Vaskpuhkpilli ansambli juures on hea see, et suudetakse mängida üsna valjult, st. tavaliselt ei ole vaja migrofone ja ei teki probleeme õues mängimiste ja marssimistega. Lisaks on vaskpuhkpillid veekindlad., nii, et võite julgelt kutsuda mõne noortest kuttidest koosneva brassi oma peole mängima (olgu see siis pulm, matus, sünnipäev vms.) saate proffessonaalse, mõnusa muusika palju väiksema henna eest, kui muidu kuluks. Tavaliselt kuulub solo hääl esimesele trompetile, sealt võib see liikuda sujuvalt edasi teistele trompetitele, või võtab üle mõni teine pill. Tihti peale ei vaadata väga nooti, vaid improviseeritakse, muidugi tuleb hoida end enam-vähem piirides ja rütmi säilitama. Vahel lisatakse klassikalisele koosseisule näiteks alt-saksofon, kes soleerib koos esimese trompetiga, see aitab väga rikastada kogu muusikat. antud pildil mängivad Mnozil brassi kõik kolm trompetisti. Trompet on kõige kõrgem
Sümfoonia esimene osa on alati sonaadivormis, kokku on 3-4 osa (kiire-aeglane-tant- kiire). Kolm tähtsamat sümfoonikut on Mozart, Beethoven ja Haydn. Beethoveni 9. sümfoonias kasutati esimest korda solisti ja koori. Kontsert on üks muusikazanritest, kus on üks soolopill, mida saadab orkester. Esimese osa lõpus esitatakse kodents (soololõik, mille ajal saab solist näidata improviseerimisvõimet ning tehnilisi võimeid). Kontserte kirjutatakse klaverile, viiulile, tsellole, trompetile ja klarnetile. 16. saj. kujunes välja concerto grosso, millel on tavaliselt 4-6 osa. Tähtsamad heliloojad on A. Corelli ning G. F. Händel. Klassikaline keelpillikvartett on sonaaditsükli alusel loodud teos neljale keelpillile. Kammermuusika puhul on orkestris vähem kui 50 pilli. Zanr on stiil ja vorm on muusikaline ülesehitus. Sonaata tähendab Itaalia keeles helisema. Sonaat on teos, mis oli algselt mõeldud ühel pillil mängimiseks. Kindlate tunnustega zanriks kujunes sonaat 18. saj
Muti metroo(Riho Päts) Andreas Kalvet Die Würde(Georg Philipp Telemann) Robert Lehtma Kavatiin(Karol Kurpinski) Laur Keller, klaveril Kaisa Laasik Anmut(Georg Philipp Telemann ) Jose Antonio Page Ramirez Cantabile et Scherzetto(Philippe Gaubert) Taavi Viljat Aaria(Georg Friedrich Händel) Robert Lehtma Trompetikontsert Es-duur I osa : Allegro con spirito(Johann Nepomuk hummel) Märt Metsla Pavaan, op 50(Gabriel Faure) Mart Aus Sonaat trompetile ja klaverile III osa(Karl Pilss) - Simmu Vasar Napoli tants Laur Keller, klaveril(Pjotr Tsaikovski) Kaisa Laasik Bagatell(Bertrand Moren) Taavi Viljat Die Tapferkeit(Georg Philipp Telemann) Jose Antonio Page Ramirez Mehhiko rahvalaul Chiapanecas(Rafael Mendez) Märt Metsla , Norman Verte, Taavi Viljat Sonoran Desert Harmonies kaheksale trompetile(Eric Ewazen) Jaan Ots, Simmu Vasar, Jose Antonio Page Ramirez, Allan Jallai, Mart Aus,Märt Metsla , Norman Verte, Taavi Viljat
Trompet: Trompet on ovaaliks keeratud silindrilise, otsast laieneva toruga ja kausshuulikuga vaskpuhkpill. Trompet on sümfooniaorkestri vaskpuhkpillide rühma esimene pill. Tema eellane, pasun, mida kirikupiltidel ja ornamentidel puhuvad inglid, on veel tänapäeval Tiibetis, Hiinas, Indias, Turkmeenias kasutusel. Neist kaugetest maadest jõudis see pill meie aastatuhandete algul Euroopasse. Kroone ja ventiile (pumpasid) hakati trompetile paigaldama möödunud sajandi algul. 1840-ndatel aastatel sai trompetist täieõiguslik orkestripill. Trompeti pillitoru on piklikku ovaali keeratud. Toru peenemasse otsa pistetakse huulik. Pillitoru laieneb kõlalehtriks e. resonaatoriks. Trompetil on kolm pumpventiili. Peale vase valmistatakse trompeteid ka mitme metalli sulamist. On tehtud hõbedast trompeteid. Oma särava hääle ning heade mängutehniliste võimalustega on trompet populaarne pill nii süva- kui dzässmuusikas.
Franz Joseph Haydn oli Austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku sümfoonia ja keelpillikvarteti loojana. Sümfoonia 45 Sümfoonia 92 Sümfoonia 103 Laste sümfoonia Joseph Haydn Haydn kirjutas: 104 sümfooniat 68 keelpillikvartetti 45 klaveritriot 19 kontserti 11 klahvpillile 3 viiulile 2 tsellole 2 metsasarvele 1 trompetile 15 ooperit 13 missat vokaalsuurvormid "Loomine" "Aastaajad" "Stabat Mater" Joohan Strauss Johann Strauss on austria helilooja, dirigent ja viiuldaja, kes on tuntud eelkõige tänu oma vallsidele ja operettidele. Juba tema eluajal tunti teda, kui valsi kuningat ning tema 169-st orkestrile loodud valsist on suurosa kuni tänasepäevani populaarsed. Johann Strauss Jr sündis 25.okt.1825 aastal Viinis. Tema isa oli helilooja ja
Haydn suri 1809. aastal Viinis. Looming Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks. Tema loomingus kujunes sümfoonia tõsiseks kontsertteoseks. Ta on kirjutanud 104 sümfooniat, neist esimese 1759. aastal. Tuntuim on number 45 Lahkumissümfoonia. Haydn kirjutas: 104 sümfooniat 68 keelpillikvartetti 45 klaveritriot 19 kontserti 11 klahvpillile 3 viiulile 2 tsellole 2 metsasarvele 1 trompetile 15 ooperit 13 missat Vokaalsuurvormid: "Loomine" "Aastaajad" "Stabat Mater" Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_Haydn http://www.youtube.com/?feature=ytca
"Kuu loomine" op 40 klaverile, flöödile, viiulile ja tsellole "12 laulu püha neitsi Maria auks" op 41 segakoorile "Kiitke Issandat" nais-, mees- ja segakoorile "Sanctus" segakoorile 1993 "Libera me" op 43 segakoorile "Litaania püha Maarjamaa auks" op 45 baritonile, meeskoorile ja keelpilliorkestrile (Gustav Ernesaksa mälestuseks) Missa nr 4 ("Jõulumissa") op 46 baritonile, segakoorile, plokkflöödile ja orelile 1994 " - Geminorum Kastor", orelisümfoonia op 48 "Uranus" op 49 trompetile, orelile, samaanitrummile ja didgeridoole "Sodiaak" op 50, tsükkel klaverile "Yleiset luomissanat" op 51 segakoorile (tekst "Kalevalast") 1995 "Lõunataevas" ("Tähistaeva tsükkel" nr 2) op 52 tsükkel klaverile "Ganimedes" op 53 laulutsükkel sopranile ja klaverile (Marie Under) "Koduloomade kontsert" meeshäälele ja naiskoorile "Tähistaeva tsükkel" I vihik ("Kassiopeia") klaveripalade tsükkel lastele
aastal. Tuntuimad on number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pariisisümfooniat, 12 Londonisümfooniat, number 101 (Kell), nr. 94 Üllatussümfoonia jpm. Tema sümfooniad on saanud ka pealkirjad (nt "Lastesümfoonia, kus kasutati laste instrumente). Haydn kirjutas: • 104 sümfooniat • 68 keelpillikvartetti • 45 klaveritriot • 19 kontserti o 11 klahvpillile o 3 viiulile o 2 tšellole o 2 metsasarvele o 1 trompetile • 15 ooperit • 13 missat • vokaalsuurvormid o "Loomine" o "Aastaajad" o "Stabat Mater" • Saksa-Rooma ja hiljem Austria keisrite hümni "Jumal, kaitse keiser Franzi" ("Gott erhalte Franz den Kaiser"), mille viisi kasutati 1841. aastal loodud "Sakslaste laulus" ("Das Lied der Deutschen" avasõnadega "Deutchland, Deutchland über alles ..."), mis on alates 1922. aastast Saksamaa riigihümn.
neist esimese 1759. aastal. Tuntuimad on number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pariisisümfooniat, 12 Londonisümfooniat, number 101 (Kell), Üllatussümfoonia jpm. Tema sümfooniad on saanud ka pealkirjad (nt "Lastesümfoonia, kus kasutati laste instrumente). Haydn kirjutas: · 104 sümfooniat · 68 keelpillikvartetti · 45 klaveritriot · 19 kontserti o 11 klahvpillile o 3 viiulile o 2 tsellole o 2 metsasarvele o 1 trompetile · 15 ooperit · 13 missat · vokaalsuurvormid o "Loomine" o "Aastaajad" o "Stabat Mater" · Saksa-Rooma ja hiljem Austria keisrite hümni "Jumal, kaitse keiser Franzi" ("Gott erhalte Franz den Kaiser"), mille viisi kasutati 1841. aastal loodud "Sakslaste laulus" ("Das Lied der Deutschen" avasõnadega "Deutchland, Deutchland über alles ..."), mis on alates 1922. aastast Saksamaa riigihümn.
1962. a sai Tubinast Rootsi heliloojate Liidu liige. Tubin on kirjutanud ka kaks ooperit ,,Barbara von Tisenhasen“ (1969) ja ,,Reigi õpetaja“ (1971). Samuti kaks viiulikontserti 1941, 1945), kontrabassikontserdi (1948) ja balalaikakontserdi (1964). Lisaks kammermuusika, soolo- ja koorilaule. Üks eluaastate viimaseid loodud teoseid on ,,Reekviem langenud sõduritele“ (1979), kirjutatud metsasopranile, meeskoorile, orelile, löökpillidele, trompetile. Teos on austusavalus kahes maailmasõjas langenud eestlastele. 13. Kes on järjepidevalt tegelenud Tubina loomingu tutvustamisega maailmas ja kuidas? PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 3 of 5 Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel
2.1 Metsasarv Metsasarv näib rõngasse ja sõlme keeratud pika toruna, mille tegelik pikkus on kokku 4m. Metsasarve kõlalehter on 30cm. Metsasarve otseseks eelkäijaks on jahisarv. Metsasarve tämber on väljendusrikas, laulev ja pehme. 2.2 Trompet Trompet on särava ja piduliku kõlaga instrument, mida on läbi aegade kasutatud väga pidulikel sündmustel: kuningate kroonimised, sportlaste autasustamised. Kaasaegse trompeti toru pikkuseks on 1,3m. Muusikateostes on trompetile antud enamasti ülevad ja rõõmsad teemad. 2.3 Tromboon Trombooni toru on umbes 3m pikk ja väheste keerdudega, särava tämbri, suurte dünaamika- ja tehniliste võimalustega pill. Kõige iseloomulikum pilli osa on U-taoline liuglev toru ehk kuliss, mida edasi-tagasi liigutades saab muuta toru pikkust, seega ka helikõrgusi. 2.4Tuuba Tuuba on kõige suurem, kõige madalama ja võimsama kõlaga pill. Tema kõla on vägev, mahlakas ja majesteetlik
10. klassi töö baroki kohta- kordamiseks 1. A. Vivaldi elu, looming, tähtsamad teosed. - Oli soolokontserdi peamine kujundaja ja kuulsaim looja. -Veneetslane. Elas 1678-1741. -Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja poeg. Isa oli viiuldaja, õpetas noote ja viiulit. -1926 taasavastati Vivaldi teosed. -kirjutanud teoseid ka trompetile, flöödile, mandoliinile. Ooper "Kevad" -Muusiku-, vaimulikuharidus. Vaeslastekodus viiuliõpetaja, orkestrijuht ja muusikadirektor. -Rajas õpilastest kuulsaima orkestri euroopas. - "Aastaajad" 2. J. S, Bach elu, looming, tähtsamad teosed -Elas 1685-1750 -Töötas eluajal mitmetes Saksamaa kirikutes, ei lahkunud kordagi saksamaalt. -Mängis mitut pilli : klavessiin, orel, klaver -3 poega said ta eluajal Bachist kuulsamaks
puhumine. Vulisev, sillerdav. "Allikas" (2000) altsaksofonile ja vibrafonile helilooja peab ise üheks paremaks saksofonilooks "Laulan üle merede" altsaksofonile (2006) "Metsalill" oboele 2000. aastatest alates on Kõrvits kirjutanud ka teoseid, mille aluseks on poeetilised kujutlused Eestimaa müütilisest võrdkujust Thulest või Thulemaast: "Thulemaa laulud" (2002) flöödile ja klaverile "Thulemaa laulud II" (2004) trompetile ja klaverile "Thule pildid" (2006) klaverile "Thule eleegiad" (2007) keelpilliorkestrile "Thule mustrid" (2007) keelpillikvartetile "Thule koraalid" (2008) sopransaksofonile ja orelile "Thule visandid" (2008) saksofonikvartetile ja orelile "Helios Helios" (2008) 2 tsellole ja sümfooniaorkestrile Enamasti on nende teostes tähtsal kohal eesti rahvaviis ja mütoloogilised alltekstid.
1795 pöördus Haydn lõplikult Viini tagasi, oodati eelkõige kirikumuusikat, lõi 6 suurt missat ning kaks oratooriumit: "Loomine" ja "Aastaajad. 1797 kirjutas ta oma "Keisrilaulu", mis on praegu Saksamaa hümn. Haydn suri sõjasegadikus 31.mail 1809. Looming: 104 sümfooniat, üle 70 keelpillikvarteti (Sümfooniate "loomelaboratoorium"), 24 ooperit, instrumentaalkontserte klaverile, viiulile, tsellole ja trompetile, kammer-muusikat jpt. Mõjutas oma loominguga eelkõige Beethovenit, kellest sai Haydni ideede edasiarendaja sümfoonias, keelpillikvartetis ja vokaalsümfoonilistes teostes. WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791) Mozart oli imelaps-haruldase muusikalise kuulmise, fenomenaalse muusikalise mälu ja loomingulise väljendustungiga. Tabades poja geniaalsust, õpetas isa talle varakult heliloomingu aluseid ja pani kirja ning kohendas Mozarti esimesi kompositsioone
Sümfoonia nr.3(1910-11) ,,Espansiva". Sisaldab soolosid sopranile ja baritonile, mida võib mängida klarneti või trombooniga, kui inimhääle kasutamise võimalust pole. Sümfoonia nr. 4(1914-16)- ,,The Inextinguishable". Kõige dramaatilisem ja võib-olla ka kõige paremini tuntud sümfoonia. Jagatud taas kord justkui nelja ossa. Sümfoonia on mõeldud kolmele flöödile, kolmele oboele, kolmele klarnetile, kolmele pasunale, neljale sarvele, kolmele trompetile, kolmele tromboonile, tuubale ja kahele timpanile ning keelpillile. Sümfoonia on neljas osas, mis mängitakse järjest ilma pausideta. I osa- allegro II osa- poco allegretto III osa- poco adagio IV osa- allegro Kriitikute arvates on tempo sümfoonias problemaatiline. Sümfoonia nr. 5(1921-22)- puudub alapealkiri. Samuti üsna dramaatiline. Koosneb kahest osast. Seda peetakse üsna modernseks sümfooniaks. See on kontrastide ja vastuolulisuse sümfoonia
1964 Muusika näidendile "KihnuJõnn ehk Metskapten" Kantaadid 1943 Sõjasarv baritonile, segakoorile, meeskoorile ja sümfooniaorkestrile ("Kalevipoeg") [lõpetamata] 1948 Laula, vaba rahvas ühendkoorile (Debora Vaarandi) [1950 seade meeskoorile klaveri/oreli saatel 1954 Tuhandeist südameist ühendkoorile (Paul Rummo) 1963 Laul, ava tiivad ühendkoorile (Enn Vetemaa) 1964 Kuulge, oh kuulge mu kõnet segakoorile ("Kalevipoeg") Puhuge, sarved ühendkoorile, kolmele trompetile ja kolmele tromboonile (Kersti Merilaas) 1967 Laululavalt lahkuvatele kooridele ühendkoorile (Mart Raud) Instrumentaalmuusika 1934 Sümfooniline süit (I ja II osa) Saatemuusika üldrühmadele poeglaste gümnaasiumide spartakiaadil klaverile 1935 Võimlemismuusika poistele klaverile 1947 Süit ooperist "Pühajärv" sümfooniaorkestrile (sdn. E. Liives)/puhkpilliorkestrile (sdn. R. Ploom) 1952 Kaks pala viiulile ja klaverile (1. Meloodia ooperist "Tormide rand". 2. Hällilaul)
rasa''viiulile, vioolale, keelpillidele ja ettevalmistatud klaverile;''Tabula rasa'' kahele viiulile, keelpillidele,ettevalmistatud klaverile 1985 ''Psalom'' keelpilliorkestrile 1988 ''Festina lente''keelpillidele ja harfile 1991 '' Silouans Song''keelpilliorkestrile, ''Fratres''keel-ja löökpillidele; ''Summa''keelpilliorkestrile 1992 '' Trisagion''keelpilliorkestrile; ''Fratres''viiulile, keel ja löökpillidele 1994 ''Concerto piccolo teemal B-A-C-H''trompetile, tembalole,klaverile ja keelpilliorkestrile; '' Mein Weg hat Gipfel und Wellentäler''keelpillidorkestrile 1995 ''Darf ich''sooloviiulile, kellale in Cis ja keelpillidele;''An den Wassern zu Babel''tromboonile ja kammerorkestrile; '' Fratres''tellole, keel-ja löökpillidele;''Pari intervallo''klarnetile, tromboonile ja keelpillidele 1999 ''Mein Weg''14 keelpillile ja löökpillidele 2000 ''Orient & Occident'' keelpilliorkestrile 2002 ''Fratres'' kitarrile, keel-ja löökpillidele
21. E.TUBIN: Tartu kõrgemas Muusikakoolis,dirigent, vanemuise repetiitor, rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja, kõige tähtsam-kümme sümfooniat(2. Sümf alapealakirjaga ,,Legendaarne",4.sümf ,,Lüüriline"), eesti esimene mütoloogilisel ainetikul põhinev lavateos-ballett ,,Kratt" , ooper-,,Barbara von Tisenhusen", ,,Reigi õpetaja", kammermuusika(klaverilie, viiulile, flöödile), soosolaulud, ,,Reekviem langenud sõdurile"-metsosopranile, meeskoorile,orelile,löökpillidele,trompetile. Pärast tema surma alustas Neeme Järvi tema sümf teoste plaadistamist. 22. EESTI ESIMENE BALLETT: E.Tubin ,,Kratt", esietendus 1943 Vanemuises, mütoloogilisele ainestikule tuginev(kratt-ül oma peremehele varandust kokku tassida, kes on lepingu sõlminud vanakurja endaga, müües oma hinge, vanarahvas mõistab hukka rahaahnuse ja saamahimu ja on nõus müüma südametunnistuse ja au), rajatud rahvamuusikale(30 rahvaviisi) 23. V.TORMIS: M.Saare ja C
Sellele on lugude mängimiseks tehtud augud ja paigaldatud klapid. 6 VASKPUHKPILLID TROMBET Trompet on sümfooniaorkestri vaskpuhkpillide rühma esimene pill. Tema eellane, pasun, mida kirikupiltidel ja ornamentidel puhuvad inglid, on veel tänapäeval Tiibetis, Hiinas, Indias, Turkmeenias kasutusel. Neist kaugetest maadest jõudis see pill meie aastatuhandete algul Euroopasse. Kroone ja ventiile (pumpasid) hakati trompetile paigaldama möödunud sajandi algul. 1840-ndatel aastatel sai trompetist täieõiguslik orkestripill. Trompeti pillitoru on piklikku ovaali keeratud. Toru peenemasse otsa pistetakse huulik. Pillitoru laieneb kõlalehtriks e. resonaatoriks. Trompetil on kolm pumpventiili. Peale vase valmistatakse trompeteid ka mitme metalli sulamist. On tehtud hõbedast trompeteid. Oma särava hääle ning heade mängutehniliste võimalustega on trompet populaarne pill nii süva- kui dzässmuusikas. METSASARV
Maa, Marsi, Jupiteri, Saturni,Uraani,Neptuuni ja Pluuto tiirlemisel tekkivad teoreetilised helid ja saab nn planeetide helirea, mille koondvariandiks on 5 helist koosnev helirida. Hiljem selgus, et tegemist on Jaapani muusika ühe iidse põhilaadi - kumayoshiga Planeetide helireal põhineb Sisaski Esimene missa Eesti missa (missa nr. 3, eestikeelsele tekstile)- tellimustöö 22.üldlaulupeoks Sümfoonia (siin koos kõlamise tähenduses) Uranus trompetile, orelile, samaanitrummile ja didgeridoole (aborigeenide püha pill) Sisask on tohutult produktiivne helilooja, tihti ei jõudvat ta oma peas hargnevatele ideedele pliiatsiga järele. Loonud kõikvõimalikele koosseisudele erinevates zanrites. Arvo Pärt (1935) Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 14-15- aastaselt oli ta võimeline komponeerima. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus
Saturni,Uraani,Neptuuni ja Pluuto tiirlemisel tekkivad teoreetilised helid ja saab nn planeetide helirea, mille koondvariandiks on 5 helist koosnev helirida. Hiljem selgus, et tegemist on Jaapani muusika ühe iidse põhilaadi kumayoshiga Planeetide helireal põhineb Sisaski Esimene missa Eesti missa (missa nr. 3, eestikeelsele tekstile)- tellimustöö 22.üldlaulupeoks, Sümfoonia (siin koos kõlamise tähenduses) Uranus trompetile, orelile, samaanitrummile ja didgeridoole (aborigeenide püha pill). Sisask on tohutult produktiivne helilooja, tihti ei jõudvat ta oma peas hargnevatele ideedele pliiatsiga järele. Loonud kõikvõimalikele koosseisudele erinevates zanrites. Raimo Kangro (1949-2001) Mängulisus.Tähtsus: kooli muusikaõpikute `Helisev maailm' autor.Teosed: ooperid `Imelugu' , `Ohver', `Süda'. Kammermuusikasari `Display' erinevatele pillikoosseisudele.
Bagrjana) "Dialektilisi aforisme", kaheksa laulu segakoorile/meeskoorile (Juhan Liiv) "Tornikell minu külas" segakoorile ja kellale või meeskoorile, lugejale ja kellale (Juhan Viidingu libreto Fernando Pessoa poeemide põhjal, tlk. Ain Kaalep) 1979 "Ingerimaa õhtud", üheksa laulu segakoorile (rahvaluule) "Juhan Liivi sarkasmid" meeskoorile "Kurvameelsed laulud", kolm rahvalaulu mezzosopranile ja puhkpillikvintetile (rahvaluule) "Lindpriiuse päevad" mezzosopranile, meeskoorile, kahele trompetile, timpanitele/klaverile (Hando Runnel) "Muistse mere laulud" tenorile ja meeskoorile (rahvaluule) 14 "Neli etüüdi Juhan Viidinguga" lugejale ja segakoorile (J. Viiding) 1980 "Eesti ballaadid", ballett- kantaat sopranile, mezzosopranile, aldile, tenorile, bassile, segakoorile, sümfooniaorkestrile (libreto Lea Tormis; rahvaluule, seadnud Ülo Tedre) "Viru vanne" meeskoorile/segakoorile (Hando Runnel) 1981
2006 Viiulikontsert nr 3 (Satelliitkontsert ,,Trigangulatsioon" ), op 105 2006 Viiulikontsert nr 2 ,,Perpetuum mobile", op 102 Ansambliteosed: 1983 ,,U-R-M-A-S S-I-S-A-S-K" flöödile, oboele (klarnetile) ja klaverile või sopran-, tenorplokkflöödile ja klavessiinile, op 1 1990 Sonaat ,,Linnutee galaktika" klaveriduole, op 24 1991 Sonaat kaheksale käele (kahele klaveriduole) ,,Andromeda galaktika", op 34 1992 ,,Kuu loomine" klaverile, flöödile, tsellole ja viiulile, op 40 1994 ,,Uranus" trompetile, orelile, samaanitrummile ja didgeridoole, op 49 1995 Tähistaeva tsükkel lastele ,,Cassiopeia", I vihikkahele kitarrile või kitarrile ja meloodiainstrumendile (viiul, flööt vmt) 1997Sümbiootiline sümfoonia "Kuum ja külm" metsasarvele ja klaverile 1999 ,,Spiraalne sümfoonia" klaverile neljal käel, op 68 1999 ,,Hale Bopp'i komeet" flöödile ja kitarrile, op 69 2002 ,,Nüüdisaegne sodiaak" kahele kitarrile või kitarrile ja mandoliinile (või muule
number 101 (Kell), nr. 94 Üllatussümfoonia jpm. Tema sümfooniad on saanud ka pealkirjad (nt "Lastesümfoonia, kus kasutati laste instrumente). Haydn kirjutas: · 104 sümfooniat · 68 keelpillikvartetti · 45 klaveritriot · 19 kontserti o 11 klahvpillile o 3 viiulile o 2 tsellole o 2 metsasarvele o 1 trompetile · 15 ooperit · 13 missat · vokaalsuurvormid o "Loomine" o "Aastaajad" o "Stabat Mater" · Saksa-Rooma ja hiljem Austria keisrite hümni "Jumal, kaitse keiser Franzi" ("Gott erhalte Franz den Kaiser"), mille viisi kasutati 1841. aastal loodud "Sakslaste laulus" ("Das Lied der Deutschen" avasõnadega "Deutchland, Deutchland über alles ..."), mis on alates 1922. aastast Saksamaa riigihümn.
Ta on kirjutanud 104 sümfooniat, neist esimese 1759. aastal. Tuntuimad on number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pariisisümfooniat, 12 Londonisümfooniat, number 101 (Kell), nr. 94 Üllatussümfoonia jpm. Tema sümfooniad on saanud ka pealkirjad (nt "Lastesümfoonia", kus kasutati laste instrumente). Haydn kirjutas: · 104 sümfooniat · 68 keelpillikvartetti · 45 klaveritriot · 19 kontserti o 11 klahvpillile o 3 viiulile o 2 tsellole o 2 metsasarvele o 1 trompetile · 15 ooperit · 13 missat · vokaalsuurvormid o "Loomine" o "Aastaajad" o "Stabat Mater" W. A. Mozart (1756-1791) oli helilooja, Viini klassikalise koolkonna esindaja. Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli 7 last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma
Häda korral puhus Heimdall Gjallari sarve (,,kajav sarv"), mida ta peitis Yggdrasili, maailma puu juurte all. Gjallari sarv pidavat olema nii vali, et seda on kuulda ,,igasse maailma" see aga viitab otseselt ,,viimasele trompetile", maailmalõpu kuulutajale piibelliku Ilmutusraamatu põhjal. Kui Heimdallil oleks põhjust sarve puhuda, oleks see tähendanud jumalate ja hiiglaste vahelise viimase võitluse algust. 28 8.6 Jumal, kes oli teisipäev
annaabi.ee 
