Sümptomid Skisofreeniale spetsiifilisi sümptomeid ei ole (s.t samad sümptomid võivad esineda ka muude psüühikahäirete korral), samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptomatoloogia skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümptomid: Tajumises - hallutsinatsioonid ja senestopaatiad Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired Tundeelus - tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus Tahteelus - tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid Ainsana esinev sümptom ei anna alust skisofreenia diagnoosimiseks. Koos peaks esinema kaks või enam sümptomit. Diagnostika Kliiniline Skisofreeniale spetsiifilisi ehk ainuomaseid sümptomeid ei ole. Selleks, et diagnoosida skisofreeniat, peab sedastama vähemalt kahte skisofreeniale tüüpilist sümptomi. Näiteks tahteaktiivsuse alanemist ja tundeelu tuimenemist. Laboratoorne
Skisofreeniale spetsiifilisi sümptomeid ei ole (st. et samad sümptomid võivad esineda ka muude psüühikahäirete korral), samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptomatoloogia skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümptomid: 1. Tajumises - hallutsinatsioonid ja senestopaatiad 2. Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired 3. Tundeelus - tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus 4. Tahteelus - tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid Ainsana esinev sümptom ei anna alust skisofreenia diagnoosimiseks. Koos peaks esinema kaks või enam sümptomi. Sümptomid ehk avaldumine Sümptomid jaotatakse positiivseteks sümptomiteks - mis on inimese jaoks tavatud kogemused, ja negatiivsed sümptomid - mis on vähemal või rohkemal määral normaalse käitumise puudumine.
ülekaalukad mõtted, või kui nad esinevad iga päev nädalate või kuude vältel; (f) mõttekäigu tõkestused või seosetus, mis avaldub ataktilises ja seosetus kõnes või neologismides; (g) katatoonne käitumine, nagu rahutus, tardumine mingisse asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism,,,,, stuupor; (h) negatiivsed sümptomid, nagu selgelt väljendunud apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus Välistavad kriteeriumid Sümptomite seotus ilmse orgaaniline ajukahjustusega Sümptomite seotus psühhoaktiivsete või muude psühhotroopsete ainetega < 1 kuu sümptomid Skisofreensed ja afektiivsed sümptomid arenevad koos ja on omavahel tasakaalus skisoafektiivne häire Skisofreenia alavormid Paranoidne Hebefreenne Katatoonne Diferentseerumata Skisofreenia järeldepressioon Residuaalne skisofreenia Lihtne skisofreenia
skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Skisofreenia on haigus, mkis ei lõppe surmaga. Skisofreenial spetsiifilisi sümptomeid ei, samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptom skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümntomid tajumises on hallutsinatsioonid ja senestopaatiad, mõtlemises luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired, tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus ning tahteelus tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid. Ainsana esinev sümptom ei anna alust skisofreenia diagnoosimiseks. Koos peaks esinema kaks või enam sümptomit. Selleks, et diagnoosida skisofreeniat, peab sedastama vähemalt kahte skisofreeniale tüüpilist sümptomi. Näiteks tahteaktiivsuse alanemist ja tundeelu tuimenemist. Käesoleval ajal ei ole ühtegi laboratoorse
tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest stiimulitest sõltumatu rahutu käitumine), negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. · Lihtne skisofreenia - esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus: tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda suhtes, omaalgatus on minimaalne. 5. Kulgemine Skisofreenia on tõsine haigusseisund, mis võib avaldada inimese elule suurt mõju. Suurem osa inimestest, kellel kujuneb välja skisofreenia, viibivad oma elu jooksul haiglas vähemalt üks kord. Sageli osutub vajalikuks puududa koolist või töölt märkimisväärsel ajaperioodil kuud või
Sümptomid Skisofreeniale spetsiifilisi sümptomeid ei ole (s.t samad sümptomid võivad esineda ka muude psüühikahäirete korral), samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptomatoloogia skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümptomid: 1. Tajumises - hallutsinatsioonid 2. Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired 3. Tundeelus - tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus 4. Tahteelus - tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid Ainsana esinev sümptom ei anna alust skisofreenia diagnoosimiseks. Koos peaks esinema kaks või enam sümptomit. Diagnostika Kliiniline Skisofreeniale spetsiifilisi ehk ainuomaseid sümptomeid ei ole. Selleks, et diagnoosida skisofreeniat, peab sedastama vähemalt kahte skisofreeniale tüüpilist sümptomi. Näiteks tahteaktiivsuse alanemist ja tundeelu tuimenemist. Laboratoorne
mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halb on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Sümptomid: Skisofreeniale kindlaid sümptomeid ei ole , samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptomatoloogia skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Tajumises - hallutsinatsioonid ja senestopaatiad Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired Tundeelus - tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus Tahteelus - tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid Üks esinev sümptom ei anna alust skisofreenia diagnoosimiseks. Koos peaks esinema kas kaks või enam sümptomit. Ravi: Kuna skisofreenia tekkemehhanism on selgusetu, siis põhjuslikku ravi ei ole.Skisofreenia raviks kasutatakse tänapäeval peamiselt neuroleptikume. Tänapäeval osatakse üsna efektiivselt ravida psühhoosi nähte - hallutsinatsioone ja luulu
Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest stiimulitest sõltumatu rahutu käitumine), negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. Lihtne skisofreenia - esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus: tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda suhtes, omaalgatus on minimaalne. Haiguse faasid Skisofreenia puhul on olemas kolm faasi: "Äge" faas (ägenemine)- sümptomid ja tunnused on ilmnenud ning haige vajab meditsiinilist tähelepanu "Stabilisatsiooni" faas - haiguse taandumisfaas peale ägedat faasi/ ägenemist "Stabiilne" faas - ägedad sümptomid võivad olla taandunud (kuid haigete toimetuleku aste on erinev). Ravi
vältel; · mõttekäigu tõkestused või seosetus, mis avaldub ataktilises ja seosetus kõnes või neologismides; · katatoonne käitumine, nagu rahutus, tardumine mingisse asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism,,,,, stuupor; · negatiivsed sümptomid, nagu selgelt väljendunud apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus, millest sugeneb tavaliselt sotsiaalne isoleerumine ja sotsiaalse aktiivsuse alanemine. Diagnoosimisel tuleb arvestada, et need nähud võivad olla tingitud ka depressioonist või neuroleptikumide kasutamisest. · käitumise mõningate aspektide kvaliteedi olulised ja püsivad muutused, mis manifesteeruvad huvide kadumise, sihituse, tegevusetuse, enesesse sulgumise ja sotsiaalse isoleerumisena.
● Mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine ● Luulumõtted kontrollist, mõjustusest või hõlmavad keha või jäsemete liigutusi ● Kuulmishallukad, mis kommenteerivad patsiendi käitumist ● Muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ● Katatoonne käitumine nagu rahutus, stuupor - tardumine mingisse asendisse, mutism - tummus, stuupor ● Negatiivsed sümptomid - apaatia - tundeelu tuimenemine, kõnetegevuse vähenemine 10. Paranoidse skisofreenia tunnused - Paranoilised luulumõtted (keegi tahab sulle halba, jälitab jms) - Auditoorsed hallutsinatsioonid (keegi annab käsklusi, ähvardab vms) - Tajumishäired - keegi elab sul sees, suu on karvu täis jms - Maitsehallutsinatsioonid - tuntakse, et toit on mürgitatud vms 11. Positiivsed ja negatiivsed sümptomid Positiivsed sümptomid on need, mis lisavad midagi
*hüpohondria – liialdatud mure haiguse pärast *nartsissism – liialdatud mure välimuse pärast *keha sallimatus *kehakujutise moondumine MUUTUSED AFEKTIS (meeleolus - on see meil kõrgem, madalam – võib olla reaalsus või ka põhjendamatu) -anhedoonia (meeleolu ei ole piisavalt langenud, et saaks diagnoosida depressiooni, kuid siiski langenud) -mania (meeleolu on langenud nii, et midagi ei lähe korda) *ajastus, kestus ja kohasus *tuimenemine, lamenemine -ärevus MUUTUSED TAHTEAKTIIVSUSES - isu, janu, uudistav käitumine, uni, motivatsioon /(mis võib hakata lagunema) *agiteeritus *hüperaktiivsus, hüperkineesia *pidurdatus (võib ilmnema kangestunud pooside võtmiseni) -käitumine
suitsetajasse. Kõige suurem probleem on lastega, kes on sageli just need passiivsed suitsetajad tänu oma vanematele, kes igapäevaselt oma laste läheduses suitsetavad. See tähendab, et juba väiksest east on lapsed ohustatud nikotiinisõltuvusesse jäämisega. Naised selgitavad oma suitsetamist sellega, et see vähendab söögiisu, mis omakorda aitab langetada kaalu. Sageli ei teata aga, et söögiisu vähendajaks on hoopiski suitsetamisega kaasnenud haistmise-ja maitsmismeeleaistingute tuimenemine. Nikotiinisõltuvusest vabanemiseks on erinevaid meetodeid, kuid alati tuleb arvestada oma isikupära ja iseloomu. Näiteks kasutades nõustaja abi, vähendades nikotiini koguseid päeva päevalt, kasutades nikotiiniasendajaid või lihtsalt jätta suitsetamine päeva pealt maha, on head moodused nikotiinisõltuvuse lõpetamiseks. Kokkuvõtte Niisiis on sõltuvus seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi siduvaks seisundiks
Negatiivsed sümptomid. Negatiivsed sümptomid on emotsionaalne lamenemine või nende vähene väljendumine, võimetus alustada ja lõpule viia tegevust, kõne muutumine lühikeseks ja sisutuks, huvi vähenemine elu ja tegevuse vastu.,,Negatiivne" selles tähenduses ei näita suhtumist, vaid väljendab millegi olulise ja enne olemas olnud iseloomujoone, omaduse või oskuse kadumist. Enamlevinud negatiivsed sümptomid on : Ükskõiksus, emotsionaalne tuimenemine. Skisofreenia haiged ei ilmuta enam emotsioone endisel viisil: asjad, mis kutsusid varem esile tugevaid emotsioone, jätavad neid nüüd ükskõikseks . Nad naeravad, nutavad, erutavad tihti vähem. Emotsioonide vähenemine väljendub miimika ja kehakeele väljenduslikkuse kadumisena. Haiged väldivad suhtlemist. Motivatsiooni ja energia(tahte) vähenemine. Haigetel on vähenenud ka tegutsemisaktiivsus. Sageli on neil raske alustada uut tegevust või lõpetada seda,
kõrgenenud suitsiidioht ; Skisofreenia viimase 12 kuu jooksul, osa skiso sümptomeid püsib, depressiooni kriteeriumitele vastavad sümptomid on juhtivad. Residuaalne skisofreenia eelnevalt skiso tunnustele vastanud episoode vähemalt 1, pikaajaliselt vaid negatiivsed sümptomid ; puudub dementsus, orgaaniline haigus, krooniline depressioon, hospitalism * psühhomotoorne aeglustumine, aktiivsuse alanemine, emotsionaalne tuimenemine, passiivsus, kõne sisu ja sõnavara vaesumine, puudulik mitteverbaalne suhtlemine, puudulik välimuse eest hoolitsemine, vähenenud sots.akt. Lihtne skisofreenia psühhomotoorne aeglustumine, aktiivsuse alanemine, emotsionaalne tuimenemine, passiivsus, kõne sisu ja sõnavara vaesumine, puudulik mitteverbaalne suhtlemine, puudulik välimuse eest hoolitsemine, vähenenud sots.akt Komplikatsioonid: *depressioon *Surevus 2x kõrgem, eluiga ca 20 a
kaasnevad kiiresti mööduvad või osaliselt väljakujunenud luulumõtted. f) Mõttekäigu tõkestused või seosetus mis avaldub ataktilises ja seosesetus kõnes või neologismides g) Katatoonne käitumine, rahutus, tardumine mingisse asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism, stuupor. Vähemalt kaks sümptomit neist rühmadest. h) Negatiivsed sümptomid: apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus, millest sugeneb sotsiaalne isoleerumine. i) Käitumine mõningate aspektide kvaliteedi olulised ja püsivad muutused: huvide kadumine, sihitus, tegevusetus, enesesse sulgumine ja sotsiaalne isoleerumine. Skisofreenia vallandajad 1. Sotsiaal-majanduslikud tegurid esineb enam madalamates klassides. Kas a) sotsiogeneetiline hüpotee: vaesus, madal staatus, kehv töö jms on stressorid ja vallandavad
mõistmine. Samuti suurendavad riske imperatiivse iseloomu ja sisuga kuulmishallutsinatsioonid, hiljutine haiglaravilt lahkumine ja mittekooperatiivsus toetusravi suhtes. Kroonilise psüühikahäire puhul esinevad suhteliselt sageli ka depressiivsed sümptomid. Neid tuleb eristada niisugustest antipsühhootilise ravi kõrvaltoimetest ning negatiivsetest sümptomitest nagu näiteks emotsionaalse väljenduslikkuse tuimenemine, spontaanse kõne vähenemine, motivatsiooni puudumine. Depressiivsed sümptomid võivad eelneda või kaasuda psühhootiliste sümptomitega, seda eriti haiguse varajases staadiumis. Depressioon võib ilmneda tugevamalt psühhootiliste sümptomite taandumise järgselt. Ärevuse sümptomid võivad kaasneda skisofreeniaga, olla haiguse ägenemise osaks, kaasneda sekundaarsetena kofeiini, ravimite või alkoholi kasutamisel. Agiteeritus ja/või vägivaldsus võivad kaasneda sümptomite taastekkega
(motiveerimata vastupanu kõigile korraldustele või katsetele haiget liigutada, või korraldustele vastupidised liigutused); (e) rigiidsus (jäigas asendis püsimine vaatamata katsetele haiget liigutada); (f) vahajane paindlikkus (jäsemete ja keha püsimine teise isiku antud asendis); Residuaalne skisofreenia. Esiplaanil on skisofreenia negatiivsed sümptomid, s.t. psühhomotoorne aeglustumine; aktiivsuse alanemine; emotsionaalne tuimenemine /emotsioonide kadu/; passiivsus ja initsiatiivi puudumine; kõne sisu ja sõnavara vaesumine; puudulik mitteverbaalne suhtlemine miimika, näoilme, silmakontakti, hääletooni ja pooside abil; puudulik välimuse eest hoolitsemine; vähenenud sotsiaalne aktiivsus; Anamneesis (haiguslugu)vähemalt tüüpiline skisofreeniaepisood; Produktiivne sümptomaatika puudumine või minimaalne esinemine viimase aasta vältel. Äge mööduv psühhootiline episood Tüüpilised ÄMPH-le on:
tõttu inimene jõuetu, asteetiline, mis põhjutab ärevuse kasvu. - Psühhilised põhjused: krooniline stressiseisund, söömishäired, unehäired, pshüühotrauma Põhilised psüühikahäirete grupid: - Skisofreenia: noores täiskasvanueas algav raske psühhikahäire, mille tüüpilised haigusnähud on (kuulmis-)hallutsinatsioonid, paranoilisus, luulumõtted, sihipäratu kõne ja käitumine, emotsioonide tuimenemine, kõne vaesumine, tahteaktiivsuse lagnus. Tundeelu kõikuv ja ebaadekvaatne, mõttekäikudes tõkestused ja seosetus. Mõlemad sugupooled võrdselt ohustatud. Võib paraneda, kuid võib kujuneda ka krooniliseks. Psühhoteraapiaga saab alustada, kui haigusnähud ravimitega maha võetud. Haiguse kulg on erinev ja raskest prognoositav. ¼ ägeda skiso patisientidest paraneb pärast esimest haigushoogu ilma igasuguste jääknähtudeta, ¼ jäävad
Kuigi on mõningaid kliinilisi erisusi meeste ja naiste vahel, haigestumus skisofreeniasse on meestel ja naistel sarnane. Pole täheldatud ka olulist seost skisofreeniasse haigestumise ja isiksust/inimest kirjeldavate parameetrite vahel, nagu temperamendi tüüp, haridus, kehalised karakteristikud. 1. Tajumises - hallutsinatsioonid ja senestopaatiad 2. Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired 3. Tundeelus - tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus 4. Tahteelus - tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid Meeleoluhäire - on psüühikahäire, mida iseloomustab põhiliselt inimese meeleolu või afekti muutus, tavaliselt alanemise e. depressiooni või tõusu e. maania suunas. Sellega kaasneb tavaliselt ka aktiivsuse muutus. Enamik meeleoluhäireid on korduvad, episoodide algus on sageli seotud stressitekitavate sündmuste või olukordadega.
vaatlused (Jean Esquirol etc) 1899 Kraepelin kirjeldab dementia praecox'i 1911 Bleuler võtab kasutusele skisofreenia mõiste 1915 Maailmasõja päevil teadvustakse ekstrapüramidaalnähtude olemasolu 1933 insuliinkooma ajastu algus 13 Skisofreenia Peamine sümptomaatika esineb tajumises (hallutsinatsioonid & senestopaatiad), mõtlemises (luulumõtted, mõtlemise sisulised & vormilised häired), tundeelus (tuimenemine & emotsionaalne inadekvaatsus) ning tahteelus - (aktiivsuse alanemine & psüühilised automatismid). Diagnoosimiseks peavad koeksisteerima kaks sümptomit. 1935 psühhokirurgia kasutuselevõtmine (Egas Moniz) Peamised tunnused · luulumõtted, sageli paranoilised · hallutsinatsioonid (tavaliselt hääled, sageli tagakiusavad) · mõtlemise häired (irratsionaalsed järeldused; tundmus, et mõtted on väljaspoolt või "ära imetud")
Kagu-Aasia Latah / hüsteeria / Malasia Kuri silm / foobne neuroos / Aafrika ja Mehhiko Muutused afektis 1)Anhedoonia meeleoluseisnud, tavalised tegevused, mis meid igapäevases elus on huvitanud, enam ei paku rõõmu. Meeleolu alanemine 2)Mania võib olla ka eufooria. Põhjendamatu rõõmsameeluse seisund, kõik positiivselt juhtunu on endaga seotud 3)Ajastus, kestus ja kohasus kas see on olukorrale kohane või mitte 4)Tuimenemine, lamenemine teatud seisundis emotsionaalne reageerimine muutub ahtamaks, juhtub hea või halb asi reageeritakse ühtemoodi 5)Ärevus eeldatakse/ kardetakse, et midagi juhtub Muutused tahteaktiivsuses Isu, janu, uudistav käitumine, uni, motivatsioon Agiteeritus Hüperaktiivsus Diagnostiline lähenemine RHK-10 F00-F09 Orgaanilised psüühikahäired: Kahjustuse tagajärjel tekkinud: välimine või sisemine trauma *dementsus (nt. Alzheimer) häired inimese lühimälus, orientatsioonis
Kagu-Aasia Latah / hüsteeria / Malasia Kuri silm / foobne neuroos / Aafrika ja Mehhiko Muutused afektis 1)Anhedoonia – meeleoluseisnud, tavalised tegevused, mis meid igapäevases elus on huvitanud, enam ei paku rõõmu. Meeleolu alanemine 2)Mania – võib olla ka eufooria. Põhjendamatu rõõmsameeluse seisund, kõik positiivselt juhtunu on endaga seotud 3)Ajastus, kestus ja kohasus – kas see on olukorrale kohane või mitte 4)Tuimenemine, lamenemine – teatud seisundis emotsionaalne reageerimine muutub ahtamaks, juhtub hea või halb asi reageeritakse ühtemoodi 5)Ärevus – eeldatakse/ kardetakse, et midagi juhtub Muutused tahteaktiivsuses Isu, janu, uudistav käitumine, uni, motivatsioon Agiteeritus Hüperaktiivsus Diagnostiline lähenemine RHK-10 F00-F09 Orgaanilised psüühikahäired: Kahjustuse tagajärjel tekkinud: välimine või sisemine trauma *dementsus (nt
normaalsele inimesele individuaalsuse, suveräänsuse tunnetuse; mõtted, tunded ja teod tunduvad olevat teistele teada või neile avatud; seletusluul; Positiivsed sümptomid: hallutsinatsioonid, eriti akustilised; püsivad luulumõtted; neologismid, mõttekäigu takistus või seosetus; katatoonne käitumine (rahutus, tardumine, vahajas paindlikkus, mutism) Negatiivsed sümptomid: apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus, millest sugeneb tavaliselt sotsiaalne isoleerumine ja sotsiaalse aktiivsuse alanemine. Meeleoluhäired Maniakaalne episood e. mania - meeleolu kõrgenemine vähemalt mitu päeva järjest; füüsilise ja vaimse tegevuse mahu ja kiiruse tõus, energia ja aktiivsuse tõus ja tavaliselt ilmne heaolu ning vaimse ja füüsilise töövõime kõrgenemise tunne; esineb ka
annaabi.ee 
