säilitamiseks ja metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks. Tõlliste vald on Valga maakonna haldusüksus. Piirneb põhjas Hummuli, Õru ja Sangaste vallaga, lõunas Valga linna ja Karula vallaga, idas Võru maakonna Antsla vallaga, edelas Läti Vabariigi Valka piirkonna Valka vallaga. Tõlliste vallas on kaks alevikku. Veel asub Tõllistes suurel hulgal väikeseid külasid. Tõlliste valla kaugus Tallinnast on 231 km. Suurima aleviku Tsirguliina, kaugus maakonna pealinnast Valgast on 11km. Tõlliste valla iseloomulikuks maastikuks on lainjad metsased tasandikud. Valda läbib Väikse Emajõe org, millesse suubub Pedeli ürgorg. Jõeoru madalaimas osas asub Korva luht, endine Sangaste mõisa kuivendatud katseheinamaa, kus kasvab haruldane kobarpea. Maad on valdavalt savised, valla idaosas on kohaliku tähtsusega liivavarusid. Suurimaid vaatamisväärsusi on Palju lahingu mälestussammas. (6 Foto: Paju lahingu mälestussammas
3. elektrienergia transportimine eestis Eesti elektrisüsteem kuulub suurde sünkroonselt töötavasse ühendsüsteemi BRELL, mille moodustavad Eestiga vahelduvvooluliine kaudu ühendatud naaberriigid Läti ja Venemaa ning nende naabrid Leedu ja Valgevene. Venemaaga on Eesti ühendatud kolme 330 kV liiniga -- kaks neist kulgevad Narvast Peterburgi ja Kingiseppa ning kolmas Tartust Pihkvasse. Läti elektrisüsteemiga ühendab meid kaks 330 kV liini -- Tartu-Valmiera ja Tsirguliina-Valmiera. 4. mis ül. on transformaatoritel? Kuidas töötab? transformaator võimaldab muuta alalisvoolu vahelduvvooluks ja vastupidi
PAST TENSES Ats A.Tamm Tsirguliina Secondary School 10.Class Past Simple - Lihtminevik Did + II pv ed We liked went to shop I didn't like to go shop Did we like to go shop? Kasutamine: yesterday, then, when, in 1999 etc, last night, last week, last year Past Continuous Kestev minevik Was/were (=olema minevikus + põhitegusõna + ing I was reading a book I wasn't reading a book Was I reading a book?
KRUIISILAEVAD VICTORIA LUISE´ST QUANTUMINI Kristen Kanep 8. klass Tsirguliina Keskkool TEEMA VALIKU PÕHJENDUS Suur huvi laevade vastu Soov saada tulevikus kruiisilaeva tüürimeheks EESMÄRGID Seletada lahti mõisted kruiisist ja kruiisilaevadest Kirjeldada nelja erinevat kruiisilaeva 100. aasta lõikes Võrrelda kruiisilaevade parameetreid UURIMISMEETOD Uurimismeetodiks oli tekstianalüüs Tekstilise materjali leidsin internetist Kruiisilaevade kohta sain infot
edasisele artiklile · Köita lugeja tähelepanu esimesest lausest · Sõnade arvuks võiks olla 20 või enam sõna olla · Paeluvaks muudavad värvikad detailid · Pikki ametinimetusi ei esitata · Ei kasutata tsitaate ega loetelu · Üldiselt üritada teha lühikesed laused · Noppida sisust midagi erilist välja lead'i panna midagi erilist (nt aktiivseimad olid Tsirguliina noored, kes tantsisid 6 tantsu), tõsta esile keegi Allikate kasutamine · Ole täpne, allika sõnu ei tohi muuta ega moonutada! · Eelista lühikesi, 12 lauselisi tsitaati pikkadele (kirjuta oma sõnadega ümber allika jutt ning pane ainult kõige ägedam lause tsitaadiks, või mida sa tahad, et tema seda ütles, muu jura ära pane jutumärkidesse; tänapäeva meedias ka tehakse seda viga, et terve lõik on tsitaat)
Tsirguliina Keskkool Hanna-Liisa Pärnik-Pernik MAKSEVAHENDID EESTIS LÄBI AEGADE 8.KLASS Tsirguliina 2011 SISUKORD SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. RAHA OLEMUS JA KUJUNEMINE....................................................................................4 1.1. Raha kui maksevahend ja väärtuste mõõt..................................
Tsirguliina Keskkool Referaat Lydia Koidula 2012 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................lk 3 2. Sisu............................................................................................................lk 4 2.1 Elulugu......................................................................................................lk 5 2.2 Looming....................................................................................................lk 6 3. Kokkuvõte.................................................................................................lk 7 4. Lisad..........................................................................................................lk 8 1. SISSEJUHATUS Mina valisin referaadi teemaks Eesti kirjaniku Lydia Koidula. Otsustasin tema kasuks, sest olen lugenud...
Priidu Beier Sündinud 16.10. 1957. Tartus Pseudonüümid: Matti Moguci, Pierre Bezuhhov Lõpetanud Tõrva keskkooli, õppinud TRÜs 1976-1983 ajalugu. Ta on õppinud Õru algkoolis, Tsirguliina Keskkoolis, Riidaja 8-klassilises koolis. Aastal 1976 lõpetas Tõrva Keskkooli, hiljem 1983 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal. Vanemad: Nad olid mõlemad EPA lõpetanud zootehnikud ja töötasid põllumajanduses, ema on ka õpetajana töötanud ja Palamusel paar aastat raamatukogus. Mõlemad olid väga tundelised inimesed, õnneks ema veel elab. Töökäik Aastatel 19841990 oli ta Tartu Kunstimuuseumi kunstipedagoogika sektori juhataja. Ta on toimetanud mitmeid väljaandeid.
TSIRGULIINA KESKKOOL 11. klass Merlika Hüdsi PÄHKLID Referaat 2014 Sissejuhatus Pähklid on head vahepalad, sest on kasulikud, täidavad kõhtu, annavad energiat ning nii vajalikke ja kasulikke rasvaineid. Lisaks on neid kerge taskusse pista ja kaasa võtta, ilma et peaks muretsema riknemise, mahutavuse või muljumise pärast. Pähklite tervislikud omadused teevad neist väga olulise toiduaine, mida kinnitavad ka paljud uuringud. Sisaldades kiudaineid ja kasulikke rasvu, muutuvad nad täiuslikuks südameravimiks, sest vähendavad kahjuliku LDL-kolesterooli hulka kehas. Mõned pähklid on ka väga valgurikkad, ületades selles isegi traditsioonilisi valgupomme linnuliha, kala ja loomaliha. Vitamiinide ja mineraalide osas o...
organismide kohta ja uuris antud teema kohta saadavaid materjale internetist ning viis end kurssi sellega, millistel seisukohtadel ollakse GMO-de suhtes maailmas. Uurimistöö alguses oli plaanis koostada küsimustik, milles töö autor tahtis teha uurimust, mis hõlmaks erinevas vanuses eestlasi üle kogu riigi. Väga raske oleks olnud tagada vastuste maakondlike ühtlust ja andmete analüüs oleks kujunenud liiga keeruliseks. Koos juhendajaga otsustati, et huvitavam on uurida Tsirguliina Keskkooli 8., 9. klasside õpilaste ja gümnasistide teadmisi GMO valdkonnast. Töö esimeses viies osas antakse ülevaade sellest, mis on geneetiliselt muundatud organismid, kuidas neid luuakse, nende mõju keskkonnale ja inimesele ning millised seadused lubavad ja piiravad nende kasutamist. Viimase osas analüüsitakse andmeid, mis saadi küsitluse käigus, mida täitsid Tsirguliina Keskkooli 8., 9. klasside õpilased ja gümnasistid. 2 3 1
Tsirguliina Keskkool Suitsetamine ja selle kahjulikkus Referaat 2009. õ/a Sisukord 1. Probleemi püstitus 2. Sissejuhatus 3. Suitsetamise ajalugu 4. Suitsetamise mõju inimorganismile 5. Noored suitsetajad 6. Sõltuvushaigus 7. Passiivne suitsetamine 8. Suitsetamisest loobumine 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Probleemi püstitus Miks valisin just selle teema? Mulle tekkis suitsetamise ja selle kahjulikkuse vastu rohkem huvi, kui nende teiste teemade vastu. Tahtsin rohkem teada saada, mida suitsetamine kahjustab, selle ajaloost, kus seda kõige algul suitsetati jne. Huvitas ka see, mida suits üldiselt sisaldab ja mida need ained õige teevad. Sissejuhatus Tubakasuitsetamine on üks levinumaid narkomaaniaid. Elani...
8. klass Kristen Kanep KRUIISILAEVAD VICTORIA LUISE´ST QUANTUMINI Uurimistöö Juhendaja: Ivo Pill Tsirguliina 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 KRUIIs......................................................................................................................... 4 KRUIISILAEVAD........................................................................................................... 6 KRUIISILAEVADE KIRJELDUSED..............................................................................
Kooli nimetus (suurtähtedega) Klass (väiketähtedega) Töö autori ees- ja perekonnanimi (väiketähtedega) Töö peakiri (suurtähtedega, fondi suurus 18- 24pt) Töö üldnimetus (uurimistöö) Töö juhendaja andmed (ees- ja perekonnanimi, ametikoht) Töö tegemise koht ja aasta Sõltumata sellest, kus ja millal töö valmis kirjutatakse, märgitakse valmimiskohaks Tsirguliina ning ajaks selle kaitsmisele tulemise aasta. Tiitellehel ei panda lausete lõppu punkti ega koma töö valmimise koha ja aasta vahele. Tiitellehe võib vormistada kirjasuurusega 14. Tiitellehe näidis on lisas 1 Sisukord Sisukord asub tiitellehe järel (vt. lisa 2) Sisukorras tuleb esitada kõik töö alljaotused täpses vastavuses töös toodud pealkirjade ja leheküljenumbritega
Seega on varieeruvus ajas ja stiilides suur ning põhjalik. Õppekavas ei ole kirjas, mis järjekorras peab kursuste teemasid võtma ning määratud pole ka raamatute lugemise täpne järjekord. Sinna on välja toodud valik teoseid, millest kool või kursuse juhendaja ise valiku teeb, mis järjekorras raamatuid lugeda. Nimekiri erineb kooliti. Näiteks Valga Gümnaasiumis loevad 11.klassi õpilased ,,Carmenit", ,,Dekameroni", kuid Tsirguliina Keskkoolis läbitakse samal ajal ,,Stepihunti", ,,Katku" jm. Enamik raamatutest on valitud selle järgi, kas selles välja toodud probleemid on aktuaalsed ka tänapäeval või ei. Lihtsama sõnavaraga teoseid leidub ainult algklassides, kuid mitte enam gümnaasiumiastmes. Samuti, mida kõrgem klass, seda vähem leidub erinevusi koolide kohustusliku kirjanduse nimekirjades. (Kuressaare lasteleht 2013). 2. Õppekavade muutused kohustuslikus kirjanduses 2.1. 11
1992.a. 15-17 mai - Kuidas elad, Harjumaa? Maardu-Jägala-Tallinn-Paldiski. Osalejaid umbes 2300 . 1993.a. 14-16 mai - Kuidas elad, Petserimaa? Värska Võmmorski Vastseliina Orava. Osalejaid umbes 1400 . 1994.a. 6-8 mai - Kuidas elad, Pärnumaa? Tootsi-Lavassaare-Tõstamaa-Pärnu. Osalejaid umbes 1500. Sellel üritusel oli palju napsulembelisi noori. Toona ei taibatud turvafirmat ka palgata . 1995.a. Läheb joomiseks? Jätame parem ära . 1996.a. 16-19 mai - Kuidas elad, Võrumaa? Tsirguliina-Mõniste-Obinitsa-Orava. Osalejaid umbes 800. 1997.a. 15-18 mai - Kuidas elad, Hiiumaa? Kärdla-Tahkuna-Ristna- Kassari- Heltermaa. Osalejaid umbes 500 . Nii Võrumaa kui Hiiumaa retked korraldasid noored , kes varem olid Loodusmajas õpilased olnud . Oli vähe osalejaid , sest paljud kartsid , et tuleb jälle joomapidu. Osati oli neil õigus, sest 1997. aastal Kärdlas said korraldajad joodikute käest päris korraliu keretäie . Nägu oli peakorraldajal täiesti segi ja paistes . 1998.a
TSIRGULIINA KESKKOOL Pähklid Ester Kaasik SISUKORD SISSEJUHATUS Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud. Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Need on kõrge toiteväärtusega, sisaldades organismile hädavajalikke toitaineid. Pähklites leidub B, A ja E vitamiine. Mineraalained kaalium, magneesium, kaltsium ja mangaan osalevad luude ehituses. Küllastumata rasvhapped aitavad alandada kolesterooli taset, soodustades südame ja veresoonkonna normaalset talitlust. Pähklid sisaldavad palju organismi jaoks vajalikke rasvhappeid, aga ka üsna hea aminohappelise koostisega valke. Pähklites leiduvad rasvad on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks organismis. Pähklite söömine annab tänu suurele vitamiinide ja mineraalidesisaldusele inimese välise ilu, terve ...
Kuid, nagu hiljem selgus, osutus see rängaks veaks. Rongide lahkumine lubas lätlaste soomusrongi tagasitulemist, samuti saadeti lõhkamisrühmad raudtee sildadele. Enne, kui nõupidamine oli üldse alguse saanud, olid lätlased rikkunud Rautina ja Männiku ojade sillad. Kõige rohkem sai kannatada aga Väikese Emajõe lähedase raudteeviadukt Tõlliste-Vahetu teel. Samuti pommitati rongilt Väikese Emajõe silda ning Sangaste vaksalit (tänapäeval Tsirguliina). Sellega saavutasid lätlased selle, mida nad olid tahtnud. Tänu sildade hävitamisele ei saanud eestlaste soomusrongid Paju mõisa katta ning see muutus lätlastele üpris lihtsaks eesmärgiks mõis tagasi vallutada. 30. jaanuari õhtupoolikul kohtusid Sangaste raudteejaamas rindelõigu juht polkovnik Kalm ning soomusrongide üldjuhid kapten Anton Irv ja leitnant Julius Kuperjanov. Nõupidamise tulemusena anti kell 19:30 välja polkovnik Kalmu käsk, mille järgi pidid soomusrongid ja
et antud paralleel on ekvaatorist 6419 km kaugusel). Arvud võrgu ida-teljel tähistavad kaugust kokkuleppelisest telgmeridiaanist, mis asub Eestist 500 km lääne pool (16 kraadi 00 minutit E). Nii tähendab 630 seda, et antud meridiaan asub 16 kraadi 00 minutit E meridiaanist 630 km kaugusel. Meie näites käsitletud koha ristkoordinaadid on seega: N - 6419 km, E - 630 km, see on Mõneku raudtee-ülesõidukoht Tsirguliina lähedal Valgamaal. ((Kaart: Osa Eesti põhikaardi Tsirguliina lehest.)) Mõisted loodusgeograafiline asend Eesti põhikaart Küsimused 1. Nimeta Eesti suuremad poolsaared, saared, lahed ja järved. 2. Kus asub Mandri-Eesti keskpunkt? Kus saarelis-mandriline keskpunkt? Nimeta nende koordinaadid ja asukoht kaardil. 3. Nimeta, millised jõed ja järved on Eesti piiriveekogud. 4. Leia atlase abiga maailma riigid, mis asuvad Eestiga samal geograafilisel laiusel ja pikkusel. --- 16 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele
omasõnade häälikusüsteemi ja kirjaviisiga ega ole äratuntavalt muganemata võõrkeelne sõna; 3) isiku nimi, mõne teise koha, eseme või muu sellise nimi. Grammatilise vormi osas peab liigisõnaga käändes ühildumatu ja sellest lahku kirjutatav tuum lõppema vokaaliga nii, et tal on tegeliku või mõeldava eesti omasõna ainsuse omastava käände kuju. Teisisõnu, eesti kohanimed on üldjuhul omastavalised (nt Valga, Tsirguliina, Sikupilli), v.a need, milles nime tuum on liigisõnaga kokku kirjutatud (Heinlaid, Vareslaid) või kus nime tuum on omadussõnaline (Suur kaar, Pikk tänav). Kõnesolev määrus on omapärane seepoolest, et juriidilisse keelde on püütud panna üsna eriline keeleteaduslik analüüs, mis tegelikult ei võimalda väga teravat piiri keelsuses tõmmata. Seejuures tehti määruses teadlik kompromiss juhtudel, kus nime tuumaks on mingi teine nimi, vrd F. R. Kreutzwaldi tänav, F. R
paiknevad alajaamad. Enamikku tarbijaid varustatakse energiaga 400 V pingega jaotusvõrgust. 93(113) Villu Vares Energia ja keskkond 9.2.1 Eesti elektrisüsteem Eesti elektrisüsteem on naaberriikidega seotud viie 330 kV ülekandeliiniga. Lätiga on Eesti ühendatud kokku kahe 330 kV liiniga üks Tartu ja teine Tsirguliina alajaamast. Venemaale läheb Eestist kokku kolm 330 kV õhuliini üks liin Balti EJ- st, üks liin Eesti EJ-st ning üks liin Tartu alajaamast (vt Joonis 9 .86). Alates 2006. aasta lõpust on Eesti elektrisüsteem ühendatud Soome elektrisüsteemiga 350 MW alalisvoolu merekaabli kaudu (Estlink). Joonis 9.86. Loode-Venemaa ja Balti riikide energiasüsteem Tabel 9.15 Eesti elektrijaamade installeeritud neto- ja kasutatavad tootmisvõimsused (01.09.2009)
20524 6700864-1Sanga tee 58.42532924.439082 20524 Audru vald 22267 6700865-1Sanga tee 58.42546524.438795 22267 Audru vald 20360 6700862-1Sangamäe 58.44030224.395984 20360 Audru vald 22051 6700863-1Sangamäe 58.44036424.396171 22051 Audru vald 20569 8200567-1Sangaste 57.92601426.331384 20569 Sangaste vald 23945 8200566-1Sangaste 57.92587826.332370 23945 Sangaste vald 34077 8290023-1Sangaste 57.86410426.188973 34077 Tsirguliina alevik 34170 8290024-1Sangaste 57.86410026.189171 34170 Tsirguliina alevik 5150 22325-1 Sange 59.14481525.201719 5150 Kose vald 5151 22326-1 Sange 59.14536425.201598 5151 Kose vald 25573 7800838-1Sangla 58.32348826.190058 25573 Rannu vald 29404 7800837-1Sangla 58.32373226.190270 29404 Rannu vald 38191 Sankt-Peter59.89999930.290000 38191 38180 Sankt-Pete59.94999930.330000 38180 26432 5100125-1Santovi 58
annaabi.ee 
