Kõrboja Anna (1937) Kleopatra (1955) Tammsaare Mari kolmes ,,Vargamäe" lavastuses Nimiosad ,,Juudit" (1960) ,,Ema Courage ja tema lapsed" (1962) ,,Polkovniku lesk" (1966) Filmograafia Aasta Filmi pealkiri Liik Filmitegija Näitleja 1983 "Lurich " Mängufilm Berglundi ema 1959 "Kutsumata külalised " Mängufilm Hilda ema 1956 "Tagahoovis " Mängufilm Säinas 1947 "Elu tsitadellis " Mängufilm Eva Miilias, tema naine 1937 "Draamastuudio nukuteater Filmikroonika esitab O. Lutsu "Nukitsamehe"" Kusti Tunnustused 1952- Eesti NSV teeneline kunstnik 1956- Eesti NSV rahvakunstnik 1966- NSV Liidu rahvakunstnik 1979-1984- Liina Reimani mälestussõrmuse hoidja
lapsed"(1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts. 1947 saadeti Eestisse Viinis sündinud ning Berliini ja New Yorgi kaudu 1930-ndatel Venemaale tulnud juudi päritolu rezissöör Herbert Rappaport. Riigitruu professionaalse kineastina oli tema ülesandeks näidata, kuidas tuleb teha ideoloogiliselt õigeid filme. Esimese Nõukogude Eesti mängufilmina lavastaski Rappaport poliitilise salongidraama Eesti intelligentsi ümberkasvamisest nõukogudemeelseks "Elu tsitadellis" http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=d8yzMvTcrvc#! Eesti tuntumad filmimuusika kirjutajad: Uno Naissaar, kes on kirjutanud muusika filmidele:´´Viimane reliikvia´´,´´Kunksmoor ja kapten Trumm´´ Veljo Tormis: ´´Libahunt´´,´´Kevade´´, ´´Suvi´´ http://www.youtube.com/watch?v=fYHVKvHhGlU Fimimuusika mulle: Olen vaadanud paari tummfilmi (´´Noor pensionärr´´) ja neist on ikka päris raske aru saada, seega
• "Kolme vaeva tee" (1930) • "Reamees Mattias" (1935) • "Andruksonide suguvõsa" • "Üksiklased" (1935) (1931–1934) • "Esimesed meheteod" • "Vana kaardivägi" (1935) (1936) • "Metsalise rada" (1936) • "Mälestusi laulvast • "Uus inimene" (1938) kuldnokast" (1939) • "Igavesed eestlased" (1937–1940) TEOSED Näidendid Lühiproosakogud • "Viirastused" (1939) • "Elu tsitadellis" (1946) • "Tules ja veres" (1942, • "Võitlus rindejooneta" (1947) Moskva) • "Rooste" (1948) • "Hiiglaste tee" (1944, • "Kaks leeri" (1948) Leningrad) • "Meie elu" (1949) • "Sadam udu taga" (1945) • "Öö ja päeva piiril" (1950) • "Aovalgus" (1946) • "Šaakalid" (1952) • "Tulikuum päev" (1949)
Tallinna "Gloria Palace", praegune Vene Draamateater. Esimene kodumaine heliga mängufilm, ühtlasi ka muusikafilm, oli "Päikese lapsed" (1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts. Film helindati Soomes. "Eesti Kultuurfilm" sai helifilmi tegemiseks vajalikud seadmed kätte 1937. aasta suvel. 1947 a. hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis aastast 1963 saab nimeks "Tallinnfilm" ning samuti valmib esimene sõjajärgne eesti mängufilm "Elu tsitadellis". 1951a. valmib ,,Lenfilmi" baasil esimene eesti värviline mängufilm "Valgus Koordis" Hans Leberechti romaani põhjal, peaosas Georg Ots. Eesti filmil oli oma publik 1960.-1980. aastail. Tollase mängufilmi 300.000 vaatajat kinos on tänavuseks kahanenud 5000-15.000-ni.1997. aastal käis Eesti filmivaataja kinos 0,7 korda. 90-tel linastunud Eesti filmid on enamasti olnud väga haledad võrreldes Nõukogudeajal vändatud filmidega.
Märska ● Kino teadmiste laiendamiseks 1930. Eesti ● Eesti esimene helifilm „Kuldämblik“ ● Esimene rahvusvaheline projekt „Kire lained“ , „Päikese lapsed“ (1932) ● Esimene animafilm „Kutsu-Juku seiklusi“ 1931 ● 1930. kinos esimene värvifilm „Hulkurite kuningas“ ● http://uudised.err.ee/index.php?06220479 1940. Eesti ● STUUDIOD ● „Kinokroonika Eesti stuudio“ , „Lenfilm“ ● „Elu tsitadellis“, 1947, esimene sõjajärgne eesti näitlejatega mängufilm, esilinastus kinos „Oktoober“ 1950. Eesti ● Mängufilm „Valgus Koordis“ 1951, esimene värvifilm, peaosas Georg Ots ● Kontsertfilm „Kui saabub õhtu“ 1955 ● 1957. moodustati nukufilmigrupp ● Esimene nukufilm „Peetrikese unenägu“
Cinema in Estonia The story of moving pictures 1896 First cinema 1906 Estonian's first film-maker Johannes Pääsuke Johannes Pääsuke - Born 30 March 1892 - Estonian photographer and filmmaker - Founded his studio Estonia-Film - 40 films in his career - ,,Karujaht Pärnumaal" (1914) - Died in a train accident in 1918 Estonian films Films which have enjoyed popularity during The post-war period. - ,,Elu tsitadellis" (Life in the Citadel) was released in 1947 - ,,Hullumeelsus" (Lunacy) - ,,Nipernaadi" (Happy-Go-Lucky) by Kaljo Kiisk - ,,Naerata ometi" (Do Smile, Please) by Leida Laius and Arvo Iho Estonian films ,,Viimne reliikvia" (The Last Relic) by Grigori Kromanov - The film was released in 1969. - The best-known Estonian film. - Has screened in over 60 countries. - Sold 45 million tickets (772k) Estonian documentaries
· 1956 tihenesid sidemed mujal maailmas kultuuris toimuvaga · 1957 Loomingu raamatukogu · Sarjad ,,Suuri sõnameistreid" ja ,,XX sajandi luule" · Kafka, Hesse, Hemingway, Salinger jpt · Sotsiaalne realism- möödutundeta ilusamine, kohustuslik optimism, vastuolude varjamine, utoopilise helge tuleviku kujutamine · Eesti kirjandus väljasuremise äärel · Aadu Hint ,,Tuuline rand" · Hans LEberecht ,,Valgus koordis" · August Jakobson ,,Elu tsitadellis"- ainus sõjajärgne näidend · Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad"- paguluses · Nostalgiaromaanid Ristikivi ,,Hingede öö" ja Gert Helbemäe Eesti kirjandus 1960ndail · Hipid, kosmoselennud, teadusrev, nn sulaaeg, nooruse väärtustamine, · Uus põlvkond, kes uskus parema tuleviku ning vabaduse võimalikkusesse · Tõlgete ja otsekontaktide kaudu suheldi muu maailmaga · Siseemigrandid Uku MASING, Artur ALLIKSAAR,
lahkuda ning siirdusid üle Rootsi Brasiiliasse, kus Theodor Luts jätkas tööd mängufilmi operaatorina. Koos Aksellaga tegid nad ka mitmeid dokumentaal- ja reklaamfilme. • Film helindati soomes “Eesti Kultuurifilm” sai helifilmi tegemiseks vajalikud seadmed kätte 1937. aasta suvel. • 1947.a hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis aastast 1963 saab nimeks “Tallinnfilm” ning samuti valmib esimene sõjajärgne eesti mängufilm “Elu tsitadellis”.1951.a valmib Lenfilm baasil esimene eesti värviline film “Valgus Koordis” Hans Leberechti roomani põhjal, peaosas Georg Ots. • Georg Ots sündis 21. märts 1920.a Petrograd –suri 5. september 1975.a Tallinn) oli eesti laulja. Georg Ots ema oli Lydia Ots ja isa Karl Ots ning Georgil oli ka õde Maret. • Eesti filmil oli oma publik 1960-1980 aastail. 90-tel linastanud Eesti filmid on enamasti olnu väga haledad võrreldes Nõukogudeajal vändatud filmidega.
· Ajakriitika · realistlik kirjutamisviis · Külakomöödia · Ajaloolise draama 1940.-1950ndad · 1940ndail pälvis draama kirjandusliikidest enim tunnustust · 1950ndail hääbus komöödia, asemele satiiriline draama · Teatris toimus sel ajal suur ümberehitus, alles jäi 5 eestikeelset sõnalavastusteatrit Põhiteemad 1. sõjasündmused ja nõukogude ühiskonna ja inimese üleolek läänemaailmast (August Jakobson ,,Elu tsitadellis") 2. kolhooside loomine, millega püüti maaelu ümber korraldada (Hans Leberecht ,,Valgus Koordis") 3. läänemaailma pahelisus (A. Jakobsoni ,,Saakalid"). Valgus Koordis Sulaaeg draamas 1956-1965 · Tsensuur taandus · Oodati kaasaja elu tõetruud peegeldust ja usutavaid tegelasi. · Juhan Smuul, Ardi Liives ja Egon Rannet · 1960ndate lõpus toimus teatrikunstis murrang · mäng, müüt, rituaal · nn metafoorne draama · Paul-Eerik Rummo ,,Tuhkatriinumäng"
… • Kirjutanud romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja näidendeid. • Tuntuks sai naturalismimõjulise romaaniga "Vaeste patuste alev„ • Pärast sõda kirjutas peamiselt näidendeid. • Romaanid: „Vaeste-Patuste alev“, „Tuhkur hobune“, „Kolme vaeva tee“ jpm • Novellid: „Kotkapoeg“, „Reisijad lõppjaamas“, „Reamees Mattias“ jpm • Näidendid: „Viirastused“, „Elu tsitadellis“, „Võitlus rindejooneta“ jpm Betti Alver (1906-1989) • Kodanikunimega Elisabet Lepik • Õppis Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis • Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga, hiljem abiellus kirjandusteadlase Mart Lepikuga. • Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. • Kuulus rühmitusse Arbujad • Omanimeline muuseum Jõgeval … • Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga „Liivi Deevidiivi“
• Valiti 1939 Eesti Kirjanikkude Liidu esimeheks • Oli Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu organiseerimistoimkonna esimees • Kirjutanud romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja näidendeid • Tuntuks sai naturalismimõjulise romaaniga "Vaeste patuste alev„ • Looming: romaanid Vaeste-Patuste alev" (1927), "Metsalise rada" (1936) jt.; novellikogud "Joonatan Hingemaa eksirännakud" (1930), "Üksiklased" (1935) jt.; näidendid "Elu tsitadellis" (1946), "Kaks leeri" (1948) jt. • Tunnustused: Eesti NSV teeneline kirjanik (1945), Eesti NSV rahvakirjanik (1947) Betti Alver (1906-1989) • On kandnud nimesid ka Elisabet Talviken ja Elisabet Lepik • Oli eesti luuletaja, kes sündis Jõgeval • Debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi„ • Teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel • Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanike Liidu liige • Looming: Kümme luuletust
funktsionalism ja konstruktivism. Ehitati haridus- ja tervihoiuhooned ning administratiivhooned ja elamurajoone (Mustamäe elamurajoon, Tallinna kultuurikeskus, "Estonia" teatri hoone jt). Kokkuvõtteks võib öelda, et koos ajalooliste muudatustega parralleelselt transformeeris ka meie kodumaa arhitektuur. [4] Filmindus 1947 a. hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis aastast 1963 saab nimeks "Tallinnfilm" ning samuti valmib esimene sõjajärgne eesti mängufilm "Elu tsitadellis". 1951a. valmib "Lenfilmi" baasil esimene eesti värviline mängufilm "Valgus Koordis" Hans Leberechti romaani põhjal, peaosas Georg Ots. Eesti filmil oli oma publik 1960.-1980. aastail. Tollase mängufilmi 300.000 vaatajat kinos on tänavuseks kahanenud 5000-15.000-ni.1997. aastal käis Eesti filmivaataja kinos 0,7 korda. 90-tel linastunud Eesti filmid on enamasti olnud väga haledad võrreldes Nõukogudeajal vändatud filmidega
- N. Berdjajev "Vene kommunismi lätted ja tähendus" (Akadeemia 1989-1990) - J. Undusk "Stalinismi maagilised ja müstilised märgid" ("Maagiline ja müstiline keel") Soovituslik kirjandus: - G. Grass "Seitse teesi demokraatliku sotsialismi kohta" (Akadeemia 1990 4) - Nigol Andresen "Eesti kirjandus revolutsiooni, kodusõja ja sõjajärgse kriisi aastail" - Ilmar Laaban "Formalism kirjanduses kui sotsialistliku realismi vaenlane" - P. Pavlenko "Õnn" - A. Jakobson "Elu tsitadellis" - Ilf ja Petrov "12 tooli" - M. Bulgakov "Saatuslikud munad"/"Koera süda" Nõukogude kultuur on väga mitmekihiline ja keeruline uurimisteema. Ajaliselt ja ruumiliselt oli see väga konkreetselt isoleeritud. See on väga müüdiline, nimed on seal väga olulised (palju asju nimetati ümber, kõikvõimalikke asju nimetati, valitses pärisnimelisus). Kujunesid oma pühakud ja kangelased. Nõukogude
Tuntuks sai naturalismimõjulise romaaniga ,,Vaeste patuste alev". Kohati venitatud romaanidest on kunstiliselt tihedamad novellid. Pärast sõda kirjutas peamiselt näidendeid, mis kajastavad ühiskonna võitlust kindlalt klassipositsioonilt. Tema näidendeid mängiti kogu NSV Liidus. Romaanid: ,,Vaeste patuste alev", ,,Kolme vaeva tee", ,,Vana kaardivägi" jne. Novellikogud: ,,Reamees Mattias", ,,Kotkapoeg", ,,Üksildased", ,,Reisijad lõppjaamas". Näidendid: ,,Elu tsitadellis", ,,Võitlus rindejooneta", ,,Kaks leeri", ,,Meie elu", ,,Vana tamm"
Nõukogulik juhtimisstruktuur ja konrollimehhanismid: Üleliidulised ja vabariiklikud üksused. Parteiline juhtimine. Viisaastakud ja plaanimajandus. Tsensuur ja kontroll Glavlit, KGB ja selle eelkäijad. Teater kui ideoloogiatöö asutus. Repertuaaris nõukogude sõja-ainelised jm propagandistliku suunaga näidendid (K. Simonov ,,Vene inimesed", N. Pogodin ,,Kremli kellad".), eesti autoritest August Jakobsoni nn dramaatilised jutustused ,,Elu tsitadellis", ,,Kaks leeri", ,,Võitlus rindejooneta". 1946 üleliiduline parteiotsus ,,Draamateatrite repertuaarist ja selle parandamise abinõudest" (tauniti nõukogude kaasajanäidendite vähest lavastamist, ühtlasi kritiseeriti autoreid, kes ei suuda oma näidendites anda tegelikkusest ,,õiget pilti" (nii, nagu riiklikult soovitatud). Majanduslikud ümberkorraldused teatrite töös: 1948 viidi teatrid isemajandamisele. Paljudes teatrites kaotati dotatsioonid üldse ära. Saalid jäid tühjaks
· Kunst o Viiralt, Kristjan Raud, Amandus Adamson, Pallase tegutsemine, Vabbe ja Mägi õpetasid · Helikunsti ringid, heliloojate tegevus (H. Eller, A. Kapp, M. Saar, C. Kreek) · Kutselised teatrid ja asjaarmastajate näitetrupid · Spordiseltside teke (Palusalu, Paul Keres) võidud olümpiamängudelt · 1926 Eesti Raadio · 1955. a Eesti TV, 57 AK, 70 värviTV · 1947 Elu tsitadellis, 49 Valgus koordis · eesti keel kujunes kultuurikeeeleks, arenes terminoloogia · eestikeelse trükisõna massiline väljaandmine · vähemusrahvastele kultuuriautonoomia andmine · uued kultuurikanalid (raadio, film, fotoaparaat, grammofon) · rahva aktiivne osavõtt kultuurielust, kultuuri tegemise ja kultuuri tarbimise tasakaalustatus Nõukogude aeg · Suur osa intelligentsist, poliitikutest ja tavainimestest põgenes Eestist o paguluskultuur
Kunst o Viiralt, Kristjan Raud, Amandus Adamson, Pallase tegutsemine, Vabbe ja Mägi õpetasid Helikunsti ringid, heliloojate tegevus (H. Eller, A. Kapp, M. Saar, C. Kreek) Kutselised teatrid ja asjaarmastajate näitetrupid Spordiseltside teke (Palusalu, Paul Keres) – võidud olümpiamängudelt 1926 – Eesti Raadio 1955. a Eesti TV, 57 AK, 70 – värviTV 1947 – Elu tsitadellis, 49 – Valgus koordis eesti keel kujunes kultuurikeeeleks, arenes terminoloogia eestikeelse trükisõna massiline väljaandmine vähemusrahvastele kultuuriautonoomia andmine uued kultuurikanalid (raadio, film, fotoaparaat, grammofon) rahva aktiivne osavõtt kultuurielust, kultuuri tegemise ja kultuuri tarbimise tasakaalustatus Nõukogude aeg Suur osa intelligentsist, poliitikutest ja tavainimestest põgenes Eestist
Laulupeod 1947.a. laulupidu, 1950.a. üldlaulupidu. RAM asutas G.Ernesaks. Eino Tamberg: noorte sümfoonia rajaja. Veljo Tormis, Arvo Pärt, Villem Kapp ja Artur Kapp. Kergemuusika: Ruja, Rein Rannap, Laine, Apelsin, Rütmikud, Virmalised, Heli Lääts, Georg Ots, Tviks, Singer Vinger, Artur Rinne, Gunnar Kraps, Tõnis Mägi, Anne Veski, Jaak Joala. Teater 1944.a. esimene ballett ,,Kratt" E.Tubin, ,,Elu tsitadellis". Vanemuine, Ugala, Estonia, Endla, Draamateater, Linnateater, Nukuteater. Lavakunsti kateeder: juhiks oli Panso. Näitlejad: Kaljo Kiisk, Helle Kull, Peeter Urbla, Sulev Nõmmik, Tõnu Aav, Mikk Mikiver, Kaarin Raid, Ita Ever, Eino Baskin. Tõe ja Õiguse erinevad dramatiseeringud, palju harrastusteatreid. Enn ja Mati Klooren. ,,Libahunt" Türilt pärit Ene Rämmeld. Sport Kuld: Paul Keres maletaja
lähtuti NSVL Kunstide komitee väljatöötatud temaatikast, selle sisuks oli tööliste, kehtiva reziimi ja juhi ülistamine. Täitmist tuli loomulikult kontrollida. Tegeleti ideoloogilise kasvatustööga. Keskseks tegelaseks kirjanduses, kunstis, kinolinal ja teatris sai Jossif Stalin. Ajakirjandus rääkis ilmselt seda, mida partei tahtis. Kultuurilooming 1944-1953 Võimudega Läksid esialgu kaasa järgnevad kirjanikud ja luuletajad: Juhan Smuul ("Poeem Stalinile"), August Jakobson ("Elu tsitadellis"), Hans Lebrecht ("Valgus Koordis"), Mart Raud, Johannes Semper. Võimudele sobival moel, kuid mitte kaasa minevana kirjutasid Oskar Luts, Mait Metsanurk ja Hugo Raudsepp Dekadentideks kuulutati Betti Alver, Kersti Merilaas ja August Sang. Tuglas sai halvakspanu ja mõnituste osaliseks. Sõja ning repressioonide käigus hukkusid Evald Tammlaan ja Jüri Parijõgi. Siberis suri Heiti Talvik. 11
Inimesekujutuses taandati indiviid sotsiaalsete suhete subjektiks, määravaks tunnuseks klassipäritolu, millest tuletati tegelase kõik omadused, välimusest saatuseni. Sisu ja vormi viis tasakaalust välja esimese absolutiseerimine, millest omakorda tulenes teise devalvatsioon. Teema pidi olema "vajalik" ning aktuaalne. Sotsialistlik realism välistab erinevuse eripära, ühetaolisus. Draama. August Jakobson "Elu tsitadellis". Näitekirjandus eeskujuandvalt aktuaalne. Näidentide poeetika eepilise ilmega. Ibsenliku perekonnadraama ja marksistliku ideoloogia amalgaam. Üritatud tabada ibseni realitlike draamade sümboolikat ja psühholoogilist pinget. Proosa. Valitseb ebamäärane tekstitüüp, mida nimetatakse jutustuseks. Nõukoguliku zanrina hakati juurutama olukirjeldust, mis loovib ebakindlalt faktoloogia ja seda siluva ideoloogia vahel ega osutu elujõuliseks. Hans Leberecht "Valgus Koordis"
lugejaskond, kes lugesid kirjandusest välja varjatud tähenduste ja metafooride kaudu väljendatud rahvuslikke ja filosoofilisi sõnumeid." (VEI- DEMANN) Üks neid väheseid, kes uues süsteemis harjale tõusis, oli kahekordne (1947,1948) Stalini preemia laureaat August Jakobson, kes valiti 1950. aastal taas Kirjanike Liidu etteotsa ja kelle juba vabariigi aegadel omandatud vasakpoolsus paindus nõtkelt nõukogude korrale sobivate näidendite ("Elu tsitadellis" 1946) ja novellide kirjutamiseks. Jakobsonile andis positsiooni ja tuge kuulumine Eesti NSV Ülemnõukogusse ning 1950. aastatel selle presiidiumi etteotsa. Kiiresti kindlustas oma positsiooni ka Juhan Smuul. Ta alustas Stalini vaimus ("Karm noorus", 1946) ja pühendas 1949. aastal diktaatorile luulekogu ("Poeem Stalinile"). Õiged hoiakud andsid tulemuse: Smuul sai Stalini ja hiljem ka Lenini preemia, oli aastatel 1953-1971 Kirjanike Liidu esimees ja partei keskkomitee liige.
1950. aastate algul muutus sotsialistliku leedi”. 1970. ja 1980. aastail tegi “Estonias” realismi nõue eriti jäigaks. Poliitiliselt laitma suurejoonelisi ooperiklassika lavastusi Arne tuid näidendeid õppisid kirjutama August Ja Mikk. 1980. aastal esietendus “Vanemuises” aga kobson (“Elu tsitadellis” jt.), Aadu Hint ja Jo Eesti esimene rokkooper (Raimo Kangro hannes Semper. 1950ndate teisel poolel surutis Andres Valkoneni “Põhjaneitsi”). Balletti kandis nõrgenes, Moskvas Stanislavski õpilaste juures 1940. ja 1950. aastail eeskätt Ida Urbeli lavastajakoolituse saanud Voldemar Panso lavastajategevus. 1960ndaist alates olid juhtimisel alustas 1957
Arhidektuuris on olemas ka suur klassitsistlik komponent. Kui vaadata aga kirjandust, siis kirjanduses klassitsistlik normide rangus on olemas, aga on ka muid jooni. Eriti luule puhul me näeme ka vanaaegse romantika/romantismi mõjusid. Luule puhul võiks öelda isegi, et luulestiil muutub koidulapärasemaks. Draama Draamas on teatav suhteline tõus. Ta tõuseb seetõttu esiplaanile, et proosa ja luule kukuvad tagaplaanile. August Jakobson · 1946 Elu tsitadellis Jakobsonil on teatav professionaalne kirjutamisoskus olemas. Ta taipab draamateose struktuuri ja oskab ka ideoloogiaga selle üle valada. Professionaalses mõttes on tegemist silmapaistva teosega. Suurem osa tolleaegseid tekste pole nii osavalt kirjutatud. Näidendis on üheks keskseks tegelaseks vanade keelte professor, kes püüab poliitikast kõrvale kalduda ja elab oma tsitadellis. Võib arvata, et mingiks prototüübiks on Tuglas. Selle alusel
tekste ilmub tunduvalt vähem, kui varem. 1940ndatel ja 1950ndatel ilmus paguluses eestikeelseid raamatuid rohkem kui kodumaal. Eriti halba olukorda arvulises mõttes sattus proosa, luulet oli rohkem, draamakirjandus oli paremas olukorras. Kirjanduskriitika sai võrreldes varasemaga silmatorkavama rolli juhendatakse, kuidas kirjutada õigeid raamatuid. Nõukogude ajal tegi edukat karjääri - August Jakobson. Juhan Smuul võttis juhtpositsiooni 1950ndate alguses üle. August Jakobson ,,Elu tsitadellis" (1946) sellest tehti ka esimene sõjajärgne film. Jakobsonil oli veel näidendeid, need haakuvad lühiajaliste kampaaniatega: kampaania kahjurluse vastu, süvenes külm sõda ja toimus võitslus Ameerika imperialismiga (,,Saakalid"). Jakobson kogu aeg üsna õigel hetkel taipas, mida kirjutada ja kuidas seda teha. Aadu Hint nagu Jakobson, alustas enne sõda proosa kirjutamisega. Nüüd kirjutas ka mõned näidendid
absolutiseerimine, kust omakorda tulenes vormi devalvatsioon. Loomingu teema pidi olema võimule vajalik ning aktuaalne. Sotsialistlik realism välistab erinevuse eripära – kõik teosed on ühetaolised. Draama oli eeskujuandvalt aktuaalne. Näidendite poeetika sarnanes eepikaga. Eesti draama oli ibsenliku perekonnadraama ja marksistliku ideoloogia amalgaam: üritati tabada Ibseni realistlike draamade sümboolikat ja psühholoogilist pinget. - August Jakobsoni näidend „Elu tsitadellis“ Proosas valitses ebamäärane tekstitüüp – jutustus. Nõukoguliku žanrina hakati juurutama olukirjeldust, vaid pendeldab ebakindlalt faktide ja fakte siluva ideoloogia vahel, mistõttu pole elujõuline. - Proosat iseloomustab Hans Leberechti „Valgus Koordis“ – kuidas Koordi külas jõutakse kolhoosi asutamiseni. Seal on toodud uue ja vana võistluse skeem, mida on täidetud stalinistliku poliitilise sisuga. Koordi talupojad vääravad kurjuse
"Optimistid". Lavale astusid noored lauljad Tõnis Mägi, Ivo Linna. Teater ja kino: Mitmed teatrid suleti (Paides, Võrus, Valgas, Kuressaares). Tallinnas asutati Vene draamateater; "Estonia" draamatrupp ühendati Tallinna Riikliku Draamateatriga, millega "Estonia" muutus muusikateatriks. Teatrile esitati rangeid ideoloogilisi nõudmisi, mis tõi Eesti teatrilavale rohkesti Nõukogude rindevõitlejate ja revolutsiooniliste madruste mehiseid tüüpe. "Elu tsitadellis". 1970. aastail ilmus noori lavastajaid nagu Mati Unt. Kuulsamaid näitlejad Georg Ots, Ita Ever. Sõja järel seati eesti kinokunst Leningradi kinostuudio abiga stalinistlikele rööbastele. "Nõukogude Eesti". "Tallinnfilm", kinostuudio. Oskar Lutsu järgi "Kevade". Kromanovi "Viimne reliikvia". "Laulev rahvas". Eesti televisioon alustas tööd 1955. aastal, 1957. aastal alustas tööd igapäevane saade "Aktuaalne Kaamera".
seotud motiivid on kõige ilmsemad ja selgemad. Tõsised kommunistid eesotsas Smuuliga. Draama kui üldiselt läheb kõikides põhiliikidest halvemaks, siis suhteline olukord on see, et draamal läheb paremini kui proosal ja luulel. Eriti halvasti läheb proosal ja draama olukord on mingis mõttes parem. Harald Peep on oletanud, et kui proosa on kriitilises seisus, siis ka näidendid hakkavad olematuid romaane asendama. August Jakobson "Elu tsitadellis" (1946) kodanlikku apoliitilist hoiakut ründav näidend, aga kunstilises mõttes päris huvitav selle poolest, et ta on hea dramaatilise tundega läbi kirjutatud ja L. Epner on kirjandusloos öelnud, et huvitav sulam ibsenlikkust perekonnadraamast ja markisistlikust ideoloogiast. See tekst saab veel tähtsamaks ka selletõttu, et sellest tehti esimene mängufilm pärast II MS. See paneb alguse Eesti filmikunsti tõusule. Selle perioodi sees on ilmekad lained, mis tekivad kampaaniakäigus.
theatre. The repertoire was widening (stage versions of the novels by Tammsaare and Vilde), attention was paid to the inner problems of a human being as well as mutual relations. August Jakobson became a prominent and prolific dramatist; his plays included topics on the class struggle in pre-war Estonia, the period of collectivisation and the problems of Soviet intellectuals. In his dramas the “negative” characters appear more vigorous than the “positive” ones: Elu tsitadellis (Life in the Citadel, 1946), this work seems to be an alloy of an Ibsen family drama and communist ideology. The first Soviet Estonian films were produced in Leningrad since the Tallinn film industry had been destroyed. Elu tsitadellis (Life in the Citadel, 1947), and Valgus Koordis (Light in the Village of Koordi, 1951) based on a novel by Hans Leberecht were the first ones. Even at this time both films were criticised as exhibiting the new life in a glossed and simplified manner.1
annaabi.ee 
