77 1.55 5. 0.77 1.54 Keskm. =0.77 =1.55 3) Paluge juhendajalt luba skeemi(seadme) sisselülimiseks. 4) Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral kaheksale erinevale l väärtusele vastavad pinged U ja kandke need tabelisse 2. Korrake punkti 4 ka teise traadiga tõstes ühendusotsad ümber teisele traadile,seejuures jämedamale traadile võtke I = 2A ja peenemale traadile I = 1A. Traadi takistuse soltuvus traadi pikkusest. Tabel 2. 1. Peen traat I=1(A) Jrk.nr. l(m) U(V) R() 1. 0.06 0.23 0.23 2. 0.12 0.35 0
S=r2=d2/4. S1=1,94(mm2)=1,94*10-6(m2) S2=0,48(mm2=0,48*10-6(m2) c. Palume juhendajal luba skeemi (seadme) sisselülitamiseks. d. Muutes liuguri asendit, leiame antud voolutugevuse (I) korral kaheksale erinevale l väärtusele vastavad pinged U ja kanname need tabelisse (Tabel 2 ja Tabel 3). Kordame punkti 4 ka teise traadiga tõstes ühenduspesad ümber teisele traadile, seejuures jämedamale traadile võtame I=2,5(A) ja peenemale traadile I=1,5(A). Leiame valemi (2) põhjal vastavad takistused R. Traadi takistuse sõltuvus traadi pikkusest Jäme traat Tabel 2 Jrk. l U R Nr (m) (V) () 1. 0,06 0,32 0,13
5 0,78 1,56 d1=0,764 d2=1,576 Tabel 1. 3.Paluge juhendajalt luba skeemi(seadme) sisselülimiseks. 4.Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral kaheksale erinevale l väärtusele vastavad pinged U ja kandke need tabelisse 2. Korrake punkti 4 ka teise traadiga tõstes ühendusotsad ümber teisele traadile,seejuures jämedamale traadile võtke I = 4A ja peenemale traadile I = 1A. Traadi takistuse soltuvus traadi pikkusest. Jämeda traadi andmed L(m) U(v) R() 1 0,06 0,18 0,072 2 0,12 0,31 0,124 3 0,18 0,4 0,16
S=Пr2=Пd2/4. S1=1,94(mm2)=1,94*10-6(m2) S2=0,48(mm2=0,48*10-6(m2) c. Palume juhendajal luba skeemi (seadme) sisselülitamiseks. d. Muutes liuguri asendit, leiame antud voolutugevuse (I) korral kaheksale erinevale l väärtusele vastavad pinged U ja kanname need tabelisse (Tabel 2 ja Tabel 3). Kordame punkti 4 ka teise traadiga tõstes ühenduspesad ümber teisele traadile, seejuures jämedamale traadile võtame I=2,5(A) ja peenemale traadile I=1,5(A). Leiame valemi (2) põhjal vastavad takistused R. Traadi takistuse sõltuvus traadi pikkusest Jäme traat Tabel 2 Jrk. l U R Nr (m) (V) (Ω) 1. 0,06 0,32 0,13
d1keskmine=0,65 d2keskmine=1,54 Saadud keskmiste diameetrite abil leiame traatide ristlõike pindalad. S=r2=d2/4. S1=0,33(mm2)=0,33*10-6(m2) S2=1,86(mm2=1,86*10-6(m2) 3.Palume juhendajal luba skeemi (seadme) sisselülitamiseks. 4.Muutes liuguri asendit, leiame antud voolutugevuse (I) korral kaheksale erinevale l väärtusele vastavad pinged U ja kanname need tabelisse (Tabel 2 ja Tabel 3). Kordame punkti 4 ka teise traadiga tõstes ühenduspesad ümber teisele traadile, seejuures jämedamale traadile võtame I=2,5(A) ja peenemale traadile I=1,5(A). Leiame valemi (2) põhjal vastavad takistused R. Traadi takistuse sõltuvus traadi pikkusest Jäme traat Tabel 3 Peen traat Tabel 3 Jrk. l U R Nr (m) (V) () . 0,06 0,1 0,067 2. 0,12 0,2 0,13 3. 0,18 0,27 0,18 4
ILM Lumi,vihm , tuul,tuisk, päike jne MIDA Lumemem SAAB me,lumesõ TEHA. da,kelgutad a jne 10.Traadil istuvad linnud.Jahimees laseb 2 lindu maha .Mitu lindu jääb traadile? 11.Kui kaua kestis 100 aastane sõda? - 116 aastat - 99 aastat - 100 aastat - 150 aastat 1 Mis loomalt on Kanaari 2. saared oma nime saanud? - Kanaarilind - Känguru - Rott - Hüljes 13. Mis kuus tähistavad venelased oktoobri revolutsiooni aastapäeva? - Jaanuar - September - Oktoober - November 14.Mis laul on kes laulab . 15.Mis taim on pampel? 16.Kes või mis on tiigilendlane? 17.Mitu värvi on vikerkaarel? 18.Nimeta maailma pikim jõgi! 19
d dünaamika põhiseadust M = I . dt Arvestades, et torsioonvõnkumisel on jõumoment M suunatud vastupidiselt pöördele ja on elastsuse piirides sellega võrdeline, saab d 2 M võrrandit esitada kujul I 2 = f , kus suurust f = nimetatakse dt väändemooduliks. Ta võrdub arvuliselt jõumomendiga, mis tekitaks traadile üheradiaanilise väändenurga. Nihkemooduli määramiseks on praktikumis 2 seadet, mis erinevad ainult katseseadmete inertsimomendi muutmise võimalustest. Katseandmed Traadi läbimõõt ja pikkus L =.............. ±............... Katse nr. d , mm d - d , mm ( d - d ) 2 , mm 2 1 2 3 d =........... ±............. , r.............. ±............... Võnkeperioodi määramine
ILM Lumi,vihm , tuul,tuisk, päike jne MIDA Lumemem SAAB me,lumesõ TEHA. da,kelgutad a jne 10.Traadil istuvad linnud.Jahimees laseb 2 lindu maha .Mitu lindu jääb traadile? 11.Kui kaua kestis 100 aastane sõda? - 116 aastat - 99 aastat - 100 aastat - 150 aastat 1 Mis loomalt on Kanaari 2. saared oma nime saanud? - Kanaarilind - Känguru - Rott - Hüljes 13. Mis kuus tähistavad venelased oktoobri revolutsiooni aastapäeva? - Jaanuar - September - Oktoober - November 14.Mis laul on kes laulab . 15.Mis taim on pampel? 16.Kes või mis on tiigilendlane? 17.Mitu värvi on vikerkaarel
1 0,577 2 1,155 4 2,309 1,25 0,722 2,5 1,433 4,5 2,595 2. Puhastasin kruviku mõõtotsakud, keermetraadid ja mõõdetava keerme. 3. Seadsin kruviku nulli. Selleks kinnitasin piduri, avasin käristi mutri, seadsin trumli nulli, kinnitasin käristi mutri, avasin piduri, kontrollisin nullasendit 3 korda. 4. Riputasin keermetraadid kruvikule kinnitatud traadile. Keermetraadid on riputatud kruviku kohale 5. Panin ühele poole keerme süvistesse kaks ja teisele poole üks traat ja hoidsin nii, et traadid puutuksid keeret keskmise (läikiva) kohaga. 6. Mõõtsin suurust M kolmes erinevas kohas, igaühte kahes ristsihis. 7. Arvutasin kõigi mõõtetulemuste keskmise. See ongi keerme tegelik keskläbimõõt d2 teg. Arvutasin keerme teoreetilise keskläbimõõdu d2 teor .
S =7,85*10-7 S2=1,81*10-7 1 2. Kinnitage traat kindlalt seadmesse (proovige liuguri liikumist) paluge juhendajalt luba seadme sisselülimiseks. 3. Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral Kuuele erinevale traadilõigu pikkuse l väärtusele vastavad pingelangud U ja kandke need tabelisse. Korrake punkti 3 ka teise traadiga. Seejuures võtke mõlemale traadile konstantseks voolu väärtuseks I = 1,5A Tabel 1 Jrk. Nr. I (A) l (m) U (V) R () 1. 0,02 m 0,031 V 0,021 2. 0,05 m 0,079 V 0,053 3. 0,1 m 0,159 V 0,107 4. 0,13 m 0,206 V 0,139 5
Saadud diameetrite abil leidke traatide ristlõike pindalad ( S=r2). S1 =*0,520,785mm2 7,85*10-7m2 S2 =*0,63521,267mm2m2 2. Paluge juhendajalt luba seadme sisselülimiseks. 3. Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral Kuuele erinevale traadilõigu pikkuse l väärtusele vastavad pingelangud U ja kandke need tabelisse. Korrake punkti 3 ka teise traadiga. Seejuures võtke mõlemale traadile konstantseks voolu väärtuseks I = 1,5A Traadi lõigu takistuse sltuvus traadi pikkusest. Traat 1: Jrk.nr. I (A) l (m) U (V) R () 1. 1,5 0,04 0,066 0,044 2. 1,5 0,08 0,133 0,0887 3. 1,5 0,12 0,2 0,1333 4
esialgse mõõtme x suhtega (=x/x). näitab, millise osa võrra on suurenenud või vähenenud keha mõõtmed, nim. suhteliseks deformatsiooniks. Tavaliselt kasutatakse tehnikas elastsuskoefitsendi pöördväärtust E=1/k , mida nim. elastsusmooduliks, mis on võrdne pingega, mille mõjul keha pikeneks esialgse pikkuse võrra (=1). Elastsusmooduli arvutamiseks venitusest esitatakse valem kujul E=Fl/(Sl). Elastsuse mõõtmiseks riputatakse traadile algkoormus F 0 traadi sirgestamiseks ja vihid traadi venitamiseks. Kahe vesiloodi kasutamisega elimineeritakse kronsteini võimaliku nihkumise mõju mõõtetulemustele, sest nii määratakse ainult klambritavahelise traadiosa pikenemine. Töö käigus suurendatakse koormist järk-järgult, reguleerides iga kord vesiloodide nullid keskele ning registreerideskruvikute lugemid. Siis eemaldatakse vihid vastupidises järjekorras ja registreeritakse jällegi kruvikute lugemid.
Saadud diameetrite abil leidke traatide ristlõike pindalad ( S=r2). S1 = 1,3 mm2 = 1.3 * 10-6 m2 S2 = 0,2 mm2 = 0,2 * 10-6 m2 2. Paluge juhendajalt luba seadme sisselülimiseks. 3. Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral Kuuele erinevale traadilõigu pikkuse l väärtusele vastavad pingelangud U ja kandke need tabelisse. Korrake punkti 3 ka teise traadiga. Seejuures võtke mõlemale traadile konstantseks voolu väärtuseks I = 1,5A Traadi lõigu takistuse sltuvus traadi pikkusest. Jrk.nr. I (A) l (m) U (V) R () 1. 0,04 m 0,003 0,002 2. 0,08 m 0,007 0,005 3. 1,5 0,12 m 0,01 0,007 4
Arvestades, et torsioonvõnkumistel on jõumoment M suunatud vastupidiselt pöördele ja on elastsuse piirides sellega võrdeline, saab võrrandit (4) kasutades harmoonilise keerdvõnkumise diferentsiaalvõrrandi esitada kujul: d 2 I 2 f (5) dt kus suurust M f nimetatakse väändemooduliks. Ta võrdub arvuliselt jõumomendiga, mis tekitaks traadile üheradiaanilise väändenurga. Saab näidata, et nihkemoodul G ja väändemoodul f omavahel seotud valemiga Gr 4 f (6) 2L kus r on traadi raadius ja L selle pikkus. Võrrandi (5) lahendamisel saadakse I T 2 (7) f Pendli inertsmomendi I elimineerimiseks määratakse kaks erinevat perioodi väärtust T1 ja T2 pendli
M1M2M3keskm. 74,997574,9974,99KH = 74,99 - 75,00 = - 0,01 IIIIIkeskm.arvutuslikHM I-I79,9879,9779,9679,9779,97-0,01HM II- II79,9779,9979,9979,9879,98-0,01HH kesk.----- DIESELLA80,0180,01580,04580,023- Laboratoorne töö nr 12 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine kolme traadi meetodil Töö käik: 1.Valin sobiva keermetraatide komplekti 2.Riputan keermetraadid kruvikule kinnitatud traadile. 3.Mõõdan suurust M kolmest erinevast kohast, igaühe kahes ristsihis. Mõõtetulemused mõõte-sihtkruviku näit (d2teg)Md2tegd2teord2Td2 (µm)täpsus. Klass123keskm.A- A B-B ovaalsus Arvutan mõõtetulemuste keskmise, mis on keerme tegelik keskläbimõõt d2 teg Arvutan keerme teoreetilise keskläbimõõdu d2 teor valemi järgi Nende kahe suuruse absoluutväärtuste vahe on keskläbimõõdu mõõtemääramatus d2
nimetatakse seda keevitusviisi ka traadikeevituseks. Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevitatava detaili vahele. Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil kaarleegi piirkonda traadi sulamiskiirusega võrdse kiirusega. Keevisvannis oleva sula metalli kaitseks juhitakse kaarleegi piirkonda kaitsegaas (Joon. 25). Keevitustraat valitakse keevitatavale metallile ligilähedase keemilise koostisega. Enamasti kasutatakse keevitustraati läbimõõduga 0,6 1,6mm. Lisaks harilikule traadile kasutatakse ka täidistraati. Täidistraat võimaldab keevitada ilma kaitsegaasita. Olemuselt on täidistraat peenike metalltoru (Ø 0.8-2,4mm) mis on täidetud räbustiga. Sarnaselt elektroodikattega, tekitab täidistraadis olev räbusti keevisvanni katva gaasikihi mis kaitseb sula metalli õhuhapniku mõju eest. MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu st. elektrood on ühendatud vooluallika plussklemmiga ja tagasivoolujuhe miinusklemmiga.
Mähisetraat kujutab endast kuumakindla isoleeriva lakiga kaetud traati Lakikiht peab vastupidama suurtele pingetele ning võimalikele töötemperatuuridele ja sealjuures mitte varjestama tekkivat magnetvälja Samuti peab lakikiht kannatama välja mähis mehhaanilise kerimise südamikule või mähkimisvahendile 5. Juhtmed ja kaablid Küttetraat on kindla eritakistusega traat, mida kasutatakse materjalide soojendamiseks, lihtsaimad näited on föön ja röster Traadile rakendadatakse tema eritakistusest ja pikkusest sõltuvalt sobiv pinge ning traadi soojenemist/kuumenemist kasutatakse ära näiteks karmides ilmastiku tingimustes elektroonikaseadmete käitlemisel Levinuimad küttetraadi sulamid on kanthal (FeCrAl), nikroom ja kupronikkel (konstantaan) 5. Juhtmed ja kaablid Koaksiaalkaabel on eelkõige kõrgsagedus ülekandeliiniks kohaldatud kaabel, mis koosneb keskmisest juhist, seda ümbritsevast dielektrikust, ekraan- e
Lehti korjatakse enne õite puhkemist, mil lehed on täiesti välja arenennud. Vilju kogutakse valminutena, kuid enne ülevalmimist. Koort eemaldatakse kevadel, mil koor on lahti. Koort kogutakse ühe-kaheaastastelt okstelt. Juuri kogutaksekas kevadel enne lehtede tärkamist või sügisel, mil taim on närtsinud. KUIDAS RAVIMTAIMI KUIVATADA Kui kogutud on taime maapealne osa, seotakseta kahte 7-10 taimest punti, seotakse nööriga kinni ja pannakse traadile või nöörile rippuma. Kui ruumis on hea õhuvool, kuivab see 4-7 päevaga. Õied, seemned, viljad, pungad, lehed asetatakse kas riidest, paberist, papist, vineerist, võrgust alusele, kui mitte kunagi maapinnale. TEESEGUDE JA SALVIDE VALMISTAMINE Salvi valmistatakse pikkamööda pliidisoojas searasv, millesisse puistatakse peenestatud ürti (võimalikult värsket). Seejärel lastakse seista, sulatatakse ettevaatlikult üles ja surutakse läbi marli, sõela purki
1821. a. tõestas Faraday eksperimentaalselt, et – nagu ta oma päevikutes kirjutas – „magnetnõela kõik harilikud tõukumised ja tõmbumised vooluga juhtme poole on pettekujutlused; liikumine ei ole tõmbumine ega tõukumine ega üldsegi taandatav mingite külgetõmbavate või eemaletõukavate jõudude toimele, vaid põhjustatud traadis olevast jõust, mis püüab magnetnõela pöörata, selle asemel et ühte tema poolustest traadile lähendada või traadist eemaldada. Sellest järeldub kestev ringliikumine nii kaua kui patarei töötab. Mul õnnestus niisuguse liikumise olemasolu näidata teoreetiliselt ja ka eksperimentaalselt; mul läks korda panna traat ringlema ümber magnetpooluse ja magnetpoolus ümber traadi.“ Sellega oli Faraday põhimõtteliselt leiutanud eektrimootori, mida käivitab Volta patareist saadav alalisvool; unipolaarmootori, sest selle keskel
Lood on ajalises järjekorras, sündmustik viib XIX sajandi kolmandast veerandist 1930ndate keskpaigani. Uuema aja loomingust võiks välja tuua luulekogu ,,Traat Armastusest", 2005, mis sisaldab valimikku Mats Traadi lembeluuletustest. Enamjagu neist on varem ilmunud luulekogudes 1962-2005. Osa luuletusi, eriti raamatu esimeses pooles on valminud aastail 1959-1960 ja avaldatakse käesolevas raamatus esimest korda. 2005 aastal ilmunud "Orjavits õitseb" on Traadile iseloomulikult lüüriline, isiklik, ent samas ühiskonnakriitiline, igapäevaelu peegeldav luulekogu. Raamatus ,,Sarviku armastus", 2006, on kuusteist kultuuriloolist novelli, mis on kirjutatud aastatel 19812006. Tegemist pole pelgalt isikulugudega. Traat annab oma tegelastele suurepärase detailse tausta olude, keskkonna, mõttelaadi ja suhete näitamisega. See on omalaadne kirjanduslik ajalookäsitlus, kus üks lugu täiendab teist, mis ongi oluliseks
inimsaatuste ning ajaloo keerdkäikude eepilised kujundid on hoopis Traadi tõstnud Tammsaare traditsiooni jätkajaks. Traadi proosa keskmed moodustavad romaanid, kus vaadeldakse eesti küla läbi 19.-20. sajandi. Kujutamislaad on realistlik, seda rikastavad tähendusmahukad sümbolid. Tema proosas domineerivad töö, kooskõla loodusega ja tänulikkus elu ees. Traadi tegelased suudavad vaatamata ränkrasketele katsumustele neist väärtustest kinni hoida. Nagu ka luules, on ka proosas Traadile oluline kõlbeliste hoiakute sisendamine ja vaimsuse kaitsmise missioon, millest tuleneb ka ta loomingu tõsidus ja eetiline pingestatus. Ta on ka erakordselt mitmekülgne, ta suudab sügavalt sisse elada ajalukku ja olevikku, linna- ja külamiljöösse ning kehastuda ümber erinevateks tegelasteks – muu hulgas esitada ka naise vaatepunkti. Traadi proosa tuumtekst on lühiromaan „Tants aurukatla ümber“, mis ilmus 1971. Jaan
“Perioodika” vahendusel lisandus uusi luuletusi, nii et kogumiku piirdaatumiks sai aasta 1973. See koosneb 55-st epitaafist, igaüks neist esitab kokkuvõtte ühest inimelust. Neid saatuselt erinevaid inimesi ühendab aegruum – XX sajandi keskpaik ja Harala küla. Proosa ja luule piirimail seisvate n.ö. lõpetatud isikulugude sõnastusviis matkib kõnekeelt, luues vestmise illusiooni, kusjuures autor kasutab vaheldumisi nii mina- kui ka temavormi. Esitatud on jällegi Traadile nii südamelähedane teema: läbilõige eesti küla elu ja olude muutlikkus. “Harala elulugude” seeria jätkub ka värsikogus “Sügislootus”. “Harala elulood” hinnati J.Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemiaga. Vaadates Traadi hilisemat luulet (näiteks “Hilised talled”, 1976), siis näib, et tema masenduseperiood on mööda saanud, taas väärib elu kiiduhümne. Taas proovib autor leida võimalusi vastuolude
d 2 I 2 f kasutades harmoonilise keerdvõnkumise diferentsiaalvõrrandi esitada kujul: dt , kus M f suurust nimetatakse väändemooduliks. Ta võrdub arvuliselt jõumomendiga, mis tekitaks traadile üheradiaanilise väändenurga. Saab näidata, et nihkemoodul G ja väändemoodul f omavahel Gr 4 f seotud valemiga 2L , kus r on traadi raadius ja L selle pikkus. Võrrandi lahendamisel saadakse I T 2 f Pendli inertsmomendi I elimineerimiseks määratakse kaks erinevat perioodi väärtust T1 ja T2 pendli T12 I1
Saadud diameetrite abil leidke traatide ristlõike pindalad ( S=πr2). S1 = 0,173 mm2 (0,173*10-6 m2) S2 = 0,739 mm2 (0,739*10-6 m2) 2. Paluge juhendajalt luba seadme sisselülimiseks. 3. Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral Kuuele erinevale traadilõigu pikkuse l väärtusele vastavad pingelangud U ja kandke need tabelisse. Korrake punkti 3 ka teise traadiga. Seejuures võtke mõlemale traadile konstantseks voolu väärtuseks I = 1,5A Traadi lõigu takistuse sōltuvus traadi
Keevitustraat antakse keevitatav materjal etteandemehhanismi abil kaarleegi piirkonda traadi sulamiskiirusega võrdse kiirusega. Keevisvannis oleva Joon. 25 MIG/MAG keevitus sula metalli kaitseks juhitakse kaarleegi piirkonda kaitsegaas (Joon. 25). Keevitustraat valitakse keevitatavale metallile ligilähedase keemilise koostisega. Enamasti kasutatakse keevitustraati läbimõõduga 0,6 1,6mm. Lisaks harilikule traadile kasutatakse ka täidistraati. Täidistraat võimaldab keevitada ilma kaitsegaasita. Olemuselt on täidistraat peenike metalltoru (Ø 0.8-2,4mm) mis on täidetud räbustiga. Sarnaselt elektroodikattega, tekitab täidistraadis olev räbusti keevisvanni katva gaasikihi mis kaitseb sula metalli õhuhapniku mõju eest. MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu st. elektrood on ühendatud vooluallika plussklemmiga ja tagasivoolujuhe miinusklemmiga.
Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil kaarleegi Joon. 25 MIG/MAG keevitus piirkonda traadi sulamiskiirusega võrdse kiirusega. Keevisvannis oleva sula metalli kaitseks juhitakse kaarleegi piirkonda kaitsegaas (Joon. 25). Keevitustraat valitakse keevitatavale metallile ligilähedase keemilise koostisega. Enamasti kasutatakse keevitustraati läbimõõduga 0,6 –1,6mm. Lisaks harilikule traadile kasutatakse ka täidistraati. Täidistraat võimaldab keevitada ilma kaitsegaasita. Olemuselt on täidistraat peenike metalltoru (Ø 0.8-2,4mm) mis on täidetud räbustiga. Sarnaselt elektroodikattega, tekitab täidistraadis olev räbusti keevisvanni katva gaasikihi mis kaitseb sula metalli õhuhapniku mõju eest. MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu st. elektrood on ühendatud vooluallika plussklemmiga ja tagasivoolujuhe miinusklemmiga.
4 2. S1 = S2 = 2. Kinnitage traat kindlalt seadmesse (proovige liuguri liikumist) paluge juhendajalt luba seadme sisselülimiseks. 3. Muutes liuguri asendit,leidke antud voolutugevuse (I) korral Kuuele erinevale traadilõigu pikkuse l väärtusele vastavad pingelangud U ja kandke need tabelisse. Korrake punkti 3 ka teise traadiga. Seejuures võtke mõlemale traadile konstantseks voolu väärtuseks I = 1,5A Tabel 1 Traadi lõigu takistuse sltuvus traadi pikkusest. Jrk.nr. I (A) l (m) U (V) R () 1. . . 1,5 . . 6. Tabel 2 Traadi lõigu takistuse sltuvus traadi pikkusest. Jrk.nr. I (A) l (m) U (V) R () 1. . . 1,5 . . 6. 4
Taandava leegiga keevitatakse malmi ja süsiniku rikast terast.hapendav leek tekib juhul kui leegis on küllaldaselt hapnikku,tuum on normaal leegi tuumast lühem ja teravam leek muutub violetseks ja saavutab maksimaal temperatuuri,sellega keevitatakse messingit(valge vask) ja lõigatakse metalli.Eristatakse parem ja vasakpoolset keevitust parempoolsel keevitusel liigub põleti elektroodi traadi ees,vasakpoolsel on aga leek suunatud elektroodi traadile mis asub põletist eespool.Keevitus leek mitte ainult ei sulata metalli vaid kaitseb ka keevituskollet hapnikku ja lämmastikku kahjuliku toime eest seepärast peab sulametall olema pidevalt leegi taandavas alas.Lisa metall peab oma keemiliselt koostiselt olema ligilähedane keevitatava detaili metallile,süsinik teraste keevituseks kasutatakse väikese süsiniku sisaldusega elektroode vastutus rikaste liidete puhul aga legeeritud elektroode
valmis- tamisel. Enamkasutatavamad nendest on: Manganiinid sisaldavad 84...86% vaske, 2...3% niklit, 12... 13% mangaani, tihedus 8,4 kg/dm3, eritakistus p = 0,42...0,47 Ωmm2/m, sulamistemperatuur 960 °C. Iseloomustav on neile väike eritakistuse temperatuuritegur. Termo-elektromotoorjõud vasega paaris (0,9 ...1)//V/K. Elektriliste omaduste stabiliseerimiseks töödeldakse manganiini vaakumis + 400 °C juures ja hoitakse hiljem toatemperatuuril. Maksimaalne töötemperatuur (stabiliseeritud traadile) + 200 °C. Manganiini käsutatakse täppistakistite valmistamiseks. Konstantaanid sisaldavad 58...60% vaske, 32...40% niklit, l...2% mangaani, mõned margid ka vähesel määral koobaltit. Nende tihedus on 8,9 kg/dm3, sulamistemperatuur 1260 °C, eritakistus 0,45 ...0,50 Ωmm2/m, takistuse temperatuuritegur (0,2...6)-10"5 l/K. Termoelektromotoorjõud paaris vasega 41 ...43 //V/K. Käsutatakse reostaatide, küttekehade (kuni 500 °C) ja termopaaride valmistamiseks.
Joon. 29 MIG/MAG keevituse põhimõtteskeem a-vooluallikas ; b-etteandemehhanism, c-traadipool; d-keevitatav detail; e-gaasiballoon; f-reduktor; g-keevituspüstol; h-tagasivoolujuhe; i-klamber Keevitustraat valitakse keevitatavale metallile ligilähedase keemilise koostisega. Enamasti kasutatakse keevitustraati läbimõõduga 0,8 1,2 mm. Lisaks harilikule 16 traadile kasutatakse ka täidistraati. Täidistraat võimaldab keevitada ilma kaitsegaasita. Täidistraat on peenike metalltoru (Ø 0.8-2,4mm), mis on täidetud räbustiga. Sarnaselt elektroodikattega, tekitab täidistraadis olev räbusti keevisvanni katva gaasikihi, mis stabiliseerib kaarleegi ja kaitseb sulametalli õhuhapniku mõju eest. MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu st. elektrood on ühendatud vooluallika plussklemmiga ja tagasivoolujuhe miinusklemmiga.
Vinnutatakse ka vimba, siiga ja teisi kalu. Kalad puhastatakse soomuseid ja uimi kõrvaldamata. Pead jäetakse külge, kuid lõpused eemaldatakse. Kalad soolatakse söögiks paraja soolasusega. Selleks hoitakse kalu küllastunud soolvees 1 - 3 tundi või soolatakse kuiva soolaga, võttes 1 kg puhastatud kalade kohta 50 g soola. Siis kulub sooldumiseks 24 tundi. Soolveest võetud kalad jäetakse järgmise päevani kuivalt seisma, et sool ühtlustuks kalalihas. Väikesed kalad lükatakse traadile või nöörile, pistes selle kala silmadest läbi. Suurematele kaladele tehakse riputamiseks silmus ümber saba. Kala kõhukoopa laialihoidmiseks võib sinna asetada paar puupilbast. Kuivatamiseks sobib näiteks päikese eest varju jääv majasein, kus katuseräästas varjab vihma eest. Kalad asetatakse nii, et nad ei puutuks üksteisega ega seinaga kokku - õhk peab igalt poolt ligi pääsema, siis kuivavad kalad kiiresti ja ühtlaselt. Kärbeste kaitseks kaetakse kalad marliga.
Tulemuseks on lainete maksimaalne tugevnemine. Maksimumi tingimus on: = k, kus k = 0, ±1, ±2,... Kui lained liituvad vastasfaasis, siis nad nõrgendavad ehk kustutavad teineteist. Miinimumi tingimus on: = (2k + 1) /2 , kus k = 0, ±1, ±2,... Liituda saavad ka kaks teineteisele vastupidistes suundades liikuvat lainet. Sellise liitumise tulemusena tekkivat lainet nimetatakse seisvaks laineks ehk seisulaineks. Kahest otsast kinnitatud traadile (keelele) ei saa tekkida igasuguse lainepikkusega seisulaine. Tingimus on: s = k . /2, kus s on keele pikkus. 10.2. Harmooniliste lainete liigid 10.2.1. Helilained Akustika on õpetus helidest ja nende omadustest. Heli on keskkonna võnkumisest tekitatud laine, mille sagedus on vahemikus 16 Hz 20 kHz. See on piirkond, millele vastavad lained tekitavad inimesel heliaistingu. Allpool seda piirkonda on infraheli, ülalpool - ultraheli
annaabi.ee 
