Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tugevusõpetus(teooria küsimused ja vastused)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
varutegur, deformatsioon, konst, konstruktsioon, pikke, sisejõud, tugevusanalüüs, tugevustingimus, mõõtmete, voolavus, epüür, tugevusõpetus, arvutusskeem, elastsus, pikkepinge, nihkepinge, jäikus, pike, joonkoormus, koormusi, piirseisund, töövõime, voolavuspiir, normaalpinge, tugevusõpetuse, lubatava, omakaal, deformatsioonid, tõmbediagramm1.1. Miks on tugevusanalüüs insenerile oluline? * projekteeritud ja valmistatud 1.35. Nimetage aspekte, mis mõjutavad varuteguri valikut!: *koormusolukorra tooted (masinad, seadmed, aparaadid jm. konstruktsioonid) peavad töötama määramatuse hinnang- kui koormusi saab hinnata vaid ligikaudselt, tuleb võtta ohutult ja tõrgeteta (purunemine, deformatsioonid, kulumine, jne.) suurem varutegur *materjali tugevuse määramatuse hinnang - kui kasutatavate 1.2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad detaili töövõimet? * Geomeetria, materjalide omadused on teada ligikaudselt *arvutusskeemi täpsus ja materjal, koormused metoodika lihtsustused * konstruktsiooni vastutusrikkus ohutuse ja võimalike 1.3. Millist füüsika haru käsitleb Tugevusõpetus
Et määrata tema tugevus ja samas ka sobivus kasutamiseks. 1.17. Mis on materjali proportsionaalsuspiir? Proportsionaalsuspiir, suurim pinge (punktis A), mille korral kehtib veel Hooke'i seadus 1.18. Mis on materjali elastssuspiir? Ülemine elastsuspiir ReH ehk, pinge (punkt B), mille ületamisel algab materjali voolamine Alumine elastsuspiir ReL,pinge (punkt C), mis vastab voolamise lõppemisele (ReL ReH) 1.19. Mis on materjali voolavuspiir? Tinglik voolavuspiir Rp0.2 (kui materjalil voolavus puudub), pinge (punkt B), mille korral plastiline jääkdeformatsioon on 0.2% 1.20. Mis on materjali tugevuspiir? Tõmbetugevus (ehk tugevuspiir) Rm, suurim pinge (punkt D), mida materjal talub 2. VARDA TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL 2.1. Mis on konstruktsiooni arvutusskeem? Arvutusskeem = ideaalse mehaanilise süsteemi graafiline kujutis koos mõõtmete ja muude tugevusanalüüsiks vajalike andmetega Mehaanilise süsteemi alusel koostatakse arvutusskeem 2.2
Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused Tugevusõpetus I (ptk.-d 1...6) ja Tugevusõpetus II (ptk.-d 7...15) Teooriaküsimused 1. TUGEVUSÕPETUSE AINE JA 1.32. Mis on varutegur? PÕHIPRINTSIIBID 1.33. Määratlege tegelik varutegur! 1.34. Määratlege nõutav varutegur! 1.1. Miks on tugevusanalüüs insenerile 1.35. Nimetage aspekte, mis mõjutavad varuteguri oluline? valikut! 1.2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad 1
12 Tugevusanalüüsi alused 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL 2.1. Detaili arvutusskeem tõmbel ja survel Arvutusskeem ei arvesta tühiseks loetud mõjureid, Iga tugevusanalüüs algab s.t. näiteks antud juhul (Joon. 2.1): aluse vibratsioon, arvutusskeemi koostamisega tuule mõju, varda kõikumise dünaamika, hõõrdumine sharniirides, kinnitusavade asend ja mõõtmed. jne. Arvutusskeemi koostamine
Tugevusanalüüsi alused 1. TUGEVUSANALÜÜSI EESMÄRK JA PÕHIPRINTSIIBID 1. TUGEVUSANALÜÜSI EESMÄRK JA PÕHIPRINTSIIBID 1.1. Tugevusanalüüsi problemaatika Inseneri vastutus = projekteeritud ja valmistatud tooted (masinad, seadmed, aparaadid jm. konstruktsioonid) peavad töötama ohutult ja tõrgeteta (purunemine, deformatsioonid, kulumine, jne.) Inseneri kaks olulist küsimust: Kas konstruktsioon on piisavalt Kas konstruktsioon on piisavalt jäik, tugev, et ohutult taluda kõiki et vältida lubamatuid koormusi? deformatsioone? Seadme (ja ka muu konstruktsiooni) töövõime sõltub kolmest olulisest aspektist (Joon. 1.1): Konstruktsioon ja selle töövõime Kas detailide kuju ja
Traadi pikenemine l on materjali elastse käitumise piirides - võrdeline selleks vajaliku tõmbejõuga F ning algpikkusega l , pöördvõrdeline traadi ristlõike pindalaga A. 4. Mis on materjali proportsionaalsuspiir? Proportsionaalsuspiir, suurim pinge (punktis A), mille korral kehtib veel Hooke'i seadus. 5. Mis on materjali voolavuspiir? Pinge, mis vastab voolamisjõule. 6. Mis on materjali tinglik voolavuspiir? Tinglik voolavuspiir Rp0.2 (kui materjalil voolavus puudub), pinge, mille korral plastiline jääkdeformatsioon on 0.2% 7. Mis on materjali tugevuspiir? tugevuspiir Rm, see on maksimaaljõule Fm vastav mehaaniline pinge. Tõmbetugevus (ehk tugevuspiir) Rm, suurim pinge (punkt D), mida materjal talub 8. Milles seisneb tugevusvaru? Tugevusvaru peab olema igal konstruktsioonil, et see püsiks ka äärmuslikes oludes. 9. Mis on varutegur? Piirpinge ja tegelike pinge vahelist suhet nimetatakse varuteguriks. Sitke materjali jaoks
mistõttu projektarvutuste lähteandmetena on vajalikud kavandatava materjali teimitulemused (temperatuuri alanemisel voolpiir ja tugevuspiir tõusevad, kuid ilmneb äärmiselt tülikas külmahaprus, mis seisneb plastsuse olulises vähenemises. Külmahaprus võib olla põhjustatud konstruktsiooni purunemise pingekonsentratsiooni piirkonnas või dünaamilisel koormamisel. Aja mõju: Täpsed mõõtmised näitavad paljude konstruktsioonimaterjalide viskoossust: elastne deformatsioon ei teki koormamisel hetkeliselt, vaid nõuab arenemiseks teatavat aega. Nähtust, mis seisneb elastse moone kasvamises ka peale koormamise lõppu ja kadumises mõni aeg peale koormuse eemaldamise lõppu, nim viskoelastsuseks ehk elastseks järelmõjuks. Materjali kestval töötamisel kõrge temperatuuri juures lisandub viskoossusele plastsus. Viskoplastsuse avaldumisvormideks on roome ja pingerelaksatsioon. Roomeks nim plastse deformatsiooni aeglast kasvu
7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks 7.4. Mis on liit-tööseisund? detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon 7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid? *tõmme ja surve *vääne *puhas paine *lõige 7.6. Millistel tingimustel tekib puhas paine? Ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ristlõike kesk-peatelgede ümber; Detaili telg kõverdub 7.7. Millistel tingimustel tekib puhas lõige? Ristlõiked kulgevad üksteise
nõuded: 1. olema tugevad taluma purunemata koormusi; 2. olema jäigad töötama liigselt deformeerumata; 3. olema stabiilsed töötama stabiilses tasakaalus olevana; 4. olema ökonoomsed küllaldase tugevuse, jäikuse ja stabiilsuse korral väike materjali kulu. Selliste vastuoluliste nõuete täitmiseks tehakse arvutusi, mille metoodikat esitab tugevusõpetus. Tugevusõpetuse objektiks on välisjõudude rakendamisel tekkivad lisajõud, mis põhjustavad konstruktsiooni kuju ja mõõtmete muutuse ning ka purunemise. Kuna me kasutame pidevuse hüpoteesi (kontiinium), siis loobume iga osakese poolt arendatavate jõudude individuaalsest uurimisest ja loeme konstruktsiooni elemendi suvalises lõikes mõjuvad lisajõud pidevalt jaotatuks. Välisjõudude rakendamisel konstruktsiooni mis tahes mõtteliste osade vahel tekkiva jõu jaotuse intensiivsust nimetatakse pingeks, kogu eralduspinnal mõjuvat summaarset jõudu sisejõuks.
7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks 7.4. Mis on liit-tööseisund? detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon 7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid? *tõmme ja surve *vääne *puhas paine *lõige 7.6. Millistel tingimustel tekib puhas paine? Ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ristlõike kesk-peatelgede ümber; Detaili telg kõverdub 7.7. Millistel tingimustel tekib puhas lõige? Ristlõiked kulgevad üksteise
painutavaid pöördemomente, põikkoormusi või muude koormuste põikkomponente (Joon. 6.1). Varda paindumine = varda telje kõverdumine koormuse toimel Arvutusskeemi koostamine paindel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem · Võll on painduv (aga ei väändu); Ei arvesta tühise mõjuga · Alus on absoluutselt jäik; parameetreid · Laagrid on absoluutselt jäigad. (Saint Venant'i printsiip)
painutavaid pöördemomente, põikkoormusi või muude koormuste põikkomponente (Joon. 6.1). Varda paindumine = varda telje kõverdumine koormuse toimel Arvutusskeemi koostamine paindel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem · Võll on painduv (aga ei väändu); Ei arvesta tühise mõjuga · Alus on absoluutselt jäik; parameetreid · Laagrid on absoluutselt jäigad. (Saint Venant'i printsiip)
komponendid: · keerdvedrud; · ruumilised raamid, jne. Väänav pöördemoment = varda ristlõikeid ümber telje (telje suhtes) pöörav koormus M Arvutusskeemi koostamine väändel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem · Võll on väänduv, (aga ei paindu); Ei arvesta tühise mõjuga · Alus on absoluutselt jäik; parameetreid · Laagrid on absoluutselt jäigad. (Saint Venant'i printsiip)
Väänava koormuse mõju vardale väändedeformatsiooni iseloomustavad iga ristlõike väändenurk (raadiuse pöördenurk algasendist) ja varda suhteline väändenurk 3.3. Kirjeldage puhast väänet! = varda tööseisund, kus: *ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ümber varda telje; *varda telg jääb sirgeks ja varda pikkus ei muutu; *ristlõiked jäävad paralleelseteks ja risti teljega; *ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja ei muuda kuju. 3.4. Nimetage puhta väände sisejõud! = keha osakestevaheliste jõudude (molekulaarjõudude) resultant 3.5. Defineerige väändemoment! osakestevaheliste (sise-) jõudude resultant väändel 3.6. Sõnastage väändemomendi märgireegel! vaadates väändemomendiga sisepinda kõrvaldatud osa poolt): Positiivne väändemoment on suunatud päripäeva ja vastupidi 3.7. Mida näitab väändemomendi märk epüüril? Vääne pos. või neg. suunas 3.8. Kuidas sõltub deformatsiooni füüsikaline olemus väändemomendi märgist?*** 3.9
1.Konstruktsioonile mõjuvate väliskoormuste liigitus. 1) Rotoorsed jõud Fm 2) kasuliku koormuse jõud Fk 3) Raskusjõud Fg 4) Deformatsioonijõud Fd 5) keskkonnatakistuse jõud Fkt 1-5 on aktiivsed välisjõud Veel tegelikult inertsjõud Fi Sõltuvad ajast: stabiilne, dünaamiline 2.Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud? Detaili sisejõudude leidmiseks kasutatakse lõikemeetodit: tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on samuti tasakaalus ning sisejõu väärtuse saab leida selle osa tasakaalutingimustest. Sisejõudude määramiseks tuleb võrrutada nulliga detaili osale rakendatud jõudude projektsioonide ja momentide summad. 3.Deformatsioonide liigid (nende skeemid). 4.Konstruktsiooni tugevuse varutegur. Selle suurus ja valikuprintsiibid.
1. Konstruktsioonile mõjuvate väliskoormuste liigitus. 1) Rotoorsed jõud Fm 2) kasuliku koormuse jõud Fk 3) Raskusjõud Fg 4) Deformatsioonijõud Fd 5) keskkonnatakistuse jõud Fkt 1-5 on aktiivsed välisjõud Veel tegelikult inertsjõud Fi Sõltuvad ajast: stabiilne, dünaamiline 2. Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud? Detaili sisejõudude leidmiseks kasutatakse lõikemeetodit: tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on samuti tasakaalus ning sisejõu väärtuse saab leida selle osa tasakaalutingimustest. Sisejõudude määramiseks tuleb võrrutada nulliga detaili osale rakendatud jõudude projektsioonide ja momentide summad 3. Deformatsioonide liigid (nende skeemid). 4. Konstruktsiooni tugevuse varutegur. Selle suurus ja valikuprintsiibid.
122 Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.1. Detaili tugevus vildakpaindel 8.1.1. Vildakpainde tugevusanalüüs Vildakpaine = sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment (My ja Mz) (võivad lisanduda ka põikjõud Qy ja Qz) Sirge ja ühtlane vardakujuline detail on "vildakpaindes" (Joon. 8.1): · põik-koormus F ei mõju kesk-peatelgede sihis, kuid on suunatud pinnakeskmesse (või koormav pöördemoment M ei mõju kumbagi kesk-peatelje suhtes,
145 Tugevusanalüüsi alused 9. DETAILIDE PIKKEDEFORMATSIOONID 9. DETAILIDE PIKKEDEFORMATSIOONID 9.1. Koormatud varda mingi punkti siire Eelnevast: Deformatsioon (kui nähtus) = detaili (keha, varda) kuju ja mõõtmete muutus (koormuse mõjudes) Deformeerumise käigus detaili (keha, Punkti siire = punkti asukoha (koordinaatide) varda) punktide asukohad muutuvad muutus (on määratud algasukohast lõppasukohta (ehk siirduvad) (Joon. 9.1) suunatud vektoriga)
Tugevusanalüüsi alused 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Koormatud detaili tööseisundid 7.1.1. Sisejõudude analüüs = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate Detaili tööseisund: sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid Eelnevast: Sisejõud = koormatud detaili sisepindadel (materjali sees) mõjuvad jõud, mis takistavad selle detaili deformeerumist ja purunemist Sisepindadel mõjuvate sisejõudude tüübid, suunad ja väärtused määratakse nn. lõikemeetodiga. Lõikemeetod: = detaili (või konstruktsiooni) jaotamisega osadeks käsitletakse (ka nn
4.2): · koormus kandub vardale läbi kontaktpinna (teise detaili kaudu); · koormuse F toimel varras deformeerub: lõiketsoonis tekivad nihkedeformatsioonid (materjalikihid nihkuvad üksteise suhtes koormuse mõjumise sihis ja paindedeformatsioon on tühine); - varda ristlõikepinnas (yz) mõjub lõikele vastav nihkepingexy ja sellele vastavtekib y-telje sihiline deformatsioon v; - nihkepingete paarsuse tõttu tekib ristlõike ristpinnas (zx) nihkepinge yx ja sellele vastav x-telje sihiline deformatsioon u; - nihked u ja v, suhtelised osanihked xy = v u ja yx = u v ning suhteline nihkedeformatsioon xy = yx = xy + yx sõltuvad koormuse F väärtusest;
4.2): · koormus kandub vardale läbi kontaktpinna (teise detaili kaudu); · koormuse F toimel varras deformeerub: lõiketsoonis tekivad nihkedeformatsioonid (materjalikihid nihkuvad üksteise suhtes koormuse mõjumise sihis ja paindedeformatsioon on tühine); - varda ristlõikepinnas (yz) mõjub lõikele vastav nihkepingexy ja sellele vastavtekib y-telje sihiline deformatsioon v; - nihkepingete paarsuse tõttu tekib ristlõike ristpinnas (zx) nihkepinge yx ja sellele vastav x-telje sihiline deformatsioon u; - nihked u ja v, suhtelised osanihked xy = v u ja yx = u v ning suhteline nihkedeformatsioon xy = yx = xy + yx sõltuvad koormuse F väärtusest;
kriitiline pinge ei tohi ületada materjali proportsionaalsuse piiri. 13.15. Mis on surutud varda saledus? Sale varras = suhteliselt pikk ja peenike varras 13.16. Mis on Euler'i piirsaledus? Euler'i piirsaledus on materjali parameeter: Harilikud konstruktsiooniterased- 100; Paremad terased- 90; Legeeritud tearsed- 50; 13.17. Mis on nõtketegur? kus <1 on dimensioonitu tegur, mis sõltub saledusest ja kannab nimetust nõtketegur. 13.18. Mis on nõtke varutegur? - ülesande nõutav (ehk normatiivne) nõtke varutegur 13.19. Milles seisneb surutud varda stabiilsuskontroll? Arvutada nõtketegur ja kontrollida stabiilsustingimust: stabiilsustingimuse kehtivus (N = F): 13.20. Kuidas on võimalik parandada surutud varraste stabiilsust (erinevad võimalused)? Suurendada ristlõikepindala, valida parem materja 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Mis on varda kõverus? 14.2. Defineerige paindemomendi märgi reegel kõveratele varrastele!
Iy = Kolmnurgal alusega ühtiva kesktelje suhtes) 12 4 22. Konstruktsioonile mõjuvate väliskoormuste liigitus. 1) Rotoorsed jõud Fm 2) kasuliku koormuse jõud Fk 3) Raskusjõud Fg 4) Deformatsioonijõud Fd 5) keskkonnatakistuse jõud Fkt 1-5 on aktiivsed välisjõud Veel tegelikult inertsjõud Fi Sõltuvad ajast: stabiilne, dünaamiline 23. Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud? Sisejõudusid mingi tarindit läbiva pinna ulatuse määratakse lõikemeetodiga, mis põhineb tõsiasjal, et tasakaalus oleva keha igasugune kujutletava lõikega eraldatud osa on samuti tasakaalus. Lõikega eraldatud osade tasakaalu tõttu saab sisejõud leida tasakaalutingimustest. (osale rakendatud jõudude projektsioonid vabalt valitud telgedele ja momendid nendes telgede suhtes võrduvad nulliga) Sisejõud on alati lõikepinna ulatuses jaotatud ja võivad pinna eriosades mõjuda erineva
14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Konksude tugevus paindel. Näide 14.1.1. Kõvera varda ohtlik ristlõige Ühtlaselt kõver (varda telje kõverusraadius on konstantne R) ühtlane varras (varda ristlõike kuju ja pindala ei muutu) on koormatud painutava jõuga F (Joon. 14.1), sisejõudude analüüsiks kasutatakse lõikemeetodit: · varda koormatud osas tehakse radiaallõige (lõikemeetod); · radiaallõigetes mõjuvad sisejõud: N (pikijõud), Q (põikjõud) ja M (paindemoment); · sisejõudude epüürid on siinuselised (sinusoidi suurim ja vähim väärtus paiknevad lõigul, mille kesknurk on 90º); Kõver varras Ristlõike sisejõud Arvutusskeem Neutraalkiht
9. PIKKEDEFORMATSIOON 10.7. Kuidas arvutada väänavate üksikpöördemomentidega koormatud 9.1. Mis on deformatsioon? ühtlase võlli väändenurka? = detaili (keha, varda) kuju ja mõõtmete muutus (koormuse mõjudes) ühtlase varda väändenurga epüür koostatakse ühtlselt väänatud lõikude 9.2. Mis on siire? kaupa: = punkti asukoha (koordinaatide) muutus (on määratud algasukohast lõppasukohta suunatud vektoriga) 9.3. Millistel juhtudel Hooke'i seadus ei kehti? Kõverate varraste korral 9.4. Mida teha, kui detaili deformatsioonid on plastsed? 9.5
· üleminekuraadiuse suurenemine vähendab kontsentratsiooniteguri väärtust; · plastsema materjali korral on pingete kontsentratsioonioht on väiksem (kohalikud pinged laotuvad sujuvamalt materjaliosade ümberpaiknemisega); · hapra materjali (karastatud teras) korral on prao tekkimise oht (v.a. hallmalm); · dünaamiline koormus on ohtlikum, kui staatiline. Staatilise koormuse tugevustingimus: nom [ ] nom [ ] . max [ ] ehk või
6.22. Kuidas määrata painutatud ühtlase detaili võimalikud ohtlikud ristlõiked (ohtlik ristlõige)? Ohtlikud on suurima sisejõuga ristlõiked 6.23. Kuids määrata painutatud mitteühtlase (astmelise või sujuvalt muutuva profiiliga) detaili võimalikud ohtlikud ristlõiked? 6.24. Mis on varda neutraalkiht? materjali kiht tõmmatud ja surutud (pikenenud ja lühenenud) kihtide vahel, mille pikkus ei muutu (mis ei deformeeru) 6.25. Kuidas paikneb painutatud detaili neutraalkiht (kui muud sisejõud puuduvad)? nulljoonel 6.26. Mis on varda ristlõike nulljoon? - varda neutraalkihi lõikejoon ristlõikepinnaga; Nulljoon läbib (antud juhul) ristlõikepinna keset (ristub varda teljega) 6.27. Kuidas paikneb painutatud detaili ristlõike nulljoon (kui muud sisejõud puuduvad)? - läbib (antud juhul) ristlõikepinna keset (ristub varda teljega): Painutatud keha sümmeetriateljel 6.28. Miks tuleb painutatud varda tugevust analüüsida just kesk- peatasandites? 6.29
geomeetrilist karakteristikut, mis on määratud integraaliga 4) Deformatsioonijõud Fd 5) keskkonnatakistuse jõud Fkt 1-5 on aktiivsed välisjõud Veel tegelikult inertsjõud Fi Sõltuvad ajast: stabiilne, dünaamiline 23. Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud? Detaili sisejõudude leidmiseks kasutatakse lõikemeetodit: tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on samuti tasakaalus ning sisejõu väärtuse saab leida selle osa tasakaalutingimustest
194 Tugevusanalüüsi alused 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13.1. Konstruktsiooni tasakaal Tasakaalus konstruktsioon = konstruktsiooni Tasakaaluseisund = süsteem (ja tasakaalutingimused on täidetud (konstruktsioonil on kõik selle osad) seisab paigal (või tasakaaluks piisav tugevus ja jäikus) liigub ühtlaselt sirgjooneliselt) NB! Kõik tasakaaluseisundid ei ole usaldatavad Juhuslik häiring = väike jõud, mis tekitab varda tühise hälbe tasakaaluasendist
deformatsioonide korral, mis on koormusega lineaarselt seotud (ehk juhtudel kus materjali elastsusmooduli E saab lugeda konstandiks) 13.14. Mis on surutud varda kriitiline pinge? Sigma cr= E pii ruut jagatud lambda ruut 13.15. Mis on surutud varda saledus? Lambda= le jagatud i, i on varda ristlõike inertsiraadius 13.16. Mis on Euler'i piirsaledus? 13.17. Mis on nõtketegur? nõtketegur ehk lubatava survepinge vähenemise tegur; 13.18. Mis on nõtke varutegur? Tegur, mille arvestamisel tugevusarvutustes väldime varda nõtke teket 13.19. Milles seisneb surutud varda stabiilsuskontroll? Stabiilse seisundi tagamise kontroll. 13.20. Kuidas on võimalik parandada surutud varraste stabiilsust (erinevad võimalused)? Suurendada varda külje paksust, suurendada varda ristlõike pindala Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Mis on varda kõverus? Varras, mille kõverusraadius on konstantne R 14.2
Kui pindjõu intensiivsus ületab luvatava väärtuse, siis detailid deformeeruvad plastselt. 1.4. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik muljumispinnad? Tegelik muljumispind asendatake tinglikuga, ehk TINGLIK MULJUMISPIND= TEGELIKU MULJUMISPINNA PROJEKTSIOON DIAMETRAALTASANDIL 1.5. Kuidas arvutada kontaktpinna muljumispinge väärtusi? F- ühe kontaktiala koormus 1.6. Defineerige tugevustingimus lõikel! Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge väärtused ei tohi ületada lubatavad nihkepinget ! 1.7. Defineerige tugevustingimus muljumisele! Koormamisel kontaktpinnal tekkiva muljumispinge väärtused ei tohi ületada lubatavat muljumispinget! 2. VARDA RISTLÕIKE TUNNUSSUURUSED 2.1. Milline ristlõike parameeter näitab tõmbele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 2.2
dünaamikaks. Dünaamika aluse moodustavad kolm Newtoni seadust. 23. Masskeskme mõiste ja liikumisseadus. Masskese on punkt ainepunktide süsteemis, mis käitub välisjõudude mõjul nii nagu oleks seal kogu keha mass. massikese liigub nii, nagu oleks sellesse koondunud süsteemi kogu mass ja rakendatud süsteemi kõikidele kehadele mõjuvate n välisjõudude summa. Sisejõud ei mõjuta massikeskme liikumist. F = Fi i =1 24. Impulsiteoreem. Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. 25. Impulssmomendi teoreem. Impulsimoment on suurus, mis mõõdab pöörleva keha pöörlemishulka, kusjuures mida suurem mass, mida kaugemal pöörlemisteljest ning mida kiiremini pöörleb seda suurem impulsimoment
Ühe peatelje suhtes on inertsimoment maksimaalne ja teise suhtes minimaalne. (Peatelgede suhtes on Deformatsioonide liigid (nende skeemid). inertsimomendid ekstreemsed) (inertsimomenti x-telje suhtes (I x) nim intregraalina Deformatsiooni põhjustab materiali sisejõud väljendavat sellist summa piirväärtust ,mille liikmed on pinnaelementide dA ja nende x- = y dA Tõmbedeformatsioon. Jõud rakendub detailile mööda selle raskuskeskme joont. 2 Survedeformatsioon
annaabi.ee 
