Otsesed kulud – on kulud, mida saab otse arvestada kuluobjektile. Kaudsed kulud – on kulud, millel puudub vahetu seos kuluobjektiga ja nende otsene arvestamine kuluobjektile ei ole põhjendatud. Arvestuslik kasum – on firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum – on arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum – on tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas (harus). Koguprodukt – on kõik kulud või kulutused kokku. Keskmine produkt – on koguprodukti ja selle tootmiseks kasutatud ressursihulga jagatis. Piirprodukt – on täiendav toodang, mis saadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral
alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum: On firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum: On arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkub ta tegutsemist tootmisharus; p ositiivne majanduskasum motiveerib ressursse juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum: On tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutatakse just selles firmas. Välismõju: On kolmandale osapoolele tekitatud kulu või tulu, kus juures
alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslik kasum: On firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum: On arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkub ta tegutsemist tootmisharus; p ositiivne majanduskasum motiveerib ressursse juurdetoomist sellesse tootmisharru. Normaalkasum: On tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutatakse just selles firmas. Välismõju: On kolmandale osapoolele tekitatud kulu või tulu, kus juures
• Hind on nii madal kui võimalik. Tegelikus elus vastavad vähesed tootmisharud toodud tingimustele. Üks võimalus selle asjaolu selgitamiseks on mastaabisäästu efekt. Mastaabisääst avaldub juhul kui tootmise laienedes kulutused ühe ühiku tootmiseks vähenevad. Monopol Monopol on turustruktuur, mille korral toodab tootmisharus toodet üks ettevõte. Kui monopol soovib säilitada monopoolse seisundit, siis on oluline, et uute tootmisharru siseneda soovivate ettevõtete jaoks eksisteeriksid sisenemisebarjäärid. Järgnevalt on toodud sisenemisbarjääre monopoolses tootmisharus: • Mastaabisäästu efekt • Loomulik monopol - esineb siis kui tegemist on väikese turuga. Lisaks iseloomustavad monopoli ka järgenvad tingimised: • Difrentseeritud tooted - Kindel kaubamärk • Madalamad kulud - Võib omada spetsiaalseid tehnoloogiaid • Kontroll või omandus oluliste tootmistegurite osas
tekkepõhjust: 1. Mastaabiökonoomia ehk –sääst. Kui üksainus firma suudab valmistada tootmisharu toodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, siis on tegemist loomuliku monopoliga. Sellist tüüpi turul suudab tänu oma kulude iseloomule vastu pidada vaid üksainus firma (keskmised kogukulud toodanguühikule kahanevad tootmismahu kasvades). Näiteks: kaks bussifirmat samal liinil ei tasu ennas ära. 2. .Sisenemisbarjäärid, mis takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. Lisaks järgnevalt nimetatud teguritele võib ka mastaabisäästu tagava tootmismahu ning kulude taseme valik olla sisenemmisbarjääriks: 1) Toote diferentseeritus ja tarbija lojaalsus: tarbija seostab toodet selle konkreetse nimega (värska vesi); 2) Vana olija madalamad kulud - sisenemise kulu – kontrolli saavutamine müügivõrgu üle; 3) Oluliste tootmistegurite omamine või kontroll nende üle; 4) Juriidiline protektsionism - patendid, litsentsid, tariifid jt
TC kogukulu 14. Pikal perioodil ei ole mingeid püsikulusid, kuna siin saab varieerida nii kapitali kui ka töösisendite suurust. Keskmise kulu kõver koosneb lühiperioodi keskmiste kulude miinimumidest ning selle järgi tehakse firma tegevuse plaane. 15. Majanduskasum-arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus; positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. arvestuslik kasum-firma kogutulu ja otseste kulude vahe normaalkasum- tootmistegevusest saadab tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuludega, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas(harus) 16. Täielik konkurents on turusituatsioon, kus ükski individuaalne tootja või tarbija ei suuda turuhinda üksinda mõjutada. a. Firmade suur arv
kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutataks just selles firmas (harus). Arvestuslik kasum – firma kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum – arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkab ta tegutsemist tootmisharus, positiivne majanduskasum motiveerib ressursside juurdetoomist sellesse tootmisharru. 34. Milliste kulude suurus ei muutu, kui muudetakse tootmismahtu? V: Püsikulude suurus ei muutu kui muudetakse tootmismahtu. 35. Millised on erinevad konkurentsivormid? V: KONKURENTSIVORMID JAGUNEVAD: TÄIELIK KONKURENTS: a) müüjate arv turul suur b) kaup on ühetaoline c) uutele tulijatele takistusi ei tehta d) hindu mõjutada ei saa Sellise konkurentsivormi korral on välistatud suured kasumid ja kahjumid. Hind on sellisel juhul nii madal kui võimalik
Firmaa saab normaalkasumit,kui tooteühiku hind võrdub keskmise kogukuluga- Õige Lühiperioodil onfirma nõus kahjumiga tootma ainult siis,kuikahjum ei ületa firma püsikulu. Täielikult konkureeriva firma piirtulu võrdub nii tooteühiku hinna kui firma keskmise tuluga. Kui täieliku konkurentsi turul toodangu nõudlus kasvab,siis lühiperioodil firma majanduskasum kasvab ,kuid pikal perioodil tuleb tootmisharru ussi firmasi ja majanduskasum saab võrdseks nulliga Täieliku konkurenssi korral onfirma nõudlus c) mitteelastne Sulgemispunkt on b)keskmise muutuvkulukõvera miinimumpunkt Mis alljärgnevast ei ole täielikukonkurentsi turu pika perioodi tasakalpunktis d)keskmine kogukulu ja keskmine püsikulu on võrdsed Firma toodab 300 ühikut,kusjuures ühiku hind(p) on 12 krooni.sel tootmistasemel on keskmine
Diferentseeritud toodang on selline hüvis, mis millegi poolest on ainulaadne (unikaalne) ning erinev teistest (konkureerivate firmade) toodetest. Homogeenne toodang tähendab, et turule müügiks valmistatavad hüvised on tarbija jaoks täiesti sarnased (ühetaolised) ja täielikult asendatavad teiste tootjate poolt valmistatutega. Sisenemisbarjäärid on (turukaitse)tõkked, mis takistavad uute ettevõtete tulekut turule (tootmisharru sisenemist). Monopolistliku konkurentsi turg, selle korral hoitakse lõpphinnad ja kulud tõenäoliselt madalamal kui monopoli korral, sest esimesel juhul on uutel ettevõtetel lihtsam tootmisharru siseneda. Samas saavad monopolid tõenäoliselt toota mastaabisäästu tingimustes ning seega teha suuremaid investeeringuid ning kulutusi uuringutele ja arengule. 17
Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks.. Hinnaliider on oligopoolse haru firma mille kehtestatud tootehinna teised firmad omaks võtavad. Hinnaväline konkurents- reklaam jne. Tanklad Testid: Monopol ei kasuta ressursse efektiivselt kuna kauba hind ei võrdu piirkuluga. ÕIGE Pikal perioodil võib monopolistliku konkurentsi firma saada majanduskasumit seetõttu et uute firmade juurdetulek tootmisharru on raske. VALE. Ei ole raske Monopol võib lühiperioodil saada nii kasumit kui kahjumit. ÕIGE Monopoli kasum on maksimaalne siis kui kauba hinna ja keskmise kogukulu vahe on maksimaalne. VALE. Piirkulu=piirtulu Monopoli toodangu nõudluskõver on alati horisontaalne. VALE Monopol lõpetab tegevuse kui tema majanduskahjum ületab tema püsikulud. ÕIGE Monopol püüab maksimeerida ühikukasumit. VALE
majanduskahjumit, TR < TC kui P < ATC ja P > AVC edasi toota kui P < ATC ja P = AVC ei saa üheselt otsustada kui P < ATC ja P < AVC tootmine lõpetada 16 PIKK PERIOOD (long run LR) on ajavahemik, mis on küllaldane selleks, et firmad jõuaksid muuta kõigi tootmises kasutatavate sisendite / tootmistegurite hulka pikal perioodil ei ole püsiressursse, kõik ressursid (ja kulud) on muutuvad kui tootmisharru tuleb uusi firmasid, pakkumine turul suureneb ning hind langeb kui hind langeb, siis majanduskasum väheneb pikal perioodil toodab TKF koguse, mille P = ATC min= MC punkti, kus keskmine kogukulu ATC on minimaalne, nimetatakse KASUMILÄVEKS/ TASUVUSPUNKTIKS KASUMILÄVEL ehk TASUVUSPUNKTIS on TR = TC pikal perioodil saavad kõik TKTl tegutsevad firmad NULL(MAJANDUS)KASUMIT ehk teisisõnu teenivad
Punkti, kus MC=AVC, nimetatakse sulgemispunktiks. Kui lühiperioodil on harus võimalik saada majanduskasumit, tuleb pikal perioodil sellesse harusse uusi firmasid juurde. PIKK PERIOOD Pikk periood on ajavahemik, mis on küllaldane selleks, et tootjad jõuaksid muuta kõigi ressursside hulka, mida nad kasutavad. Seega pole pikal perioodil püsikulusid ega püsiressursse, kõik ressursid on muutuvressursid. Kui tootmisharru tuleb uusi firmasid, siis toodangu kogupakkumine suureneb, hind langeb ning majanduskasum hakkab langema. Lõpuks toodab iga firma pikal perioodil koguse, mille hind on täpselt sama suur kui keskmine kogukulu. S.t. Kogust, mille hind (p) võrdub piirkulu (MC) ja minimaalse keskmise kuluga (ATCmin). Pukti, kus keskmine kogukulu on minimaalne nim kasumiläveks e tasuvuspunktiks, kuna sel tootmistasemel on firma kogutulu täpselt sama suur kui tema kogukulu.
· Monopolil on mitu tekkepõhjust · 1.Mastaabiökonoomia e sääst · Kui üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga, · kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, siis on tegemist loomuliku monopoliga · Sellist tüüpi turul suudab tänu oma kulude iseloomule vastu pidada vaid üksainus firma · 2.Sisenemisbarjäärid, mis takistavad teise firmade pääsu tootmisharru · Kõige tähtsamaks barjääriks on seaduslikud piirangud (näiteks patendid) ja · majanduslikud piirangud (näiteks firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada). · 3.Toote unikaalsus toode on ainulaadne ja tihtipeale asendustooted puuduvad. · 4.Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (näiteks vajaliku ressursi ainuomandus) · Loomuliku monopoli tekkimise peamiseks põhjuseks on mastaabisääst · 5
(nt ravimid) Kartell Firmadevaheline formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. Konkurentsi kahjustavad kokkulepped, keelatud Eestis ja EL'is! Monopol Turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma. Kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad Monopoli tekkepõhjused: Sisenemisbarjäärid - Takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. - Seaduslikud piirangud patendid - Majanduslikud piirangud firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus) Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!
muutuvkulud AVC,kuid mitte rohkem, nii et ettevõtte seisukohalt on ükskõik, kas jätkata tootmist või see lõpetada. sulgemispunktis on ettevõtte majanduskahjum on võrdne püsikuludega TFC sulgemishind Psulgemish= AVCmin = MC Pikk periood (LR) on ajavahemik, mis on küllaldane selleks, et firmad jõuaksid muuta kõigi tootmises kasutatavate sisendite/tootmistegurite hulka: pikal perioodil ei ole püsiressursse, kõik ressursid (ja kulud) on muutuvad. kui tootmisharru tuleb uusi firmasid, pakkumine turul suureneb ning hind langeb kui hind langeb, siis majanduskasum väheneb pikal perioodil toodab TKF koguse, mille P = ATCmin = MC punkti, kus keskmine kogukulu ATC on minimaalne, nimetatakse kasumiläveks / tasuvuspunktis kasumilävel ehk tasuvuspunktis on firma kogutulu TR = firma kogukulu TC pikal perioodil saavad kõik TKT-l tegutsevad firmad null(majandus)kasumit ehk teisisõnu teenivad ainult
Sellega seoses võib eristada kolme järgmist perioodi: o Hetkeperiood situatsioon, kus tootja pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud o Lühiperiood ajavahemik, mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada (vähendada) olemasolevaid tootmistegureid kasutades. o Pikk periood ajavahemik, mille jooksul olemasolevad firmad on jõudnud oma tootmisvõimsust suurendada ja uued firmad turule (tootmisharru) tulla või mõned firmad on jõudnud oma tootmisvõimsust vähendada ja mõned firmad harust lahkuda. · III seminar 3. Kontrolltest · Õige-vale. Tee vale õigeks! · Kui kauba nõudlus on ühikuelastne, siis kogutulu ei muutu, kui kauba hind muutub. Õ · Täiendkaupade nõudlus ristelastsuskoefitsent on nullist suurem. V (väiksem) · Nõudluse hinnaelastsuskoefitsent on lineaarse nõdluskõvera kõigis punktides ühesuurune
kogust. Ideaalset täielikku konkurentsi on väga vähe: põllumajandus - kartul, kalandus Monopol on turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma. Monopoli tekkepõhjused: 1. Mastaabiökonoomia. Kui üks firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, on tegemist loomuliku monopoliga. 2. Sisenemisbarjäärid, mis takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. Seaduslikud piirangud patendid , majanduslikud piirangud firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada 3. kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus) Monopol on hinnakujundaja ta saab hinda mõjutada, kuna on toote ainus müüja. Nõudluskõver negatiivse tõusuga: hinna muutus toob kaasa nõutava koguse muutuse. Monopolistlik konkurents 1. Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul 2
Procter & Gamble 112 miljoni euroga pesupulbri hindade fikseerimise eest kaheksas Euroopa riigis aastatel 2002 – 2005. Sellekohase vihje andnud firmat Henkel ei trahvitud Monopol • Monopol on turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma. • Kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad Monopoli tekkepõhjused: - Sisenemisbarjäärid takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. seaduslikud piirangud – patendid majanduslikud piirangud – firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada - Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus) - Mastaabiökonoomia Kui üks firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, on tegemist loomuliku monopoliga - Loomulik monopol Suudab majanduses pakkuda kaupu ja teenuseid efektiivsemalt kui seda teeks
ning tootmise alustamise ja lõpetamisega seotud kulud on minimaalsed), turul olevatel vanadel ettevõtetel ei ole mingisugust konkurentsieelist võrrelduna potentsiaalsete uute turule sisenejatega; 4) turul valitseva olukorra (hindade ja koguste) üle on täielik informatsioon nii ettevõtetel kui ka majapidamistel. Kui lühiperioodil on mingis tootmisharus võimalik teenida majanduskasumit, tuleb pikal perioodil sellesse harusse uusi ettevõtteid juurde. Kui tootmisharru tuleb uusi ettevõtteid, toodangu kogupakkumine suureneb ja selle tulemusena hind langeb. Kui algul teenivad ettevõtted majanduskasumit, siis hinna langedes hakkab majanduskasum vähenema. Kui tootmisharu ettevõtted saavad lühiperioodil kahjumit, lahkub pikal perioodil osa ettevõtteid sellest harust (lühiperioodil turult väljuda võimalik ei ole). See vähendab kogupakkumist, mis omakorda surub hinnad taaskord üles.
võrdsed ning keskmine kogukulu on minimaalne. Sellisel korral ongi majanduslik efektiivsus maksimaalne. Mittetäielik konkurents(50-58) Monopol · turustruktuur, kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma. Tekkepõhjused: · mastaabiökonoomia kui ükasainus firma suudab valmistada turu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teekisd kaks või rohkem firmat, siis on tegemist loomuliku monopoliga. · Sisenemisbarjäärid, mis takisvad teiste firmade pääsu tootmisharru; kõige tähtsamaks barjääriks on seaduslikud piiranud(nt. patendid) ja majanduslikud piirangud(firma suurus) · Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle(nt vajaliku ressursi ainuomandus) Monopol on hinnakujundaja ning ta saab ise hinda reguleerida,seetõttu ongi monopoli nõudlus ka turunõudlus. Nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Ka monopoli korral kehtib reegel, et kasum on maksimaalne kui MR=MC Monopoli peamine puudus on ebaefektiivus
toota kogu majandusharusvajaliku toodangu madalamate kuludega, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat. Loomuliku monopoli puhul on turule sisenemise kulud on väga suured ning toodangu mahu kasvades hakkavad kulutused ühele ühikule vähenema. Monopol on ebaefektiivne, sest soovib toota turule alati väiksemat kogust kaupa kui tema kasutuses olevad tootmisressursid seda võimaldaksid. Monopoli tekkepõhjused: Sisenemisbarjäärid.takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. seaduslikud piirangud patendid majanduslikud piirangud firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada.Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus). Mastaabiökonoomia-Kui üks firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, on tegemist loomuliku monopoliga Loomulik monopol-Suudab majanduses pakkuda kaupu ja teenuseid efektiivsemalt kui seda teeks konkurentsiturg
1.32.2.1 Monopol Monopol on turu struktuur, kus hüviseid toodab ja müüb üksainus firma. Monopolidel on mitmeid tekkepõhjusi: 1) Mastaabiefekt e. sääst. Kui üksainus firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkemat firmat, siis on tegemist loomuliku monopoliga. Sellist tüüpi turul suudab tänu oma kulude iseloomule vastu pidada vaid üksainus firma. 2) Sisenemisbarjäärid, mis takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. Kõige tähtsamateks barjäärideks on seaduslikud piirangud (näiteks patendid) ja majanduslikud piirangud (näiteks firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada). 3) Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (näiteks vajaliku ressursi ainuomandus). Kui täielikult konkureeriv firma oli hinnavõtja, siis monopol on hinna kujundaja, st ta saab hinda mõjutada, kuna ta on toote ainus müüja. Seepärast ongi monopoolse firma nõudlus ühtlasi turunõudlus. Monopoli
annaabi.ee 
