Eurotsentrism euroopa tsivilisatsiooni isikuvabadus eraomand demokraatia käsitleti ainuvõimalikuna kõike muud peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks http://modul2historie.wikispaces.com/4.+Imperialismen,+delingen+av+verden Rassism ettekujutus valge rassi üleolekust vallutusi peeti progressiks mahajäänud, laiskade, ebausklike, primitiivsete pärismaalaste tsiviliseerimine http://americanabolitionist.liberalarts.iupui.edu/punishment.htm Koloniaalimpeeriumid Inglismaal 1909. a 45 milj in, kolooniates aga 349 milj katsed koloniaalvaldusi ümber jagada teravdasid vastuolusid suurriikide vahel http://wps.ablongman.com/long_divine_appap_7/23/5933/1518971.cw/content/index.html Maailma koloniaalne jaotus aastal 1914 pindala järgi Impeeriumid enne I MS Briti impeerium Lisaks dominioonid Kanada Austraalia UusMeremaa
samas protesti väljendus. Kuigi romantikud ei saanud muuta ühiskondliku arengu peasuundi, mõjutas nende loomingut läbiv kirglik vabaduse- ja õiglusepaatos tugevasti ühiskonna teadvust. Näiteks just alates romantismist hakkas laiema üldsuseni jõudma arusaam, et Ameerika, Aafrika ja Aasia loodusrahvaste orjastamine ja koloniseerimine oli jõhker vägivald, mitte aga endastmõistetav ja hädavajalik "metslaste tsiviliseerimine". Euroopa endagi väikerahvaid innustas vabadusvõitlusele rohkem kui miski muu romantikute veendumus iga üksiku inimese ja rahva tähendusest ajaloos. Kui valgustus oli peaasjalikult olnud Lääne-Euroopa kultuurinähtus, siis romantism haaras märksa avaramat kultuuriruumi. Saanud alguse eeskätt Saksamaalt ja Inglismaalt, levis uus romantiline vaim kiiresti ka Lääne-Euroopast väljapoole. Samaaegselt sakslase Heine ja
Rahvakoolid, eestikeelsed teosed, koduõpetus. 18. saj alguses 10% lugejaid. 17. saj teise poole areng lähendas rahvast kirikule. Talupoegade eneseteadvuse kasv tänu keele staatuse tõusule. Eesti oma haritlaskonna tekke alged. Talupoegade eneseteadvust pidid tõstma ka Põhjasõja ajal Rootsi sõjaväes võidelnud eestlased, kellest paljud olid suisa ohvitserid. Talupojale oli taas usaldatud relvakandmine! Kultuuri üheks ülesandeks on rahva tsiviliseerimine see iseloomustas 17. sajandi Rootsi ühiskondlikku poliitikat ka provintsides. Moderniseerumine ja ratsionaliseerumine. Valitseja määras tsiviliseerimise kiriku tegevuse sihiks. Ühiskondlik distsiplineerimine, et liikuda kodanikuühiskonna, kapitalismi, turumajanduse ja palgatöö poole. Rahvas saab endast TEADLIKUKS! Saadi teadlikuks, et ollakse eestlased. Iseenda olemuse tunnetus, oma koha tunnetus ühiskonnas, oma töö eesmärki, olemasolevaid võimalusi. Kes
turuks Eurotsentrism - kõik euroopale omane oli õige, muu vale - Euroopa tsivilisatsiooni, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomad ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna - igat muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks Rassism - ettekujutus valge rassi üleolekust - vallutusi peeti progressiks mahajäänud, laiskade, ebausklike, primitiivsete pärismaalaste tsiviliseerimine Antisemitism - vaenulikkus juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale (nt. Viinis, Pariisis ja Peterburis) Kolonialism - kolonialism ehk koloniaalpoliitika on poliitika, mille eesmärk on laiendada riigi võimu väljapoole oma piire - 20. saj. alguseks hakkasid koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama ning see teravdas vastuolusid suurriikide vahel - katsed valdusi ümber jaotada Globaliseerumine
kohta. Üldiselt suhtuvad nad välismaalastesse siiski küllaltki meeldivalt ei positiivselt ega ka negatiivselt. Prantslased on väga vaidlushimulised ja oma arvamuses kinni. Nad on selgepilgulised, põhjalikud mõtlejad, kes leiavad, et neil on paremad ajaloolised väljavaated kui enamikel teistel. Populaarsuse asemel eelistavad nad olla need, kellel on alati õigus. Oma ajalooliste saavutuste ulatuse ja suurejoonelisuse tõttu on prantslased veendunud, et nende missioon on Euroopa tsiviliseerimine. Nagu romaani rahvastele omane, tõstavad prantslased erutudes häält ja zestikuleerivad. Kuid nad loobuvad harva ratsionaalsusest ja oskavad näha teiste voorusi. Nad on sageli isiklikud, sest on huvitatud just nimelt teist, kuid viisakus on nende kaasasündinud omadus, olgugu, et välismaalased seda iga kord ei taju. Aega suhtuvad prantslased paindlikult. Päevakorrast nad väga täpselt kinni ei pea. Kuna nad seostavad päevakorrapunkte omavahel, siis tunnevad nad, et tasakaalu
Romanorum". Kestis veel 1000 aastat. 1453 Ottomani vallutus Türgi Sultani tiitel "maailmavalitseja". Paralleelselt Vene tsaarid (Caesar) 3. Rooma idee. Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Karl V impeerium. Hispaania vallutused Ameerikas. 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti. * Religiooni argument: kristianiseerimine * Juriidiline argument. Paavsti "donatsioon": suveräänsus veel okupeerimate Atlandi maade üle. * Barbaarsete tsiviliseerimine. Inimohverdus barbaarne - Mehhiko rahvaste päästmine. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda. Las Casas: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sepulveda: Indiaanlased on pigem loomad kui inimesed
hirmu nimetab Freud kastratsioonihirmuks. Isakuju, millega poeg nüüd samastub, internaliseerima. Miski (Id) Miskis asub kaks inimese peamist tungi elutung ja surmatung. Toimub esmase rahulduse nimel, kiirelt rahuldust saada. Ei oska oma rahuldamisvajadusi edasi lükata, puudub terve mõistus. Mittemoraalne, moraal ei kuulu tema sfääri üldse. Moraaliprintsiibid pole olulised. Freudi järgi on Miski olemas meis kõigis, kogu ülejäänud inimese areng on selle protsessi teatav tsiviliseerimine. Mina ja Ülimina väljakujunemine selle protsessi tähtsamad osad. Kogu Freudi arusaam inimeses toimuvast (seest ja väljast tulenev) konflikt. Kõige olulisem konflikt Mina ja Miski vahel. Freudi mitteteadvuse mõistes oli olulisena kirjas, et mitteteadvuselt tuleb ruumi tagasi võita teadvusele. ,,Seal kus on miski, saan olema mina" (Freudi kui arsti loogika). Mitteteadvuse ilmumine inimese jaoks põhjustab probleeme, võitlus.
Pärast Rooma hävingut paavstivõim ainus universaalne võim 8. saj Karl Suure impeerium Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik Hispaania maailmaimpeerium Karl V valdused Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti juriidiline: paavst Alexander VI donatsioon Hispaania valitsejatele 1493; Tordesillase leping ookeanide/valduste jagamine HispPort religioosne: kristianiseerimine, jumalik mission võita kirikule äsjaavastatud rahvad tsivilisatsiooniline: barbarite tsiviliseerimine, barbaarsete rahvaste päästmine Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed neid tuleb kohelda kui tavalisi alamaid rikkumiste tõttu indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu rahumeelne kolonisatsioon ja kristianiseerimine Sepulveda indiaanlased on pigem loomad kui inimesed barbaarsed kombed, seega loomu poolest orjad hispaanlased loomu poolest isandad
Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopiliseise loomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku. Näiteks just alates romantismist hakkas laiema üldsuseni jõudma arusaam, et Ameerika, Aafrika ja Aasia loodusrahvaste orjastamine ja koloniseerimine oli jõhker vägivald, mitte aga endastmõistetav ja hädavajalik "metslaste tsiviliseerimine". Rõhutas fantaasiat ja tundeelamust. Iseloomulikud on mineviku- (või eksootika-) ja loodusihalus ning kangelaskultus. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Klassistsism oli ratsionaalne, stiilipuhas, konservatiivne, rangete paikapandud reeglitega, plaanipärane. Realism oli ratsionaalne, ajas ja kohas viibiv, kohati ,,pealiskaudne" võrreldes romantismi hingelise sügavusega. Maailm on selline nagu näeme
Romantikule oli see aeg ja koht, kus viibib, halvim võimalus. Romantikute pessimism (põgenemine muinasaega, loodusesse) oli protesti väljendus. Rõhutati tunnete ja instinktide tähtsust. Maailm on müsteerium, mida mõistus haarata ei suuda. Ainult kunstniku intuitsioonile võib midagi olulist avaneda. Hakkas laienema arusaam, et Ameerika, Aafrika , Aasia loodusrahvaste orjastamine ja koloniseerimine oli jõhker vägivald, mitte ,,metslaste tsiviliseerimine". Looduse ja loomulikkuse ihalus kujunes üleüldiseks kultuseks. Rõhutati inimese individuaalsust ja subjektiivset kogemust. Huvi rahvakultuuri, paganliku mütoloogia, keskaja müstika vastu ja looduse vastu. Rahvast vastandati aristokraatiale. Romantikute ajaloo huvi taustal tekkis ajaloolise romaani zanr. Romantikud elasid kaasa Suurele Prantsuse revolutsioonile, Napoleonis nähti tihti Euroopa valitsejat. Kuid lõpuks sugenes loomingusse maailmavalu, pessimism ja skepsis, sest
3. Rooma idee. Pärast Rooma hävingut oli ainsaks universaalseks võimuks paavstivõim. Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Karl V impeerium. Hispaania vallutused Ameerikas. 3) Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti - Religiooni argument: kristianiseerimine. Kristliku misjoni vajadus. - Juriidiline argument: Paavsti ,,donatsioon" Ferdinandile ja Isabellale: suveräänsus veel okupeerimata Atlandi maade üle. - Tsivilisatsiooni argument: Barbaarsete tsiviliseerimine. Inimohverdus barbaarne Mehhiko rahvaste päästmine. Tsiviliseerimisprotsess: abielukombed (polügaamia), mehed sunniti kandma pükse. 4) Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu
`keisririik' (impeerium). 16.saj Hispaania vallutused Ameerikas uus tõeline maailmaimpeerium. Karl V impeerium - Karl V ühendas Hispaania ja Saksa-Rooma valdused. Cortés 1519-21 vallutas Mehhiko, Pizarro 1524-32 Peruu (Lope de Aguirre loo taust) 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti. * Religiooni argument: kristianiseerimine * Juriidiline argument. Paavsti "donatsioon": suveräänsus veel okupeerimate Atlandi maade üle. * Barbaarsete tsiviliseerimine. Inimohverdus: barbaarne türannia. Mehhiko rahvaste päästmine. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda. Las Casas: Indiaanlased on täisväärtuslikud inimesed (mitte loomad) ning neid tuleb kohelda kui tavalisi Kastiilia alamaid (tunnistas juriidilist argumenti). Rikkumiste tõttu on indiaanlastel põhjus õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee.
· 1493 bulla: "donatsiooni eesmärgiks" kristliku misjoni vajadus · Kontekst: 1492 reconquista lõpp. Hispaanias lai reformiliikumine, milleniarism. Reconquista kui kogu maailma kristianiseerimise avalöök. Kolumbus: globaalne messianistlik missioon. 1493 reisil mungad · Cortés: Kastiilia jumalik missioon võita kirikule äsjaavastatud rahvad III. tsivilisatsiooni argument · Barbaarsus -> tsiviliseerimine · Inimohverdus: barbaarne türannia. Mehhiko rahvaste päästmine · Cortés apelleeris mitte ainult ahnusele, vaid ka religioossele kohusetundele · Tsiviliseerimisprotsess. Moraal. Abielukombed (polügaamia). Riietus: mehed sunniti kandma pükse 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas oli nn ,,indiaanlaste apostel". Tema argument oli: Indiaanlased on
• networking, more expensive functions in international • production chain. • Sustainable development -> interconnection between economic, social, cultural and enviromental elements of development • • Arengu-uuringud ja arenguhindamine 9. Arenguabi • Arenguabi. Vaidlused sisu, mahu ja ideoloogia üle. 19 sajandi tsiviliseerimine vs kohaliku võimekuse arendamine • Regulaarsed ülevaated eesmärkide täitmisest. Vt: http://unstats.un.org/unsd/mdg/Default.aspx • Edulood: vaesuse vähenemine (1990 elas alla 1 USD päevas 1,8 mlrd inimest, 2005 – 1,4 mlrd inimest – tänu Hiinale!). Algkoolis 1991 80% lapsi, 2005 – 88% maailma lastest. Nihe soolises võrdõiguslikkuses – haridus! • Murekohad: AIDS, vesi, sanitaartingimused, noorte tööpuudus. Jätkuvalt suured regionaalsed erinevused. Aafrika?!
Praegune süsteem: Vestfaali süsteem, varasemad on teistsugused 4) Muutujate seoste võrgustik. Osised/elemendid: (pikk loetelu) 1) Riigid või mitteriigid 2) Süsteemipiirid – igal süsteemil on olemas mingisugused piirid (sest on mitu süsteemi) 3) Funktsioonid – räägitakse rohkem kui eesmärkidest – igal osisel oli süsteemis funktsioon //nt koloniaalsüsteem: funktsioon = imperialism, ühe ekspluateerimine teise kasuks, teiste riikide tsiviliseerimine 4) Stabiilsus – peaks olema, aga on ka ebastabiilsus 5) Hierarhia – süsteemid võivad olla hierarhilised (vastuolu isejuhtivusega) 6) Avatus või suletus – avatud süsteem – vastuolu piiride ja eristatavusega 7) Allsüsteemide olemasolu (~ hierarhia) 8) Hulk – oluline/ebaoluline? hulk määrab ära süsteemi mingisuguse karakteri. //nt riikide arv süsteemis Konkreetsemad süsteemikäsitlused Riik
oli vaja tagajat ja kehtestati riiklik sunnivõim. Ühiskondlikul nõusolekul ja hüvangul põhinev võim. Ühel siis omand tekib leppe käigus, teisel kohe olemas. Kolmas tegelane prantslane Jean-Jacques Rousseau (28. juuni 1712 Genf, Sveits 2. juuli 1778 Ermenonville, Prantsusmaa). 19 saj teisel poolel kirjutas, et looduslikus olukorras polnud varandust, polnud omandit jne ehk inimesed rikkumatta. Neil teatud omased tunnused - hool enese eest, kaastunne jne ehk kõik positiivsed tunnused. Tsiviliseerimine ehk siis tugevamad allutasid paljud oma võimule ja seega siis tsivilisatsioon põhineb vägivallal, mille läbi nii alamad kui ka kõrgemad klassid kaotasid oma vabadused. Valitsevad klassid muutusid läbi valitsemise tetud nõuete ja normide orjadeks. Kujunes välja moraal ehk teatud kriitiline mõtlemine, mis lõi eeldused tulevikus olukorda parandada. Tulevikus tuleb sõlmida lepe, mis olukorda parandab ehk otsene demokraatia. Näited tema arvates olemas nt Sparta.
Maailma ajalugu alates Aadamast, paavsti kingitus. Loeti ette Mehhiko vallutamisel. Religiooni argument: Kristianiseerimine. 1493 bulla: "donatsiooni" eesmärgiks kristliku misjoni vajadus. Kontekst: 1492 reconquista lõpp. Hispaanias lai reformiliikumine, milleniarism. Kolumbus: globaalne messianistlik missioon. 1493 reisil mungad. Cortés: Kastiilia jumalik missioon võita kirikule äsjaavastatud rahvad. Tsivilisatsiooni argument: Barbaarsus -> tsiviliseerimine. Inimohverdus: barbaarne türannia. Mehhiko rahvaste päästmine. Cortés apelleeris mitte ainult ahnusele, vaid ka religioossele kohusetundele. Tsiviliseerimisprotsess. Moraal. Abielukombed. Riietus. 4. Kas barbarite alistamine on õigustatud? Las Casas versus Sepulveda Las Casas: EI 300 aastat kanoonilist õigust. Paavst Innocentius IV 1243-54: paganlus pole piisav argument vägivaldseks alistamiseks. Munk Bartolomé de las Casas (1484-1566), "Indiaanlaste apostel". 1542
Suurendati makse mõisatele, selle kaudu raskenes ka talupoegade olukord. KIRIK JA RELIGIOON EESTI ALAL Rootsi ajal levis luterlus. Uue usundi juurutamine oli lünklik ja katkendlik, kuna Rootsi oli sõjas. Luterlik kirik oli Rootsis riigikirik, seega luterlus riigiusk. Riik toetas luteri kirikut. Ortodoksne luterlus luteriusu põhimõtetest hoiti äärmiselt täpselt kinni ja igasugust kõrvalekaldumist tauniti. Luteri usu põhimõtteks ja olulisemaks ülesandeks oli harimine ja tsiviliseerimine usu kaudu. Usku püüti igati rahvani viia. Oluline oli viia usk inimesteni nende endi keeles. Usuelu püüti siin korraldada võimalikult hästi, kuid põrgati vastu aadlike vastuseisule. Aadlikud polnud kiriku suuremast initsiatiivist ja lisaväljaminekutest huvitatud. Aadlil olid ideoloogilised põhjused vastuseisuks. Rahvaläheduse saavutamiseks oli tarvis, et kirikuõpetajad pidid vabalt valdama eesti keelt. Superintendent kontrollis, kas kirik on ikka piisavalt hästi ette korraldatud
Baltisaksa historigraafias on ordut ülistatud - pigem juhtpositsioonil olid vaimulikud ja see, mida mõõgavendade ordu tegi, vastavalt oma võimu kasvule sai endale suurema võimu kui Mõõgavendade Ordu rajaja seda ette nägi. Et selline konflikt oli, saame teada säilinud paavstlikest kirjadest - konflikt Alberti ja Deodrichi vahel. Käsitledes 13. saj sündmusi tuleks lahti saada 19. saj/20. saj natsionatsistlikust ajalookirjutise positsioonist - see polnud barbarite tsiviliseerimine, see polnud Saksa ruumi laiendamisega. Täpselt niisamuti nagu ei olnud eestlaste võitlust sakslaste vastu. Dünastilised sidemed palju olulisemad kui etnilised sidemed tollases aadli maailmas, nii on Taani kuninga poolel sõdimas etnilised sakslased, kes on läänisidemete järgi seotud Taani kuningaga. Valekujutelm, nagu tegu oleks olnud spetsiifilise Saksa asjaga, siis Henriku kroonikas on esile tõstetud Riia roll, mille kõrval Taani ja Rootsi jäävad kõrvale. Ajalookirjanduses on
Samas oli vaenulik haritlaste vastu, põletas raamatuid. Rahva rõhumine – ülestõusud. 206 tuli võimule Hani dünastia (talurahvaülestõus tagajärjel). Tekkis Hani riik – esimene suuremat osa tänapäeva Hiinat hõlmav hiigelimpeerium. Hani dünastia võttis üle Qini riigi, kuid muutis selle range süsteemi leebemaks, konfutsianism kujune riiklikuks ideoloogiaks. Siiditee, Hiina müür. Keisri võimu alune ala laines pidevalt. Barbarite tsiviliseerimine (hiinastamine). Jagatakse kaheks perioodiks: Lääne-Hani riik 206 eKr – 25 pKr ja Ida-Hani riik 25- 220 pKr. 5. Vana- Pärsia ehk Ahhemeniidide impeerium II aastatuhandel ekr toimus meedlaste ja pärslaste (aarialaste) sissetung Pärsia (Iraani) aladele. I aastatuhande esimesel poolel tekkisid esimesed riigid. Juhtivaks usundiks kujunes Zoroastrism. Meedialaste kuninga Kyaxarese ajal kujunes välja Meedia suurriik (625 – 585).
· Kontekst: 1492 reconquista lõpp Hispaania vallutati mauride käest tagasi. Hispaanias lai reformiliikumine, milleniarism. Kolumbus: globaalne messianistlik missioon. 1493 reisil olid kaasas ka mungad, kes pidid kristlust maailmas laiemalt levitama · Cortés: Kastiilia jumalik missioon võita kirikule äsjaavastatud rahvad Ameerika vallutus: tsivilisatsiooni argument · Barbaarsus tsiviliseerimine · Inimohverdus: barbaarne türannia. Mehhiko rahvaste päästmine · Cortés apelleeris mitte ainult ahnusele, vaid ka religioossele kohusetundele · Tsiviliseerimisprotsess. Moraal. Abielukombed. Riietus. Hispaania impeeriumi ideoloogilised probleemid · 2 laadi ideoloogilised probleemid: · kas paganate ja barbarite vägivaldne alistamine on õigustatud? Kas indiaanlaste endi valitsejad on legitiimsed valitsejad?
annaabi.ee 
