Johan Laidoner Lapsepõlv · Sündis 12. veebruaril 1884 · Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talust · Isa Jaak Laidoner · Ema Mari Saartsen · 3 venda Haridus · Algkool Viljandis · 1897. Viljandi linnakool · Rahapuudus · 1902 õpib Vilno jalaväe junkrukoolis · 1909 Peterburi Sõjaväeakadeemia Teenistus · Teenistus Vene tsaariarmees: 1901 110. Kaama jalaväepolk Kaunases 1903 Allohvitseriks 1904 Vanemveebel 1905 13. Jerevani Tema kõrguse ihukaitsegrenaderide polk (nooremohvitser) 1906 august-oktoober staabikomando ajutine ülem Teenistus 1907-1908 Tbilisi raudteejaam 1908 Leitnant 1913 Staabikapten 1914 Kapten (Eestis sõjaväe major) 1915 21. diviisi vanemadjutant 1916 alampolkovnik Laidoner Eestis · 1918. 1. jaanuaril saabub Tallinna · 23
Vaatasin Tõnu Õnnepalu näidendit ,,Vennas", mis lavastatud Aleksander Eelmaa poolt. Etendus räägib loo Tõnu Õnnepalu leitud kirjade põhjal, mis ta leidis paar aastat tagasi Hiiumaale ostetud talust. Kirjavahetus kahe venna vahel, mis võttis aset aastatel 1915-1939, kuid on epiloogiga sõjajärgsetest aastatest, sest viimane kiri saadeti 1967. aastal. Jakob, kes oli meremees ning läks elama Ameerikaase ja Villem, kes oli küll hingelt seiklushimuline ning käis I maailmasõjas tsaariarmees ja siis ka Vabadussõjas iseseisva Eesti eest, jäi lõpuks Hiiumaale talu pidama ja ema eest hoolt kandma. Lugu on jutustatud vend Villemi vaatepunktist ning seetõttu juhtumused Jakobi elust on katkendlikud. Jakobile kasvab Ameerika elu kiiresti külge ning ta üritab suures linnas läbi lüüa ja rikkaks saada. Muudab oma nime ameerikapärasemaks ning kutsub end nüüd kui Jacob. Sama kiirelt kui kasvab tema kirg apelsinide vastu, suureneb ka tema majanduslik seisus suurlinnas
mitte häirida aadlit äkiliste muutustega. Säilitati tollipiir Venemaaga, mis tähendas, et polnud vaba liikumist ja venelased ei saanud riigist välja voolata, kuid majanuslikult ei näe ma tollipiirist erilist tulu riigile, kui võib-olla välja arvata salakaubaveo piiramine. Säilis luteri usk, saksa keel jäi asjaajamiskeeleks ja sakslased riigiametnikeks. Tegu oli justkui Saksa riigiga Vene Keisririigis. Siinse keskvõimu esindajaks sai kindralkuberner, kes oli välismaalasena tsaariarmees karjääri teinud mees. Tegelikku võimu teostasid kaks valitsusnõunikku kohaliku aadli seast, rüütelkondadel olid omavalitsused. Omavalitsuse ladviku moodustasid maanõunikud ja raehärrad, kellede amet ei olnud valitav, vaid kes nimetati ametisse eluks ajaks vastavalt Maanõunike Kolleegiumi või rae poolt. Baltisakslastele anti eesõigusi nagu välismaalastele, et meelitada neid Venemaale militaarteenistusse. See oli Peeter I poolt kindlasti hea nii Venemaale kui baltisakslastele.
rahvusväeosade likvideerimiseks, mis said siiski tegutseda kuni 1918. a jaanuarini. Võimu juurest tõrjuti eemale kõik teised erakonnad, nende häälekandjad suleti, juhtivaid poliitikuid arreteeriti. Lisaks käivitati ulatuslik varade riigistamine, mis tõi kaasa niigi rängas kriisis vaevelnud majanduse kokkuvarisemise. Enamlik diktatuur ja poliitiliste vaenlaste represseerimine tugevdas rahvuslastes soovi iseseisva Eesti järele. Eestlased tsaariarmees Põhjasõja (17001721) käigus liideti Eesti- ja Liivimaa 1710. a Vene impeeriumiga. Eesti ala lülitati Vene riigi sõjaväesüsteemi. Esialgu kandis Eesti vaid kaudseid koormisi (vägede majutamine jm), mehi siit väkke ei võetud. Vene armee reakoosseis komplekteeriti tollal nekruti võtmise korras, s.t regulaarselt valiti kõigi sõjaväekohustuslaste hulgast väike hulk mehi, kes võeti 25 aastaks väeteenistusse. 18
tsaarivõimu mõjukas tugi. Halduslik korraldus. Põhja- Eesti koos Hiiumaaga > Eestimaa kubermang Lõuna- Eesti + Saaremaa > Liivimaa kubermang Setumaa jäi endiselt Pihkva kubermangu koosseisu Narva lülitati Peterburi kubermangu koosseisu Kubermangu kõrgemaks haldusorganiks oli Kubermanguvalitsus. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks kohapeal said Tallinnas ja Riias ametisse määratud kindralkubernerid, kelleks olid mittevene päritolu isikud (tsaariarmees karjääri teinud välismaise päritoluga isikud). ül: 1.kohapealse elu korraldamine 2. kohapealsete väeosade varustamine Omavalitsus süsteem: Kõrgem asutus Maapäev. Sõnaõigus oli vaid aadlikel, kes kuulusid rüütelkondadesse aadlimatrikli alusel (täieõiguslike aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad, koostatud 1730- 40-ndatel). Linnade esindajaid ei käinud (ei kutsutud). Aadlimatriklite eesmärk - kaitsta põlisaadlit uusaadli eest. Maapäevadel otsustati: 1
Suvel pidin käima võõrsil karjas, aga seda ei saa küll öelda, et mulle lapsepõlvest oleksid meelde jäänud kurvad või rasked mälestused. Kuigi mul ei olnud just muretu lapsepõlv, siis selle eest olen ma esimestest kooliaastatest peale pärinud niisuguse omaduse, mida pean oma iseloomu üheks tugevamaks küljeks. See on see, et hea tahtmise juures saab igast raskusest üle! Hiljem raskused ununevad ja jäävad ainult head mälestused". Teenistus Vene tsaariarmees Johan Laidoner lõpetas Viljandi linnakooli 1900. aastal, kui ta oli 16aastane. Kuigi ta oli parimas õppimiseas ja lahtise peaga, takistas edasiõppimist perekonna rahapuudus. Ainsa võimalusena haridustee jätkamiseks näeb ta sõjaväeteenistusse asumises ja 1900. aastal üritab Laidoner astuda sõjaväkke, kuid komisjon ei võta teda vastu rind ei andvat mõõtu välja ja tal soovitatakse aasta pärast tagasi tulla.
irooniline. Kuid ta võis olla tihti väsitav ja lihtsalt tüütu. Ta kõneles palju ja kiiresti ning inimesed pidid vahele hüüatama, kui nad ka rääkida tahtsid. Tema looming on aga kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Artur Alliksaare perekonnast Artur Alliksaar (kuni 1936nda aastani Alnek, nimede eestistamise tõttu) 15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu. Isa Robert oli Esimese maailmasõja ajal tsaariarmees. Pärast sõda tuli ta lühikeseks ajaks tagasi isakoju ja tutvus Puurmani tüdruku Anna-Rosaliega. Noored abiellusid ning kolisid Tartusse. Robert asus tööle raudtee rööpaseadjana, Anna oli kodune. Perre sündis 3 last, millest Artur oli kolmas. Ema hoidis ja hellitas poega väga, neid peeti hingesugulasteks. Anna-Rosalie haigestus vähki ja suri pärast pikki piinu 1936. aastal. Artur oli siis 13ne aastane. Robert abiellus pärast naise surma õige ruttu uuesti
- vaisesika- asjad erinevad üksteisest HINDUISM-sünkretismiline religioon- erinevad suunad ja pooled ühinevad. Mitteametlikud õpetused: BUDISM-ei toetu pühadele kirjutustele. Budismis puuduvad jumalad, see on inimese usk. Inimeseks on BUDHHA. Tema otsis vastust küsimusele ,,Miks inimesed kannatavad?". Budism jaguneb: 1) hinajaana vool (lõunapoolne budism) 2) mahajaana vool (põhjapoolne budism) Kõige kuulsam budist Eestis Kare Tõnisson. Sõdis I Maailmasõja Tsaariarmees. Sai sõjas kannatada mürgigaasi läbi. Budismist on kirjutanud raamatu Uku Masing. Lennart Mäll- Eesti Akadeemilise Orientalistika seltsi eestvedaja. Oli seotud Dalai Laama visiitide korraldamisega Eestisse. Peeter Vähi- tema initsiatiivil loodi Eesti Budistlik Liit Tallinnas. Vello Väärtnõu- ehitas valmis budistliku templi Läänemaale. DZAINISM Usundi märksõnad: - tattva- maailm koosneb nendest, need on dzainistlikud alged. Tegemist on pluralistliku õpetusega.
sõnavabadust, see viis Teataja sulgemiseni ja Pätsi kohtualla saatmiseni. Päts põgenes sveitsi. Neil poliitilistel kiirglikel ja tormilistel aegadel oli Konstantin Päts jõudnud luua ka perekonna. 1902. aastal abiellus ta Helma Peediga. 1910 aastal mõisteti Päts 1 aastaks vangi, samal aastal suri ka tema naine. Aastatel 1911-1916 tegutses Konstatin Päts ajakirjanikuna. ta oli Tallinna Teataja peatoimetaja ning jätkas ka poliitikas. Päts teenis ka tsaariarmees esimese maailmasõja ajal, kuid ostseset lahingutegevusest osa ei võtnud. Aastad 1918-1920 Pätsi karjääris Pätsi Vabadussõja- aegse ja kogu poliitilise karjääri seisukohalt oli üks tähtsamaid sündmusi see, et ta valiti üheks kolmest Päästekomitee liikmeks. Päästekomitte kuulutas Eesti iseseisvaks vabariigiks. Pätsist sai ka esimene peaminister. Peale Vabadssõda ärielus ja 1934. aasta riigipööre ,,Varsti pärast vabadussõda hakkas Päts huvi tundma ärielu vastu
ajutine maanõukogu (Maapäev), mis omas edaspidises võitluses Eesti iseseisvuse saavutamisel väga suurt rolli. Sama aasta juunis kutsus Päts kokku Eesti rahvuskongressi, kus määrati kindlaks Eesti poliitilised sihtjooned ja rahvusliku võitluse edaspidine taktika. Samal aastal kutsus Päts kokku Eesti sõjaväelaste kongressi, kus ta valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimeheks ja tõstatas üles Eesti rahvusväeosade loomise mõtte. Siitpeale hakkas tsaariarmees teeninud eestlasi massiliselt Eestisse tulema ja 1917. aasta detsembris oli moodustatud juba esimene Eesti rahvuslik diviis. 1917. a. aasta sügisel valiti Päts Eesti Maavalitsuse esimeheks. Kuid siis haarasid Eestis võimu enamlased ja Päts pandi kahel korral vangi, mille järel ta kadus põranda 6 alla. Vene riigi pidev lagunemise tingimustes tuli Päts ja teised juhtivad tegelased
sajandi lõpul" · J.C. Petri Kirjanik. Kritiseeris pärisorjust Eestimaal oma raamatus ,,Eestimaa ja eestlased" (1802) · Aleksander I Venemaa keiser. Kinnitas 1816. ja 1819. aasta talurahvaseadused · H. Nelson Briti admiral. Võitles Napoleoni sõdades. Tungis 1801. aastal oma ekskaadriga Tallinna alla · Barclay de Tolly Vene sõjaminister ja hilisem kindralfeldmarssal. Oli 1812. aasta VenePrantsuse sõjas tsaariarmees juhtival kohal. · H. Von Fölkersahm Ruhja parun. Pidas vajalikuks teorent asendada raharendiga ning hakata mõisapõllul kasutama palgatöölisi · G.F. Parrot Tartu Ülikooli esimene rektor. Oli lähedane sõber keiser Aleksander I, tänu millele sai ülikool laialdase autonoomia ja rahalise toetuse · O.W. Masing Keeleteadlane. Hakkas välja andma ,,Maarahwa NäddalaLehte" (18211823, 1825) · F.R Kreutzwald Kirjanik
Eesti Kaitseväe juhiks määrati J. Laidoner. Võeti hulgaliselt laenu- (Sõjalaen Suurbritanniast – relvade ja laskemoona ost (vintpüssid, automaadid), vähe suurtükke EV valitsus püüdis rahvasse usku ja lootust sisendada ning kuulutas välja vabatahtlike mobilisatsioon, kus lubati päevapalka ja võidu korral maad (selle tulemusena läksid sõtta noored koolipoisid, kellel puudus igasugune väljaõpe ning kogemuse) Tekkisid vabatahtlike pataljonid I ms tsaariarmees sõdinud meeste baasil Kuperjanovi (Tartu pataljon u 150 meest), Sakala (Viljandi), Skautspataljon, Balti pataljon (baltisakslased) Kalevi Malev (Harju) jt Soome, Rootsi ja Taani vabatahtlike pataljonid Kuulutati välja sundmobilisatsioon – 1919. a veebr u 30 000 meest. Sõja lõpuks kuni 100 tuh Eesti sai ka välisabi- Eestisse saabusid Briti laevastikukaader ning Soome vabatahtlikud. Lisaks korraldati ümber ka Rahvavägi, mille juhiks nimetati Johan Laidoner.
Mihhali Bulgakov (1891-1940) ELULOOLINE TAUST Sündis Kiievis, intelligendi peres (isa vaimuliku seminari teoloogia prof). Gümnaasiumis MB-l teoloogia alati ,,5", tundis suurt huvi. Lõpetas ülikooli arstiteaduskonna, töötas mõned aastad külaarstina. Võttis arstina osa ka I MS-st, teenis tsaariarmees. Tegi endale tüüfusevaktsiini, mille tagajärjel talumatud valud morfiinisõltlane. Olevat sõltuvusest vabanenud puht tahtejõu abil. Kui enamik intelligente tervitas revolutsiooni, siis MB-d iseloomustas hämmastav ette- ja läbinägemisvõime. Nimetas rev-e ,,märtsihulluseks" ja ,,oktoobrihulluseks", ei kahelnud, et selle eest tuleb vene rahval maksta ränka hinda: ,,Viimase kahe aasta hullus on tõuganud meid kohutavale teele..
Venemaa toetas Soome bolsevikke, Vaasas asuv Soome seaduslik valitsus tegi koostööd aga Berliiniga. Kaitseliidust kujunenud Soome sõjaväe ülemjuhatajaks sai C. G. Mannerheim. Soome kodusõda oli julm nagu kodusõjad ikka. Rahuläbirääkimised Soome ja Venemaa vahel toimusid 1920. aasta suvest sügiseni ning rahulepingule kirjutati alla 14. X 1920 Tartus. See oli teine sel aastal sõlmitud Tartu rahu. CARL GUSTAV MANNERHEIM (1867-1951). Oli Soome sõjaväelane ja riigimees. Olnud tsaariarmees ratsaväelane, pöördus ta 1917. a-il kindralleitnandina tagasi kodumaale. 1918. a. oli jaanuarist kuni maini Soome armee ülemjuhataja, kuid lahkus siis ametist protestiks valitsuse liigse Saksa-suunalisuse pärast. 1918. a. detsembrist kuni 1919. a. juulini oli Soome riigihoidja (riigipea), parandades suhteid Antandiga. 1931. a. alates oli Soome kaitsenõukogu esimees, Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõja (1939- 1940) ja Jätkusõja (1941-1944) ajal. 1942. a-st marssal
Eestlased püssi all Kohe sõja algul mobiliseeriti Vene armeesse 60 000 eesti meest, kogu sõja vältel aga võeti sõjaväkke umbes 100 000 eestlast, kellest 10 000 said surma. Esimese maailmasõja ajal tekkis eesti ohvitserkond. Ilma oma ohvitserideta ja rindekogemustega sõduriteta oleks mõni aasta hiljem vaevalt vabadussõda võita suudetud. Eestlasest ohvitsere ja kindraleid oli tsaariarmees varemgi, kuid oma rahvuslike relvajõudude tarbeks selgelt ebapiisavalt. Sõjas olid ohvitserikorpuse kaotused suured ja nende kompenseerimiseks tuli kiirendatud korras koolitada uusi nooremohvitsere. Üle kolme tuhande eestlasest üliõpilase, koolmeistri ja lihtsalt veidi harituma mehepoja, kellest paljud olid esimeses saksavastases vaimustushoos vabatahtlikena kroonuleivale läinud, said nüüd selga ohvitserisineli. Eestlased hajutati paljudesse väeosadesse kõikidel rinnetel
ja saksastamise vastu, Nn aatemees, 1898-1918 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees, ühistegevuse propageerimine, 1905 asutas ERE (eestlastele võrdsete õiguste nõudmine, mõõdukas suund), 1906 valiti I Riigiduumasse, I maailmasõjas sõjapõgenike abistamine, rahupoliitika eestvedaja, oluline roll Eesti iseseisvumisel! (välisdelegatsioon) Konstantin Päts (1874-1956), sünd. Pärnumaal, õigeusklik perekond, Riia Vaimulik Seminar, TÜ õigusteaduskond, teenistus tsaariarmees (lipnik), al. 1900 jurist Tallinnas (Poska juures), 19011905 ajalehe Teataja toimetaja, Nn majandusmees - sihiks majandusliku olukorra parandamine, 1905 sai Tallinna linnapea abiks, pärast 1905. A. rev. paguluses, 1909- 1910 vangis, 1910 naases Eesti poliitilisse ellu, aktiivne roll Eesti iseseisvumisel (rahvusväeosade korraldamine, Maapäeva eesotsas), liberaalsete demokraatide radikaalses tiivas Jaan Teemant 1905 27.-29. nov. juhtis rahvaasemike koosolekul Aulakoosolekut
valitsus (J. Anvelt) Arestid, tapmised. Tallinnas tegutses E Ajutine Valitsus (K. Päts) 1919. a dets - jaan vallutas Punaarmee 2/3 Eestist Punaarmee 30 - 40 km kaugusel Tallinnast Eesti valitsuse tegevus dets 1918 Riigikaitse korraldamine E kaitseväe ülemjuhatajaks alampolkovnik Laidoner Kuulutati välja vabatahtlike mobilisatsioon: päevapalk + lubati võidu korral tasuta maad Tekkisid vabatahtlike pataljonid I ms tsaariarmees sõdinud meeste baasil Kuperjanovi (Tartu pataljon u 150 meest), Sakala (Viljandi), Skautspataljon, Balti pataljon (baltisakslased) Kalevi Malev (Harju) jt Gümnasistide baasil loodi kooliõpilaste pataljonid Soome, Rootsi ja Taani vabatahtlike pataljonid Kuulutati välja sundmobilisatsioon 1919. a veebr u 30 000 meest. Sõja lõpuks kuni 100 tuh Sõjalaen Suurbritanniast relvade ja laskemoona ost (vintpüssid, automaadid), vähe suutükke
G. Mannerheim. Soome kodusõda oli julm nagu kodusõjad ikka. Rahuläbirääkimised Soome ja Venemaa vahel toimusid 1920. aasta suvest sügiseni ning rahulepingule kirjutati alla 14. X 1920 Tartus. See oli teine sel aastal sõlmitud Tartu rahu. ............................................................................................................................................ CARL GUSTAV MANNERHEIM (1867-1951). Oli Soome sõjaväelane ja riigimees. Olnud tsaariarmees ratsaväelane, pöördus ta 1917. a-il kindralleitnandina tagasi kodumaale. 1918. a. oli jaanuarist kuni maini Soome armee ülemjuhataja, kuid lahkus siis ametist protestiks valitsuse liigse Saksa-suunalisuse pärast. 1918. a. detsembrist kuni 1919. a. juulini oli Soome riigihoidja (riigipea), parandades suhteid Antandiga. 1931. a. alates oli Soome kaitsenõukogu esimees, Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõja (1939-1940) ja Jätkusõja (1941-1944) ajal. 1942. a-st marssal
131 Viruskundra 1995, november, lk 5. Kõnealuse foto originaali pole õnnestunud leida, Viruskundras ilmunud koopia kvaliteet aga ei võimalda veelkordset kopeerimist. 132 Hendrik “Hints” Juurikas (1921–2004) on tähelepanuväärne isik Eesti muusikas, olles üle 50 aasta Võru muusikaelus kesksel kohal nii saksofonisti-klarnetisti, orkestrijuhi, pedagoogi kui muusikakooli direktorina. Tema talupidajast isa Jaan, kelle Uue-Järve talu asus Tali vallas, oli tsaariarmees puhkpilliorkestris kornetit mänginud, lisaks sellele oskas ta ka viiulit (Viruskundra 1995, nr 5, lk 4). Isapoolse vanaisa juures tegi 4-aastane Hendrik varakult tutvust ka grammofoniga ja seda kaudu süvamuusikaga. Hendrik on ka Juurikate muusikutedünastia esiisa – tema poeg Tiit Juurikas on tunnustatud levimuusika pianist-arranžeerija, pojapoeg Raun, kes õpib EMTA-s, on endale juba nime teinud džässpianistina, pojatütar Age süvamuusika pianistina. 133
on 1343. aasta Jüriöö ülestõus ja sel- Eestlased ei kujutanud endast enam le järel puhkenud ülestõus Saaremaal iseseisvat sõjalist jõudu, kuid osalesid 11 EESTI SÕJAAJALUGU seisu väga soodsaid karjäärivõimalusi ohvitseridena tsaariarmees. Baltisaks- lastest ohvitseride mõjukus Vene ar- mees püsis kuni Esimese maailmasõ- jani. Kõige tuntum baltisakslane Vene armees oli kindralfeldmarssaliks tõus- nud Michael Andreas Barclay de Tol-
annaabi.ee 
