Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tugevusõpetuse küsimused ja vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
momendid, telg, deformatsioon, konst, epüür, varutegurndi, tõmbepinge, elastsus, pikke, inertsimomendid, momentide, epüüri, paindel, arvutusskeem, mõõtmete, ristlõiked, survepinge, inertsimoment, tala, lubatava, parameetrid, jäikus, tõmbel, liitkujund, tõmbediagramm, hooke, pikkepinge, tugevustingimus, peateljestik, telgede5.2. Milline ristlõike parameeter näitab lõikele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 5.3. Milline ristlõike parameeter näitab väändele töötava detaili tugevust? Polaar-tugevusmoment W0 5.4. Millised ristlõike parameetrid näitavad paindele töötava detaili tugevust? Paindeülesandes- ristlõike tugevust näitavad telg-tugevusmomendid (telginertsimomendid) ristlõike pinnakeset läbiva peateljestiku suhtes. 5.5. Nimetage kujundi esimese astme pinnamomendid! esimese astme momendid ehk staatilised momendid [m3]: 5.6. Nimetage kujundi teise astme pinnamomendid! teise astme momendid ehk inertsimomendid [m4]: 5.7. Defineerige kujundi kesk-teljestik! Iga rist-teljestik, mille suhtes 5.8. Mis on kujundi pinnakese? -keskteljestiku alguspunkt (sümmeetriatelgede lõikumispunkt) 5.9. Kuidas saab määrata kujundi pinnakeskme asukoha? Tasapindkujundi staatiliste momentide Sy ja Sz väärtused sõltuvad yz- teljestiku asendist kujundi suhtes (Joon. 5
Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused Tugevusõpetus I (ptk.-d 1...6) ja Tugevusõpetus II (ptk.-d 7...15) Teooriaküsimused 1. TUGEVUSÕPETUSE AINE JA 1.32. Mis on varutegur? PÕHIPRINTSIIBID 1.33. Määratlege tegelik varutegur! 1.34. Määratlege nõutav varutegur! 1.1. Miks on tugevusanalüüs insenerile 1.35. Nimetage aspekte, mis mõjutavad varuteguri oluline? valikut! 1.2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad 1
arvutatav ja pindintegraalid on hõlpsasti arvtutatavad. 2.8. Mis on liitkujund? Liitkujund on kujund, mille pinnakeskme asukoht ei ole teada, pindala ja pindintegraalide arvutamine on keerukas ja teda saab jaotada lihtkujunditeks. 2.9. Kuidas saab arvutada keeruka kujundi inertsimomente? Kujundid saab jaotada lihtsateks osakujunditeks (ruudud, kolmnurgad jne.). Leida nende kujundite inertsimomendid, seejärel need kokku liita ja saab osakujundite inertsimomentide summa, sama telje suhtes. 2.10. Mis on kujundi peainertsimomendid? Kujundi telginertsimomendid peatelgede suhtes. 2.11. Milline on kujundi kesk-peateljestike vähim võimalik arv? 2( x ja y) 2.12. Mitu kesk-peateljestikku on ringil? Kõik keskteljepaarid on ka peateljestikud, seega nii mitu paari on e lõpmata palju. ( inertsimomendid kõigi peatelgede suhtes on võrdsed) 3
Igale jõule mõjub vastandjõud, mille vektor on esimesega vastassuunaline.Aktiivne jõud on tavaliselt inimese poolt tekitatud, reaktiivne jõud tekib kehal või kehade süsteemil vastureaktsioonina aktiivsele jõule.(tavaliselt toereaktsioon) 9. Millised on detaili koormuste kolm võimalikku allikat? Elementide omakaal, inertsijõud (omakaalust tingitud koos pöörlemise või mitteühtlase liikumisega), teistelt kehadelt tulevad jõud ja momendid (otseselt, sidemete või jõuväljade kaudu). 10. Kirjeldage staatilist koormust! Staatiline koormus - ajas muutumatu või aeglaselt muutuv. 11. Kirjeldage dünaamilist koormust! Dünaamiline koormus - muutub ajas kiiresti (või inertsikoormus) 12. Milleks on vaja koormusi taandada? Et lihtsustada ja hõlbustada arvutusi. Koormuste taandamisel (Saint-Venant'i printsiibi kasutamisel) peab olema ettevaatlik (et taandamisel ei kaoks süsteemi olulised omadused). 13
1.1. Miks on tugevusanalüüs insenerile oluline? * projekteeritud ja valmistatud 1.35. Nimetage aspekte, mis mõjutavad varuteguri valikut!: *koormusolukorra tooted (masinad, seadmed, aparaadid jm. konstruktsioonid) peavad töötama määramatuse hinnang- kui koormusi saab hinnata vaid ligikaudselt, tuleb võtta ohutult ja tõrgeteta (purunemine, deformatsioonid, kulumine, jne.) suurem varutegur *materjali tugevuse määramatuse hinnang - kui kasutatavate 1.2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad detaili töövõimet? * Geomeetria, materjalide omadused on teada ligikaudselt *arvutusskeemi täpsus ja materjal, koormused metoodika lihtsustused * konstruktsiooni vastutusrikkus ohutuse ja võimalike 1.3. Millist füüsika haru käsitleb Tugevusõpetus
varras paindub mõlemas ehk mõjuvad varda mõlemas peatasandis (koormused peatasandis jagatakse peatasandites mõjuvateks komponentideks) 6.2. Painutava koormuse mõju vardale Sale sirge varras (Joon. 6.3) on koormatud painutava koormusega (pöördemomentM või põikjõud F): · koormuse toimel varras paindub (varda telg kõverdub); · igale koormuse väärtusele vastavad varda parameetritest (materjal ja geomeetria) sõltuvad paindedeformtasioonid; Painutatud vardad F v
varras paindub mõlemas ehk mõjuvad varda mõlemas peatasandis (koormused peatasandis jagatakse peatasandites mõjuvateks komponentideks) 6.2. Painutava koormuse mõju vardale Sale sirge varras (Joon. 6.3) on koormatud painutava koormusega (pöördemomentM või põikjõud F): · koormuse toimel varras paindub (varda telg kõverdub); · igale koormuse väärtusele vastavad varda parameetritest (materjal ja geomeetria) sõltuvad paindedeformtasioonid; Painutatud vardad F v
Mehaaniline süsteem sisaldab: · vardaks taandatud analüüsitav konstruktsioon või selle osa (detail, element); · deformeerumatu alus (kuhu konstruktsioon toetub ja/või kinnitub); · sidemed (toed), mis takistavad konstruktsiooni liikumisi (ning toereaktsioonide skeem); · koormavad jõud ja momendid. Mehaanilise süsteemi Arvutusskeem = ideaalse mehaanilise süsteemi alusel koostatakse graafiline kujutis koos mõõtmete ja muude arvutusskeem tugevusanalüüsiks vajalike andmetega Priit Põdra, 2004 13 Tugevusanalüüsi alused 2
R R M K L L F Lõige F Varda telg F Sisejõudude epüürid F FR N epüür Q epüür N = F sin Q = F cos M = FR sin
rihmaratastele küllat ligidal); kõik vibratsioonid; võlli pöörlemisest tekkinud dünaamilised koormused (tsentrifugaaljõud jms.); hõõrdumine laagrites. 3.2. Mis on väändedeformatsioon? Väänava koormuse mõju vardale väändedeformatsiooni iseloomustavad iga ristlõike väändenurk (raadiuse pöördenurk algasendist) ja varda suhteline väändenurk 3.3. Kirjeldage puhast väänet! = varda tööseisund, kus: *ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ümber varda telje; *varda telg jääb sirgeks ja varda pikkus ei muutu; *ristlõiked jäävad paralleelseteks ja risti teljega; *ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja ei muuda kuju. 3.4. Nimetage puhta väände sisejõud! = keha osakestevaheliste jõudude (molekulaarjõudude) resultant 3.5. Defineerige väändemoment! osakestevaheliste (sise-) jõudude resultant väändel 3.6. Sõnastage väändemomendi märgireegel! vaadates väändemomendiga sisepinda kõrvaldatud osa poolt):
Vildakpaine = sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment (My ja Mz) (võivad lisanduda ka põikjõud Qy ja Qz) Sirge ja ühtlane vardakujuline detail on "vildakpaindes" (Joon. 8.1): · põik-koormus F ei mõju kesk-peatelgede sihis, kuid on suunatud pinnakeskmesse (või koormav pöördemoment M ei mõju kumbagi kesk-peatelje suhtes, kuid tema telg läbib pinnakeset -- kui pinnakeskme läbimise nõue ei ole täidetud, tekib vardas lisaks veel väändemoment, kui F ei ole risti teljega, tekib lisaks veel pike); · see on ruumiline paindeülesanne, mis taandatakse tasapinnalisteks paindeülesanneteks peatasandites (ohtliku ristlõike kesk-peateljestik peab olema eelnevalt määratud) koormus F tuleb taandada komponentideks kesk-
sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks 7.4. Mis on liit-tööseisund? detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon 7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid? *tõmme ja surve *vääne *puhas paine *lõige 7.6. Millistel tingimustel tekib puhas paine? Ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ristlõike kesk-peatelgede ümber; Detaili telg kõverdub 7.7. Millistel tingimustel tekib puhas lõige? Ristlõiked kulgevad üksteise suhtes detaili telje ristsihis; Ristlõiked jäävad paralleelseteks 7.8. Defineerige sisejõu staatiline seos? sisejõu väärtuse saab pinge avaldist integreerides ; 7.9. Mis on pingus? Detaili punkti pingeseisund:koormatud detaili mingi punkti pingete hulk, mis kõik mõjuvad erinevates suundades 7.10. Defineerige ühtlane pingus! varda seisund, kus sama kaldega
sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks 7.4. Mis on liit-tööseisund? detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon 7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid? *tõmme ja surve *vääne *puhas paine *lõige 7.6. Millistel tingimustel tekib puhas paine? Ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ristlõike kesk-peatelgede ümber; Detaili telg kõverdub 7.7. Millistel tingimustel tekib puhas lõige? Ristlõiked kulgevad üksteise suhtes detaili telje ristsihis; Ristlõiked jäävad paralleelseteks 7.8. Defineerige sisejõu staatiline seos? sisejõu väärtuse saab pinge avaldist integreerides ; 7.9. Mis on pingus? Detaili punkti pingeseisund:koormatud detaili mingi punkti pingete hulk, mis kõik mõjuvad erinevates suundades 7.10. Defineerige ühtlane pingus! varda seisund, kus sama kaldega
polaar-tugevusmomendist W0, [m3]. Tõmme ja surve (pike) Tugevustingimus Ristlõike tugevuse näitaja Ristlõige A Pindala A epüür N = [ ] Dimensioon; [m ] 2 A
polaar-tugevusmomendist W0, [m3]. Tõmme ja surve (pike) Tugevustingimus Ristlõike tugevuse näitaja Ristlõige A Pindala A epüür N = [ ] Dimensioon; [m ] 2 A
y x x y y Joon. 1.3 Varras üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur: Varda telg = joon mis läbib ristlõike- Varda ristlõikepind = varda tasandi- pindade keskmeid: line lõige risti teljega: · sirge varras; · ühtlane varras; · murdjooneline varras; · muutuva ristlõikepinnaga · kõver varras. varras.
M Väänav koormus Ristlõiked Joonis 3.2 · ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ümber varda telje; Puhas vääne = varda · varda telg jääb sirgeks ja varda pikkus ei muutu; tööseisund, kus: · ristlõiked jäävad paralleelseteks ja risti teljega; · ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja ei muuda kuju. NB! Puhas vääne on võimalik vaid ümarvarraste korral 3.3. Sisejõud väändel 3.3.1. Väändemoment Sirgele võllile on rakendatud väänavad pöördemomendid M (Joon. 3.3):
mis väljendab ühe pinna arvutatud integraalina S x = ydA A [m ]2 Olenevalt koordinaattelje asendist kujundi suhtes võib staatiline moment olla positiivne, negatiivne või võrdne nulliga Sx=yeA ehk kujundi staatiline moment mingi telje suhtes võrdub pindala ja raskuskeskme koordinaadi korrutisega. Liitkujundi staatiline moment leitakse osakujundite staatiliste momentide summana 20. Pinna inertsimomendid. Kujundi inertsimomendiks x-telje suhtes nim integraalina väljenduvat sellise summa piirväärtust, mille liikmed on pinnaelementide dA ja nende x-teljest mõõdetud kauguste ruutude korrutis: I x = y 2 dA A [m ]2 Ta on alati pos. Liitkujundi inertsimoment on osakujundite inertsmomentide summa 21. Ristlõike peateljed ja peainertsimomendid. Kujundi sümmeetriatelge ja sellega ristuvat kesktelge nim(kesk) peateljeks. Peainertsmimendid on inertsmomendid peatelgede suhtes
pinged koormuse rakendamise iseloomust. Elastsusmoodul(Hooke´i seadusest) iseloomustab materjali jäikust, võimet vastu panna deformatsioonidele. Pingedimensiooniga võrdetegur E: suurem E= väiksem moone (sama pinge puhul). Hooke´i nihkeseadus. Nihkeelastsusmoodul: pingedimensiooniga võrdetegur G. Tugevustingimus: konstruktsioonis esinevad pinged ei tohi ületada lubatavat pinget Lubatav pinge on piirpinge, mida on vähendatud nominaal varutegur Sn korda. Deformatsioonienergia- deformeerumisel koguneb hulk energiat, koormuse eemaldamisel see energia vabaneb. Mida suurem on konstruktiivne deformeeruvus, seda suuremat enertiat saab ta varuda enne purunemist, nt kasutades löögi energiat(autode põrkerauad) ). Tõmbediagramm (= pinge - deformatsiooni tunnusjoon) = (standardsest) tõmbekatsest
materjali seisundid). Konstruktsioonimaterjalide teimimisel saadud ulatuslikku andmestikku üldistab mehaanika haru reoloogia, mis tegeleb keskkonna (selle terminiga haaratakse tahkist ja vedelikku) deformeerumise ja voolamisega. Reoloogilised mudelid: Reoloogia on kindlaks teinud, et reaalsete materjalide koormamisel avalduvaid mitmekesiseid omadusi saab kirjeldada kolme põhiomaduse kaudu, milleks on elastsus, plastsus ja viskoossus. Elastsuse all mõistetakse materjali vastupanu sõltumatust koormamiskiirusest ja võimet täielikult taastada esialgne seisund peale koormuse kõrvaldamist. Plastsus on materjali võime piiramatult deformeeruda ja tekkinud deformatsiooni säilitada. Viskoossus on materjalis tekkiva pinge sõltuvus deformeerumiskiirusest. Põhiomaduste kombinatsioonideks on mitmesugused liitomadused.
· tõmme ja surve (ehk pike) detailis mõjub vaid pikijõud N; · vääne detailis esineb vaid väändemoment T; · puhas paine detailis mõjub ainult üks paindemoment M; · lõige lühikeses detailis (vardas) mõjub vaid põikjõud Q; "Puhas" lõige tekib vaid põik-koormatud varda sellisel lühikesel osal, kus paindemomendi mõju on väike. Lõige (tegelikult) = suure põikjõu Q ja Põikjõuga Q kaasneb alati väikese paindemomendi M koosmõju paindemoment M Iga sisejõud on seotud eripärase tööseisundi ja deformatsiooni tekkimisega detaili materjalis ning spetsiifilise purunemismehhanismiga avarii korral (Joon.7.2).
10.6. Kuidas arvutada ühtlaselt väänatud ühtlase võlli väändenurka? kus: T- ühtlaselt väänatud varda ristlõigete väändemoment, [Nm]; G- materjali nihkemoodul, [Pa]; I0-ristlõike polaar-inertsimoment, [m4]. ühikjõud F = 1N; *arvutatakse ja koostatakse vaid ühikjõuga koormatud varda paindemomendi epüür m(x); *saadud paindemomentide funktsioonid viiakse Mohri integraali, mille väärtus võrdubki otsitava siirdega (antud sihis): * kui siirde väärtus tuleb negatiivne, on selle suund
6. Mis on materjali tinglik voolavuspiir? Tinglik voolavuspiir Rp0.2 (kui materjalil voolavus puudub), pinge, mille korral plastiline jääkdeformatsioon on 0.2% 7. Mis on materjali tugevuspiir? tugevuspiir Rm, see on maksimaaljõule Fm vastav mehaaniline pinge. Tõmbetugevus (ehk tugevuspiir) Rm, suurim pinge (punkt D), mida materjal talub 8. Milles seisneb tugevusvaru? Tugevusvaru peab olema igal konstruktsioonil, et see püsiks ka äärmuslikes oludes. 9. Mis on varutegur? Piirpinge ja tegelike pinge vahelist suhet nimetatakse varuteguriks. Sitke materjali jaoks ReH S= . 10. Mis on detaili deformatsioon? Deformatsioon - detaili (tarindi, keha, varda) kuju ja mõõtmete muutus (koormuste mõjudes) 11. Milles seisneb materjali elastsus? Elastsus - materjali omadus koormuse vähenedes taastada detaili esialgsed kuju ja mõõtmed (osaliselt või täielikult. 12. Mis on Poisson'i tegur?
kriitiline pinge ei tohi ületada materjali proportsionaalsuse piiri. 13.15. Mis on surutud varda saledus? Sale varras = suhteliselt pikk ja peenike varras 13.16. Mis on Euler'i piirsaledus? Euler'i piirsaledus on materjali parameeter: Harilikud konstruktsiooniterased- 100; Paremad terased- 90; Legeeritud tearsed- 50; 13.17. Mis on nõtketegur? kus <1 on dimensioonitu tegur, mis sõltub saledusest ja kannab nimetust nõtketegur. 13.18. Mis on nõtke varutegur? - ülesande nõutav (ehk normatiivne) nõtke varutegur 13.19. Milles seisneb surutud varda stabiilsuskontroll? Arvutada nõtketegur ja kontrollida stabiilsustingimust: stabiilsustingimuse kehtivus (N = F): 13.20. Kuidas on võimalik parandada surutud varraste stabiilsust (erinevad võimalused)? Suurendada ristlõikepindala, valida parem materja 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Mis on varda kõverus? 14.2. Defineerige paindemomendi märgi reegel kõveratele varrastele!
õmblus F F F Tihvtid Needid F Lühike telg Sarniirliigend Telg F Rullik F Rihm Sõrm F
õmblus F F F Tihvtid Needid F Lühike telg Sarniirliigend Telg F Rullik F Rihm Sõrm F
deformatsioonide korral, mis on koormusega lineaarselt seotud (ehk juhtudel kus materjali elastsusmooduli E saab lugeda konstandiks) 13.14. Mis on surutud varda kriitiline pinge? Sigma cr= E pii ruut jagatud lambda ruut 13.15. Mis on surutud varda saledus? Lambda= le jagatud i, i on varda ristlõike inertsiraadius 13.16. Mis on Euler'i piirsaledus? 13.17. Mis on nõtketegur? nõtketegur ehk lubatava survepinge vähenemise tegur; 13.18. Mis on nõtke varutegur? Tegur, mille arvestamisel tugevusarvutustes väldime varda nõtke teket 13.19. Milles seisneb surutud varda stabiilsuskontroll? Stabiilse seisundi tagamise kontroll. 13.20. Kuidas on võimalik parandada surutud varraste stabiilsust (erinevad võimalused)? Suurendada varda külje paksust, suurendada varda ristlõike pindala Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Mis on varda kõverus? Varras, mille kõverusraadius on konstantne R 14.2
1. Jõudude mõju sõltumatuse printsiip, millal seda võib rakendada, lk 30 Eeldused ja printsiibid: Ehitusmehaanika on teadus, mis uurib konstruktsioonide kandevõimet sõltuvalt ehitusmaterjalide füüsikalistest omadustest. Ehitusmehaanika lähtub eeldustest: · materjal on elastne, · materjal on homogeenne, st materjali kõikides punktides on füüsik. omad. ühesugused, · materjal on isotroopne, st kõikides sihtides ühesuguste elastsus omadustega, · kehtib Hooke'i seadus: deformatsioonid elastses kehas on võrdelised koormusega, · konstruktsioonielementide siirded on võrreldes elementide mõõtmetega väikesed. · konstruktsiooni materjal on ühtlaselt ja pidevalt jaotatud üle kogu mahu; · koormamata olukorras on konstruktsioon pingevaba (kui ei esine eelpingeid); Kui kehtib Hooke'i seadus ja elementide siirded on suhteliselt väikesed, siis võib rakendada
Side takistab detaili liikumist. Sidereaktsioon on jõud, millega see takistus tekib Liitkujundi staatiline moment saadakse osakujundiste staatiliste momentide summana. Staatiline moment kesktelje suhtes võrdub nulliga Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on detailide omavahelise mõju tulemus. Jõud F [N]. Jõu tüübid: aktiivne jõud (jõud, Pinna inertsimomendid. mis mõjub detailile väljastpoolt) ja sideme reaktsioon; punktjõud F [N] (koormus, mis on Kujundi inertsimomendiks x-telje (y-telje) suhtes nimetatakse integraalina väljenduvat rakendatud ühte punkti) ja lauskoormus q [N/m] (koormus, mis mõjub mingile pinnale). sellise summa piirväärtust, mille liikmed on pinnaelementide dA ja nende x-teljest (y-
Sx=yC*A, kus yC on C y-koordinaat C Sy=xC*A, kus xC on C x-koordinaat y Liitkujundi staatiline moment saadakse yc A osakujundiste staatiliste momentide summana. xc Staatiline moment kesktelje suhtes võrdub nulliga 20. Pinna inertsimomendid. x Kujundi inertsimomendiks x-telje (y- telje) suhtes nimetatakse integraalina väljenduvat sellise summa piirväärtust, mille liikmed on pinnaelementide dA ja nende x-teljest (y-teljest) mõõdetud kauguste ruutude korrutised: 2 Ix = ; mõõtühik on m4 y dA
Kui x- või y-telg läbivad kujundi raskuskeset, siis staatiline moment nende suhtes on null. Selliseid telgi nimetatakse kujundi kesktelgedeks. Kui kujundil on sümmeetriatelg, siis see läbib alati kujundi raskuskeset. Kui kujundid saab jaotada lihtsateks osakujunditeks (ruudud, kolmnurgad jne.), mille raskuskeskme asukohad on teada, siis kogu kujundi staatiline moment arvutatakse lihtkujundite staatiliste momentide summana. 20. Pinna inertsimomendid. Kujundi inertsimomendiks x telje suhtes nimetatakse integraalina väljenduvat summat mille liikmeteks on pinnaelementide pindala ja nende x-teljest mõõdetud kauguste ruutude korrutised. Põikpinna telginertsimomendiks x-telje suhtes nimetatakse põikpinna geomeetrilist karakteristikut, mis on määratud integraaliga Põikpinna polaarinertsimomendiks nimetatakse geomeetrilist karakteristikut, mis on määratud integraaliga
Ühtlaselt painutatud varras Sirge ühtlane vardalõik Painutatud ühtlane vardalõik y Neutraalkiht Mz (-) Pikenenud kiht M y Pikkus: l + l Mz epüür y (-) l Mz (-) Neutraalkiht
227 Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.1. Kohalikud pinged Kohalik pinge = teatud konstruktsiooni kohtades tekkiv suhteliselt suur pinge ehk pingekontsentratsioon Kohaliku pinge põhjused (allikad): · varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist ehk pingekontsentraatorid; · väikesele pindalale koondunud koormused ehk punktkoormused; · lokaalsed soojuseffektid ja nende tagajärjed (keevisõmblus); · materjali struktuuri järsud muutused (defektid) jne. 15.1.1. Pingekontsentraatorid Pingekontsentraator = koormatud varda (detaili) geomeetria järsk muutus (Joon. 15.1)
annaabi.ee 
