9) E.Vilde ei käinud New Yorgis, Türgis ja Moskvas. 10) Helsingis toimetas Vilde satiirajakirja ,,Kaak". 11) Juhan Liiv ei olnud Vilde onupoeg. 12) Vilde polnud romantik, vaid realist. 13) Vilde teos ,,Külmale maale" jutustab eesti külaolustikust ja analüüsib kuritegevuse probleeme. Üks mees saadeti Siberisse sooritamata kuritöö eest. 14) ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ei ole mitte näidend, vaid romaan. 15) ,,Prohvet Maltsvet" on romaan, mitte novell. 16) Neid nimetetakse triloogiaks, sest see on kolmest iseseisvast teosest koosnevev tervik. 17) Näidendi ,,Tabamata ime" tegevus toimub pärast I maailmasõda. ,,Tabamata ime" teemaks on Eesti soov Euroopaga samastuda(kultuur jne) ning soov näha eestlasi Euroopas kuulsust kogumas. 18) Teoses ,,Pisuhänd" käsitletakse äri - ja kultuuriprobleeme.
aastal pealkirja all ,,Võõras majas," sest Nõukogude okupatsioonivõim pidas Ristikivi pealkirja liiga piibellikuks. Seevastu Saksa okupatsiooni ajal ilmunud teine trükk ja edasised trükid kasutavad pealkirja ,,Õige mehe koda." Neid kolme enam-vähem ühtselt realistliku perekonnaromaani laadis teost (,,Tuli ja raud", ,,Õige mehe koda" ja ,,Rohtaed"), mis annavad mitmekülgse pildi Tallinna eri rahvakihtide elust pikema aja vältel ja omavad ühiseid tegelasi, nimetatakse Tallinna triloogiaks. Koos viimase Tallina triloogia teose avaldamise ja Tammsaarelt teenitud kiidusõnadega oli Ristikivist saanud esimene tõsiseltvõetav linnakirjanik. Pärast seda, kui oli aastal 1941 lõpetanud Tartu Ülikooli cum laude, astus 1943. aasta kevadel saksa sõjaväkke, kuid võttis juba novembris puhkuse ning põgenes Soome. Seda aastat võib pidada pagulaselu alguseks. 1944. aasta septembris liikus ta Soomest edasi Rootsi ning peatus lühikest aega Sigtuna põgenikelinnas
t. tema saatuse määrab keskkond. Ajalooline triloogia Vilde loomingu keskse osa moodustavad ajaloolised romaanid ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,,Prohvet Maltsvet". Need romaanid ei ole omavahel seotud ühise sündmustikuga ega tegelastega, kuid neid ühendavad kujutatav ajajärk (19.sajandi keskpaik) ja põhiteemaeestlaste põline konflikt balti parunitega. Sellepärast nimetatakse neid koos ajaloolisteks triloogiaks. ,,Mahtra sõda"(1902) On esimene ulatuslik panoraamromaan eesti kirjanduses. Vilde kujutab selles suure kunstilise sisejõuga kaht ajaloolist sündmust: talupoegade vastuhakku Mahtra mõisas 1858.aasta suvel ja nende karistamist. Peamiselt mõisnikest koosnev sõjakohus mõistis 60 mässust osavõtnut surma, sadadele teistele määrati ihunuhtlus. Et näidata tõetruult eesti talupoja selleaegset
Enne seda oli mees käinud ühel pikemal reisil, mille jooksul ta külastas erinevaid Kesk-Euroopa maid, Balkanit ning ka Türgit. Selle põhjal kirjutas ta elavas stiilis humoorikaid reiskirju. Olles tööl ,,Teatajas", algas Vildel erakordselt viljakas loomeperiood. Aastatel 1902-1908 valmis kolm ajaloolist romaani ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ning ,,Prohvet Maltsvet", mida ühise temaatika tõttu hakati kutsuma triloogiaks. Olles sotsiaaldemokraat, võttis Vilde 1905. aastal (samal aastal ta ka abiellus noore ajakirjaniku Linda Jürmanniga) osa revolutsioonist, mille tõttu ta oli veel sama aasta lõpus sunnitud minema maapakku. Pärast viibimist Helsingis, Saksamaal, Sveitsis ja mujal, otsustas ta 1911. aastal sõita New Yorki, kus ta abikaasaga asus toimetama eesti töölislehte ,,Uus ilm". Sealne õhkkond aga Vildele ei sobinud ning kuni 1917. aastani pesitses ta Kopenhaagenis
loomingulise küpsuse saavutamist. Vaatluse all on sajandivahetuse tüüpilise haritlase saatus, kelle eluvõõrad ideaalid kitsastes oludes känguvad ja kes ei leia õiget õnne ka isiklikus elus. Kuid ta püüab ometi anda ühiskonnale oma parima ning säilitab naiivse usu inimestesse. Neid kolme enam-vähem ühtses realistliku perekonnaromaani laadis teost, mis annavad mitmekülgse pildi Tallinna eri rahvakihtide elust pikema aja vältel ja omavad ühiseid tegelasi, on nimetatud Tallinna triloogiaks. Rootsis avaldas Ristikivi vahetult sõjajärgseil aastail kodanlik-natsistlikele kontseptsioonidele tuginevaid reportaazromaane. Romaan "Hingede öö" (1953) on kirjutatud varasemaist teostest erinevas laadis, selle üldine olustik on sümbolistlik ja irreaalne. Nii on kirjanikul kõige paremini korda läinud kujutada seda lootusetust ja hingelist ummikut, millesse on langenud oma kodumaast lahtikistud inimesed.
maailmanägemiselt varavana, ometi teistest peajagu üle. Kõigist kiiduavaldustest olulisem oli A. H. Tammsaare avaliku kirja vormis tunnustusavaldus. Eesti kirjanduse senised saavutused käsitlesid enamasti maaelu. Karl Ristikivi oli esimene tõeline linnakirjanik. 1940. aastal valmis teine linnaromaan "Õige mehe koda", 1942. aastal järgnes romaan "Rohtaed". Kolme Tallinnas toimuva tegevusega romaani on üheskoos nimetatud Tallinna triloogiaks. "Tules ja rauas" kujutatakse eesti talupoegade linnastumist, "Õige mehe kojas" ("Võõras majas") eesti soost kaupmeeskonna üht arengukäiku ja "Rohtaias" haritlaskonna (antud teoses koolmeistri) kujunemisteed. 1943. aastal kevadel astus Karl Ristikivi saksa sõjaväkke, vabatahtlikuna ootas teda esialgu staabitöö ja ta lootis, et ei pea minema rindele. Puhkuse saanud, põgenes Ristikivi sama aasta novembrikuus Soome ja siirdus 1944. aasta septembris edasi Rootsi.
augustil. See on Eesti sõjaeelse ajaloo viimane iseseisvussuvi, kus nn Eesti aeg võis õitseda kogu täiuses, kõigi oma plusside ja miinustega. Romaani kirjutamist alustas Ristikivi juba Saksa okupatsiooni ajal Tartus, ent see ilmus alles 1946. aastal Vadstenas Rootsis. Eestis anti esimene teose trükk välja alles 2000. aastal. ,,Kõik, mis kunagi oli" on romaanidiloogia esimene osa, millele järgnes ,,Ei juhtunud midagi". Ristikivil oli kavas kasvatada sündmuste kroonika triloogiaks, kuid kirjaniku loodetud õnnelikku lõppu saatus Eestile tema eluajal ei pakkunud. Teose tegevus algab Palunurme kirikumõisas, mille vana praost August Tammik ootab oma asemiku saabumist. Vanuse tõttu on ta sunnitud oma ameti maha panema, enne teda kuulus kohaliku praosti amet tema väimehele, kes nõrga tervise tõttu vara suri ja ameti äiale jättis. Temast jäi ühtlasi maha ka tütar Inge, teose peategelane. Inge isa ja ema on surnud, ta elab
aastal. 1965 sada aastat peale tema sündi hakati välja andma, tema nimelist Eduard Vilde auhinda. kõige paremini Vilde teoseid järgivale teosele. ehk kes kirjutab kõige vildelikumalt. samal aastal püstitati talle ka ausammas. 1902. aastal ilmus teos "Mahtra sõda" - ajalooline romaan, raske sisuga. 1903. "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" 1905 "Prohvet Maltsvet" ühise temaatika tõttu hakati neid teoseid nimetama ajalooliseks triloogiaks. temalt on ilmunud ka mitmeid näidendeid 1916. ilmus "Mäeküla piimamees" - Vilde loomingu 1 kunstilisi tippe 1912. "Tabamata ime" - näidend 1913. "Pisuhänd" - näidend 1923-1935 ilmusid Vilde kogutud teosed 33 köites, millest viimased osad ilmusid peale tema surma. ta on maetud metsakalmistule. Naturalism Naturalism on realismi äärmuslik suund. sai alguse 1860-70 Prantsusmaal. levis sealt euroopasse ja USA-sse
oma isikut peidaksid kuhugi varjatumasse kohta ega tolgendaks oma rahva jalus. Nii mõistis August Gailit, oma viimastel elupäevadel. Erilisi lootusi hellitamata vaadates läbi Eesti Kirjanike Kooperatiivi arhiivis talletatud Gailiti kirjad oma kirjastajatele Bernard Kangrole ja Valev Uibopuule. Nii oligi: ei mingeid sisulisi kommentaare triloogia asjus. Küll tekkis olulisi toetuspunkte, et mõista Gailiti olukorda paguluses ja näha triloogia kirjutamise käiku. Hiljem triloogiaks kasvanud teose esimene raamat oli ammu enne valmimist lepinguga Andres Lauri «Ortole» lubatud. Kui käivitati Eesti Kirjanike Kooperatiiv (Gailit oli initsiaatoreid), tuli vaeva näha, et ikka veel valmimata raamat oma kirjastusele läheks. Septembris 1951 - esimene raamat oli ikka alles pooleli - kirjutas Gailit Kangrole, et mõtleb kaheköitelisest teosest, mille zhanr jäägu esialgu nimetamata. Kolmanda raamatu lisandumist kirjad ei seleta
veergudel. Tegevus toimub analoogselt "Jüripäevaga" Mulgimaal ja taas vaadeldakse paralleelselt suurtalu perekonna ja asunike käekäiku. Veel samal aastal kirjutas Kivikas romaanile ka järje. See ilmus pealkirja "Mihklipäev" all. Uute asunikuromaanide kirjutamine jäi seejärel pooleli (kavas oli teos "Kirmastu sepad"), sest autor soovis kiiruga valmis kirjutatud "Jüripäeva", "Jaanipäeva" ja "Mihklipäeva" vormida korralikuks triloogiaks. "Jüripäeva" parandatud ja laiendatud versioon ilmus 1925 ning kandis pealkirja "Murrang". Paraku tüdines Kivikas peatselt ka oma vanade teoste ümber töötamisest ja korrastatud triloogia jäigi ilmumata. Aastal 1926 andis kirjastus Loodus välja Albert Kivika 26-leheküljelise lühijuttude kogumiku "Miniatüürid". Enamuse nende lühipalade puhul oli tegu samal aastal ajakirjas Looming ilmunud rahvalike juttude uustrükiga.
rohkust, koduse kasvatuse puudumist, kiriku ükskõiksust ja ametnike hooletust. Vilde oli veendunud, et vaesus põhjustabki kurutegevust. ,,Külmale maale" peategelane on mäeotsa Jaan, kes on ausameelne, töökas, kohusetruu, tema õlgadel lasub pere toitmine ja väiksemate õdede, vendade kasvatamine. Jaan ei leia tööd ja tema pere on näljas. Jaa varjab varastatud kraami. Ajalooline triloogia: ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid", ,,Prohvet Maltsvet". Triloogiaks nimetatakse kolme romaani, mida ühendab kas jätkuv sündmustik, samad tegelased või ühine idee. Vilde triloogiat ühendab idee: kui talurahvas tahab orjusest vabaneda, saab ta seda ainult võitluse teel. ,,Mahtra sõja" inspiratsiooni sai ta tõigast. 1850 võeti vastu seadus, kus vabastatakse mõisa orjusest. Talurahvale ei seletatud selle seaduse üksikasju. Toimus suur talurahva ülestõus.
mil eestlased olid sakslaste pärisorjad ning õiget vabadust meil veel polnud. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on küll Kivirähki sulest ilmnud aastaid hiljem, kuid käsitleb tunduvalt varajasemat perioodi, võiks öelda, et eestlaste ürgaega, mil rahvas alles hakkas metsast välja küladesse kolima ning enda tsivilisatsiooni asutama. Sellest mõttest kinni haarates võiks siia juurde arvestada ka ,,Ivan Orava mälestused" ning kategoriseerida need kolm teost tinglikult ajalooliseks triloogiaks, mille kirjutamist alustas autor eestpoolt tagantpoole, ehk olevikust üha sügavamale minevikku. Lisaks sellele, et need kaks teost võiks paigutada ühte triloogiasse, on nad sarnased ka oma motiivide ja narratiivi poolest. Mõlemas teoses on kasutatud rahvaluule motiivi. On selge, et autor on põhjalikult uurinud eestlaste folklooripärandit ning siis seda enda teostesse sisse põiminud.
1944 Soomest Rootsi, püsiv elukoht Stockholmis. Tripib Euroopas, pärandas oma maise vara ühele Rhodose noormehele. Vb oli pede. 1972 ilmus üks luulekogu, mis oli olulisim paguluses ilmunud luulekogu. Ristikivi luule markeerib selgelt modernistliku luulekeele tulekut, mis hakkas 1940-50ndate jooksul paguluses ilmuma. Looming: 1938 Tuli ja raud 1930 kirjutab ka lastejutte 1940 Õige mehe koda 1942 Rohtaed Neid kolme nimetati Tallinna triloogiaks, arenguromaanid 1953 Hingede öö 1961 Põlev lipp 1964 Imede saar vaheraamat, üks väheseid pagulaskirjanduse raamatuid, mis ilmus ka Nõukaaegses Eestis 1965 Mõrsjalinik 1966 Rõõmulaul 1971 Lohe hambad 1972 Kahekordne mänd, Inimese teekond 1976 Rooma päevik Ristikivile on omane hoiak pessimistlik lootuslikkus. Ei ole pessimism ühes võtmes, koguaeg mingi paradoks. 1977 suri oma korteris, keegi ei tea kuupäeva. 25
Samal ajal muutus ka Vilde isiklik elu, 1905. aastal abiellus ta noore ajakirjaniku Linda Jürmanniga, kellest sai talle kindlameelne elu- ja mõttekaaslane. ,,Teataja" juures algasid Vildel erakordselt viljakad loomeaastad. Suurtest kõrvalkohustustest hoolimata viis ta lõpule oma suured ajaloolised romaanid ,,Mahtra sõda" , ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,,Prohvet Maltsvet" (1902-1908), kokku 1500 lk. Ühise temaatika tõttu hakati neid hiljem nimetama triloogiaks. Sündmustikult ja tegelaskonnalt on iga teos omaette tervik. ,,Mahtra sõda" kavandades uuris kirjanik läbi hulga arhiivimaterjale, tutvus sündmuspaikadega ja küsitles veel elavaid inimesi. Pagulusaastad 1905. aastal oli Vilde sunnitud minema maapakku, sest ta osales 1905. aasta revolutsioonis sotsiaaldemokraadina. Ta elas Soomes, Saksamaal, Sveitsis, New Yorgis, kus ta koos abikaasa Lindaga toimetas eesti töölislehte ,,Uus Ilm"
„Volta annab kaeblikku vilet“ populaarseim (esi)romaan. Peategelane Gustav Kalender, tegevus toimub 1905 aasta paiku. Võtab osa dada-liikumisest. Väljamõeldud tegelaste kõrval kajastatakse seal ka päris ajaloolisi inimesi, k.a dada-liikumise inimesi. Teab oma ainest väga palju, seega tekkib teatud ülekirjutamise effekt. *Tiit Aleksejev 1968 Samuti ajaloo teemade käsitleja. Kirjutanud lühijutte, novelle ja näidendeid. Tähtsamad tekstis on siiski romaanid. Nt triloogiaks kujunev teema esimesest ristisõjast. Valib ainese euroopa keskajast (11.saj), mis üsna haruldane eestlasele. Eeskujuks vb Karl Ristikivi (populaarseim Eesti pärit välisajaloo kirjutaja). Ei järgi realistlikku esteetikat, pigem keskaegset (st kunstiteaos peab olema mõistetav mitmeti: metafüüsiliselt, analoogiliselt, allegooriliselt. Nende erinevate tasandite kaudu üritas maailma selgitada, st oli palju võrdlusi, paralleele aegadega, tähtsad on ka unenäod jne)
Ristikivi tegi olulise avangu, võiks eksperimentaalse proosaga edasi minna. Tema jaoks oli see ummiktee. Vahetab teed ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane. ,,Põlev lipp" (1961) esimese triloogia raamat, kroonikate triloogia. Kirjutas üldiselt triloogiaid. Ilmub 3 triloogiat ja neile lisanduvad vaheraamatud. Esimese ja teise triloogia vahel ilmub ,,Imede saar" (1964). Teine triloogia: ,,Mõrsjalinik" (1965), ,,Rõõmulaul" (1966) ja ,,Nõiduse õpilane" neid on nim biograafia triloogiaks, isikukesksed romaanid. Siktuna väravad teise ja kolmanda triloogia vaheraamat. Kolmas triloogia: ,,Õilsad südamed", ,,Lohe hambad" (1971), ,,Kahekordne mäng" (1972). ,,Inimese teekond" (1972) omaette luulekogu. Ristikivi initsiatiivi üles ei näidanud, et see kokku panna. Teised andsid tõuke. ,,Rooma päevik" (1976) viimane ja üksik. Ühendav triloogiatel: kroonikate triloogia võtab vanade kroonikate stiili ja mängib nendega, realistliku kujutamise viisi juurde tagasiminek
1 rannatriloogia romaani analüüs. Looming: 1920. a. kirjandusse tulnud Saaremaa kooliõpetajast A. Mälgust kujunes viljakas prosaist ja näitekirjanik. Populaarsuse saavutas rannaelu kujutavate romaanidega. 1936 ,,Rannajutud" Tegelaste eluvaate ja käitumise määrab seotus merega. Keerulistes olukordades säilitavad randlased lootuse ja tegutsemisvõime viimse hetkeni. Meri on see, mis aitab tegelastel lahendada elu keerdküsimusi. Mälgu kolme rannaromaani võib nimetada triloogiaks: ,,Õitsev meri", ,,Taeva palge all", ,,Hea sadam". Rannaromaanid on ülesehituselt lihtsad, sündmustik on etteaimatav, keel rahvapärane. Esile tuleb tavalise inimese igapäeva helgem ja elamisväärsem pool. Rootsis paguluses olles kirjutas ,,Öised lennud"; ,,Tee kaevule" ja ,,Jumalaga meri". "Hea sadam" August Mälk Tegelased selles raamatus:Juulius-poiss kes sai endale kodu ühe viinalembelise vana
Uusi jooni oli saanud kaVilde kujutamislaad. Avateos siinses perioodis romaan "Külmale maale" (1896 järjejutuna "Postimehes") 1898 - esimene eesti töölisromaan "Raudsed käed" Ajalooline triloogia - loomingulise küpsuse ajal hakkas uurima eestlaste feodalismivastast võitlust, keskendus rahvatraditsioonis Mahtra sõjana tuntuks saanud sündmustele, valmisid romaanid - "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903), "Prohvet Maltsvet" (1908), triloogiaks ühendab neid ühine teema - talupoegade feodalismivastane liikumine Eestimaa kubermangus 19.sajandi keskel ja põhiline idee - vabaduse eest peab võitlema, talupoeg peab ennast võitluse teel ise aitama. "Mahtra sõda" (1902) avara ühiskondliku läbilõikegapanoraamromaan. Tegevus Juuru ümbruse mõisates pärast 1856. aasta talurahvaseadust ja kulmineerub 1858 talupoegade vastuhakus Mahtra sõjas ja järgnenud karistamises 1859. aastal. Süzeeliinid arenevad talupoegade kui mõisnike osas.
lusti endal ei pakkunud. Tema puhul ei ole väga ranget kõrgkult ja massikult eraldiseismist. Kogu elu loos väga ilmekalt kriminaalromaane. "Tuli ja raud" 1938 siin tuleb meenutada veel üht lisaliini. 1930ndate keskpaigas hakkab kirjutama ka lastejutte. Ka lastekirjanikuna päris märkimisväärne. Ristikivil asetuvad temaatilisse kogumisse kolm esimest raamatut: "Tuli ja raud", "Õige mehe koda" (1940) ja "Rohtaed" (1942). Neid kolme romaani on hakatud nimetama Tallinna triloogiaks. Kui tekkis nõukaegne retseptsioon, siis nendest oli lihtsam rääkida. Kindlasti on see tähelepanuväärne algus. "Tule ja raua" puhul eriti see, et kui meil on vaja leida nii-öelda eeskujulik näide 1930ndate kirjandusest eesti töölisromaanist, siis ainuke korralik näide see on. Romaanid on iseseisvad, aga neid ühendab: + Tallinna linn, ruumi peegeldavad romaanid + nad on just nimelt arenguromaanid, romaanid sellest, kus tegelane liigub alt üles "Rohtaed" on pigem haritlasromaan
o 1953 Hingede öö · 1961 Põlev lipp o 1962 Imede saar · 1965 Mõrsjalinik · 1966 Rõõmulaul · 1971 Lohe hambad o 1972 kahekordne mäng 1972 Inimese teekond · 1976 Rooma päevik Kristjan Steen Ristikivi pseudonüüm. Tal hakkavad tulema seiklusjutus, seejärel hakkab ta kirjutama ka lasteraamatuid (30ndatel) ja siis tuleb aastal 38 ,,Tuli ja raud". Kolme esimest romaani on nimetatud ka ,,Tallinna triloogiaks". Tallinn neid seob ja mingi sarnane kirjutamisviis ka. Kui midagi ühendavat on peale Tallinna, siis see on enamähem realistlik kujutamislaad, ta võtab keskmesse ühe peategelase ja jälgib teda mingis mõttes valgustab Eesti inimest Tallinna linnas. ,,Tuli ja raud" võid kõige otsesemas mõttes olla nimetatud kui töölisromaani. Töölisromaani traditsiooni, mis on paljude maade kirjanduses väga tugev, Eestis välja ei kujune. ,,Õige mehe
Noort Ristikivi peeti suisa Tammsaare mantlipärijaks. Algas maailmasõda, kuid Ristikivi sai uurimisrühma ning võitlusesse ta minema ei pidanud. 1942. õnnestus vaatamata ekstreemsetele oludele saada ülikooli lõpudiplom. Tallegi tuli aga sõjaväekutse ning lihtne põli sai lõpu. Siiski õnnestus tal rindest hoiduda. Esimesel võimalusel põgenes mees Soome, kus ühines Eesti Komiteega. Enne Eestist lahkumist ilmus talt veel teinegi romaan ,,Õige mehe koda", mida nimetatakse Tallinna triloogiaks. Soomest põgeneb edasi Rootsi, kus töötab kontoriametnikuna. Oma elu veedabki Stockholmis ning pühendub kirjandusele, käies suvisel ajal Euroopas reisimas. Tallinna triloogiast väärib enim nimetamist ,,Rohtaed", mis räägib noormehest, kes käib koolis. Poisi eeskujudeks on kunagised rooma suurkujud. Süzee viib lugeja tollasesse õpilasolustikku ning annab ülevaate ka täiskasvanud mehe elust.
Vaatluse all on sajandivahetuse tüüpilise haritlase saatus, kelle eluvõõrad ideaalid kitsastes oludes känguvad ja kes ei leia õiget õnne ka isiklikus elus. Kuid ta püüab ometi anda ühiskonnale oma parima ning säilitab naiivse usu inimestesse. Neid kolme enam-vähem ühtses realistliku perekonnaromaani laadis teost, mis annavad mitmekülgse pildi Tallinna eri rahvakihtide elust pikema aja vältel ja omavad ühiseid tegelasi, on nimetatud Tallinna triloogiaks. Rootsis avaldas Ristikivi vahetult sõjajärgseil aastail kodanlik-natsistlikele kontseptsioonidele tuginevaid reportaazromaane. Romaan "Hingede öö" (1953) on kirjutatud varasemaist teostest erinevas laadis, selle üldine olustik on sümbolistlik ja irreaalne. Nii on kirjanikul kõige paremini korda läinud kujutada seda lootusetust ja hingelist ummikut, millesse on langenud oma kodumaast lahtikistud inimesed. Romaani
annaabi.ee 
