamad tegevused. Mänguatribuudid, liivakastid, kiigud, lauad, toolid, tuletegemise ja välitoidu valmistamise kohad. Soovitatavalt mõningaid vaikseid mängu ja istumisnurki. 61. Tiheasula rohestruktuuri ohustavad protsessid ja tegurid Kui üheks ohuks on haljasalade otsene täisehitamine, siis teiseks ja tõsisemaks ohuks on rohestruktuuri fragmentiseerumine ehk killustumine väiksemateks osadeks. Sellised protsessid on toimunud viimase poolsajandi kestel küllaltki kiiresti Põhjamaades, kus
õppuse korraldamisele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 15. Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise tuleohutusnõuded (1) Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise koha ümbrus peab olema puhastatud selliselt, et oleks takistatud tule levik. (2) Küttekoldevälise tule tegemisel ja grillimisel tuleb arvestada ümbruse ja ilmastikutingimuste mõju tuletegemise ohutusele. (3) Küttekoldevälise tule tegemise juures peab olema piisaval hulgal esmaseid tulekustutusvahendeid või muid tule kustutamiseks kasutatavaid vahendeid, arvestades ohustatud ehitisi või looduskeskkonda. (4) Lõkke tegemisel ja grillseadme kasutamisel tuleb tagada pidev järelevalve. Pärast lõkke tegemist või grillseadme kasutamist tuleb põlemisjäägid lasta täielikult ära põleda, summutada või kustutada need veega.
inimesi iseloomustavad kultuurid. Keskpaleoliitikum u 150 00040 000 eKr. Keskpaleoliitikumis hakkas kliima muutuma seoses algava jäätumisega. Siiski jäi asustus edasi püsima ka külma vöötmesse, kohanedes vahendite abil, mis ta enesele lõi. Tähtsaimaks nendest oli tule kasutamine ja soojade elamute ning riiete kasutuselevõtmine. Varasemast rohkem on leitud tuleasemeid, oluline oli tule valvamine, murrangu tõi aga tuletegemise leiutamine sel perioodil. Külma eest hakati peavarju otsima koobastest, mida vallutati nii mõnigi kord kiskjatelt. Karm kliima vähendas koriluse osatähtsust ning selle asemel omandas esikoha suurulukite küttimine. Peeti ajujahti, kus loomad aeti auku või sohu. Sel ajal sai alguse liha kuivatamine, küpsetamine ja tuhas hautamine. Areng leidis aset ka inimese kujunemises. Üldiselt arvatakse, et Homo erectus arenes Homo sapiensiks, kuid seda üleminekut tõestavaid fossiilseid
,,Kui karusepäeval sajab, aga niipälju veel päike paistab, et saab hobuse selga karata, siis saab suvel heina teha," öeldi Mihklis. Kui maretapäeval on kuiv ilm, siis tuleb hea sügis; maretapäeva põud on nälja ema. Metsa all läheb pimedamaks, päevad lühenevad. · Olevipäev (29.07.) Sel päeval tulevat tähed taevasse ja sündivat lumepilved. AUGUST - LÕIKUSKUU, KÜLVIKUU, RUKKIKUU · Lauritsapäev (10.08.) Eripäraks on igasugune tuletegemise keeld, see võis kaasa tuua tulekahju. (,,Laurits hüppab lakke") Kui lauritsapäeval müristab või sajab äikesevihma, tegevat pikne sel aastal palju kahju. · Pärtlipäev (24.08.) Ütlus ,,Pärtel viskab külma kivi vette," tähendab, et veekogude vesi muutub külmemaks. Algavad hallaööd, päev hakkab lühenema. SEPTEMBER - MIHKLIKUU, SÜGISKUU · Ussimaarjapäev (08.09.) Rukkiussid minevat oma urgu.
Tarandkalmed on neljakandilised tarandid, mille laius 5-6m ja pikkus 8-10m. Kui üks on täis saand, on teine kõrvale tehtud, need võivad olla mitukümmend meetrit pikad. Surnud on maetud tuhastatult. Seest on kalmed täidetud mullaga ja väikeste kividega, mille vahele on puistatud põlenud luud ja poolpõlenud esemed. Need on kõik seal segamini, ei ole hästi eristatavad. Ei tea, et oleks ühe inimese matusekomplekt koos. Nende juures ei ole tuletegemise jälgi, seetõttu võib arvata, et tuletegemine ja põletamine toimus kusagil mujal. Sealt koguti need põlenud asjad ja puistati kalmekivide vahele. Põhja-Eestis, kus on paas kättesaadav, on neist väga korralikud müürid laotud. Lõuna-Eestis on aga suurematest maakividest tehtud ja ei ole nii korralikud kalme tarad. Osadel kalmetel on müür olnud meetrikõrgune. Tarad on ehitatud põhja-lõuna suunas ja kõrvuti kasvavad idalääne suunas. On ka üksiktarandeid.
Stiil võeti üle, leiud sarnased. Võeti üle, aga teine rahvas oli ikkagi. Põhiline tõendusmaterjali on arheoloogilised, nt pöidlasuurused pitsatid. Kultus Ei kujutatud sel ajal massiivseid templeid, seega kultuspaika raske indentifitseerida, aga võimalik. Ilmselt haudadel oli kultuslik funktsioon (ringikujuline kuppelhaud, nende ees tantsuplatsid), on ka nö mäetipu pühamu, neil oli silmside asustuse v lossiga. Leitud kaksikkirveid, inimese ja loomakujutisi, tuletegemise jäänuseid ja lampe. Pühad koopad- Dikte mägi ja Iida mägi. Hilisemas mütoloogias Zeusi või kellegi sünnikohad. Pühad hiied, säilinud freskod. Põhiline oli aga ikkagi loss. Rituaalid- Ringis tantsivad kujud, freskod niisama tantsudest (tavaliselt naised). Loomade ohverdamine (15 saj lõpp isegi). Pilt sarkofaagist on tõendus. Loss- Hea näide Knossose loss, tüüpilise planeeringuga. Olemas kaks platsi- lääneplats, sillutatud
annavad hästi piima. (Tänapäeval on kastmiskomme saanud teise otstarbe viimase koolipäeva tähistamisel, nn. tutipäeva puhul.) Perenaine ei jätnud päevakangelast meeleheast ilma. Karjane sai keedetud muna ja kakukese või karaski. Talve jooksul maja ümbrusse kogunenud praht, aga ka jõuluajaks tuppa toodud jõuluõled toodi taimelava peale ja süüdati põlema, et kasvaksid ilusad kapsataimed. Kuigi jõudsid kätte ajad, mil maagiasse enam ei usutud, jäi tuletegemise komme püsima. Siia juurde kuulub mõnus jutuvestmine orgi otsas lihapalade küpsetamisega. Väljaspool kodu kujunes jürituli külanoorte kokkukutsujaks ja tutvumisõhtuks. Suveks, tööajaga jüripäevast mihklipäevani, tuli peredesse uut tööjõudu sulaseid ja tüdrukuid, karjapoisse ja -plikasid. Jürituld tehakse ka Jüriöö ülestõusu (1343. a.) mälestuseks, samuti korraldatakse öiseid orienteerumisi, jüriöö jooks toimub tõrvikute või taskulampide valgel.
annaabi.ee 
