Tarkvaratootja Microsoft'i kaebuse peale on algatatud kohtuasi Linuxi juurutajate Linus Torvalds'i ja Alan Cox'i üle. Programmeerijaid süüdistatakse Microsofti operatsioonisüsteemile Windows konkureeriva toote arendamises ebaausa konkurentsi tingimustes. Kohtuasi koosneb mitmetest üsna karmilt ning üheselt vormistatud süüdistustest. Üheks neist on ebaausate konkurentsitingimuste loomine Microsoftile seeläbi, et nende toode Microsofti omaga võrreldes tühist raha maksab. Teiseks tõsisemaks süüdistuseks on, et Microsoftile arusaamatute nippidega suudetakse luua
LINUX Linux on mitmel versioonil põhinev operatsiooni süsteem, mis on saadaval täiesti tasuta GNU projekti hakkas tegema aastal 1983 Richard Stallman(sündinud 16 märts, 1953) Aastaks 1991 oli enamus komponente süsteemi jaoks olemas ja see oli peaaegu valmis. Puudu oli ainult Kernel. Linus Torvalds leiutas Linuxi aastal 1991, ta oli Helsinki ülikooli õpilane soomes, kus ta oli kasutanud Minixi't, tasuline Unixi stiili süsteem, ning ta hakkas kirjutama oma enda kernelit. Ta hakkas tegema kõvaketta ja muude draiverite ligipääsmeid ja Septembriks oli tal valminud esimene versioon linuxist, mille ta nimetas 0.01 versiooniks. See kernel, nimega Linux, ühendati hiljem GNU projektiga ja sellest sai tasuta operatsiooni süsteem.
GNU projekti (mis alustati 1984. aastal Richard Stallmani poolt) eesmärgiks oli luua "terviklik UNIX-ühilduvusega tarkvarasüsteem, mis on tehtud täielikult tasuta tarkvara põhjal. Järgmisel aastal lõi Stallman Tasuta Tarkvara Fondi ja kirjutas GNU üld-kasutatavuse loa. Üheksakümnendate alguseks olid valmis enamus programme, mida operatsioonisüsteemil vaja läks, madalama tähtsusega elemendid olid aga pooleli ja mittetäielikud. Linus Torvalds on öelnud, et kui sellel ajal oleks GNU tuum kättesaadav olnud, poleks ta enda oma kirjutanudki. MINIX Aastal 1991 kui Torvalds viibis Helsingi Ülikoolis, alustas ta mitte-kaubandusliku MINIXi asenduse väljatöötamist, millest lõpuks sai Linuxi tuum. Alguses sõltus Linux MINIXi kasutajaruumist. Kui GNU süsteemi kood oli nüüd vabalt kättesaadav, oli seda soodne kasutada uue, kogemusteta operatsioonisüsteemiga. Koodi, mis on
Tanenbaumi akadeemiliseks tööks loodud Unixi-laadne operatsioonisüsteem MINIX. Tegelikult oli kogu projekt ajendatud asjaolust, et Unixi uus versioon oli keelanud süsteemi lähtekoodi avalikustamise, mistõttu ei saanud Tannebaum seda enam õppetöös kasutada. Kuigi MINIXi lähtekood oli avatud, ei olnud see mõeldud modifitseerimiseks. (Kikkas 2004:8) 1.2 Linuxi sünd 1991. aastal tellis Helsingi Ülikooli arvutiteaduse üliõpilane Linus Torvalds enda 386- arvutile MINIXi operatsioonisüsteemi, soovimata kasutada tol ajal levinud MS-DOSi. Lähtuvalt tol perioodil saadaval olnud Unixi-laadsete operatsioonisüsteemide puudujääkidest tuli Torvaldsil mõte luua uus operatsioonisüsteem, mis oleks Unixi-laadne, erinedes MINIXist tehnilisest ning oleks ühtlasi ka vabalt levitatav. (Kikkas 2004:8) Kui projekti algfaasis töötas Torvalds üksinda, siis ligipääs internetile tagas mitmete huviliste liitumise projektiga
Linux'i logo lugu. 1991. aastal lõi Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds uue operatsioonisüsteemi, seades eesmärgiks, et see mis oleks parem kui Minix (Minix on väike Unixi kloon), aga järgiks samu standardeid. Aastal 1994 valmis Linuxi Kernelist versioon 1.0 ja sellest ajast alustas Linux oma võidukäiku. Algul ühe inimese poolt hobikorras loodud süsteemi on praeguseks täiendanud tuhanded programmeerijad üle maailma ja Linuxit kasutab umbes 7,5 miljonit inimest. Kunagi 1996 aasta alguses rääkis mitu inimest Linux-kernel maililistis, et Linuxile
GNU projekti (mis alustati 1984. aastal Richard Stallmani poolt) eesmärgiks oli luua "terviklik" UNIX-ühilduvusega tarkvarasüsteem, mis on tehtud täielikult tasuta tarkvara põhjal. Järgmisel aastal lõi Stallman Tasuta Tarkvara Fondi ja kirjutas GNU üld-kasutatavuse loa. Üheksakümnendate alguseks olid valmis enamus programme, mida operatsioonisüsteemil vaja läks, madalama tähtsusega elemendid olid aga pooleli ja mittetäielikud. Linus Torvalds on öelnud, et kui sellel ajal oleks GNU tuum kättesaadav olnud, poleks ta enda oma kirjutanudki. Suuremad/levinumad Linuxi distributsioonid on Ubuntu (Estobuntu, Kubuntu, Edubuntu, Xubuntu), Fedora, openSUSE, Debian, Mandriva, Gentoo, ja Slackware.
IPhon-iga 2007 jaanuaris IOS on arendatud välja MC OS Xistt ja on seetõttu UNIXil põhinev operatsioonisüsteem M ac O S X Loodud firma Apple poolt ja põhineb operatsioonisüsteemil NextStep - loodi aastal 1999. Nimetatakse ka suureks kassiks , sest tema versioonide nimed on pandud erinevate kaslaste järgi Logo Linux Linux on UNIXi laadne operatsiooni süsteem Algselt tähendas Linuxi tuuma Linuxi lõi Linus Torvalds Linux on vaba ja avatud lähtekoodiga, mis tähendab, et igaüks võib seda kasutada ja levitada Anti välja aastal 1969 Linuxi maskott Tänan kuulamast!
that runs on Linux, other Unix-based operating systems, and also on Windows and Mac OS X. - Tasuta kõigile kättesaadav tarkvara, mille abil luua ja muuta graafilisi kujutisi, mis jooksevad Linuxil, Windowsil, Mac OS X'il või mõnel muul Unixil põhineval OS-il. GitHub – GitHub is a web-based version-control and collaboration platform for software developers. GitHub was started in 2008 and was founded on Git, an open source code management system created by Linus Torvalds to make software builds faster. - Veebipõhine platvorm tarkvaraarendajatele, mis võimaldab kiiresti tarkvara luua. GNU Network Object Model Environment (GNOME) – GNOME (GNU Network Object Model Environment, pronounced gah-NOHM) is a graphical user interface (graphical user interface) and set of computer desktop application for users of any UNIX-based operating system. - Graafiline kasutajaliides ja töölaua rakenduste kogum Unixi põhiste OS-ide kasutajatele.
mängukonsoolidel, serveritel, superarvutitel jm. (Wedopedia) 2.1 Üldiselt Linux' operatsioonisüsteemidest Linuxi loomisel oli eeskujuks Andrew S. Tanenbaumi 1987. aastal õppeotstarbeks loodud 16- bitine MINIX, mis mahtus ühele ümbrikkettale (disketile). MINIX-i lähtekood oli avalik ning selle muutmine ja levitamine oli lubatud. 1991. aastal alustas Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds tööd oma operatsioonisüsteemi kallal, millest sai alguse Linuxi tuum. Torvalds ei olnud rahul MINIX-i litsentsiga, mis lubas MINIX'it kasutada ainult õppetööks. Torvalds viis oma operatsioonisüsteemi GNU litsentsi alla ja kasutab siiani kompileerimiseks GCC'd. Kogu edasine Linuxi tuuma ja rakenduste areng on olnud GNU litsentsi all. (Vikipeedia 2013) 2.2 Ubuntu ja Debian Ubuntu on iidne Aafrika keelkonna sõna, mis tõlkes tähendab: ,,inimlikkust kõigile"
Laiemas mõistes: operatsioonisüsteem, mis töötab väga erineval riistvaral pihuarvutist suurarvutini. Kitsamas mõistes: operatsioonisüsteemi keskne osa kernel ehk tuum. Tavakasutuses on juurdunud esimene tähendus. Süsteemina sarnaneb Unixile, kuid ei ole sellest tuletatud (ehitati nullist võimalikult sarnaseks). Põhiosas vaba tarkvara (esineb erinevate litsentsidega komponente). Aluse pani 1991 tollane Helsinki Ülikooli tudeng Linus Torvalds (praegu töötab Open Source Development Labs'is). Richard M. Stallmani GNU (sealt pärineb suur osa süsteemseid töövahendeid). Andrew S. Tanenbaumi Minix otsene eeskuju ja motiveerija UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt
arvutites ja mitmetes teistes arvuti tüüpides. Linux on varustatud POSIX operatsioonisüsteemi standardiga, mis loodi selleks, et dokumenteerida UNIX-i võimaluste standardpaketti. Linux sisaldab kõiki neid võimalusi, lisaks BSD UNIXi ja System V UNIXi paremad võimalused, mis moodustavad mitmekülgse ja tõhusa operatsioonisüsteemi. Linux töötab koos ka muude opsüsteemidega nagu Microsoft Windows, MacOS, UNIX ja NetWare. Linuxi mõtles välja üliõpilane Linus Torvalds. Aastal 1990, kui ta oli Helsingi Ülikooli infotehnoloogia üliõpilane, arvas Torvalds, et võiks olla huvitav luua UNIXi-taoline operatsiooni- süsteem. Järgnevate aastate jooksul kasvas Linux ühe inimese ideest luua UNIXi kloon eksperi- mendiks ja jõupingutuseks, milles osalesid tuhanded inimesed üle kogu maailma. Mõningad Linuxi tugevamad küljed: · Kohandatavus Linuxi programmi lähtetekst on vabalt kättesaadav igaühele. S.t. seda, et saad
интеллектуальным, т.е. обладающим искусственным интеллектом. DOS - 1973 Gary Kildall MS-DOS – 1980 Tim Peterson PS-DOS – 1980 IBM Apple Dos - 1978 Paul Laught Solaris - 1982 Sun Microsystems Unix - 1969AT&T Thompson and Ritchie Linux – 1991 Linus Torvalds WWW – 1991 Tim Berners-Lee 1994.a. W3C on rahvusvaheline organisatsioon, mille missiooniks on viia veeb tema täieliku potentsiaalini, arendades protokolle ja juhtnööre, mis kindlustavad veebi pikaajalise kasvu. Protsessorite registrid: AC-vahetulemused X,Y-matemaatilised arvutamised FLAG-iga bitti kasutatakse enda flagile, liigtäitmine ADDR-kuhu operatiivses mälus andmeid kannatakse ja loetakse
computer to perform a repetitive task from a single set of instructions by using both the first World Wide Web server and browser -- available to the loops. general public in 1991 1957 - A group of eight engineers leaves Shockley Semiconductor to form 1991 Linus Torvalds starts working on Linux Fairchild Semiconductors. 1992 - Wolfenstein 3D was originally released for DOS in 1992 by ID Software. 1958 - SAGE -- Semi-Automatic Ground Environment -- linked hundreds of radar Main authors: Carmack & Romero. It is the first popular 3D first-person stations in the United States and Canada in the first large-scale computer shooter
интеллектуальным, т.е. обладающим искусственным интеллектом. TCP/IP + ja - : +:saab kasutada Etherneti. Protokollid SMTP, FTP -:suured ressurside nõudmised, administreerimise keerukus DOS - 1973 Gary Kildall MS-DOS – 1980 Tim Peterson PS-DOS – 1980 IBM Unix - 1969AT&T Thompson and Ritchie Linux – 1991 Linus Torvalds WWW – 1991 Tim Berners-Lee 1994.a. W3C on rahvusvaheline organisatsioon, mille missiooniks on viia veeb tema täieliku potentsiaalini, arendades protokolle ja juhtnööre, mis kindlustavad veebi pikaajalise kasvu.
5. Nädal Eksamiks: Python, html ja http, internet eestis, linux, netscape, usenet, php, päevalehed eestis, palm pilot, google, deep blue, wikipedia, Python: 1989 HTML: 1990, lubas internetil laieneda world wide webi HTTP: 1990, võrguprotokoll, mis aitab veebilehitsejatel serveritega suhelda veebis Internet eestis: 1990, pandi käima regulaarne ühendus oma instituudi ja FUUG(asus Soomes) masina vahel Linux:1991, tegi soomlane Linus Torvalds Netscape: 1994, browser Usenet: 1994, suhtlussüsteem Php: 1994, skriptimiskeel, mida kasutatakse peamiselt serveripoolsetes lahendustes dünaamiliste veebilehtede loomise Päevalehed eestis: 1995 esimene eesti päevaleht netis – www.zzz.ee/epl Palm pilot: 1996 Google: 1997, Larry Page ja Sergei Brin Deep blue: 1997, AI, mis võitis males maailmameistrit Wikipedia: 2001, Jimmy Wales and Larry Sanger 6. Nädal
harilikult "Disk Operating System"-ina. Mida tähendas DOS-i eelkäija QDOS-i lühend esialgselt? Quick and Dirty Operating System 9. Miks ei meeldinud omal ajal ühelegi välisuudistega tegelevale ajakirjanikule Fu Manchu-nimeline arvutiviirus? See saboteeris trükitud teksti, kustutades sõnu. Samuti tundis see ära teatud poliitikute nimed trükkimisel ja lisas neile murettekitavaid kommentaare. 10. Millist nime kasutas Linus Torvalds algselt oma operatsioonisüsteemi kohta (enne, kui sellest sai Linux)? Freax > Linux kernel > Linux 11. 2012. aastal pidas tollane peaminister Andrus Ansip Riigikogus ühe üsna vürtsika kõne, mis tõi kaasa ilmselt suurima veebimeemide laine Eesti senises ajaloos. Selles soovitas ta palju kära põhjustanud ACTA leppe vastu sõdijatele kahte asja. Mida täpsemalt? Soovitas neil abi otsida ja panna foolium mütsi sisse. 12
kasutaja alused ja levitamise mudelid. Index Term-- Kernel, Linux, Operating Systems, Windows I TUTVUSTUS Linux on UNIX tüüpi operatsioonisüsteem mis oli disainitud et teha kättesaadavaks arvitikasutajale üks tasuta ehk üliodav OS vastukaaluks traditsiooniliste ja tavaliselt rohkemmaksvate UNIX olemasolevatele süsteemidele. Linux on tuntud kui väga effektiivne ja kiirelt tegutsev süsteem. Linuxi kerneli (se OP SÜs i keskmine osa ehk süda) arendas välja Linus Torvalds Helsinki ülikoolist. Et OP süsteemi arendus lõpuni välja viia, Torvalds ja tema meeskond leidsid omakorda rakenduse süsteemi komponentidest, mis olid juba välja arendatud VabaTarkvara Fondi (Free Software Foundation) meeskonna poolt GNU projekti raames. Teadlased püüdsid saavutada ilmselget erinevust eelneva OS versiooni ja Windowsi vahel nii mitmestki aspektist vaadatuna. II VÄLISED ERINEVUSED Linuxil ja Windowsil. (Algajatele) 1 Draiveritel ei ole tähti, nel on ühenduskohad
varasemate versioonide nimed on enamjaolt tulnud kaslaste järgi nagu näiteks: leopard, tiger, puma ja nii edasi. MAC OS X MÜÜGIKARP KOOS LOGOGA . 4 Linux Linuxi loomisel oli eeskujuks Andrew S. Tanenbaumi 1987. aastal õppeotstarbeks loodud 16-bitine MINIX, mis mahtus ühele disketile. MINIX-i lähtekood on avalik ning selle muutmine ja levitamine on lubatud. 1991. aastal alustas Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds tööd oma operatsioonisüsteemi kallal, millest sai alguse Linuxi tuum. Linuxi all mõeldakse tavaliselt Linuxi tuumal põhinevat operatsioonisüsteemi, kuid algselt tähendas see ainult Linuxi tuuma. Linux võib tähendada ka selle operatsioonisüsteemi distributsiooni. Linux on UNIXi- laadne operatsioonisüsteem ja ühendab Linuxi tuuma, GNU projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Sellel põhjusel väidab Free Software
arvutites ja mitmetes teistes arvuti tüüpides. Linux on varustatud POSIX operatsioonisüsteemi standardiga, mis loodi selleks, et dokumenteerida UNIX-i võimaluste standardpaketti. Linux sisaldab kõiki neid võimalusi, lisaks BSD UNIXi ja System V UNIXi paremad võimalused, mis moodustavad mitmekülgse ja tõhusa operatsioonisüsteemi. Linux töötab koos ka muude opsüsteemidega nagu Microsoft Windows, MacOS, UNIX ja NetWare. Linuxi mõtles välja üliõpilane Linus Torvalds. Aastal 1990, kui ta oli Helsingi Ülikooli infotehnoloogia üliõpilane, arvas Torvalds, et võiks olla huvitav luua UNIXi-taoline operatsiooni- süsteem. Järgnevate aastate jooksul kasvas Linux ühe inimese ideest luua UNIXi kloon eksperi- mendiks ja jõupingutuseks, milles osalesid tuhanded inimesed üle kogu maailma. 7 Mõningad Linuxi tugevamad küljed:
arvutites ja mitmetes teistes arvuti tüüpides. Linux on varustatud POSIX operatsioonisüsteemi standardiga, mis loodi selleks, et dokumenteerida UNIX-i võimaluste standardpaketti. Linux sisaldab kõiki neid võimalusi, lisaks BSD UNIXi ja System V UNIXi paremad võimalused, mis moodustavad mitmekülgse ja tõhusa operatsioonisüsteemi. Linux töötab koos ka muude opsüsteemidega nagu Microsoft Windows, MacOS, UNIX ja NetWare. Linuxi mõtles välja üliõpilane Linus Torvalds. Aastal 1990, kui ta oli Helsingi Ülikooli infotehnoloogia üliõpilane, arvas Torvalds, et võiks olla huvitav luua UNIXi-taoline operatsiooni- süsteem. Järgnevate aastate jooksul kasvas Linux ühe inimese ideest luua UNIXi kloon eksperi- mendiks ja jõupingutuseks, milles osalesid tuhanded inimesed üle kogu maailma. Mõningad Linuxi tugevamad küljed: Kohandatavus – Linuxi programmi lähtetekst on vabalt kättesaadav igaühele. S.t. seda, et
computer lo perfom a repetiliv task from a single 8et of instructions by using both the fir6t Wotld Wide Web server and browser - available to the loops. general public in 1931 1957 - A group of eight engineers leaves Shockley somiconductor to fom 1991 - Linus Torvalds starts working on Linux Fairchild semiconductors. 1932 - Wolfmstein 3D was originally released for OoS in 1992 by lD Software Main authorsr Carmac< & Romero. lt is th tirlt popular 3D firstfersoh '1958 - SAGE
hulga täisarve kiiremini. See on esimene huvitav probleem, mis lubas kvantarvutitele imepärast kiirendust ja seepärast tekitas palju huvi kvantarvutite vastu. ? Kirjutati Netscape Navigator 1.0 alternatiiv brauserina NCSA Mosaici jaoks. ? Lasti välja Motorola 68060 protsessor. Märts 7 Intel lasi välja 90 & 100MHz-ise versiooni Pentium protsessorist. Märts 14 Linus Torvalds lasi välja 1.0 Linux tuuma. Aprill 29 Commodore International kuulutas pankroti. September Lasti välja PC-DOS 6.3 IBM-i poolt, millega oli kaasas uus kokku köidetud tarkvara Stacker ja anti-viiruse tarkvara. Oktoober Intel lasi välja 75MHz-ise versiooni Pentiumist. 10 1995 Aeg Sündmus Märts Linus lasi välja Linux tuuma v1.2.0 (Linux 95). Märts 27 Intel lasi välja 120MHz-ise versiooni Pentium protsessorist.
Compaq computer corp 1982 Oracle Corp 1983 C++ - 1983 Bell labs Apple Macintosh 1984 GNU project 1984 Richard Stallman GCC 1987, GNU Complier Collection, UNIX-ite jaoks Python 1989 FIDONET 1990, rahvusvaheline võrguots Eestis HTML 1990, Tim-Berners Lee WWW 1990 , Tim-Berners Lee lõi W3 Konsortiumi LINUXI arenduse algus - 1991 Päris netiotsad TCP/IP Eestis 1992 Debian - 1993 PHP keel 1994, Personal Homepage Tools nimelisest skriptide setist sai nime Linus Torvalds annab välja Linux kerneli 1.0 1994 Mosaic , later Netscape 1994, Andresseen Eest, esimene leht Päevaleht netis 1995 Windows 95 1995 ofc Pixari Toy Story 1995, esimene täispikk 3D anime Borland Delphi keel 1995 , Borland International Java 1995 , SUN AltaVista 1995 , esimene edukas ja võimas otsingumootor Palm Pilot 1995, U.S. Robotics Eesti internetipangad 1996 Deep Blue võidab Garri Kasparovit males 1997 GOOGLE 1998 Mozilla sünd 1998
0 release 2000 with full garbage collector and unicode support, 3.0 released 2008, backwards compatible html Eksam– EksamHyperText Markup Language, selle abil sai internetile ligipääsu WorldWideWeb http Eksam– EksamHyperText Transfer Protocol internet eestis Eksam– Eksam1990 Küberneetika instituudis modem, ühendus soomega, peamiselt sai soome kaudu emailidele ligi Linux Eksam– Eksam1991 EksamLinus Torvalds alustas hobikorras Linuxiga, kasutas Minix’it ja GNU’d, Linux = Minix-inspired kernel for GNU netscape Eksam– Eksamesimene korralik www browser usenet Eksam- Eksam php Eksam– EksamPersonal Home Page tools – scripting language for web development päevalehed Eksameestis Eksam– Eksam1995 Eksam- Eksam Eesti Päevaleht Tanel Tammet, etc www.zzz.ee palm Eksampilot Eksam– EksamU.S. Robotics’ first popular handheld computers
Locator; HTTP HyperText Transfer Protocol; 1990 Tampere tehnikaülikoolist laenuks saadud moodemi Robotics Courier V.32 abil panid Küberneerika Instituudi teadurid Aleksander Shmundak, Mari Kõpp ja Leonid Tomberg käima regulaarse ühenduse oma instituudi ja soome UNIXI-kasutajate seltsi (FUUG) masina vahel. Küberneetika Instituudi arvuti helistas iga poole tunni tagant Soome arvutisse ja saatis edasi ning võttis vastu vahepeal saabunud e-teated (põhiliselt e-posti). 1991 Linus Torvalds Linux 1991 GSM võrgu algus 1992 jaanuar esimene GSM operaator Radiolinja Ab 1992Eesti Lipmaa organiseerib kahe kalli sateliidiotseliini TCP/IP jaoks rajamist. Märtsis pannakse Eestis käima tõeline internet - Andres Bauman, Jaak Lippmaa ning Toomas Kadarpik. Eestis hakkas toimima .ee 1993 Esimene avalik populaarne brauser NCSA Mosaic v1.0 ( NCSA=National Center for Supercomputing Applivations) 1994 NCSA WWW- meeskonnast tekib Netscape James Clark asutab Mosaic Communications,
browser -- available to the general public in 1991. First web server address: info.cern.ch GNU UNIX almost complete Microsoft shipped Windows 3.0 on May 22. INTERNETI ALGUS EESTIS Tampere tehnikaülikoolist laenuks saadud moodemi Robotics Courier V.32 abil panid Küberneerika Instituudi teadurid Aleksander Shmundak, Mari Kõpp ja Leonid Tomberg käima regulaarse ühenduse oma instituudi ja soome UNIXI-kasutajate seltsi (FUUG) masina vahel. Linus Torvalds, a student at the University of Helsinki in Finland, starts working as a hobby on Linux. Linux is a Minix-inspired kernel for Gnu. 1992 1992 January - First GSM network operator is Oy Radiolinja Ab in Finland. 1992 December - 13 networks on air in 7 areas. GSM World Congress Berlin - 630 Participants Päris TCP/IP internetiotsad Eestis Lippmaa organiseerimisel rajas KBFI kaks kallist satelliidi-otseliini TCP/IP (päris internet) jaoks: Tallinn(KBFI)-Stockholm(KTH) ja Tartu(Biokeskus)-Stockholm
(FUUG) masina vahel. Küberneetika Instituudi arvuti helistas iga poole tunni tagant Soome arvutisse ja saatis edasi ning võttis vastu vahepeal saabunud e-teated (põhiliselt e-posti). Ca 400 rubla eest kuus said Eesti-poolsed kliendid ennast oma moodemi abil Küberneetika Instituudi arvuti külge haakida ning samuti e-posti saata. Küberneetika instituudi e-posti aadressi lõpus oli .su, mis tähendas mõistagi NSVL-i. 1991 Linus Torvalds, a student at the University of Helsinki in Finland, starts working as a hobby on Linux. Linus had an interest in Minix, a small UNIX system created by Tannenbaum, and decided to develop a system that exceeded the Minix standards. He began his work in 1991 when he released version 0.02 Linus used both Minix and Gnu for his work: essentially, Linux is a Minix-inspired kernel for Gnu. 1992: GSM mobile networks: first providers
Helsingisse. KBFI satelliidiühendus sai valmis kuu aega enne Küberneetika Instituudi kaabliühendust: Tõelise Interneti käimapaneku juures 1992. aasta märtsis viibisid paar rootslast ja eesti poolelt Andres Bauman, Jaak Lippmaa ning Toomas Kadarpik. Kuivõrd KBFI uus interneti- ots sai valmis enne Küberneetika Instituudi oma, hankisid nemad Eestile Soviet Unioni .su-st erineva interneti aadressi .ee ja hakkasid Eesti-sisest internetti administreerima. LINUX – 1991. a Linus Torvalds Helsingi Ülikoolis hakkas Linuxit hobina arendama, Linux on Minix-inspired kernel for Gnu, 1994. a kui Linux 1.0 välja tuli, olid Linux ja BSD sama populaarsed, edaspidi Linux-i populaarsus kasvas ja BSD langes NETSCAPE – 1994. a esimene suur netibrauser, 1998. a Netscape müüs end AOL-ile maha ja tegid enda brauseri vabavaraks -> Mozilla brauseri projekt (läks palju aastaid enne kui see projekt suutis levinud brauseri tekitada -> Firefox) USENET – 1994
UNIX'i-laadsete opsüsteemide hulka kuuluvad AIX, A/UX, Debian, FreeBSD, GNU, HP/UX, Linux, NetBSD, NEXTSTEP, OpenStep, OSF, POSIX, RISCiX, Solaris, SunOS, ULTRIX, USGUnix, Version 7, Xenix. *kompilaator (compiler) - kõrgkeele translaator ehk programm, mis transleerib lähtekoodi objektkoodiks. Linux tasuta levitatav UNIX-i laadne operatsioonisüsteem, mis jookseb tervel real riistvaraplatvormidel, sh Intel'i ja Motorola mikroprotsessoritel. Linuxi kerneli töötas välja soomlane Linus Torvalds. Kuna Linux on tasuta ja jookseb nii IBM PC, Macintosh'i kui ka Amiga arvutites, siis muutub see viimasel ajal üha populaarsemaks. Teine populaarne UNIX'i tasuta versioon on FreeBSD. Mac OS (Macintosh Operating System) USA firma Apple Computers asus 1984. a. tootma personaalarvuteid Macintosh, mille opsüsteemiks on Mac OS. Need olid esimesed arvutid, millel kasutati kiiresti populaarseks muutunud graafilist kasutajaliidest
LICS Lotus International Character Set [LDC] LIDT Load Interrupt Descriptor Table LIEP Large Internet Exchange Packet [Novell] LIF Low Insertion Force LIFO Last In, First Out LILO Last In, Last Out LIM Lotus/Intel/Microsoft LIMA Lotus/Intel/Microsoft/AST LIMDO Light Intensity Modulation Direct Overwrite LIMM Light Intensity Modulation Method LIMS Library Information Management System LINQ Language Integrated Query LINUX (Operating system named after Linus Torvalds) LIP Large Internet Packet LIPO (LiPo) Lithium Polymer (battery) LIPS Lightweight Internet Person Schema + Logical Inferences Per Second LISP List Processing (Language)(See HLL) LISTSERV List Server [Internet] LIU LAN Interface Unit LIW Long Instruction Word LLC Logical Link Control LLDT Load Local Descriptor Table LLF Low Level Format LLTD Link Layer Topology Discovery (protocol) LMB Left Mouse Button LMBCS Lotus Multi-Byte Character Set [Lotus]
Rumeenia Partidul Mișcarea Populară Valdemar TOMAŠEVSKI Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon Leedu Lietuvos lenkų rinkimų akcija – Krikščioniškų šeimų sąjunga Ruža TOMAŠIĆ Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon Horvaatia Hrvatska konzervativna stranka Romana TOMC Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Sloveenia Slovenska demokratska stranka Yana TOOM Uueneva Euroopa fraktsioon Eesti Eesti Keskerakond Nils TORVALDS Uueneva Euroopa fraktsioon Soome Svenska folkpartiet Evžen TOŠENOVSKÝ Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon Tšehhi Občanská demokratická strana Edina TÓTH Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Ungari Fidesz-Magyar Polgári Szövetség-Kereszténydemokrata Néppárt Marie TOUSSAINT Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon Prantsusmaa Europe Écologie Isabella TOVAGLIERI Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon Itaalia Lega Véronique TRILLET-LENOIR
annaabi.ee 
