KIRJAND Kui ma oleksin ratsatreener Ma arvan, et ratsatreeneri töö oleks mulle väga huvitav. Eriti sellepärast, et mulle meeldivad hobused ja ma olen selline õpetaja tüüp - tahan tihti teisi õpetada, kuidas ikka kõike õigesti teha. Paljud treenerid on selleks ise hakanud ja nad pole seda spetsiaalselt õppinud ja järelikult ei tea nad ka kõiki saladusi ning ei ole nii kogenud. Vastupidine näide on samuti olemas - mõned treenerid pole vastavat koolitust küll saanud, aga on ka väga targad. Kui aga treener pole kogemustega, kes siis veel olema peab? Eestis pole selliseid ratsakoole, kus õpetatakse ratsatreenereid välja ja see on ka üks põhjus, miks inimesed ei õpi kohe ratsatreeneriks. Tuntumad ratsakoolid on Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Kui treener ei tea väga palju, võib kergesti juhtuda õnnetusi. Neid nii trennilastega kui ka hobustega. Kui hobused või trennilaps...
Olin grupi liider ja käisin palju esinemas . Peale tantsimist oli mul spordiga väike paus .Käisin tihti sõpradega väljas ja veetsin palju aega ka kodus . Lõpuks otsustasin jalgpalli minna . Peale kooli olid mul trennid , viis korda nädalas ja kevadest sügiseni ka võistlused . See röövis mu enamus aja , aga ma olin õnnelik . Ma jõudsin nii kaugele , et sain Eesti koondisesse. Peale trennis käimise käisin ka jõusaalis ja vabadel õhtutel ka jooksmas .Peale trenne sai ka väljakul tehnikat harjutatud . Lõpuks olin ma meistriliigas ja olin noorteliigas kapten , mis on minu jaoks suur asi . Praegu oma vigastuse tõttu ei mängi jalgpalli . Et ma jalgpalli ei mängi , ei täheda , et loobusin spordist .Käin ikka veel jõusaalis ja ka ujumas . Trennide asemel otsustasin tööle minna .Käin paar korda nädalas onu firmas tööl . Ta peab auto pesulat ja ma teen autodele sisepuhastust . See töö nõuab palju tähelepanu . Kui tulin gümnaasiumisse
tänaseks kas suurfirmade juhid või tõesti kõrgel töökohal töötavad inimesed ning samas need kellel oli vaid viied ja neljad, nemad istuvad siiani kodus ja otsivad tööd. Sest halvemate hinnetega lapsed tihtipeale on nii madalate hinnetega kuna veedavad oma vabaaega pigem sõpradega väljas ning maailma avastades, kui õppides ja tänu sellele avardavad oma maailmavaadet ja muid elutarkusi. Samas aga need kes olid alati olnud kõrgete hinnetega koolis käivad mööda trenne ja õpivad selleks, et sooritada kõik oma tööd väga headele tulemustele. Siit võib järeldada seda, et see kui sul on koolis väga head tulemused ei tähenda seda, et sa oled terve elu vaid heade tulemustega. Tänapäeval loeb rohkem see mida sa tead ja oled näinud, kui see mis hinded on sul olnud minevikus.
keemias ja füüsikas oma võlu, kui nad saaksid oma teadmisi ka päriselus kasutada ja õpilased näeksid siis, et keemia ja füüsika polegi ainult reaktsioonide ja valemite pähetuupimine Igas koolis võiks kindlasti olla ka korralik spordistaadion või spordiväljak, mis ka kahjuks meie koolil puudub. Õpilastele on alati meeldinud rohkem väljas värske õhu käes sportida, kui toas, palavas ja umbses spordisaalis. Spordiväljakul saaks kindlasti läbi viia trenne. Spordiväljakute pealt saaks ka kool tulu teenida, kui kool rendiks spordiväljakut pidevalt mingi tasu eest korralikele spordisõpradele välja. Ometi spordiväljaku jaoks meie koolil ruumi ju on, ainult et rahast tuleb puudust. Kindlasti meeldiks paljudele jõualade harrastajatele, kui koolis oleks ka korralik jõusaal, kus õpilased saaksid oma tervist ja lihaseid tugevdada. Õpetaja saaks õigesti näidata, kuidas harjutused
See on suurepärane, sest nii luuakse rahvusvahelised suhted teiste riikidega, mis omakorda võib tulevikus vägagi kasulikus osutuda. Viimane põhiline näide siin kontekstis on Kreeka abistamine nende raskel ajal. Meil pole küll piisavalt raha anda, aga iga väiksemgi summa on neile abiks. Väga üllas tegu. Eestis on 47 linna, mõned neist suuremad, mõned väiksemad. Igas ühes on erinevad võimalused, kas on rohkem ostukeskuseid või näiteks spordiharrastajatele trenne. Need tegurid on seinast-seina ja midagi katastroofilist mõndade poekettide mitteeksisteerimises pole. Küll aga on üks suur viga Eesti oma raha ära kaotamine. EEK oli meie iseseisvuse peamine tunnus, võib öelda lausa, et sümbol. Oma raha on privilieeg, mida ei tohiks anda ära või kaotada nii lihtsalt. Euro on küll Euroopa liidu ühine tunnusmärk, aga isegi ilma eurota oleksime saanud rahus edasi olla. Eesti kroonil polnud isegi otsest devalveerimise ohtu, kuigi
Igas riigis on oma traditsioonid, mille erinevate valdkondade seas leiab oma koha ka sport. Eestis on selles valdkonnas rohkem rõhku pandud maratonidel, kuid ka sportmängudele mis toimuvad nii ettevõtete kui ka koolide vahel. Meedia pakub saateid kaalulangetamisest ja oskuslikest spordimängudest, mainimata ei saa jätta muidugi olümpiamänge, ajalehtedes aga tervislikke koduseid retsepte ja spordi ettekandeid. Meie Eesti olümpiakangelased on loonud koole-trenne, mistõttu on populariseerinud oma spordiala ka tavainimeste seas. Riigi poolt on toetused lastele ja koolides on kohustuslikus korras kõigil kehaline kasvatus. Sellest tulenevalt tundub nagu sport on igal pool, ja ongi. Kuid inimeste initsiatiiv end osa võtma suurtest üritustes on siiski väike ja oleneb paljustki meediast ja meid ümbritsevast ühiskonnas levinud normidest. Meedia, see on üks mõjuvõimsamaid vahendeid mõjutamaks ühe riigi rahvast. Spordi küljest
Liikumistarbe unarusse jätmise hinnaks on elujõuetu olek, kehv vorm, paha tuju, vilets tervis ja haigused. Vähese liikumise ohtudest arusaamine nõuab teadmisi, mõistlikku sekkumist ja tahet. Organismi seisukohast ebaotstarbekas liikumine viib tasapisi kahjustuseni. Rahuldamata liikumistarbel on omadus muunduda, taandareneda ja surmatud liikumisvajadust on väga raske elustada. (Sirel, 2005). On väga tänuväärne, et lasteaedades korraldatakse lastele trenne lasteaiapäeva raames. On oluline, et laps saab sinasõbraks spordiga ja harjub trenni tegema ning et tekib rõõmutunne sporditegemisest ja see, et lapsed saaksid eduelamust. Meie lasteaias on lastel võimalus käia juudos, iluvõimlemises, üldfüüsilises, jalgpallis, shoutantsus ja peotantsus. Lapsevanemale on see igati mugav- jääb ära lapse tarimine trenni pärast tööpäeva. On meeldiv tõdeda, et on loodud palju parke ja mänguväljakuid, ning avatud
südamelöökide arv langeb vähemalt arvule 120 lööki minutis. Kui sooviks on arendada maksimaalset jõudu, siis treenitakse kaaludega, mis on indiviidi jaoks tõesti rasked. Sellise treeningu puhul tehakse vähem kordusi, aga rohkem seeriaid. Üldlevinud normide järgi tuleks teha 4-8 seeriat, igas seerias 1-5 kordust. Kui indiviid saab teha rohkem kui 5 kordust, tuleb koormusi suurendada. Puhata tuleb täieliku taastuvuseni. Alguses peaks vältima pikasid trenne. Soovitatav on treenida mitte rohkem kui 1 tund tehes eelnevalt soojendust ja venitusharjutusi. Inimese treenituse suurenedes tuleb aeg-ajalt suurendada kaalude massi, millega tehakse harjutusi ning samas pikendada ka trennide aega. Oluliseks peetakse ka toitumist. Enne trenni tuleb süüa süsivesikute rikka toitu, mis annab palju energiat ning mis võimaldab teha tööd täies ulatuses. Trenni järel tuleb süüa valgu- ja vitamiinirikka toitu
ihaldab. Pärast seda viis saatus Sireti kokku väikse tüdrukuga, kelle ema ütles, et Rootsis on suure tantsukooli Marikas omanik eestlane. "Pärast seda ma ei saanud terve öö magada." Kohe järgmine päev sai Siret kokku selle omanikuga, teadmata, mida ta ise täpselt tahab. "Kui Marikasesse sisse astusin, siis teadsin kohe, mis tahan," meenutab ta, "seal ei olnud enam küsimust ka." Hiljem töötas Siret 3,5 aastat Rootsis, kus rentis ruume ja andis trenne. Kodumaale naasmise põhjuseks oli eelkõige soov täide viia oma suurt unistust. "Eestis polnud enam sõprugi alles, raske oli." Siin leidis Siret töökoha, kandideeris õpilasest ettevõtjaks "Käisin Viru keskuses konverentsil, kus vaatasin, et nii äge, tahaks ka." Sealt sai tüdruk kirja, et otsitakse uusi liikmeid. "Põdesin tükk aega, kas üldse kandideerida, aga lõpuks saatsin kirja ära ja sain sisse
väga kohutava majandusliku olukorra all, tuleb sellele lõpp teha, sest te kõik olete head inimesed, te väärite head elu, millega saaks suuri tegusid ette võtta! Indrek, ma tean, et sulle meeldib kangesti tantsida, ma tean, et käid igal õhtul kuuvalguses silla peal tantsimas, kui kõik teised magavad, sa ju tahaksid sellega regulaarselt tegeleda ning raha teenida! Sulle on kingitud fantastiline anne, sa ei pea läbima raskeid tantsukoole ega trenne, sul tuleb tantsimine välja naturaalselt, fantastiliselt! Ülejäänud 10 noormeest ja 1 tütarlaps, te olete alles noored, mitte keegi teist pole veel vanem kui kakskümmend üks, tean, et nende kõikide kümne noormehe suureks unistuseks on saada tippsportlaseks korvpallis ning tütarlaps soovib saada lauljaks, teile kõigile on taevaisa poolt antud jumalik anne saavutada enda eesmärk! Mina saabusin siia, et teile väike lüke tagant
Võrkpall Eestis : 4 Rannavõrkpall : 5,6 Võrkpalli reeglid ja punktide arvestus : 7 Kokkuvõte : 8 Kokkuvõte Eestis kasvab järjest rohkem ja rohkem lapsi, kes tulevikus tahaksid hakata mängima võrkpalli ja seda teevadki. Loodetavasti luuakse ka rohkem uusi võimalusi mängimiseks ja toetatakse rohkem ka seda sporti. Võrkpalli trenne pole kaa veel igas linnas ega asulas. Eesti meeskonnad harjutavad kõvasti ja ega polegi väga halvad maailmas. Latti tõstetakse aina kõrgemale ja unistus on muidugi see, et varsti teatakse Eestit ka võrkpalli kaudu. Hetkel on küll kuulsamad rannavõrkpallurid, kes on viimastel aegadel olnud üsna edukad ja tulnud headele kohtadele. Mis on võrkpall, kuidas seda mängitakse ja kus see sündis?
Õpilane : Aitab juba.Ma ei jõua enma. Aeroobika treener : Hei ,sina seal!Tule ka trenni! Praktikant : Ma käin juba ujumistrennis.Ma ei jõua maksta. Õpilane : Ärge tulge jah ,treeneri arvates on trenn kogu elu ja seda peab 24 tundi 7 päeva nädalas. Aeroobika treener : Kas te tulete trennis siis?Ma teen teile soodustust! Praktikant : Pean ära ütlema. Aeroobika treener : Lähme!Ja üks,kaks,kolm! Õpilane : Nii vähe sai puhata.Tere hommikust! Praktikant : Ma loodane et enam selliseid trenne ei tule(vajutab kollast nuppu ja sisse tulevad Kaisa Oja ja Maret Ani) Maret Ani : Ma näen,et siin tundub olevat väga sportiv inimene.Me sooviksime teile tutvustada mõningaid spordialasid.Niisiis : tennis on... Praktikant : Ma ei soovi enam spordist midagi kuulda. Kaisa Oja : Aga võistlustants?See on väga ilus spordiala.See kleit,mis mul seljas on?Aga äkki teie ütlete?Mis kleit see on? Praktikant : Jään vastuse võlgu. Kaisa Oja : See on Salsa kleit.
Kuna Kundas ei saa tegeleda kaljuronimisega, jumoga ja lumelauga sõitmisega, siis vastanutest viis peavad oma hobidega tegelema väljaspool Kundat. Arvestades sellega, et vastusevariante on Kundas märkimisväärselt palju võimalusi spordiga tegelemiseks. Kuigi mõne ala harrastajad peavad Kundas leppima kehvemate tingimustega, nagu naiteks jalgpallurid. Kundas puudub korralik väljak ja samuti ei ole harrastajatel treenerit. Trenne tuleb ise teha. Analüüsides oli ka näha, et valdavalt tegeletakse korvpalli, võrkpalli ja jõusaaliga. Just nende alade harrastamise võimalused ongi Kundas kõige paremad. Lisaks headele vahenditele on Kundas ka väga head treenerid. Kaljuronimine 2 Ei tegele 2 Tantsimine 2 Sulgpall 1 Jalgpall 2
Kõhutants on suurepärane treening igale naisele: see on lõbus, loominguline ja kasulik ning aitab lõdvestuda ja veidikeseks eemalduda argielu stressist. Kõhutants Eestis 1984. aastal alustas Pille Roosi india klassikalise tantsu ning 1996. aastal idamaise tantsu õpingutega. 1996. aastal tegutses Pille Roosi juhendajana Võimlemisklubis Piruett kasutades tunnis erinevaid idamaise päritoluga tehnikaid. 1998. aastal hakkas Iris Frolov juhendama idamaise tantsu trenne Võimlemisklubis Piruett, Juta Rahkema Tartus ja Monika Kesper Tantsustuudios Amrita. 2000. aastal juhendas Mai-Liis Maasaar idamaise tantsu trenne spordiklubis Salong Stuudio 99, Anu Eha tantsustuudios Sudio La Ronda ja Juta Rahkema Võimlemisklubis Piruett. 2006. aastast on Pille Roosi, Iris Frolovi ja Merike Taali poolt asutatud Kultuuriühing Nordic Sun korraldanud Eestis idamaise tantsu festivale.
Kõhutants on suurepärane treening igale naisele: see on lõbus, loominguline ja kasulik ning aitab lõdvestuda ja veidikeseks eemalduda argielu stressist. Kõhutants Eestis 1984. aastal alustas Pille Roosi india klassikalise tantsu ning 1996. aastal idamaise tantsu õpingutega. 1996. aastal tegutses Pille Roosi juhendajana Võimlemisklubis Piruett kasutades tunnis erinevaid idamaise päritoluga tehnikaid. 1998. aastal hakkas Iris Frolov juhendama idamaise tantsu trenne Võimlemisklubis Piruett, Juta Rahkema Tartus ja Monika Kesper Tantsustuudios Amrita. 2000. aastal juhendas Mai-Liis Maasaar idamaise tantsu trenne spordiklubis Salong Stuudio 99, Anu Eha tantsustuudios Sudio La Ronda ja Juta Rahkema Võimlemisklubis Piruett. 2006. aastast on Pille Roosi, Iris Frolovi ja Merike Taali poolt asutatud Kultuuriühing Nordic Sun korraldanud Eestis idamaise tantsu festivale.
tallaga jalanõusid, sest valesti maandumisel on oht väänata hüppeliigest, mis on üks põhilisemaid traumasid võrkpallis. Spetsiaalse võrkpallivarustuse hulka kuuluvad põlvekaitsed ja võrkpallijalanõud ehk tossud. Võrkpallitossud pehmendavad maandumise põrutust ja põlvekaitsmed on vajalikud põlvede säästmisel laskumisel. Mina käin võrkpallitrennis juba kolm aastat ja naudin seda, kui kõik välja tuleb. Esimesi trenne pelgasin ma tohutult, sest mitte midagi ei tahtnud välja tulla ja teistega võrreldes tundsin end jubeda mängijana. Õnneks julgustas isa, samas ka treener, mind edasi käima õpetades mängutehnikat ka kodus ning üritades mängu minu jaoks huvitavamaks teha. Esialgu ei olnud minul mängus kindlat positsiooni, sest ma ei osanud veel hästi tunnetada palli ega mängusituatsiooni, seega vaid üritasin aidata teisi mängijaid.
nende heaolu eest. Pakkume lastele erinevaid treening võimalusi, kus nad õpivad lisaks füüsilistele omadustele ka vaimseid oskusi. ( Vastupidavus, meeskonna töö, reaktsioon, kiirus, aja planeerimine). Eesmärgid Lühiajalised eesmärgid (1 aasta): Kõigepealt üritame oma klubi võimalikult palju reklaamida. Teeme selle jaoks palju tööd ja oleme arvestanud esialgu väiksema laste grupiga. Anname parimaid trenne ja teenime sellega populaarsust. Pikaajalised eesmärgid (2-3 aastat): Tulevikus on plaan luua esindusmeeskond ja osaleda Meistriliigas. Suurendame treeningvõimalusi ja viime oma klubi ka rahvusvahelisele tasandile. Asutamise ( tegutseval ettevõttel äriregistris registreerimise) kuupäev: 2. Aprill 2012 a. 2.2. UUS ETTEVÕTE Põhikapitali suurus kokku: 1830 · Rahalisi sissemakseid: 920 · Mitterahalisi sissemakseid (loetelu ja maksumus): Auto : 910 Ettevõtte vahendid
Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid (Toomere, 2007). 2.3 Ujumise negatiivsed küljed Enamus vastanuist (21) ei näinud ujumisega tegelemisel midagi negatiivset (Joonis 3), seega võib väita, et üldjoontes toob ujumine endaga kaasa ainult head tervisele ja kehale. 8 Joonis 3. Ujumise mõju kehale ja tervisele Üks küsitletu kurtis peavalu pärast pikki ja raskeid trenne. See on ka loogiline, sest ujudes on inimesel vaja võtta hapniku õhust, kuid enamus ajast on ujuja pea vee all. Seega peab ujuja iga hingetõmbe jaoks pea veest välja tõstma ja uuesti vee alla viima, et saada kätte piisav hapnikukogus ja liikuda vees edasi. Pikka aega pead loksutades ühest asendist teise muutub see valulikuks, sest aju ei taha saada loksutamist ja äkiliste liigutuste tegemist.
Siis antakse kingitusi ja kõigil on lõbus olla. Jõuluõhtu lõpeb diskoga. 9 Meie koolis tegutseb õpilasomavalitsus, kus püütakse võidelda õpilaste heaolu eest. Mina pole seni ühtegi muutust täheldanud. Meie koolis tegutsevad mitmed huvialaringid. Mina nendesse ei kuulu, sest mul on muudki teha. Kunagi käisin küll kunstiringis, kuid seal hakkas igav ja ma tulin sealt ära. Võru Spordikoolis on huvitavaid trenne. Mina käin orienteerumistrennis ja mulle meeldib seal. Koolivaheaegadel käivad mõned vabatahtlikult koolis tööd tegemas. Siis nad pesevad aknaid ja tassivad õpikuid. Ebameeldiv lugu juhtus 7. klassis, kui mulle ja mu sõpradele meeldis all garderoobis istuda. Seal istumine on aga keelatud. Ükskord tuli minu juurde kehalise kasvatuse õpetaja ja hakkas meie kõigiga pahandama. Siis saime kõik päevikusse pika märkuse. Minu jaoks lõbus lugu juhtus samuti 7
Enne etteantud seeriate juurde asumist sooritada soojendusseeria(d) kergema raskusega. Pärast trenni venitusharjutused, lõdvestus. Harjutuste valikul peaks eelistama vabu raskusi. Käteharjutusi vältida enne kerelihaseid. Seeriatevahelised pausid ca 2 minutit. Intensiivsus vähemalt esimesel paaril kuul 80%: igas seerias 2 kordust varuks jätta. 14 Inimesed, kes pikemat aega teinud oma trenne algaja kavade järgi, siis neil tasuks liikuda uue kava juurde, ehk edasijõudnute kava jaotatuna kaheks: 1. päev - Ülakeha Seeria Surumine kangiga lamades 3 x 8 - 10 Surumine hantlitega kaldpingil 3 x 8 - 10 Rippes kätekõverdused althoidega 3 x 8 - 10 Ploki tõmbed vastu kõhtu istudes 3 x 8 - 10
hommikul kooli saadaks. Suurem laps kuuleb küll ise äratuskella ja tõuseb, kuid vanema osalemist tema elus väljendab kaetud hommikusöögilaud ning sõbralikud sõnad last teele saates. Vanema ülesanne on õpetada lapsele, kuidas piisavalt vara üles tõusta, et poleks vaja rabistades, hilinemist kartes kodust välja tormata. Muidu võib koolistress alata enne, kui laps kooli jõuab. Sama jätkub ka kooliväliseid tegevusi planeerides: kui palju trenne ja ringe on optimaalne, et neist saaks rõõmu tunda. Samuti ei pruugi laps ja noor suuta reguleerida, kui palju aega ta arvuti taga veedab. Vanema seatud piirangud arvutis veedetava aja suhtes toimivad muidugi ainult siis, kui ka emal-isal endal pole kombeks arvutisse mängima või MSN-ima sukelduda. Hädavajalik on piisav uneaeg. Kui päev algab vara, siis tuleb ka varem magama minna. Kui laps või noor magab kaheksa-üheksa tunni asemel pidevalt vaid kuus,
välja hiljem kui tüdrukutel. 20 3.3.1 Muusikamaitse tekkimise mõjutajad Küsitluses antud vastuste analüüsimisel selgus, et peamised mõjutad eelistuse tekkimisel on sõbrad, mitmesugused tele- ja raadioprogrammid (MTV, Sky plus jt) ja Internet erinevad portaalid (Youtube, Myspace) (joonis 6). Joonis 6. Muusikaeelistuse tekkimise mõjutajad Muude kanalite all on mõeldud erinevaid trenne, üritusi ja kooli. Nagu näha, siis on Internet asendamas vanema põlvkonna (TV ja raadio) meedia kohta kaasaegse noore muusikamaailmas. 21 3.4 Suhtumine teiste muusikastiilide kuulajaskonda Suhtumine teist liiki muusikat kuulavatesse inimestesse on valdavalt (48% juhtudest) neutraalne või ükskõikne (joonis 7). Peamine argument selle toetuseks on õigus mõttevabadusele vastanute arvates pole neil õigust teise inimese
avaneb eraldi aken sündmuse kirjeldusega. • Kalendrisse sisestused on kaitstud kasutajanime ja parooliga, paroolid on kõigil tantsutrupi liikmetel. • Treeneril on kalendris oma kasutajaliides, kus ta saab hallata kalendri kasutajaid ja kalendri sündmusi. • Treener peab saama arusaadavalt ja lihtsalt kalendrisse märkida vajalikke sündmusi ja sündmuste kommentaare (trenne, esinemisi jne.) ja neid eemaldada. • Kasutaja peab saama arusaadavalt ja lihtsalt kalendrisse märkida vajalikke sündmusi (mis iganes infot, mida on vaja jagada kõikide trennikaaslastega), samuti peab saama oma sündmusi eemaldada. • Kasutajate sisestatud sündmused kinnitatakse enne avalikustamist treeneri poolt. • Treeneri meilile tuleb vastav kiri, kui keegi on kalendrisse postituse teinud
Treeningu pikkus (h) Joonis 4: Vastanute treeningute pikkused Joonis 4 iseloomustab, kui pikad on vastanute treeningud. Joonisel on näidatud 311 treeningu pikkused. Treeninguid on rohkem kui vastanuid, kuna paljud õpilased tegelevad mitme spordialaga korraga. 81% treeningutest kestab vähemalt ühe tunni, seega eelistavad Rapla Ühisgümnaasiumi noored pikemaid trenne lühikestele Joonis 3 ning 4 näitavad, et Rapla Ühisgümnaasiumi noored tegelevad spordiga tihti. 82% vastanutest tegeleb spordiga vähemalt kaks korda nädalas ning nende treeningud on suhteliselt pikad. Enamus (81%) treeningutest on üle ühe tunni aja pikad. Seega on arvamus muusika kasutamise kohta treeningutel välja kujunenud suurema kogemuse põhjal. See on uurimistöö seisukohalt väga oluline fakt, kuna näitab, et vastanud olid oma sportlikest harjumustest ning
ja on kõrgetele postidele ehitatud. /Goeteeris, lk 103/ Siinkohal on kindlasti tarvis tutvuda kui mitte Lundi nimekirja endaga, siis vähemalt Sten Karlingi 10 raamatuga igal juhul. Niikaua on tegemist ikkagi spekulatsioonidega. Goeteerise päevik. Goeteerise päevik on ilmunud ka rootsikeelsena: Stockholm: Norstedt & Söner, 1917. En holländsk resor i Ryssland, Finland och Sverige 1615-1616: trenne reseberättelser, från de tryckta och handskrivna holländska originalen, [by] Anthonis Goeteeris. Toon ära Norrmani vahendatud rootsikeelse teksti: "Tidigt följande morgon (19 september 1615, förf. anm.) fortsatte resan. Middag intogs på slottet Kolk, tillhörande Hans Välborenhet Herr Jacob De la Gardie, greve till Leckö, friherre till Eckholmen, Svenska kronans överstefältherre och riksråd. Slottet utgjordes av en gammal förfallen
annaabi.ee 
