Hetkel läheb paberipuu 95% ulatuses eksporti. Tänapäeva turunõudlust ja tehnoloogiaid arvestades on ainsad võimalused paberipuu töötlemiseks tselluloosi, paberi ning puitlaastplaadi tootmine. Eesti riigile tähendaks kohalik tööstus arveldamist kroonisiseselt, mis tähendab stabiilsemat Eesti krooni ja väliskaubandusbilansi paremat tasakaalu. Eestis puudub paberi- ja tselluloositööstuse jaoks tööjõu ettevalmistamise arvestatav süsteem. Uus tselluloositööstus peab hakkama konkureerima turul kogenud modernsete Skandinaavia tootjatega. Eestis ainukene õppeasutus Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonnas asuv puidutöötlemise õppetool (kateeder), mis asutati 1979. a Eesti puidutööstuse initsiatiivil. Selle õppetooli suunitlus on siiski peamiselt puidu mehhaaniline töötlemine, puitplaatide, vineeri- ja mööblitootmine. Vaid valikainetena saab alates 1990
PORTERI KONKURENTSITEEMANT Eesti paberi- ja tselluloositööstus Ajalugu · Tselluloosi-ja paberitööstus on metsatööstuse kõrgeim aste · Eestis on tselluloosi- ja paberitööstus tegutsenud ligi 100 aastat. · Nõukogude ajal valmistati tselluloosi ja paberit neljas paberivabrikus, millest suurimad asusid Tallinnas ja Kehras. · Põhiline turg toodangule oli Venemaa. · Taasiseseisvunud Eesti sai päranduseks aga peaaegu täielikult vananenud ja lagunenud ettevõtted
Tekkis: Piirkondades, kus liigraie viis kriisini ja kus oli olemas piisavalt raha: · Lääne-Euroopa · Põhja-Euroopa Hiljem: · Põhja-Ameerika · Jaapan · Venemaa Metsatööstus tegeleb: (kasvavas järjekorras toodangu väärtus) · Raie ja väljavedu · Saetööstus · Puidutooted · (aknad, uksed, palkmajad) · Mööblitööstus · Paberi- ja tselluloositööstus Metsandus tegeleb · Metsa istutamine, külvamine · Metsa uurimine ja kaitse · Metsa hooldusraie, kahjurite tõrje Äriteenused · Teadusuuringud · Pangalaenud · Turundus, reklaam · Konsultatsioonid Arenenud riikide metsandus · Raie ja juurdekasv tasakaalus · Puidu täielik kasutus · Puidutoodete, paberi eksport (tulusam) · Väljakujunenud terviklik metsatööstusklaster Arengumaade metsandus
Moodustuvad väikestes kogustes halogeeniühendite põletamisel ja tööstuslikes protsessides. Need ühendid mõjutavad organismi immuunsüsteemi, kutsudes esile HIV-ga sarnaseid nähteid. Kõige enam kanduvad nad taimede kaudu loomadele ja sealt inimesele, püsides inimorganismis väga kaua. Neid peetakse ühtedeks mürgisemateks aineteks. Kõige enam paiskavad dioksiine keskkonda prügipõletustehased, metallurgiatööstus ning paberi- ja tselluloositööstus. Samuti reostavad keskkonda kodumajapidamises kloori sisaldavate materjalide põletamine nt tundmatust materjalist jalatsite, kottide ja pudelite põletamine ahjudes, lõketes. Põletamisel tuleks kindlaks teha, mis materjaliga on tegemist, sest muidu saastame keskkonda ja ohustame iseennast Dioksiinidega seotud juhtumid Kõige rängemad juhtumid on teada Vietnami sõjast. USA relvajõud piserdasid aineid lennukitelt ja
on trinitrotolueen. Klorobenseen kasutatakse lahustitena ja vaheühenditena tootmises. Dioksiinid on polükloropolütsüklilised ühendid, mis kujutavad keskkonnale väga tõsist ohtu. Võivad põhjustada loote väärarengut, võib esile tuua HIV-ga sarnaseid nähte. Need ühendid kanduvad toitumisahelas taimede kaudu loomadele ja sealt inimesele. Dioksiinide tekitajad on prügipõletustehased, metallurgijatööstus, paberi- ja tselluloositööstus. Et vähendada dioksiinide sattumist loodusesse ei tohiks kodumajapidamises põletada kloorisisaldavaid materjale, ahjudes ja lõketel ei tohiks põletada tundmatust materjalist jalatseid, kotte pudeleid, karpe. Heterotsüklilised ühendid Hetero teistsugune. Sisaldavad lämmastikku, hapnikku, väävlit, fosforit, süsinikku. Püridiin värvuseta, mürgine, ebameeldiva lõhnaga vedelik. Leidub kivisöetõrvas. Pürrool tumeneb õhu käes kiiresti, oksüdeerub kergesti, haisev vedelik
kuulus ka vallakohus. 7. Tööstuse areng: peamised tööstusharud ja tähtsamad ettevõtted. 19.sajandi 20.-30.aastail algas Eestis tööstuslik pööre. Sajandi lõpuks olid tähtsaimateks tööstusharudeks: Tekstiilitööstus: Narva linavabrik, Narva kalevivabrik, Kreenholmi Manufaktuur (1858), Balti puuvilla Manufaktuur, Sindi kalevivabrik, Kärdla kalevivabrik. Puidu- ja paberitööstus: Tallinna tikutööstus, Viljandi tikutööstus, Räpina paberi-ja tselluloositööstus, Pärnu paberi- ja tselluloositööstus, Tallinna paberi- ja tselluloositööstus, Narva puidutööstus. Masina- ja metallitööstus: Raudteetehased Tallinnas. Ehitusmaterjalidetööstus: Kunda ja Aseri tsemenditehased, tellise- ja tsemenditehased üle kogu Eesti. 19.sajandil oli tähtsaim tööstuskeskus Narva, 20.sajandi algul aga Tallinn. 8. Eesti linnad, nende areng 19. sajandil (1860. ja 1877. a seadused).
MAJANDUS • Eesti majanduse ül: 1) Saksa söjaväe ja Saksamaa tsiviilelanikekonna varustamine 2) Eesti tarviduste rahuldamine • Eesti Rahva Ühisabi (ERÜ) ül: sõjas kannatada saanud perekondade eest hoolitsemine • Saksa võimud osutasid ulatuslikult materiaalselt abi (sõjakahjustuste likvideerimiseks) TÖÖSTUS • Sai palju kannatada->ülesehitamine • Põlevkivi kaevandused • Keemiatööstusettevõtted • Arenes masinaehitus, tekstiili-ning paberi-ja tselluloositööstus PÕLLUMAJANDUS • Igal talul kohustuslik müüginorm, võimaldas talunikel säilitada huvi tootmise laiendamise vastu • Tõusis koduloomade arv • Enamik tööstus-ja kaubandusettevõtetest kuulutati sõjasaagiks • Tühistati maareform, talunikest said maakasutajad, mitte maaomanikud • Langes elatustase 6. Aasta 1944 Eestis, taasiseseisvumiskatse, sõjakaotused • 1944 jaanuar Punaarmee pealetung • 30. jaanuar üldmobilisatsioon
elektrometallurgia- alumiiniumi, mangaani, kromiidi, vase ja nikli tootmine ning elektrokeemiatööstus (väetised, karbiid, plastmassid, tehiskiud, magneesium, lõhkeaine, vedel kloor, raske vesi). Värviliste metallide toore veetakse sisse, metall aga valdavalt välja. Naftatöötlemistehased on peaaegu kõik rajatud Oslo fjordi rannikule ja Stavengeri. Mo i Ranas asuv mustmetallurgia tehas toodab siseturu tarbeks. Peamiselt väljaveoks toodavad kala ning paberi ja tselluloositööstus Kuni II maailmasõjani oli Norra kalapüügilt maailmas esimesel kohal, tänapäeval on kümmekond riiki temast möödunud. Poole kalasaagist moodustab moiva, järgnevad tursk, heeringas, skumbria ja mitut liiki krevetid. Varem laiaulatuslik vaalapüük on nüüd täielikult lõpetatud. Peamine kalasadam on Hammerfest. Suurem osa metsa (84% Norra pindalast; joon. 10) on eravalduses. Toodetakse peamiselt tselluloosi ja mitut liiki paberit, enamik ettevõtteid asub Oslo fjordi
rahulda kodumaist nõudmist. Kaevandatakse ka kivi- ja pruunsütt, rauamaaki ja kulda ning murtakse ehituskive. Uus-Meremaal on 169 670 000 brl suurune naftavaru, samuti leidub riigis kivisütt, maagaasi, rauamaaki, kulda, räniliiva. 12. Tööstus Tööstuse peamise tooraine moodustab põllumajandustoodang. Töötleva tööstuse põhiharu on toiduainetööstus (eriti liha- ja piimasaadused). Olulised on ka tekstiili-, õmblus-, naha-, elektroonika-, masina-, keemia-, paberi-, puidu- ja tselluloositööstus, must metallurgia ja alumiiniumisulatus. 13. Transport Ehkki Uus-Meremaa mõlema peasaare liiklusolud on head, on Põhjasaare maantee- ja raudteevõrk Lõunasaare omast tunduvalt parem. Maismaaliiklust täiendavad Põhja- ja Lõunasaare ning paljude väikesaarte vahelised õhu- ja parvlaevaliinid. Rahvusvaheline lennujaam on Aucklandis, Wellingtonis ja Christchurchis. Järjest parandatakse ühendusepidamist Uus-Meremaaga liitunud alade Cooki saarte, Niue ja Tokelau atollidega.
Primaarosakesed tekivad tahke või vedela aine pihustumisel ja paistakse õhku valmiskujul. maavarade kaevandamine, puidu ja tsemendi töötlemine, põlluharimine, autorataste veeremine kruusateedel, siduri ja piduripindade kulumine, soojuselektrijaamade tornid korstnad. Sekundaarne gaasiline aine läheb tahkesse või vedelasse olekusse kondensatsiooniprotsess, sulfaatsed orgaanilised osakesed (väävel), vulkaanipursket, organismide elutegevus, surnud organismide lagunemine, tselluloositööstus, kanalisatsioon, naftatöötlemine, tekib siis kui lisandgaaside konsentratsioon on suur. põlemine Osooniaukude teke. Mõju ilmastikule ja kliimale maale jõuab vähem päikesekiirgust sest aerosool hajutab seda, samuti peegeldub suurem osa tagasi piiskadest (pilvetilgad), suurendab maa albeedot. Atmosfääri läbipaistvuse vähenemine tähendab maapinnani jõudva päikeseenergia voo vähenemist, mis on kliimat jahenemise suunas mõjutav faktor
passiseaduse kehtestamist. Samuti soodustas seda tööstuse areng ning raudtee rajamisega loodud hõlpsam liiklemisvõimalus. Suurimad linnad: Tallinn (u 65 tuh el), Tartu (42 tuh el), Narva (16 tuh el), Pärnu ( 13 tuh el) Tallinnas tekkis kõige enam töökohti masinaehituses (näiteks suured laevatehased), Tartu arengule mõjus positiivselt Tartu Ülikooli avamine. Narva kasvu soodustas tekstiilitööstuse kiire areng, Pärnus oli tselluloositööstus ja Valgas transiitkaubandus (raudtee). Tööstusettevõtete omanikud olid valdavalt baltisakslased v venelased 19. s lõpus moodustasid eestlased linnaelanike enamiku, ent saksa keel oli linnas põhikeel (koolid, asjaajamine, jõukamad elanikud). Kadakasakslased. Narva ja Tallinnas kasvas vene elanike arv. Säilis linnaomavalitsus: linnavolikogu valimistest võtsid osa vaid kinnisvaraomanikud. Linnavalitsuses olid valdavalt sakslased.
Tööhõive määr- hõivatud isikute osatähtsus tööealises rahvastikus. tööpuuduse/töötuse määr- töötute osatähtsus majanduslikult aktiivses rahvastikus Kui tööhõivemäär kasvab ja töötuse määr kahaneb, siis viitab see majanduse edendamisele. Kui on vastupidi viitab see majandusolu halvenemisele. 43.Millistesse harudesse liigitatakse ettevõtted nende paigutuse järgi? Materjalimahukad on toorainet esmalt töötlevad harud(nt Eestis põlevkivist elektri tootmine, tselluloositööstus vajab vett) Energiamahukad on keemiatööstus ja värviline metallurgia(energiat kasutatakse metalli sulatamiseks maagist) Tööjõumahukamad on masinaehitus ja selle allharud(elektroonika, aparaadiehitus), kergetööstus(mis paiknevad seetõttu suurlinnades). Tarbijale suunatud haru on teenindav majandus(piimatööstus peab tarbijale lähedal olema, juuksur, arst jne) 44. Miks on tekkinud geograafiline tööjaotus? Kuidas seondub see spetsialiseerumisega
7. Tööstuse areng: peamised tööstusharud ja tähtsamad ettevõtted. lk 142-143 19. sajandi 20.-30. aastail algas Eestis tööstuslik pööre. Sajandi lõpuks olid tähtsamad tööstusharud: 1) Tekstiilitööstus – Narva linavabrik, Narva kalevivabrik, Kreenholmi Manufaktuur: suurim tööstusettevõte Eestis (kedratud puuvillane riie). Balti puuvilla manufaktuur Tallinnas, Kärdla kalevivabrik, Sindi kalevivabrik. 2) Puidu- ja paberitööstus – Räpina paberi- ja tselluloositööstus. Tallinna, Pärnu 3) Masina- ja metallitööstus – raudteetehased Tallinnas. 4) Ehitusmaterjalide tööstus – tellise- ja lubjatehased üle kogu Eesti, Kunda ja Aseri tsemenditööstus. 19. saj. oli tähtsaim tööstuskeskus Narva, 20. saj. Tallinn. 8. Eesti linnad, nende areng 19. sajandil (1860. ja 1877. a seadused). lk. 144 Linnu oli 12 (Tallinn, Narva, Paldiski, Rakvere, Paide, Haapsalu, Tartu, Võru, Valga, Viljandi, Pärnu, Kuressaare). 19. saj
kodumaist nõudmist. Kaevandatakse ka kivi- ja pruunsütt, rauamaaki ja kulda ning murtakse ehituskive. Uus-Meremaal on 169 670 000 brl suurune naftavaru, samuti leidub riigis kivisütt, maagaasi, rauamaaki, kulda, räniliiva. Tööstus: Tööstuse peamise tooraine moodustab põllumajandustoodang. Töötleva tööstuse põhiharu on toiduainetööstus (eriti liha- ja piimasaadused). Olulised on ka tekstiili-, õmblus-, naha-, elektroonika-, masina-, keemia-, paberi-, puidu- ja tselluloositööstus, must metallurgia ja alumiiniumisulatus. Transport: Ehkki Uus-Meremaa mõlema peasaare liiklusolud on head, on Põhjasaare maantee- ja raudteevõrk Lõunasaare omast tunduvalt parem. Maismaaliiklust täiendavad Põhja- ja Lõunasaare ning paljude väikesaarte vahelised õhu- ja parvlaevaliinid. Rahvusvaheline lennujaam on Aucklandis, Wellingtonis ja Christchurchis. Järjest parandatakse ühendusepidamist Uus-Meremaaga liitunud alade Cooki saarte, Niue ja Tokelau atollidega.
mistõttu teda kasutatakse isoleermaterjalina. Koos butadieeniga moodustab ta sünteetilise kautsuki stüreenbutadieenkautsuki. Polüstüreeni kasutatakse näiteks nööpide, mänguasjade, lauanõude ja teiste tarbeesemete valmistamiseks. 5.Väikestes kogustes nad tekivad igasuguste halogeeniühendite põlemisel ja tööstuslikel protsessidel, kus osalevad kloor ja orgaanilised ained. Kõige enam paiskavad dioksiine keskkonda aga prügipõletustehased, metallurgiatööstus, paberi- ja tselluloositööstus. Dioksiinid moodustuvad ka veepuhastusjaama joogivette, kui kahjulike mikroorganismide hävitamiseks kasutatakse kloori. Sel põhjusel ongi viimasel ajal veepuhastusjaamades kloor asendatud osooniga. Kui nad loodusesse satuvad, siis nad püsivad seal aastakümneid, kuna nad on äärmiselt püsivad ühendid. Dioksiine peetakse ühtedeks kõige mürgisemateks aineteks, mida tunneb inimkond. Näiteks 100 grammi dioksiini võib hävitada kogu 8-miljonilise New-Yorgi elanikkonna
samuti algselt suurim, sest seal töötas umbes 5400 inimest (eestlased, venelased Ivangorodist. Samuti olid olemas Kalevivabrik ning Linavabrik. Tallinnas tegeles Balti puuvilla manufaktuur. Samuti olid kalevivabrikud nii Kärdlas kui Sindis. II Metalli- ja masinatööstus Keskuseks Tallinn. Tekkis ettevõte Dvigatel- vagunitehas. Raudteede peatehased- ettevõte, mis tegeles vedurite remondiga. Krulli tehas- omanik Krull, viinavabrikute sisseseadeid toodeti. III Paberi- ja tselluloositööstus Paberivabrikud asusid Tlns ja Räpinas. Kohilas ja Türil- nii papp kui paber. 1900 avati Pärnus tselluloosivabrik Waldhof. 1915 1. Ms tingimustes Waldhof lasti õhku, sest ei tahetud skslaste kätte jätta. 70% Vm paberitoodangust ei läinud Eestis vaja, vaid veeti raudtee abil laiali. IV Tsemenditööstus Keskus: Kunda V Toiduainetööstus Seal ka viinavabrikud Umbes pooled tööstused rajanesid vene kapitalil, ¼ sks, ingl, pr kapital, ¼ baltisaksa, eestlaste kapital
Tekstiili-, naha-, ja keraamikatööstus toodavad siseturu tarbeks. Peamine tööstuspiirkond on Kesk-Rootsi madalik, suurimad tööstuskeskused on Stockholm(elektrontehnika-, trüki- ja toiduainetööstus), Göteborg(laevad, autod, kullalaagrid, naftasaadused) ja Norrköpingi- Linköping-Motala ümbrus.Götlandi rannikul on põhiliselt toiduaine- ja masinatööstus, Smalandil mööbli- ja klaasitööstus, Botina lahe sadamalinnades (Luleas, Gävles) puidu- ja tselluloositööstus ning Sundsvallis värviline metallurgia, Norrlandi sesemaal mäetööstus (rauamaak) ja hüdroenergeetika. Suurimad masinatööstuse firmat on Atlas Copco ( käive on 5252 mln eurot ja töötajaid on 26 772 inimest.) ja Sandvik ( käive on 4939 mln eurot ja töötajaid on 33 870). KERGETÖÖSTUS. Hennes & Mauritz (H&M) in Rootsi riitefirma. Nende rõivad on moekad ja taskukohase hinnaga. Firma on asustatud Västerås, Rootsis aastal 1947 Erling Pressoni poolt. Algul müüs
Suure panuse majanduse taastamisse andis Eesti Rahva Ühisabi (ERÜ), mille peaülesandeks oli sõjas kannatada saanud perekondade eesti hoolitsemine. Algas evakuatsioonide ja sõjapurustuste läbi oluliselt kannatanud tööstuse üleehitamine. Seejuures päärati erilist tähelepanu põlevkivikaevandustele ja keemiatööstusettevõtetele, mis varustasid Wehrmachti kütusega. Arenesid ka masinaehitus, tektsiili- ning paberi- ja tselluloositööstus. Põllumajanduses määrati igale talule kohustuslik müüginorm, mis polnud aga mõeldud majapidamise laostamiseks, vaid võimaldas talunikel säilitada huvi tootmise laiendamise vastu. Seda osaliselt ka saavutati kui külvipind ja saagikus jäid 1944. a. veel mõnevõrra madalamaks sõjaeelsest tasemest, siis koduloomade arv ületas selle. Üldine elatustase langes. Eriti raskesse olukorda sattusid linlased, kelle varustamine toimus kaardisüsteemi alusel.
veevarustus aparaaditööstus Mööblitööstus Töötlev tööstus Puidu-, paberi- ja tselluloositööstus Toiduainetööstus Ülesanne 9. Arutlege rühmas (pinginaabriga), kuivõrd on järgmine tegevusala seotud kaubandustegevusega. tegevusvaldkond Toiduainetetööstus Masinatööstus Mööblitööstus Keemiatööstus Energeetika-, gaasi-, ja veevarustus 5 Ehitus Tertsiaarsektori moodustavad teenindusega tegelevad ettevõtted
Tekstiili-, naha-, ja keraamikatööstus toodavad siseturu tarbeks. Peamine tööstuspiirkond on Kesk-Rootsi madalik, suurimad tööstuskeskused on Stockholm(elektrontehnika-, trüki- ja toiduainetööstus), Göteborg(laevad, autod, kullalaagrid, naftasaadused) ja Norrköpingi-Linköping- Motala ümbrus.Götlandi rannikul on põhiliselt toiduaine- ja masinatööstus, Smalandil mööbli- ja klaasitööstus, Botina lahe sadamalinnades (Luleas, Gävles) puidu- ja tselluloositööstus ning Sundsvallis värviline metallurgia, Norrlandi sesemaal mäetööstus (rauamaak) ja hüdroenergeetika. Suurimad masinatööstuse firmat on Atlas Copco ( käive on 5252 mln eurot ja töötajaid on 26 772 inimest.) ja Sandvik ( käive on 4939 mln eurot ja töötajaid on 33 870). KERGETÖÖSTUS. Hennes & Mauritz (H&M) in Rootsi riitefirma. Nende rõivad on moekad ja taskukohase hinnaga. Firma on asustatud Västerås, Rootsis aastal 1947 Erling Pressoni poolt
protsessiinnovatsiooni tulemuseks võib olla hinnaliidri positsioon; logistika uuendamine võib mõjutada toote või teenuse kättesaadavust klientidele, sealhulgas levikanaleid ja müügipunktide iseloomu; meedia innoveerimine pakub uusi võimalusi müügiedenduseks. Oluline ersituda olemasolevaid tehonloogiaid täiustades, et rahuldada tarbija teadaolevat vajadust. Nt Nokia: eristumine disaini ja innovatsiooni abil;ettevõtte loomisest kuni 100 aastat paberi- ja tselluloositööstus kuni aastani 1980, mil hakkas huvi tundma eletroonikasektori vastu. Tänaseks kõige kasumlikum mobiiltelefoni tootja. Arhidektuuriline innovatsioon saab harilikult alguse potensiaalsetest kasutajatest või toimub koostöös nendega. Tehnoloogiline, töötatakse välja uudseid tehnoloogiaid, mis rahuldavad tarbijate teadaolevaid vajadusi. Sellised tooted konkureerivad pigem tulemuslikkuse kui hinna ja kvaliteedi alusel. Keerukas, nii tehnoloogia ku turg arenevad üheskoos
Puiduteadus on teadus puidu ehitusest ja omadustest. Uuritakse ehituse ja omaduste omavahelist seost. Uurimismeetodid on erinevad: ..., keemilised, füüsikalised, mehaanilised. Puidu ehitust uuritakse erinevatel tasanditel. Puit, kui tähtis tooraine tööstustele: Ehitus, mööblitööstus, vineeritööstus, saematerjali tootmine, puitplaatide tootmine, kaevandused, trantsport, laevatööstus, tselluloositööstus (paber, tehisvill, kunstsiid, lõhnaine), hüdrolüüsi tööstus (puidutööstuse jääkidest- etüülalkohol, kunstlik pantsuk, lõhnained), piirituse tootmine (1 t puitu 1,6 t kartulitega), keemiatööstus (vaik saadakse tärbetiini ja kambolit; seemnetest ja okastest saadakse nt okkajahu ja -pastat; koort kasutatakse nt nahkade parkimisel- paju, tamm, kuusk), toiduainetööstus (puude viljad, seemned, pähklid, kase mahl, vahtra mahl), meditsiin (kasepungad, tammekoor,
Viljakaks ja püsivaks on arenenud näiteks Soome ja Venemaa vaheline koostöö. Venemaa tellimused annavad tööd tuhandetele soomlastele, eriti energeetikas ja ehituses. Energeetilistest loodusvaradest on oluline ainult vesi. Sulatatakse rauda, vaske, kroomi, tsinki, vähem niklit, pliid ja väärismetalle. Metalli- ja masinatööstused, nagu auto-, laeva- ja tehnikatehased paikenvad peamiselt lõuna Soomes. Iseloomulikud tööstusharud on metsa-, puidu-, paberi ja tselluloositööstus. Maaviljelust raskendavad sagedased öökülmad, lühike kasvuaeg ning kivised mullad. Seepärast on põllumajanduse põhiharuks kujunenud piimakarjandus. Üle poole piimasaadustest eksporditakse. Veiseid peetakse rohkem Soome keskosas, taime-, sea- ja linnukasvatusega tegeletakse lõunapool ja Botnia ehk põhjalahe rannikul. Peale mere- ja raudtee transpordi on tähtis ka autoveondus. Olulised sisseveokaubad on kütus, kõikvõimalikud toorained ning masinad.
90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hektarist saad 154 m3 puitu.
kõige teravam probleem oligi maapuudus. Domineerima hakkas väikepõllumeestekiht, palju mõisamoonakaid (mõisatöölised), sulaseid, teenijaid, kehvikuid, paljud läksid linna, välisriikidesse 18901913 toimus tööstuse struktuuris hulk muutusi. 1890. aastate alguses olid Eesti kuus tähtsaimat tööstusharu tekstiili-, metalli- ja masina-, puidu-, mineraalainete töötlemise, toiduaine- ning paberi- ja tselluloositööstus. Tervikuna oli enne I maailmasõda majanduslikult aktiivsest elanikkonnast 63% hõivatud põllumajanduses, 15% tööstuses ja 22% teistes majandusharudes (sides, transpordis, teeninduses). Tähtsaim tekstiilitööstuse tootmisharu, puuvillatööstus, valmistas ülevenemaalise tööjaotuse raames puuvillast lõnga Lódi piirkonna tekstiiliettevõtete ning toorriiet Peterburi ja Moskva sitsivabrikute tarvis. Üle 1 miljoni mehelise Vene armee pidev
toksiliseks. Mõnede katioonide, nagu Fe2+, Ca2+, Mg2+ ja Mn2+ lahustuvus aga väheneb aluselises keskkonnas sedavõrd, et nad ei ole mikroobile enam kättesaadavad. Näiteks oksüdeerunud raua transpordiks rakku on vaja erilisi transportsüsteeme (siderofoore). Atsidofiilid Harjunud elama happelises keskkonnas, aluselises keskkonnas nende membraanid lüüsuvad. Happelise reaktsiooniga on mõned tööstuslikud heitveed (tselluloositööstus; puitu töödeldakse väävelhappega). Happelised on ka söetööstuse, vasekaevanduste jne heitveed (maakides ja söes leiduv väävel oksüdeerub väävelhappeks bakterite vahendusel). Enne looduslikesse veekogudesse juhtimist tuleb neid neutraliseerida. Looduslikes veekogudes on pH enamasti neutraalne või sellelähedane. Suhteliselt madal pH (3-4) on soovees ja happelistes muldades. 44 Happelistes kuumaveeallikates võib pH olla isegi 1.0
aastast muudetud tsunfti sundlus linnas, tööstuse areng ning raudtee rajamisega loodud hõlpsam liiklemisvõimalus. XX sajandi algul ületas Tallinna elanike arv juba 100 tuhande piiri, üle 10 000 elaniku oli veel Tartus, Narvas, Pärnus ja Valgas. Tallinnas tekkis kõige enam töökohti masinaehituses (näiteks suured laevatehased), Tartu arengule mõjus positiivselt Tartu Ülikooli avamine 19. sajandi alguses. Narva kiiret kasvu soodustas tekstiilitööstuse kiire areng, Pärnus tselluloositööstus ja Valgas transiitkaubandus (raudtee). Uusi linnu tekkis ka vabrikute ja tehaste juurde ning raudteesõlmedesse (näiteks Kunda, Sindi, Aseri, Kärdla, Tapa jpt), kuid tollal ei tunnistatud neid ametlikeks linnadeks. Kui 1863. aastal oli Eestis linlasi 8,7 %, siis 1897.aastaks oli linlaste osatähtsus tõusnud 19,2 % s.o. 34 aastaga kahekordistunud. 19. sajandi alguses oli linnastumine kõige kiirem Lõuna-Eestis,
Tallinna sadam, Tallinna raudtee, Vagunitehas Dvigatel (ca 1600 töölist), Franz(?) Krulli metallitööstus (üle 500 tööliselt). 20. sajandi alguses ka aparaadiehitus, elektrimasinaid tootev ev Volta. 1907 Tartu telefonivabrik, mis samuti põhines Eesti kapitalil. Kogu metallitööstusele andsid uued dimensioonid Tallinnasse rajatud 3 suurt sõjalaevatehast. Kohalikul toorainel põhinevatel tööstusharudel on märkimisväärne osa pudutööstus, eelkõige paberi- ja tselluloositööstus. Paberi kasutamise plahvatuslik kasv 19.-20. saj vahetusel. Tehnoloogiline läbimurre: seni oli paberit valmistatud tekstiilijäätmetest, 20. saj algul puidutselluloosist. 1899. asutati Tlnasse tselluloosikombinaat võimsusega 10000 t tselluloosi aastas. Aasta hiljem asutas Sa-l tegutsev AS Waldhof oma tselluloositehase Pärnusse, mis hakkas aastas valmistama 80000 t tselluloosi, lisaks oli viimane ka töölehakkamise asjal Eu suurim tööstusev üldse
annaabi.ee 
