Kas keskaja võimustruktuurid olid inimest kaitsvad või hävitavad? Keskaeg algas 1535. aastal. Siis olid võimul vasallid ja piiskopid. Vasallid ja piiskopid elasid linna ja talupojad maal. Talupoegade elu maal oli poole raskem ja keerulisem kui vasallide ja piiskoppide elu linna. Kuna talupojad pidid koguaeg raskeid töid tegema. Keskaegse orduriigi valdused sirutusid katkematult Leedu piirist kui Soome laheni. Tähtsamateks tugipunktideks olid Viljandi ja Tallinn. Orduriik jagunes väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid foogid ja komtuurid. Liivi ordut juhtis ordumeister. Tähtsamaks Vana -Liivimaa maahärraks oli Riia piiskop. Riia peapiiskopile, nagu ka teistele piiskoppidele, kuulus teatavatel aladel nii vaimulik kui ilmalik võim ja seal oli ta täieõiguslik vürst. Neid alasid nimetati tema stiftiks. Piiskoppide vaimulikku võimkonda
suuremaks maavaldajaks, mistõttu Eesti keskaega on vahel ka orduajaks nimetatud. 2. Tallinna piiskop, kes oli Harju-Viru kiriklik valitseja, kuid kellel ilmalikku võimu polnud. Iseseisvam oli Tartu piiskop, kus ilmaliku võimu ala oli kompaktne ja kujutas endast muinasaegset Ugandit, lisaks mõned alad põhja pool Emajõge 3. Ordu valdused serutuseid katkematult Leedu piirist kuni Soome laheni. Võimukeskuseks oli olgul Riia ordulinnus, hiljem Cesis, teiseks tähtsamateks tugipunktideks Viljandi linnus ja Tallinna “Ülalinn” Toompea 4. Liivi ordut juhtis ordumeister, võimiliselt Preisimaal resideerica Saksa Ordu körgmeistri alluv, tegelikkuses enam-vähem iseseisev valitseja. Maarahvas keskajal. 1. 13. ja 14. Sajandil leeti eestlasi vabadeks inimesteks. Kõige paremas seisus oli teatav liik vabatalupoegi, nn maavatad 2. Kuna mõisapõldudel teotad tehes poleks olnud võimalik harida omaenda põlde, siis
Tsunftil oma põhikiri, määras, millistel tingimustel saadakse meistriks, tsunfti liikeks, erialal töötamise reeglid Ihaldusväärsematel aladel sai meistriks tõusta vaid siis kui sakslasi ei jätkunud Meistriks saamine kulukas protseduur: tööoskuste omandamine, meistritöö tegemine, käsiraha, tsunfti meistritele joodud, abiellumine. Kaubanduseks oli Liivimaa linnadel soodne asend Hansameeste tugipunktideks mitmed eesti linnad Osadel linnadel laokohaõigus, mt, et kaupmees pidi enne sihtpunkti minekut kaubad ümber laadima Tähtsaim eksportkaup Liivimaal teravili, mida vahetati soola vastu Keskaaja kaupmeeskonda iseloomustas ebapüsiv koosseis Hoogustus sisekaubandus Ordud ja kloostrid Ristiusuga jõudsid Liivimaale tsitertlased, osalesid Liivimaa misjoneerimisel Rajasid kloostrid, nende ümber põllud, heina- ja aiamaad, kalatiigid
Nõnda läkski usuline meeleolu süüria kirikutes aegamisi askeetide mõju alla. Tekkis ka komme askeetide eest palvetada. Ordu (ladina sõnast ordo 'kord, seisus') on teatud põhimõtete järgi korrastatud organisatsioon, mis luuakse teatud eesmärkide või ideede saavutamise kaitseks, säilitamiseks ja ordu idee edasiviimiseks. Vanemad kristlik/katoliiklikud 2 ordud olid peamisteks kiriku misjonitegevuse tugipunktideks. Allikas: (http://et.wikipedia.org/wiki/Ordu) Benediktlaste ordu. Benedictus sündis aastal 480. Ta õppis Roomas, kuid üsna noorelt hakkas eremiidiks. Benedictus elas koopas Subiaco mägedes. Kuuldused Benedictuse vagadusest ja kasinast eluviisist levisid kiiresti ja ta leidis palju pooldjaid. 530 aastal lasi Benedictus Monte Cassinos purustada paganliku templi ja asus selle asemele rajama suurt kloostrit. Nii saigi temast benediktlaste ordu asutaja
nsvl? - nsvl saavutas läänelt tunnustuse pärast ii maailmasõda. Kumale poolele pingelõdvendus kasulik oli nsvl v lääneriigid? Nsvl- kuna tänu sellele tugevnes tema positsioon kolmandas maailmas ja võidurelvastumises. Millistel riikidel ja mis tulemustega jätkus konkurents kahe üliriigi vahel ka pingelõdvenduse ajal? Teaduses ja tehnikas-NSVL jõudis enne kosmosesse, usa aga kuuule.spordis-isa riigid kasutasid ebaausaid võtteid. Millised Aafrika riigid muudeti nsvl tugipunktideks sealsel mandril oma võimu laiendamise nimel ja mis oli selle tulemus? Angola, Etioopia.Pikka aega kestnud laastavate sõdade ja vägivalla järel muutus aafrika üks vanimaid riike vaesemaiks riigiks. Usa poliitika hiinas 1970.aastatel? mis olu usa eesmärk? Kuna hiina ja nsvl suhted halvenesid,siis üritas usa enda suhteid hiinaga parandada, mis tal ka õnnestus. Mõlemad teatasid, et nende eesmärk pole aasia ja vaikse ookeani piirkonnas oma võimu maksma panemine ja nad ei lase seda ka
Rooma vallutus Pärast Gallia vallutamist asus Rooma oma võimu põhjasuunal laiendama mandrilt saarele. Aastal 43 maabusid Rooma väed Briti rannikul. Vastuastunud katuvellaunide vägi purustati ja Rooma sai endale uue provintsi Britannia. Keldid osutasid roomlastele siiski veel tõsist vastupanu. Nad võitsid tagasi mitmeid linnu, kuid vaenlast maalt välja ei suudetud ajada. Pärastine Rooma asevalitseja lasi ehitada läbi kogu saare kulgeva kindlustusvööndi. Roomlaste võimu tugipunktideks Britannias olid nende linnad ja villad. Neil tekkisid kontaktid keltidega, kuid ei suutnud avaldada sellist mõju nagu Gallias. Keldid ei läinud üle ladina keelele. Kui Itaalia oli sattunud barbarite sissetungiohtu, kutsus Rooma riik oma leegionid Britanniast ära. Impeeriumi võim varises. Anglosaksi vallutus 5. sajandi keskpaigas algas germaani hõimude massiline sissetung Britaniasse. Germaani hõimud olid anglid, saksid, jüüdid ja friisid. Britanniasse saabunud ja sinna elama jäänud
juhtimisel, hugenottide ülestõusu. Pariisis ja selle ümbruses oli katoliiklastel ülekaal ja hugenotid pidid taanduma, kuid seevastu Lõuna-Prantsusmaal pidid taanduma katoliiklased. 12 1570. aastal sõlmiti Saint-Germaini rahu, millega kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Protestantlikud jumalateenistused olid siiski lubatud vaid teatud kohtades, aga hugenottidele anti kodanikuõigused ja Lõuna-Prantsusmaale jäeti neile tugipunktideks neli kindlustatud linna. Pärtliöö 18. augustil 1572. aastal peeti protestandist Navarra kuninga Henri de Bourboni ja Charles IX õe Marguerite de Valois' pulmad. Sel puhul oli Pariisis hulganisti hugenotte ja loomulikult ka nende ladvik. Katariina de Medici ja Guise'id eesotsas François de Guise'i poja Henriga otsustasid kasutada juhust, et hugenottide juhid hävitada ja nende liikumisele lõpp teha. Terroriga tehti algust 24. augustil, ööl vastu pärtlipäeva
Hansapäevadest osavõtt ei olnud kohustuslik. Hansalinnad moodustasid juriidilise institutsiooni, mis keskajal oli erakordselt haruldane nähtus. Ametlikult kontrollis linnu valitsev aadel, kuid tegelikkuses oli neil vähe sõnaõigust või tunnistasid nad ise Hansa Liidu sõltumatust ja privileege. 13. sajandil oli ka keisrivõim tänapäeva Saksamaa aladel üsna nõrk ja tänu sellele suutis Hansa Liit oma poliitilist ja majanduslikku võimu säilitada. Välismaal olid liidu tugipunktideks kaubakontorid, millest olulisemad asusid Novgorodis (Hansa Liidu Novgorodi kaubakontor), Londonis, Brugges ja Bergenis. Samal ajal polnud ükski nendest linnadest ise Hansa Liidu liige. Hulganisti oli ka väiksemaid kontoreid, nt Hansa Liidu Pihkva kaubakontor Pihkvas, Kaunases, Kopenhaagenis, Oslos ja koguni Venezias. Hansa Liit oli nii sõltumatu ja iseseisev, et Saksa keiser ei teinud mingeid katseidki liidu tegevust keelata, kuid ta ka ei toetanud seda mitte mingil moel. 1356
Hansapäevadest osavõtt ei olnud kohustuslik. Hansalinnad moodustasid juriidilise institutsiooni, mis keskajal oli erakordselt haruldane nähtus. Ametlikult kontrollis linnu valitsev aadel, kuid tegelikkuses oli neil vähe sõnaõigust või tunnistasid nad ise Hansa Liidu sõltumatust ja privileege. 13. sajandil oli ka keisrivõim tänapäeva Saksamaa aladel üsna nõrk ja tänu sellele suutis Hansa Liit oma poliitilist ja majanduslikku võimu säilitada. Välismaal olid liidu tugipunktideks kaubakontorid, millest olulisemad asusid Novgorodis (Hansa Liidu Novgorodi kaubakontor), Londonis, Brugges ja Bergenis. Samal ajal polnud ükski nendest linnadest ise Hansa Liidu liige. Hulganisti oli ka väiksemaid kontoreid, nt Hansa Liidu Pihkva kaubakontor Pihkvas, Kaunases, Kopenhaagenis, Oslos ja koguni Venezias. Hansa Liit oli nii sõltumatu ja iseseisev, et Saksa keiser ei teinud mingeid katseidki liidu tegevust keelata, kuid ta ka ei toetanud seda mitte mingil moel. 1356
immigatsioonietapiga 16.-17. sajandil ja kulges üle Rootsi- Vene riigipiiri (mõnede vanemate Venemaa eesti-asunduste legendide põhjal sai see alguse koguni 14.-15. sajandil Vana-Liivimaalt). Sellesse aega jäi ka vastupidine liikumine – vene vanausuliste immigratsioon Baltikumi. Baltikumi Venemaa koosseisu lülitamisega 18. sajandi algul algas migratsioonietapp. Stiihilist migratsiooniliikumist soodustas protestantliku kultuurimaastiku kujunemine uue Venemaa pealinna regioonis, mille tugipunktideks olid saksa kolonistid maal ja saksa ning soome kogudused Peterburis ja Kroonlinnas. Koos esimeste luterlike etnokonfessionaalsete kogukondade kujunemisega ingerisoomlaste alal ja Vene riigi teenistuses hiilgavat karjääri teinud ning valitsejate poolt heldelt doneeritud balti-saksa aadlikest mõisnike ilmumisega Peterburi lähistele algas ka eesti talupoegade enamasti üksi või perekonniti imbumine Ingerimaale. Narva-tagusel alal ja Oudova ümbruses,
Vallas on 70 asulat - 68 küla ja 2 alevikku. 4 5 Ajalugu Kaarma vald on Saaremaa vanimaid asustuspiirkondi. Juba muinasajal oli olemas Kaarma (Carmele) kihelkond, hiljem Kaarma kirikukihelkond. Pärast Muistset Vabadusvõitlust (1208- 1227) ja kaotust sakslastele 1227. aastal läksid siinsed alad algul Riia linnale, hiljem (1234) Lääne-Saare piiskopile. Võimu tugipunktideks said kirikud, mis tihti ehitati vanade maalinnade kõrvale. Piiskopi ajal kujunes muinasaegsest suurest Kaarma kihelkonnast Kärla ja Püha alade eraldumise tagajärjel Kaarma kirikukihelkond. Liivi ordu lagunes Liivi sõjas (1558-1583), Saaremaa läks taanlastele. Põhjalikult muutusid valdussuhted Taani ajal (1564-1645), mil uus valitseja hertsog Magnus asus riigimaid jagama. Rootsi aja (1645-1710) lõpul laastas Saaremaad Põhjasõda (1700- 1721) ja sellele järgnenud katk
arvel Eesti võimalusi ja vajadusi eirates. 23. juulil 1940. aastal kuulutati maa kogu rahva omandiks. Hakati ellu viima maareformi, mille kohaselt läks maa riiklikku maafondi. Maa võeti ära nendelt, kes suutsid seda harida ja loodi uued, kuid elujõuetud talud. Uusmaakoha keskmiseks suuruseks kujunes 10,6 hektarit. Alustati ka ettevalmistustega kolhooside loomiseks: loodi masinatraktorijaamu ja hobulaenutuspunkte. Masinatraktorijaamad (MTJ-d) pidid saama maal sotsialismi tugipunktideks. Põllutöödel jäi nende osatähtsus tühiseks. Loodi mõningad kolhoosid, kuid massiliseks kollektiviseerimiseks ei olnud nõukogude võim veel suuteline. Esimene kolhoos moodustati 25. sept. 1940 .a. Narva lähedal (Krasnaja Niva). Mõned kolhoosid moodustati ka Tartu-, Harju- ja Petserimaal. 1941. aasta suveks oli moodustatud kümmekond kolhoosi. 18. aprillil 1941. aastal kuulutati välja põllumajandussaaduste müügikohustus (madalate hindadega). 14. juunil 1941
itaalia, portugali, inglise, hollandi, flaami. tsehhi jt. rumeenia. Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik (395-1453) 1. Ida-Rooma püsimajäämise põhjused. a. Soodsamad geograafilised tingimused: · Paiknemine tähtsate kaubandusteede ristumiskohal (Vahemerelt Mustale merele ja V.-Aasiast Euroopasse) · Justinianus läks barbarite vastaselt kaitselt pealetungile, vallutades piirkonnad, mis muidu oleks läinud barbarite tugipunktideks idavallutustele. b. Rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid: · Kui Lääne-Euroopa jäi barbarite tõttu killustatuks, siis Ida-Rooma säilis ühtsena. · Ei toimunud sõjaväe germaniseerumist, kuna sõjaväkke värvati vaid kohalikke talupoegi. · Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes, mis pidurdas põllumajanduse langust. · Toimiv maksusüsteem, mida kasutati sõdurite palkamiseks ja piirikindluste
valitsema tema ema Katariina di Medici. USUSÖDE ALGUS Märtsis 1562 tungis hertsog hugenottidele kallele ning vallandus hugenottide ülestöus. Toimus palju kokkupörkeid ning siis algasid juba söjalised operatsioonid. Katoliiklasi toetas Hispaania, hugenotte Inglismaa. Pärast kolmandat ususöda 1570 sölmitud Saint-Germaini rahuga kuulutati välja südametunnistuse vabadus, mis lubas ka hugenottidel Prantsusmaal elada. Samuti jäeti neile Löuna-Prantsusmaal tugipunktideks neli kindlustatud linna (nt La Rochelle jt). PÄRTLIÖÖ Kaks vastaspoolt tahtsid abielluda. Pulmad toimusid 18.02.1572. Sel puhul soovis katoliiklased hugenottide juhud tappa. Nii siis alustati terrorit ööl vastu pärtlipäeva, 24. aug. Hugenottide elupaigad tähistati valgete ristidega ning kui kirikukellad löid, tapsid juba valmisolnud relvasttud mehed köik. UUED KODUSÖJAD Nüüd löid hugenotid Löuna-Prantsusmaal protestantliku konföderatsiooni, mis kujutas endast riiki riigis
geograafiliselt soodsad tingimused, eeskätte hea ligipääs meretranspordile või asend suure vee- või maismaatee ääres. Linnade kujunemise rütm oli Eestis küll sama, kui lääne- ja idapoolsetel aladel, aga areng jäi siin mõneti seisma – väga suuri linnasid siinsetel aladel keskajal ei tekkinud. Keskaegse Eesti linnad, mille elanike seas oli sisserändajate kõrval ka eestlasi, tekkisid ristisõdade tulemusena Liivimaale uue võimu tugipunktideks olevate linnuste juurde – eeskätt kaugsuhtlusteede sõlmpunktidesse ja sadamakohtadesse. See võimaldas niihästi suhtlust vallutajate emamaa ja teiste keskustega kui ka tagamaade kontrollimist. Uutele linnadele hankisid kohalikud maaisandad või linnaelanikud ise kiiresti ka linnaõigusi. Linn ise moodustas aga omavalitsusliku kogukonna, mille eesotsaas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid peamiselt rikkad kaupmehed.
nimest). Põhjast lähtuvate põlisrahvaste rünnakute tagasilöömiseks ning edasiste vallutuste tugiliinina rajati risti läbi saare kaks suurejoonelist kindlustustesüsteemi: 120 km pikkune 17 kindluse ja 80 väravaga Hadrianuse vall Solway lahest kuni Tyne`i suudmeni (ehitamist alustati 121 pKr) ja sellest veelgi põhjapoole 63 km pikkune Antoniuse vall Sotimaa piirile, Forthi jõe suudmest kuni Clyde`i suudmeni (ehitamist alustati 142 pKr). Roomlaste tugipunktideks vallutatud provintsis olid linnad (nt Londinium hilisem London) ning maale rajatud villad (maamõisad). Vaatamata ligi 4.sajandit kestnud valitsemisajale oli rooma kultuuri mõju keltidele väike (nt keldid ei võtnud üle ladina keelt). Aastal 410, kui Lääne- Rooma riik oli langenud barbarirahvaste rünnakute alla, kutsuti viimased roomlaste leegionid Britanniast ära. · Anglosakside riikide kujunemine: Suure rahvasterände ajal 5
1143.a- asutati Lüübeki linn, oli Saksa linn Lääne-Mere ääres, mis sai kaubateede sõlmpunktiks kuid ka ristiusu misiooni tugipunktiks. Kiriiklikus keskuseks sai Preemeni peapiiskopkond. 12.saj teine pool- ristiuksu püüdsid levitada ka Taani ja Rootsi. 1165.a- Lundi peapiiskop määras ametisse eestlaste piiskopi Fulco ja tema abiliseks Nicolausi. 1184.a- Preemeni peapiiskop saadab liivlaste juurde, ristiusustamise eesmärgiga munk Meinhardi(ehitas Taugava jõe kaldale tugipunktideks puukiriku ja kivilinnuse). Esimesena teadaolevalt lasi end ristida liivlaste vanem Kaupo. Meinhardi järel olid liivlaste piiskoppideks Berthold ja Albert(asutas 1201 Riia linna, liivlaste muistse kaubakeskuse küla Rige kohale; rajas 1202 vaimuliku rüütliordu- Kristuse Sõjateenistuse Vennad ehk mõõgavendade ordu).Alberti ajal pöörati vägivaldselt ristiusku ka lätlased ja eestlased. Eestlaste, liivlaste ja lätlsaste ristiusustamist me tunneme lätlsaste preestri Henriku Kroonika
Põhjast lähtuvate põlisrahvaste rünnakute tagasilöömiseks ning edasiste vallutuste tugiliinina rajati risti läbi saare kaks suurejoonelist kindlustustesüsteemi: 120 km pikkune 17 kindluse ja 80 väravaga Hadrianuse vall Solway lahest kuni Tyne`i suudmeni (ehitamist alustati 121 pKr) ja sellest veelgi põhjapoole 63 km pikkune Antoniuse vall Sotimaa piirile, Forthi jõe suudmest kuni Clyde`i suudmeni (ehitamist alustati 142 pKr). Roomlaste tugipunktideks vallutatud provintsis olid linnad (nt Londinium hilisem London) ning maale rajatud villad (maamõisad). Vaatamata ligi 4.sajandit kestnud valitsemisajale oli rooma kultuuri mõju keltidele väike (nt keldid ei võtnud üle ladina keelt). Aastal 410, kui Lääne-Rooma riik oli langenud barbarirahvaste rünnakute alla, kutsuti viimased roomlaste leegionid Britanniast ära. 1.3. Anglosakside riikide kujunemine: Suure rahvasterände ajal 5
Hadrianuse vall, Hastingsi lahing, kuningas Arthur, William Vallutaja Keldid jõudsid Suurbritanniasse umbes 10 saj e.Kr, keldid olid osavad rauakasutajad. Nende relvad, ehted ja tööriistad olid hinnas igalpool. Täiendasid atra, leiutasid käsikivi ja vikati. Roomlased jõuavad saarele 1. saj p.Kr Caesariga eesotsas. Ehitakse Hadrianuse vall - läbi kogu saare kulgev kindlustusvöönd. Roomlastel tekkis kontakt kelti, kuid ei suutnud romaniseeruda neid nii nagu gallialasi. Roomlaste tugipunktideks on nende linnad ja asulad. Rooma riik kutsus leegionid 5. saj väed Britanniast ära. 5. saj toimub germaani hõimude massiline tungimine Britanniasse, (anglid, saksid, jüüdid), roomlastest vabanenud keldid osutavad visa vastupanu. 7. saj pkr on keldid surutud äärealadele. Kuningas Arthur võitleb germaani hõimudega, võidab mitu lahingut. Suurbritannias hakkavad kujunema anglosakside riigid: Wessex, Sussex, Essex, Kent. Normannid nõuavad peale anglosakside
(Britannia, germaania) Põhja- Euroopa, kus germaani keeltekkis germaani keeled: norra, saksa, taani, inglise, hollandi, flaami. Slaavlaste, kus vanabulgaaria keled tekkisid slaavi keel:vene, valgevene, ikraina, tsehhi. 6.Bütsantsi keisririik a) Püsimajäämise põhjused Paiknemine tähtsate kaubateede ristumiskohal(Vahemerelt Mustale merele ja Väike-Aasiast Euroopasse). Justinianus läks barbarite vastaselt kaitselt pealetungile, vallutades piirkonand, mis muidu olkes läinud barbarite tugipunktideks ja vallutusteks. Ida-roomas ei toimunud sõjaväe barbariseerimist, kuna sõjaväkke värvati vaid kohalikke talupoegi. Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes, mis pidurdas põllumajanduse langust. Sõduritele ja ametnikele maksti palka puhtas kullas. Bütsantsi kulmünt oli levinuim valluuta Vahemeremaades. Toimuv maksusüsteem oli, mida kasutati sõdurite palkamiseks ja piirikindluste ehitamiseks. Ida-Roomas püsis keisrivõim järjepidevalt kuni
Oluline oli ohtliku vabadusideoloogia lämmatamine. Au sees on vana tasakaalu- poliitika ning rahvuslike huvide eiramine. Tagurlikku vaimu näitab Püha Liit. Idee väljakäijaks oli Aleksander I seaduslikud valitsejad pidid oma valitsemise rajama kristlikele alustele. Püha Liiduga ühinevad enamus Euroopa riike. See on isevalitsejate pol leping. Püha Liit oli suunatud rahvuslike ja liberaalsete püüete vastu. Sandarmipoliitika. Tagurlikeks tugipunktideks kujunevad keiserlikud Austria ja Venemaa. Oluliseks niiditõmbajaks on riigikantsler Metternich. Välispoliitikas kehtib Viini kongressi süsteem, kuid see hakka lagunema äärealadel. Esimeseks märgiks on Ladina-Ameerika iseseisvumne (1818 1824). Hispaania ei suuda kolooniaid hoida. Teiseks äärealaks on Balkan, kus levib rahvusaade Türgi ikke all. Oluliseks lagundajaks oli Venemaa, kes lammutab Türgi impeeriumi.
portugali, rumeenia. hollandi, flaami. Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik (395-1453) Ida-Rooma püsimajäämise põhjused. Soodsamad geograafilised tingimused: Paiknemine tähtsate kaubandusteede ristumiskohal (Vahemerelt Mustale merele ja V.-Aasiast Euroopasse) Justinianus läks barbarite vastaselt kaitselt pealetungile, vallutades piirkonnad, mis muidu oleks läinud barbarite tugipunktideks idavallutustele. Rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid: Kui Lääne-Euroopa jäi barbarite tõttu killustatuks, siis Ida-Rooma säilis ühtsena. Ei toimunud sõjaväe germaniseerumist, kuna sõjaväkke värvati vaid kohalikke talupoegi. Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes, mis pidurdas põllumajanduse langust. Toimiv maksusüsteem, mida kasutati sõdurite palkamiseks ja piirikindluste ehitamiseks. Sõduritele ja ametnikele maksti palka puhtas kullas.
itaalia, portugali, inglise, hollandi, flaami. tsehhi jt. rumeenia. Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik (395-1453) Ida-Rooma püsimajäämise põhjused. Soodsamad geograafilised tingimused: Paiknemine tähtsate kaubandusteede ristumiskohal (Vahemerelt Mustale merele ja V.-Aasiast Euroopasse) Justinianus läks barbarite vastaselt kaitselt pealetungile, vallutades piirkonnad, mis muidu oleks läinud barbarite tugipunktideks idavallutustele. Rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid: Kui Lääne-Euroopa jäi barbarite tõttu killustatuks, siis Ida-Rooma säilis ühtsena. Ei toimunud sõjaväe germaniseerumist, kuna sõjaväkke värvati vaid kohalikke talupoegi. Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes, mis pidurdas põllumajanduse langust. Toimiv maksusüsteem, mida kasutati sõdurite palkamiseks ja piirikindluste ehitamiseks. Sõduritele ja ametnikele maksti palka puhtas kullas.
itaalia, portugali, inglise, hollandi, flaami. tšehhi jt. rumeenia. Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik (395-1453) Ida-Rooma püsimajäämise põhjused. Soodsamad geograafilised tingimused: Paiknemine tähtsate kaubandusteede ristumiskohal (Vahemerelt Mustale merele ja V.-Aasiast Euroopasse) Justinianus läks barbarite vastaselt kaitselt pealetungile, vallutades piirkonnad, mis muidu oleks läinud barbarite tugipunktideks idavallutustele. Rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid: Kui Lääne-Euroopa jäi barbarite tõttu killustatuks, siis Ida-Rooma säilis ühtsena. Ei toimunud sõjaväe germaniseerumist, kuna sõjaväkke värvati vaid kohalikke talupoegi. Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes, mis pidurdas põllumajanduse langust. Toimiv maksusüsteem, mida kasutati sõdurite palkamiseks ja piirikindluste ehitamiseks. Sõduritele ja ametnikele maksti palka puhtas kullas.
prantsuse, 15% saksa ja 4% muu euroopa päritoluga. India rannikul portugallaste rajatud esimeste eurooplaste asunduste kõrvale tekkisid Hollandi, Prantsusmaa ja Inglismaa kaubandusfaktooriad. Ainsa suurema territooriumina Indias hõivasid inglased Bengali Gangese alamjooksu alad. Prantslaste tugipunktiks Indiaga kauplemisel sai esialgu Madagaskar, kui aga sealsed põliselanikud 1674 prantslased minema ajasid, said nende uuteks tugipunktideks Réunioni ja Mauritiuse saared. Portugali ülemvõim jäi kestma vaid Aafrika idarannikul (Mosambiik). Hispaanlased säilitasid oma valdusena Filipiinid. Uue Maailma koloniaalne hõivamine algas Lääne-India saarestikuga, millest kujunes koloniaalkonkurentsi sõlmpunkt. Hispaania kätte jäid Kuuba, Haiiti saare idaosa (tänapäeva Dominikaani Vabariik) ja Puerto Rico, inglased haarasid oma valdusesse Bermuuda saared,
annaabi.ee 
