,,Kastanid tulest ehk Rahvusooperi poistekoori lood" arvamus Hiljuti käisime oma klassiga vaatamas kammerooperit "Kastanid tulest ehk Rahvusooperi poistekoori lood" Eesti Rahvusooper Estonias. Ooperi peategelased olid poistekoori poisid ja kaks pätti Manfred ja Vello. Poisid peavad sõitma trammiga teatrisse, et anda üks kontsert aga tuleb välja, et tegemist ei ole lihtsa trammiga. Koos oma transpordiga satuvad nad igasugustesse seiklustesse. Ooper ise oli väga põnev. Oli igasugu esinejaid. Mu lemmik koht terves etenduses oli kui lavale ilmusid Tsirkusestuudio Folie artistid. Neid oli väga tore vaadata ja nende etteasted olid heal tasemel. Isegi kui neil sassi läks, tegid nad ikka edasi. Kõik tundus olevat plaanitud. Esinejatest rääkides, nad tundusid üsna usutavad. Alguses ei saanud keegi
kun Stocmann on näkuvissa. (Keerake keskusest vasekule, siis minge paremalt poolt teed kuni Stocman on näha) - Kiitos, Stocmann on tosi kaunis kauppa! (Tänan, Stocman on väga ilus kauplus) - Kävelyn melkoi puoli päivä siellä. (Käin peaaegu pool päeva seal) - Mutta mitän pääsen Stocmannilttä linjaautonasemalle? (Aga kuidas pääsen Stocmanilt bussijaama?) - Sinnä pääse raitiovaunun kanttsa. Muutama pyssäkointin päästä on linjaautonasema. (Sinna saab trammiga. Mõne peatuse pärast on bussijaam) - Paljon kiitoksija apusta! (Aitäh abi eest) - Näkemiin. (Nägemist) - Näkemiin. (nägemist)
Mina ja reklaam Tänapäeval kohtab reklaame tänaval kõndides, bussiga, rongiga, trammiga, trolliga sõites, isegi taksoga sõites. Reklaamid jooksevad telekas, raadios, internetis, isegi kinos. Reklaamid on juba osake ühiskonnast. Reklaami eesmärk on olla võimalikult kirev ja rahvale silma jääda ning et nad kindlasti ostaksid pakutavat kaupa või teenust. Reklaamidest kõige huvitavamad ja põnevamad on telereklaamid, kuid mitte kõik. Ka televiisoris näidatavate reklaamide hulgas on igavaid ja tüütavaid, odavalt tehtud reklaame.
Tahtsin endale osta uut kleiti ja paari ilusaid kingi. Poole teepeal tuli mull vastu kari narkareid. Nad nägid välja nagu mingid rotid. Täitsa pekkis kuidas saavad mõned inimesed nii vastikud välja näha. Nagu minge hulluks, see oli suht nõme. Astusin esimesse kaubanduskeskusesse ja tõmblesin veits poodides ringi. Lõpuks leidsin mingi suht paugu kleidi. Hästi püssid kingad sain ka. Kui rull raisatud sai hakkasin ma tagasi koju minema. Kuna väljas oli suht külm otsustasin minna trammiga. Minu taha istus mingi hull kelbas. Inises seal omaette. Lõpuks tuli minu peatus ja lasin sealt leebet. Bussijaamast oli veel koduni paar meetrit aga juba mingid tatid tõmblesid mu ümber. Täiega nõme nagu. Ma ei mõika mis neid ajukääbikutel viga on. Mingi vaimne puue või? Lõpuks sain sellest torbikute karjast kuidagi mööda ja jõudsin ilusasti koju. Viskasin voodipeale lebosse ja hakkasin niisama kutset uurima. Pidin kreepsud saama kui märkasin all pisikeselt trükitud
Timm Thaler ehk Mdud Naer James Krss Lars Trunin Tegelased: Timm Thaler, parun Taruk, trimees Johnny ja palju muid tegelasi. Sisu kokkuvte: Timm Thaler on vike 12aastane poiss, kes on kaotanud oma ema ja ta isa on vtnud endale naiseks vrasema. Vrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus phapev, siis kisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad vikese summa vitsid, siis sitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus ks pev selline nnetus, et Timmi isa suri ra. Timm oli vga nnetu, sest nd oli talle jnud ainult kuri vrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis ppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja vrasema poleks ammugi andnud. Seeprast hakkas ta salaja phapeviti hipodroomil kima hobuseid vaatamas. Hipodroomil juhtus aga selline asi, et Timm kohtus he mehega. Tema nimi oli parun Taruk
Ta lendas ohku nii nagu Kleks utles.Ta leidis koerteparadiisi.Ta tahtis raakida loomade keelt.Ta tahtis teada kus nad saavad koikvajaliku.Ta nagi Matteust.Ta lendas ohku.Ta leidis akadeemia.Koigil oli hea meel. AUKUDE JA AUGUKESTE VABRIK Nad laksid koige taiuslikumasse vabrikuse.Kopec utles et ei tohi midagi puutuda.Masinad tootasid taies hoos.Tsehhis tehti suuremaid auke.Nad hakkasid minema trammiga akadeemiasse.Akadeemia oli karbseid tais.Nad said karbestest lahti.Filip lahkus toolt.Siis laksid koik magama. UNENAGU SEITSMEST KLAASIST Kleks oli tujust ara .Filip tahtis, et ta pojad saaks akadeemiase.Konnad,vahid,kalad jaid ilma veeta.Kleks oli tiigist votnud koik vee.Ta andis konnale kuldvotme.Ta sai konna endale.Matteus tuli tagasi. UNENAGU SEITSMEST VEEKLAASIST Kleks muutis koik esemed
Muidugi ei saa välja toomata jätta fakti, et Laimi oli juba oma kasvu poolest mehest suurem. Tuimo sai Hatza Panga suvepäevadel surma. Talle oli üks loom kallale läinud ja ML lõpetas Tuimo piinad lastes ta maha. Cooper Kolm oli psühholoog. Ühel päeval pöördus ta juurde Indreku naine. Naina Teine.lv tahtis, et Cooper hoiaks ära ta mehe plaani pidada Hatza Panga suvepäevi loomaaias. Cooperil ei olnud naist. Tema suhted naistega ei olnud kunagi pikaajalised. Kui ta trammiga sõitis leidis ta oma elu armastuse. Tema kõrvale ilmusid rahapakid ja ta läks hulluks. Hiljem näidati teda kaamerast, kus ta oli rahapakkide keskel ja rääkis rahatähtedega. Cypros Hull oli panga Kilter Kubjas Aidamees looja. Tal oli väga palju raha. Vabal ajal ostis ta internetist endale igasugust kola kokku. Raamatu lõppedes jäi ta oma rahadest ilma ning ka tema sattus Vincenti kaudu narkomaailma „Kaose inseneriks“. Põhiprobleem
Timm Thaler ehk Müüdud Naer James Krüss Tegelased: Timm Thaler, parun Taruk, tüürimees Johnny ja palju muid tegelasi. Sisu kokkuvõte: Timm Thaler on väike 12aastane poiss, kes on kaotanud oma ema ja ta isa on võtnud endale naiseks võõrasema. Võõrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus pühapäev, siis käisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad väikese summa võitsid, siis sõitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus üks päev selline õnnetus, et Timmi isa suri ära. Timm oli väga õnnetu, sest nüüd oli talle jäänud ainult kuri võõrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis õppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja võõrasema poleks ammugi andnud. Seepärast hakkas ta salaja pühapäeviti hipodroomil käima hobuseid vaatamas. Hipodroomil
Timmi isa leidis endale naise kellest sai Timmi kasuema ja kellel oli poeg Ervin. Timmile ei meeldinud tema kasuema,sest ta oli nii kuri ja käsutas Timmi. Ervin aga segas Timmi kui to koolis hakkas käima ja ta tahtis õppida. Timmi isa oli ehitaja,mistõttu ei olnud ta koguaeg kodus. Iga põhapäev kui isa koju tuli läks ta koos Timmiga hipodroomile hobustele kihla vedama. Kui nad võidsid (mida juhtus harva) sõitsid nad trammiga koju ja sõid jäätist Timmi pühapäevad Timmi pühapäevad oli väga lahedad tema jaoks,kuna ta sai kodust eemal olla ja aega veeta koos isaga. Timm armastas pühapäevi! Pildid raamatust Poisi isa matused Ühel päeval kui Timmi isa ehitusel oli kukkus talle kivi pähe ja ta suri. Pühapäeval oli poisi isa matused. Poiss jooksis matustelt ära hipodroomile,et hobuseid vaadata. Ta leidis maast raha ja ta vedas selle peale kihla
the North Sea the English Channel Väljendeid määrava artikliga in the country maal in the field põllul in the meadow aasal in the sun päikese käes in the open air vabas õhus in the street tänaval What is the time? Kui palju on kell? on the right (left) paremal (vasakul) to take the tram (train) trammiga (rongiga) sõitma at the seaside mere ääres at the corner nurgal at the skating-rink liuväljal to play the piano klaverit mängima to go to the cinema kinos käima to go to the theatre teatris käima to go to the doctor arsti juurde minema in the morning hommikul in the afternoon pärastlõunal
Tegelased: Timm Thaler, parun Taruk, tüürimees Johnny ja palju muid tegelasi. Sisu kokkuvõte: Timm Thaler on väike 12aastane poiss, kes on kaotanud oma ema ja ta isa on võtnud endale naiseks võõrasema. Võõrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus pühapäev, siis käisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad väikese summa võitsid, siis sõitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus üks päev selline õnnetus, et Timmi isa suri ära. Timm oli väga õnnetu, sest nüüd oli talle jäänud ainult kuri võõrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis õppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja võõrasema poleks ammugi andnud. Seepärast hakkas ta salaja pühapäeviti hipodroomil käima hobuseid vaatamas.
ilmselt nende jaoks kõige suurem probleem. Tuleb meeles pidada, et õigupoolest ei tehtud kirjeldatud ajaperioodil kellelegi püsivat kahju. Berlioz, tema küll suri, kuid sellega ei olnud Saatanal midagi pistmist. Teised istusid veidi aega hullumajas või tegid end linnatänavail narriks, kuid seda võib nende endi süüks pidada. Inimene, kes tunnistab endale, et asjad ei pruugi olla alati nii, nagu arvatakse, ei oleks tekitanud skandaali trammiga sõitvast kassist või ilmuvast- kaduvast mehest. Ehk just sellepärast nautisid Wolandi kaaskondlased rahva segadusseajamist nii väga? Nimelt sellepärast et lihtsameelsed surelikud lähevad paanikasse, sulgevad silmad tõe ees, karjuvad miilitsat, lootes, et see midagi teha suudab... Ja lõpetavad hullumajas, sinna lukustatuna endasuguste poolt. Kui kujutada ette maailma, kus on näiteks võimatu maast õhku hüppamine, asjade tõstmine või muud
olnud enam minu jaoks õige koht. Ehk jääb ka Tallinn mingil ajal kitsaks." Mareki isa Peeter Sadam on õpetaja, Suure-Jaani kooli direktor, kes ise teinud kaua bändi. Tema õpetas ka esimesed kitarrituurid väikesele Marekile. "Me ei ole isaga koos bändi teinud, kui ma koju satun, siis ei ole see kõige tähtsam." Marek usub, et on elus palju muutunud, et ta oskab oma elu paremini seada. "Ma hoian eraelus madalat profiili. Jalutan linnas, sõidan takso või trammiga. Ma jälgin küll palju inimesi, nende reageeringuid, sealt ma oma esinemiseks materjali, tüüpe ammutan. Ma võin ka seltskonnas tekitada ebameeldiva olukorra, mitte pahatahtlikult, tahan näha, kuidas reageeritakse. Väljas käin väga kindlate inimestega, kellega tunnen ennast hästi. Mulle ei meeldi suur seltskond." Marek on üks mitte eriti pikka kasvu pikkade juustega tavaline poiss. Ansambli N-Euro laulja, kes lavalt tuntud oma pulk-päikese-soengu ja eriskummalise riietusega
Masinate kasutuselevõtt aitas põllumajanduseski paljut edasi, töö maht suurenes ja tootlikus rohkenes. Inimesed jäid küll maal tööta. 6) Kuidas mõjutas majanduse ja tehnika areng elu linnades? Enamik inimesi kogunesidki linnadesse elama, kus elu aja jooksul ainult paremaks läks. Linna kogunesid kultuurikeskused, teatrid ja raamatukogud. Teid valgustati ja inimesed said sõita näiteks trammiga. Korteritesse tuli elekter ja veevärk, olemas olid vannitoad ja wc-d. 7) Kes kuulusid töölisaristokraatia hulka? Oskustöölised. 8) Mida tähendab imperialism? Tööstuse saavutustele tuginev ühiskonda. 28. Poliitilised õpetused. Konservatiivne partei tegutsenud Inglismaal 1830.aastatest kuni tänapäevani Sotsialism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust
Bulgaaria pealinna vapil on kiri ,,Kasvab, ent ei vanane". Enamik turiste alustavad oma tutvust Bulgaariaga just Sofiast. Selles linnas on nõnda palju arhitektuurimälestiste jäänuseid, et Rooma aegu meenutavad varemed on praegu kohati peakaubamaja seinteks, 1800 aasta vanune püha Georgi kirik (milles asus roomlaste saun, hiljem mosee) aga asub nüüdsel ajal suure hotelli sisehoovis. Võimalikult paljude linnaväljakute ja -tänavate nägemiseks on kõige parem viis sõita trammiga. See on odavaim transpordivahend linnas. Kui olete otsustanud 7 Sofiat külastada, planeerige reis nii, et saaksite siin veeta ka pühapäeva, sest just sel päeval saate kuulda Sofia kuulsate kirikukooride laulu. Astuge kindlasti sisse Aleksander Nevski katedraali (tunnete selle 12 kullatud kupli järgi hõlpsasti ära). Katedraali keldris asub suurejooneline ikoonide muuseum.
põlevleek tekitas piisava rõhu, et vett endast eemal hoida. Olümpiatuli kestis vee all 2 minutit ja 40 sekundit. Kui tuli oli Austraalias läbis see paljusid väikelinnu. Olümpiatule teekond sai alguse 8.juunil Ulurust.Esmalt anti olümpiatuli Austraalia aborigeenidele. Kuid tuli kustus ja see süüdati uuesti. Inimene, kes esimesena olümpiatuld süütas oli naisolümpiavõitja Nova Peris- Kneebone. Hiljem transporditi olümpiatuld veel rongiga, jalgrattaga, hobusega, trammiga, sõudepaadiga, esmaabilennukiga, kaamliga, paadiga. Ühtekokku siis 50 transpordivahendiga. Tuld saatis kokku 47 sõidukit. Tõrvikukandjaid ja tõrvikuid oli 11 000. Pooled neist olid austraallased, kes paistsid silma oma helduse või headusega. Teised pooled olid aga kuulsad inimesed, sponsorid, mängude korraldajad ja ka kunagised olümpiavõistlejad. Kuid oli juhuseid, kus üritati olümpiatuld mitu korda röövida ja samas üritati ka tule liikumist takistada
ja kolib Ameerikasse. Vanemad on vihased. Eeva nutab poja ära minemise üle ja Ilmar kassi( krants) surma üle. Loorentson ja Jüri saavad teada, et tuleb koondamine vabrikus ja mõlemad tahavad teisest lahti saada. Jüri vallandatakse liigse vanuse pärast.(58). Venemeelsed jäetakse ka tööle edasi. Herman lahkub laevaga. Vanemad mõtlevad, et jälle saada teda laevale, arvasid, et sõjas kaotavad ta nii kui nii.. Ilmar ütleb, et tema siis igaks juhuks sõidab edaspidi trammiga. Tuleb jälle Reeberg, kes tahab koos teiste investoritega uut metallitööstust üles ehitada vana Flossi vabriku asemele. On tähtsad läbirääkimised. Avatakse vabrik a/s Kalevi metallivabriku nime all. Kuulutus lehes, Jüri läheb sinna tööle tutvuste kaudu. Ilmar käib gümnaasiumi viimases klassis ja tahab edasi tehnikumi minna inseneriks õppima. Käib kooli kõrvalt tööl. Herman kirjutab Ameerikast. Tal olid rasked ajad, 4 aastat on möödunud
Juuni lõpuks sai ta uuesti rohkem oma elukiirega tegeleda. katsed õnnestusid edukalt kala ja konnakuduga. Lisaks ehitasid nad kaks uut kambrit, milles kiirekoonuse tipp oli suitsukarbi laiune, alus tervelt meeter lai. Hariduse rahvakomissaar lubas neid igati toetada. prof. hakkas salapäraseid katseid ette valmistama. Ka praha ilmutas koostöö märke. Helistati Kremlist, küsiti kuidas läheb ja pakuti autot, mida prof. ei soovinud, kuna trammiga pidi tema sõnul kiiremini saama. Nüüd veetis prof peaaegu kõik ööd instituudis. Ainult kord lahkus ta oma zoloogilisest pelgupaigast, et anda loeng kiirest Tsekubu (Teadlaste Olukorra Parandamise Keskkomisjoni lühend vene k) saalis. Teda saatis tormiline aplaus, kuid lahkudes hakkas professoril halb. Ilusal augustikuu päeval vaatles prof ikkagi oma kiirt. Pankrat teatas, et tema juurde tuli Rokk (vene k tähendab ka saatus). Tal pidi olema ka mingi kroonupaber ainult tänu millele
1924 aastal hakkab frida oma isat fotostuudios aitama. Talle õpetatakse kuidas kaamerat käsitleda, pilte välja aretada ( ...... see teine sõna).. kuidas pilte parandada ning neid värvilikseks muuta. 1925 saab frida tööd oma isa vana sõbra, graafiku fernando fernandez juures. Fernando õpetab talle kuidas joonistada ja kuidas ühe rootsi mpressionisti (andres zorn) pilte kopeerida. Sama aasata 17 septembril .satub tema ja ta poisssõber alejandro bussiga koolist koju sõites avariise. (trammiga? ). frida kannatab mitme vigastuste kääes : katkine vaagnaluu, katkine selgroo ja teised tõsised vigastuse. Järgmised mõned kuud möödusid voodis. 1926 taastudes, saab fridale tõeks, et ta ei saa eanm kunagi lapsi. Ta loob sünnitunnistuse oma väjamõeldud pojale nimega Leonardo, sündinud septembris 1925 Punase Risti Haiglas, kus teda raviti. Alles neil kuudel hakkab frida maalimist tõsiselt võtma, ta katsetas algul vesivärvidega ja siis õliga.
päeval oma õlipudeli maha pillanud ning seetõttu Berlioz libiseski. Bezdomnõi läheb tagasi tiikide juurde, kus ootavad teda professor ja Berliozi viirastus (Fagott). Professor aga ei paista enam vene keelest sõnakestki aru saavat. Regent teeb veidi Bezdomnõi kulul nalja ning veidi aja pärast lahkuvad kolm kogu professor, regent ja kass. Poeet asub neid jälitama. Jälitatavad lähevad igaüks ise suunas. Kass Peemot sõidab trammiga! Bezdomnõi asub jälitama professorit, kaotab ta varsti silmist, kuid usub ta asuvat majas 13 ja korteris 47. Korterist leiab ta hoopis väikese tüdruku ning naise vannist, haarab köögilaualt paberist ikooni ja küünla. Moskva jõe ääres usaldab oma riided tundmatule habemikule ning sukeldub lainetesse; tagasi jõudes leiab ta aga vanamehe koos riietega kadunud olevat, alles on üksnes aluspüksid, küünal, ikoon ja pakk tikke.
4. olemasolul 5. suremas 6. kaabuga . , , : 1. abi paluma 2. ohust hoiatama 3. lapsepõlve meenutama 4. ülesannet meeles pidama 5. sõbra pärast rahutust tundma 6. laste eest hoolitsema 7. ,,, rongiga,trammiga,bussiga sõita 8. lennukiga lendama 9. ,, viiulit,klaverit,kitarri mängima 10., , vene,inglise keelt rääkima vene,inglise keelt kirjutama 11. abi vajama 12. õiguses kahtlema 13. abistama tööst 14. hinnangus eksima 15. abiandmisest keelduma 16
libiseski. Bezdomnõi läheb tagasi tiikide juurde, kus ootavad teda professor ja Berliozi viirastus (Fagott). Professor aga ei paista enam vene keelest sõnakestki aru saavat. Regent teeb veidi Bezdomnõi kulul nalja ning veidi aja pärast lahkuvad kolm kogu professor, regent ja kass. Poeet asub neid jälitama. Jälitatavad lähevad igaüks ise suunas. Kass Peemot sõidab trammiga! Bezdomnõi asub jälitama professorit, kaotab ta varsti silmist, kuid usub ta asuvat majas 13 ja korteris 47. Korterist leiab ta hoopis väikese tüdruku ning naise vannist, haarab köögilaualt paberist ikooni ja küünla. Moskva jõe ääres usaldab oma riided tundmatule habemikule ning sukeldub lainetesse; tagasi jõudes leiab ta aga vanamehe koos riietega kadunud olevat, alles on üksnes aluspüksid, küünal, ikoon ja pakk tikke.
Allkiri Lisa 1: 11.09.2016 müügileping 3 lehel 2 eks Lisa 2: üleandmis-vastuvõtmisakt 2 lehel 2 eks Lisa 3: arved 2 lehel 2 eks SEMINARIÜLESANDED 28.NOV Kujutage laused skemaatiliselt: 1. Elu on lill kui homme ei saja ja keegi mind ei tüüta. ˥ (T ^S)→L 2. Kui Merike kiirustaks trolli peale, jõuaks ta raudteejaama õigeaegselt ning saaks 12.15 rongi peale. Troll aga jääb tihti hiljaks, mistõttu läheb Merike trammiga bussijaama ja sõidab maale 12.35 bussiga. M→(R^V)^T→(B^S)või T→(Õ^R) ^H→(M^B) mõlemad on tegelikult samad. 3. Eksamile pääsemiseks tuleb osaleda kõikides seminarides ja kirjutada 2 referaati. Timo puudus ühest seminaist, mistõttu ta eksamile ei pääsenud. (S^R)→E^˥s→˥E Tuleks kuidagi ära märkida, et kokku oli kaks seminari ja Timo puudus ühest, siis panen näiteks suure S asemel väikese s-i! 1
7) aksepteerib põhilisi sotsiaalseid käitumisnorme. --- nõustamisintervjuu läbiviimise tingimused I Egan (1988) suhtle kliendiga näost näkku, kliendiga avatus, siirus, väljendada sümpaatiat ilma et sellega liiale mindaks, silmkontakt, lõõgastunud olek. Bordin (1979) Nõustaja poolt pakutud tingimused lepe nõustaja ja kliendi vahel, mis sisaldab eesmärke. Lepe nõustaja ja kliendi vahel, mis seonduvad nõustamisega (keegi tuleb ärevushäirega, kes ei julg trammiga sõita, on lepe, et tuleb väli nõustamine, st avalikult läheb rahvaette). Emotsionaalne side, mis peab olema nõustaja kliendi poolt pakutud tingimustega. Al-Darmaki & Kivlighan (1993( koostood seob 4 faktorit 1) klienti iseloomustavad nõustamiseelsed valmidused. (motivatsioon, suhtlemisoskus) 2) Kas nõustaja ja klient sobivad üldse kokku? Nõustaja isikuomadused 3) Nõustaja oskused. 4) Kliendivajaduste ja nõustaja oskuste resursside kokkulangevus.
Kukkus peaga vastu seisvat trolli. Tool kukkus 1,5m kõrguselt pähe. Patsiendi peale kukkus hobune. Jäi langeva puu alla. Kukkus poni seljast. Kukkus kiigelt, mängumaja otsast. Osalemine liiklusõnnetustes (10-14 a.) Auto rullus üle katuse, laps oli juhi kõrvalistmel. Poiss sõitis mootorrattaga ning põrkas ristmikul sõiduautoga kokku. Põrkas teed ületades kokku trammiga. Rolleri tagaistmel sõites põrkas autoga kokku. Lendas vastu auto esiklaasi. Jooksis üle tee, sai autolt löögi ja lendas kapoti peale. Veel näiteid traumadest... Vigastas puuoksaga silma, silmast verejooks, ei näe. Rakett lendas silma. Lõikas käel veenid läbi (konflikt sõbraga). Tegi endale saumikseriga jäätisekokteili, püüdis seda suuga puhastada, kui mikser kogemata tööle läks.
3.вспоминать о детстве lapsepõlve meenutama 4.помнить о задании ülesannet meeles pidama 5.беспокоиться о друге sõbra pärast rahutust tundma 6.заботиться о детях laste eest hoolitsema 7.ехать на поезде,трамвае,автобусе, rongiga,trammiga,bussiga sõita 8. лететь на самолёте lennukiga lendama 9.играть на скрипке,рояле,гитаре viiulit,klaverit,kitarri mängima 10.говорить,писать на русском, vene,inglise keelt rääkima английском vene,inglise keelt kirjutama 11.нуждаться в помощи abi vajama 12
2000.a. küsitluses (tollal olid vastusevariandid küll mõnevõrra teistsugused). Tollal kasutati kõige sagedamini autobussi (43,5% asetas esikohale), järgnesid troll (21,3%) ja tramm (19,3%). Sarnased tendentsid ilmnesid ka 1997.a. ühistranspordi uuringu (Tallinna liiklus ja elukeskkond…1998,6), mõnevõrra teistsuguse küsimuse asetuse juures. Selle küsitluse kohaselt sõidetakse bussidega 50,7%, trolliga 27,6% ja trammiga 21,7% sõitudest. Meie küsitluse andmetel (2006.a.) märkisid vastajad sageli varianti kõige enam busside puhul (53,5%), järgnesid troll (36,0%) ja tramm (27,1%) (vt tabel 8). Seega on pingeread jäänud samaks. Tabel 8 Millist ühistranspordi liiki Te kõige sagedamini kasutate Tallinna linnas sõites? (sageli vastanud) Kõik vastanud Linn Maa Marsruuttakso 5,3% 3% 18%
annaabi.ee 
