Sünniaeg ja-koht 23.10.1999, Tallinn Aadress telgitaguse9, kohila, Kohila vald, Raplamaa Telefon +372 56299845 E-post [email protected] Perekonnaseis vallaline HARIDUSKÄIK 2016-2017 Tallinna Lasnamäe Gümnaasium lisaained: Inglise kirjandus Terviseõpetus 2008-2016 Laagna kool 2007-2008 Saku Gümnaasium TÖÖKOGEMUS 22.05.2016 - 11.08.2016 Koristaja 30.06.2014 - 19.07.2014 G4S Noortemalev (G4S rannavalve, Uuskasutuskeskus, Tallinna Diakooniahaigla) KEELTEOSKUS Eesti Emakeel Inglise Arusaamine väga hea, kõnes hea, kirjas hea Vene Arusaamine hea, kõnes rahuldav, kirjas rahuldav HUVIALAD Sport TÄIENDAV INFO Tugevad küljed- Koostöövalmis, kiire õppimisvõime, sõbralik
Rasestumisvastane toime on viis aastat (Kai Haldre, 1998). Kasutatud kirjandus 1. Internet: http://www.kliinik.ee/index.php?21,2,7,157 (SOS-pillid) 2. Internet: http://www.hosianna.ee/abort/?Rasestumisvastased_vahendid:SOS_pill (SOS- pillid) 3. Kasuri, K., Ustav, S., Kaldmäe, P., Grünberg, H., Rammul, I., Haldre, K., Putnik, U., Zilmer, K., Raukas, M., Tomberg, E., Lipand, A., Eik, E. 1998. Tervisekasvatus põhikoolile: Terviseõpetus. Avita. 4. Korte, D. 2002. Naine ja tervis. Odamees OÜ. Tõlkinud eesti keelde Gerda Kroom. 5. Stoppard, M. 1987, 1999. Tüdrukute teejuht. Koolibri. Tõlkinud eesti keelde Kadri Haljamaa. 6. Wright, R. 1998. Seks ilma salgamata. Tõlkinud eesti keelde Helen Kanarbik.
Õpilased esimeses kuues klassis õpivad ühe õpetaja käe all, kuid kasutatakse ka aineõpetajaid, näiteks muusika- ja kunstiõpetuses ning kehalises kasvatuses. Õpilastel klassides 7 9 on erinevad õpetajad peaaegu igas õppeaines. Õpetajatel on õigus valida oma õpetamismeetodid ja nad saavad kasutada enda õppematerjale. Kohustuslikud õppeained on emakeel (soome ja rootsi keel) ja kirjandus, teine riigikeel, võõrkeeled, keskkonnaõpe, terviseõpetus, usuõpetus või eetika, ajalugu, sotsiaalained, matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia, geograafia, kehaline kasvatus, muusika, kujutav kunst, käsitöö, koduökonoomia ja õpilasnõustamine. Põhikooli kahes viimases klassis nähakse ette 4 valikainetundi nädalas, varasemates klassides valikaineid ei ole. Koolidel on võimalik neid oma äranägemise järgi tekitada. Hindamine on igapäevane osa koolielust ning iga õpilane saab aruande vähemalt kord igal kooliaastal
projekteeritud ning ehitatud nii, et nende sihipärane kasutamine soodustaks tervise säilimist ning arvestaks liikumispuuetega inimeste vajadusi. Haiguste ennetamise vahendid §5 1) Laste ennetav arstlik kontroll 2) Nakkushaiguste leviku tõkestavate abinõude rakendamine ja kaitsepookimine 3) Perioodiline arstlik kontroll 4) Haiguste varase avastamise programmide väljatöötamine ja riskirühmade uurimine Tervise edendamise vahendid §6 1) tervisekasvatus ja terviseõpetus haridusprogrammide osana 2) terviseteabe levitamine ja tervislike eluviiside motiveerimine 3) tervistavate teenuste arendamine 4) eluviisi mõjutamine ja käitumisriski vähendamine 5) tervistsoodustava elukeskkonna kujundamine Riigi, kohaliku omavalitsuse ning avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku ülesanded Vabariigi Valitsuse ülesanded §7 1. Riigi tervisekaitse ja tervise edendamise poliitika üldine juhtimine; 2
Testsüsteemiga kombineeritud kehaline kasvatus annab selleks võimaluse. Tähtis on muidugi, kuidas testide tulemustega manipuleeritakse. Kehalise kasvatuse tundi tuleb ratsionaalselt kasutada, kaduma peavad pikad seletused (ka moraali lugemine), samuti oma harjutuskorra ootamine pikas järjekorras. Ometigi on vaja edastada ja kinnistada ka teadmisi. Kas mitte appi võtta hästi kujundatud ja selgelt sõnastatud voldikud. Parim lahendus on, kui kehaline kasvatus ja terviseõpetus moodustavad ühtse terviku. Seletades olümpismi ja eriti fair play ideed, on võimalik anda kehalise kasvatuse kaudu oluline panus kõlbelisse kasvatusse. Mõnedes maades võetakse olümpism koolide õppekavadesse. Meie koolides on kindlaks traditsiooniks spordipäevad. Ka neid saab paremini ja kaasatõmbavamalt korraldada. Heaks näiteks oli käesoleval kevadel Tõrva Patküla Põhikoolis (kehalise kasvatuse õpetaja A. Volver) organiseeritud kooli olümpia.
Riik peab tagama seaduslikult elavatele ja töötavatele välisriikide kodanikele juurdepääsu tervishoiule võrdselt Eesti kodanikega. Avalikkuse tervisega seotud teadlikkus ja selle tõstmine on Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna ülesanne. Tegevuste rakendamisega tegelevad Tervise Arengu Instituut, Haigekassa ja Terviseamet. Edendamine toimub ka läbi meedia , kampaaniate ( nt suitsetamise kahjulikus pakkidel; HIV levik) kui ka koolis õppekavas olev terviseõpetus (suitsetamine, alkoholitarbimine, seksuaaltervis, liiklusohutus, toitumine) Harta aruanne näeb ette, et riikliku ravikindlustussüsteemiga kaetakse kõige haavatavamate rühmade terviseprobleemid võrdelt nendega, kellel on tervisekindlustus. Need grupid on: rasedad, alla 19-aastased, riikliku pensioni saajad ja isikud kellel on pensionini 5 aastat, ning kuni 24-aastased tudengid. Teistele kindlustamata isikutele antakse arstiabi
Minu arvates peaksid vanemad ka rohkem tähelepanu pöörame sellele, mida nende lapsed söövad. Nagu öeldakse : ,,Sa oled see, mida sa sööd?" 8 4 KASUTATUD KIRJANDUS Aro,A.(2003). 100 küsimust toidust ja toitumisest. Tallinn: Medicinia Järviste,A., Maseri,M., Pitsi,T.(2007). Tervislik toit lastele. Jõgeva Maavalitsus Kang, A. (2008). Süües terveks ja kauniks. Tallinna Raamatutrükikoda Kasuri, K., Ustav. S jt (1998). Terviseõpetus põhikoolile. Artiklite kogu. Avita Lipp, L. (2009). Toitumine koolieas Uuring (2009). Eesti elanikud ei söö piisavalt puu- ja köögivilju. Eesti Päevaleht 12.03.09 Vaask, S., Liebert, T., Maser, M., Pppel, K., Pitsi, T., Saava,M., Sooba, E., Vihalemm. T., Vills, I. (2006). Eesti toitumis- ja toidusoovitused. Tervise Arengu Instituut ja Eesti Toitumisteaduse Selts 9
Tervise definitsioonide erisus sõltub ka sellest, milliseid vahendeid peetakse teatavates sotsiaalses ning kultuurikontekstis sobivateks ja vajalikeks tervise taastamisel, säilitamisel ja edendamisel. Tulenevalt sellest vastutuse määratlus – kas vastutab indiviid (üksikisiku vastutus) – sotsiaalne vastutus (kogukonna vastutus) – poliitiline vastutus (riigi vastutus). On välja kujunemas uus teadusharu – SALUTOLOOGIA e. terviseõpetus – mis uurib neid protsesse ja mehhanisme, mis loovad, arendavad ja toetavad inimese tervist samalaadsena nagu haigusõpetus e. patoloogia, mis uurib haiguste põhjusi, teket ja nähte ning organismi haiguslikke muutusi. Rahvastiku tervise arengut mõjutavad eelkõige: riigipoliitilised otsused, sotsiaalpsühholoogilised ja sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid.
Testsüsteemiga kombineeritud kehaline kasvatus annab selleks võimaluse. Tähtis on muidugi, kuidas testide tulemustega manipuleeritakse. Kehalise kasvatuse tundi tuleb ratsionaalselt kasutada, kaduma peavad pikad seletused (ka moraali lugemine), samuti oma harjutuskorra ootamine pikas järjekorras. Ometigi on vaja edastada ja kinnistada ka teadmisi. Kas mitte appi võtta hästi kujundatud ja selgelt sõnastatud voldikud. Parim lahendus on, kui kehaline kasvatus ja terviseõpetus moodustavad ühtse terviku. Kehalise kasvatuse funktsioon koolis on märksa laiem kui pelgalt tunniplaani surutud paaritunnisel ainel. Kehalise kasvatusega kindlustame normaalse arenemise, anname olulise panuse terviseloomele. Möödunud sajandil sõnastas ameeriklane D. A. Sargent seda missiooni veelgi laialdasemalt: "Teha nõrk tugevaks, kõver sirgeks, kartlik vapraks, kohmakas graatsiliseks." Kehaline kasvatus kas pingete maandaja või tekitaja
Kehaliste võimete osakaal on spordi alati erinev. On oluline arendada kõiki kehalisi võimeid. Kehalise kasvatuse tundide mitmekesisus annab selleks võimaluse. Kehalise kasvatuse tundi tuleb ratsionaalselt kasutada, kaduma peavad pikad seletused (ka moraali lugemine), samuti oma harjutuskorra ootamine pikas järjekorras. Ometigi on vaja edastada ja kinnistada ka teadmisi. Kas mitte appi võtta hästi kujundatud ja selgelt sõnastatud voldikud. Parim lahendus on, kui kehaline kasvatus ja terviseõpetus moodustavad ühtse terviku. Tervislik toit, küllaldane uni, rohke liikumine, värske õhk ja puhas loodus rajavad aluse suurele väärtusele lapse tervisele. KASUTATUD KIRJANDUS Aaviksoo, J .(2004). Sport ja haridus. Spordikongress. http://www.eok.ee/est/organisatsioon/eesti_spordi_kongress/sport_ja_haridus (01.04.2004). Harro, M. (2001). Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse ning kehalise võimekuse mõõtmise käsiraamat. Tartu, TÜ Kirjastus Harro, M. (2002)
* biotagasiside. Protsess, mille käigus inimene saab tagasisidet oma füsioloogilisest seisundist ja õpib kontrollima oma reaktsioone. * 1970-ndad käitumusliku meditsiini teke. Sisaldab endas meditsiini, psühholoogiat, sotsioloogiat ja pedagoogikat (terviseõpetuse teema). Tekkis olukord kus hakati mõtlema tendents hakata mõtlema kuidas saab tervist edenedada mitte ainult ravile keskendada. Teemana tuli sisse operantne tingimine. Hakati rääkima terviseõpetuse vajalikkusest. * terviseõpetus õppeainena. * 1974. a. tervisepsühholoogia kui termin. * tervisliku käitumise liikumine. * 1978 asutati APA juurde tervisepsühholoogia haru * 1984 Esimene rahusvaheline tervisepsühholoogia sümpoosium Havannas * 1997 tunnustas APA tervisepsühholoogiat kui omaette spetsialiteeti. Tervisepsühholoogia erinevad valdkonnad. * psühhosomaatika valdkond arenes välja psühhoanalüütilisest paradigmast. Puudub
rohkem enesekindlust ja vastutust oma tegudes ( . 1999). Algkooli lõpuks ja põhikoolis on iga laps teadlik kas murdeea, seksuaalsel teel levivate haiguste vältimise, rasedaks jäämise, omavanustega läbisaamise või mõne muu teema kohta. Eestis käsitletakse seksuaalhariduse teemasid inimeseõpetuse aine raames, mis on kooli õppeprogrammis kohustuslikku ainena kirja pandud alates 1996. aastast. 4.6. klassi inimeseõpetuse ainekavas on terviseõpetus (tervis, sooline areng, haigused) ja suhtlemisõpetus (suhtlemine teistega ja iseendaga, enesekehtestamine ja enesekontroll, sotsiaalne kompetentsus, erinevuste aktsepteerimine). 7.9. klassis pakub inimeseõpetuse kursus õpilastele olulisi teemasid arengu seisukohalt (inimese elukaar ja murdeiga, inimene ja tervislik eluviis). Gümnaasiumi osas on mitmed seksuaalhariduse teemad seotud perekonnaõpetuse (noorte suhted, abielu, perekonnaelu) ja psühholoogia
Aine „Terviseõpetus” arvestustöö (avatud ülikool) Koostas: Liivi Hiienurm, TH3 1. Toitumine Õige toitumine tugevdab meie tervist, jõudu, vastupidavust ja vaimset seisundit. Isegi kui inimene sööb normaalses koguses toitu, ei pruugi ta saada kätte piisavalt vajalikke aineid ja see võib viia erinevate terviseriketeni. Tihti süüakse liiga palju just sellepärast, et toit on täis „tühje kaloreid”. Tühje kaloreid annavad näiteks suhkur, maiustused, jahutooted, rasv, Coca Cola, limonaadid ja alkohol. Liiga vähe saadakse toidust kiudaineid, vitamiine ja mineraale. Tervisliku toitumise 7 põhireeglit: 1. Toit peab olema mitmekülgne 2. Toit ei tohi tekitada ülekaalu 3. Vältida liigset rasva ja kolesteriini 4. Toidus enam kiudaineid 5. Vähendada suhkru kogust toidus 6. Tarbida vähem keedusoola (sööme päevas 12 - 25g, vaja oleks vaid 6 g) 7. Tarbida vähem alkoholi Toitumine oleneb kulutatud kaloritest. Õige toitumine tagab kõrge sportliku töö...
See omakorda annab võimaluse ekspositsioonipinna juurdesaamiseks teistel korrustel. Kaasaegne töökeskkond tõstab töökultuuri, luues sisemise teostamisvajaduse ja soodsa pinnase uute ideede tekkimiseks. Ekspositsioon Muuseumi püsinäituse paljud eksponaadid on tehniliselt vananenud ning vajavad väljavahetamist uuemate ja kaasaegsemate vastu. Ekspositsiooni uuendamisel ja uudsel kujundamisel peame silmas meie teemavaldkonna eripära (meditsiin, inimese- ja terviseõpetus, anatoomia jne) ning külastajate soove ning vajadusi. Eesti Meremuuseum Pedagoogiline töö Eesti Tervishoiu Muuseum aitab tundma õppida tervishoiu, tervise edendamise ja meditsiini ajaloo valdkondi. Oluline on koolituste ja muuseumitundide läbiviimine kooliõpilastele ja täiskasvanutele. Eesmärgiks on uute, kaasaegsete koolitustrendidega kaasaskäimine ning tänapäevaste teemade juurdetoomine. Teadustegevus
See omakorda annab võimaluse ekspositsioonipinna juurdesaamiseks teistel korrustel. Kaasaegne töökeskkond tõstab töökultuuri, luues sisemise teostamisvajaduse ja soodsa pinnase uute ideede tekkimiseks. Ekspositsioon Muuseumi püsinäituse paljud eksponaadid on tehniliselt vananenud ning vajavad väljavahetamist uuemate ja kaasaegsemate vastu. Ekspositsiooni uuendamisel ja uudsel kujundamisel peame silmas meie teemavaldkonna eripära (meditsiin, inimese- ja terviseõpetus, anatoomia jne) ning külastajate soove ning vajadusi. Pedagoogiline töö Eesti Tervishoiu Muuseum aitab tundma õppida tervishoiu, tervise edendamise ja meditsiini ajaloo valdkondi. Oluline on koolituste ja muuseumitundide läbiviimine kooliõpilastele ja täiskasvanutele. Eesmärgiks on uute, kaasaegsete koolitustrendidega kaasaskäimine ning tänapäevaste teemade juurdetoomine. Teadustegevus Muuseum panustab tervishoiu- ja meditsiiniajaloo uurimisse ja levitab kogutud teavet seminaride,
Seotud sotsioloogia, pedagoogika ning meditsiiniga Tervisepsühholoogia kujunemiselugu 1 J. Watson S. Freud (1920) psühhosomaatiline meditsiinivaldkond Flanders Dunbar (1943) Franz Alexander (1950) Psühhosomaatiline meditsiin (toetub psühholoogiale) Teadvus Alateadvus Somaatiline (keha) Tervisepsühholoogia 2 1970-ndad kätumusliku meditsiini teke Biotagasiside temaatika Inimese osalus suureneb. Terviseõpetus õppeainena. Biotagasiside temaatika. 1974. Tervisepsühholoogia kui termin. Tegeletakse tervetega, et terved jääks terveks. Tervisepsühholoogia kujunemislugu 3 1978 a. Asutati APA juurde tervisepsühholoogia haru Psühhosomaatika valdkonnad Psühhosomaatika valdkond Arenes välja 30ndatel. Arenes välja psühhoanalüüsist. Rõhutab, et keha ja vaim on mõlemad haigestumisega seotud. Inimesel on kaks kogemusvoogu: subjektiivne: emotsionaalne, mõte
neid juhtida, on suurem oht uimastite kuritarvitamisele. (Kull M., Saat.H., 2001) 28.Kooli uimastihariduse üldised põhimõtted ÜRO poolt toetatud projekti tulemusena on Eesti koolidele väljatöötatud uimastihariduse õppekava, mis on integreeritud uuendatud riikliku inimeseõpetuse ainekavva kõikides kooliastmetes, st. I kooliastmes "Inimeseõpetuse" tundidesse, II kooliastmes inimeseõpetuse kursusesse "Terviseõpetus" (5.klass) ja "Suhtlusõpetus" (6.klass), III kooliastmes "Inimeseõpetus" (7.klass) ning gümnaasiumis kas "Psühholoogia" või "Perekonnaõpetuse" kursusesse. Uimastihariduse õppekava olemasolu ning integreeritus riiklikku ainekavva annab võimaluse antud temaatikat sügavuti käsitleda. Olukorda lihtsustab kindlasti ka inimeseõpetuse ja uimastihariduse eesmärkide lähedus, pidades siin silmas eelkõige õpilase tervikliku isiksuse,
Seksuaalkasvatus Marelle GrünthalDrell Tallinna Pedagoogiline Seminar Terviseõpetus/Inimeseõpetus/Esmaabi Seksuaalsus ja seksuaalkultuur Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed tegevused).
(Kull M., Saat.H., 2001) Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetamise metoodika on aluseks ka Eestis väljatöötatud uimastihariduse õppematerjalidele. ÜRO poolt toetatud projekti tulemusena on Eesti koolidele väljatöötatud uimastihariduse õppekava, mis on integreeritud uuendatud riikliku inimeseõpetuse ainekavva kõikides kooliastmetes, st. I kooliastmes "Inimeseõpetuse" tundidesse, II kooliastmes inimeseõpetuse kursusesse "Terviseõpetus" (5.klass) ja "Suhtlusõpetus" (6.klass), III kooliastmes "Inimeseõpetus" (7.klass) ning gümnaasiumis kas "Psühholoogia" või "Perekonnaõpetuse" kursusesse. Uimastihariduse õppekava olemasolu ning integreeritus riiklikku ainekavva annab võimaluse antud temaatikat sügavuti käsitleda. Olukorda lihtsustab kindlasti ka inimeseõpetuse ja uimastihariduse eesmärkide lähedus, pidades siin silmas
annaabi.ee 
