nimesaamine Amerigo Vespucci Itaalia maadeuurija Hakkas nimetama tundamtut mandrit Uueks Maailmaks Lõuna Ameerika idaosa hakati nimetama Ameerikaks Amerigo Ameerika Esimene ümbermaailmareis Vasco Nunes de Balboa avastas 1513. aastal Vaikse ookeani 20. Septembril 1519 1522 aasta septembrini Fernao de Magalhaes uurimisretk Läänetee Indiasse oli avastatud , kuid toonastes tingimutes polnud mõttekas kasutada Maadeavastuste jätkumine 16 saj keskel portugallased Jaapanis 17 saj sulgesid jaapanlased nende eest oma sadamad, kaubitsemisõigus Nagasakis oli vaid hollandlastel 17 saj alguses avastasid hollandlased Austraalia PõhjaAmeerika idarannikul inglased ja prantslased 17 saj PõhjaAmeerika läänerannikul hispaanlased ja venelased 18 saj Suurte maadeavastuste tulemused
Vaikse ookeani , muutus India läänetee leidmine Hispaaniale eriti oluliseks . 20 septembril 1519 aastal sõitis Hispaania sadamast välja viis laeva , pardal oli 253-liikmeline meeskond , mida juhtis portugali aadlik Fernando de magallanes. Pärast tohutuid raskusi ja suuri kaotusi saabus 1522 aasta septembris koju vaid üks laev 18 inimesega . Järgmine ümbermaailmareis toimus alles poole sajandi pärast . Läänetee indiasse oli küll avastatud , kuid seda kasutusele võtta polnud toonastes tingimustes otstarbeks . 7)16 saj keskel olid portugallased jõudnud Jaapanisse . Sealsed suurfeodaalid mõistsid õige pea eurooplastest lähtuvat ohtu. 17 saj algul sulgesid jaapanlased nende eest oma sadamad , jättes kaubitsemisõiguse Nagasakis vaid hollandlastele . Põ-am idaranniku aladele jõudsid inglased ja prantslased 17 saj , läänerannikule hispaanlased ja venelased 18 saj. 8)Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima . Uute maade vallutamisele järgnes
Kõiki neid muudatusi pidid ellu viima ametnikud, avalik teenistus, kes 1991. aastal koosnes sotsialistliku režiimi ajal ametisse nimetatud isikutest. Ees seisis muu hulgas ka otsus, mida teha ametnikkonnaga? Võimalusi oli laias laastus kaks, kas jätkata olemasolevate ametnikega või nimetada ametisse uued isikud. On ilmne, et äsja taasiseseisvunud riigis ei olnud kuskilt võtta uut valmis ametnikearmeed, kes omaksid asjakohast väljaõpet ning töökogemust. Olukorrale tuli leida toonastes oludes parim lahendus. Hilisemal on loomulikult kritiseeritud langetatud otsuste puudusi, kuid meeles tuleb siiski pidada, et kõike tehti esmakordselt ning välisriikide praktikatega põhjalik tutvumise välistas ajanappus. Käesolev referaat keskendubki alates taasiseseisvumisest aset leidnud muutustele ning arengutele Eesti avalikus teenistuses. 2 TAASISESEISVUMISAJA AVALIK TEENISTUS
1497. asus Vasco da Gama, kes jõudis 1498. Indiasse. Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol. Brasiilia rannikule jõudsid hispaanlased ja portugallased 15. saj lõpp 16 algul. Amerigo Vespucci järgi sai Ameerika oma nime. 20. septembril 1519 sõitis Hispaanisast välja viis laeva, mida juhtis Fernao de Magalhaes ja 1522 septembris jõuti tagasi esimeselt ümbermaailmareisilt. Läänetee Indiasse oli küll avastatud, kuid seda kasutusele võtta polnud toonastes tingimustes otstarbekas. 16 saj. teisel poolel ja 17. sajandil hakkasid maadeavastused üha suuremat osa etendama. Portugallased jõudsid Jaapanisse, kuid taibates ohtu sulgesid jaapanlased oma sadamad, jättes need avatuks vaid hollandlastele. 17. saj. algul avastasid hollandlased Autraalia. Põhja-Ameerika idarannikule jõudis inglased ja prantslased 17 saj. Suurte maadeavastuste tagajärjed Euroopale: inflatsioon e. raha väärtuse langemine ja hindade
Katku põhjustatud linnastumine. Tehnika, teaduse, kunsti areng tõi kaasa arenguprotsesside kumulatiivse kiirenemise (trükipress näiteks). Oluline tähtsus oli maadeavastustel, mis avardasid vaatevälja, arendasid tehnikat ning nt loodusteaduste jaoks olid väga olulised, tuues kaasa vajaduse süstematiseerimise järele. 9. Võrrelege varase füüsika ja keemia mõju loodusteaduste arengule Loodusteaduste areng lõi toonastes teooriates kaks suunda. Räägitakse füüsikalisest (iatrofüüsikalisest) ja iatrokeemilisest koolkonnast. Iatrokeemiline koolkond defineeris elu (haiguslikke nähtusi), lähtudes ensüümidest ning gaasidest need viimased siis see füüsikaline suund. Iatrofüüsikaline koolkond lähenes protsesside seletamisele läbi fenomeni, mida nüüd elektriks nimetame. 10. Kirjeldage William Harvey avastusi Harvey vereringetooria oli ilmselt üks olulisimaid avastusi elus looduse mõistmiseks.
ette saada. Nii tekkis ka õige tunne. On laialt levinud arvamus, et kuna arvutiekraan ei võimalda enamasti asju elusuuruses manada, on vanade konstruktorite vallatud kunst kaduma läinud. Esimene partii Tartus valmistatud GZA-651 autobusse tehase hoovil Riia tänaval, 1954 · Mujalt toodud sassiide peale busside, aga samuti ka veoautode ja erisõidukite ehitamisega tegeleti Eestis juba ,,Wabariigi" ajal, sest nii tuli toonastes oludes odavam. · Vastavaid ettevõtteid oli üle riigi terve hulk. Tartu liinipidaja August Koogi töökojas valmis kolmekümnendate teisel poolel igal aastal mitu uut bussi ning sealt kogemusi saanud mehed leidsid hiljem rakendust TA-de ehitamise juures. · Teiste seas kuulus keretöökoja pidajate sekka aadel Heinz-Oswald-Paul-Richard Ungern-Sternberg, kes rajas pärast katsetusi aviatsiooni vallas (ja fataalsest õnnetusest eluga pääsemist) 1934. aastal Viljandi
· Hispaanlased ja portugallased Brasiilia rannikul 15.saj lõpus. · Amerigo Vespuccil kahtlustas, et tegemist on uue mandriga. Nimetati tema järgi Ameerikaks. Brasiiliast saab Portugali valdus. ESIMENE ÜMBERMAAILMAREIS · Vasco Nunes de Balboa avastas 1513. Vaikse ookeani. · Fernando de Magalhaes ekspeditsioon avastamaks lääneteed Indiasse. (1519-1522) Kodusadamasse jõudis 1522. ainult üks laev 18 inimesega. Lääneteed Indiasse polnud toonastes tingimustest mõtet kasutusele võtta. MAADEAVASTUSTE JÄTKUMINE · Teiste maade roll maadeavastustes suureneb 16.saj II poolel ja 17.sajandil. · 16.saj keskel jõudsid portugallased Jaapanisse. Jaapanlased sulgesid portugallaste ees oma sadamad ja jätsid kaubandusõiguse vaid hollandlastele. Hilary Karu 7
sõnu ja mõnel juhul lausa ,,oma" keele. Samuti kirjutas satiirilisi ja didaktilisi luuletusi ja lühijutte, mis on samuti säilinud tänaseni. Noorusaastatel pühendus JFS lõbusale aja veetmisele ja prassimisele. Jõudnud täismeheikka kutsus viimase isa ta lõpuks korrale ning algas tema elus uus ajajärk. Ikka veel romantikat otsides lahkus JFS Saksamaalt Rooma ja sealt edasi liitus keiser Maximiliani juhitud sõjakäiguga. Toonastes sõjakäikudes omistati tema nimele vapruse märgiks ,,vir clarus armis et belli arte primus" epiteet. Alates aastast 1501 töötades Bambergi piiskopkonna käsutuses kohtunikuna saavutas selles ametis kõrgeima tiitli (Landhofmeister), tegeledes lõpuks piiskopi kohtu administreerimisega. Olles minister piiskopkonnas, sai ta ülesandeks koostada uus nuhtlus e. karistusseadustik. Ta koostas selle ja 1507 aastal ja selle nimeks sai Bambergische Halsgerichtsordnung e. Bambergensis
korravalve oma õlule omaalgatuslikult loodud miilits. Autonoomia Revolutsiooniga avanesid uued arenguväljavaated kõigile Vene impeeriumi rahvastele. Märtsis taas-kehtestas Ajutine Valitsus Soome põhiseaduse, kuulutas välja Poola iseseisvuse ja alustas läbirääkimisi Ukrainale autonoomia andmiseks. Ka Eesti rahvuslased seadsid eesmärgiks autonoomia. Autonoomsest Eestist Venemaa koosseisus oli kõneldud juba 1905. aastal ning hiljemgi, kuid toonastes oludes polnud reaalseid samme autonoomia poole võimalik astuda. Märtsis 1917 Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati see Ajutisele Valitsusele kinnitamiseks. Petrogradis hakkas aga asjaajamine venima. Paljud mõjukad poliitikud ja ametnikud leidsid, et sedavõrd olulise seaduse võib anda ainult Venemaa Asutav Kogu. Kuna aga Asutava Kogu valimisedki seisid alles suure küsimärgi all, otsustasid eestlased valitsusele survet avaldada. 26
kõrvale herrnhuutluse ja mõned teised äratusliikumised, võib küsida: mil määral pidas talupoeg ametlikku kirikut üldse oma kirikuks? Kõigele sellele lisandusid veel inimeste isiklikud pettumused ja negatiivsed kogemused kirikuõpetajatest, mille põhjal tehti üldistusi kogu kiriku ja ristiusu kohta tervikuna. Trumbid mängis sotsialistidele kätte asjaolu, et XIX sajandi lõpuks olid usuõpetuse meetodid täiesti aegnud - toonastes ajalehtedes esineb tihti kaebusi usuõpetuse mehaanilise tuupimise üle (mis ei pruukinud üldse kristlusele lähemale viia). Selle vastu võideldes sai sotsialistide nägemus ateismist endale teataval määral isegi peibutusvahendi rolli, millega inimesi enda liikumisele juurde tuua ning sarnane ülesanne oli tal järgneval sajandil veel mitmelgi muul korral. (JPEG) Tõsisem võitlus algaski 1905. aastal, mil lähtudes tsaari ukaasist usuvabaduse
maismaast. Inglismaal oli parlamentaarne monarhia alates 17. sajand. 20. sajandi alguseks oli kuningas/kuninganna pigem esindusisik, kellel reaalne võim puudus. Sajandi alguses oli võimul veel kuninganna Victoria, kes suri 1901. Seejärel sai võimu tema vanim poeg Edward VII. Edward VII oli sündinud 1841 aastal, oli 60, kui võimule sai. Suur osa elust oli troonipärija. Victoria Euroopa vanaema; Edward Euroopa onu. Victoria järeltulijad olid pea kõigis toonastes kuningakodades, sest tal oli 9 last. Edward ei saanud kaua troonil olla, sest ta suri 1910. aastal. Pärast teda tuli võimule George V, kes oli Elizabeth II vanaisa. Inglismaal oli kaheparteisüsteem. Kaks parteid, kes on vaheldumisi võimul. Üks parteidest oli konservatiivne partei, mis on tänapäeval ka võimul. Teine partei oli liberaalne partei, mida enam ei ole. 1906. aastal moodustati tööerakond, aga see ei olnud tänapäevases mõttes erakond puudusid üksikliikmed
järgi. Üleminek relvade kalibreerimisele nõudis varasemast suuremat täpsust toru puurimisel. Täiustati käsitulirelvi. Püssi raud tehti kas rauast või pronksist. Kogukamate püsside puhul kasutati laskmisel tugijalga. Rakettrelvad võeti kasutusele Itaalias ja Prantsusmaal 14. saj. lõpul kohe pärast püssirohu leiutamist. Üksikasjalikult kirjeldab neid oma käsikirjas Konrad Haas. Autor tunneb mitmeastmelist raketti deltastabilisaatorit. Kuigi toonastes suurtükiasjandust käsitlevates töödes tehakse sageli juttu rakettidest, oli raketitehnika teooria lapsekingades, määrvaks osutusid püromeistri kogemused ja osavus. Alates 15. saj. lõpust, mil oli õpitud suurtükke korralikul valmistama, kadusid raketid käibelt. Hakati välja andma kirjandust tulirelvade ja sõjaasjanduse kohta, põhja panevamad neist itaallase Niccoló Tartaglia traktaat uutest teadustest (1537) ja hispaanlase D. Uffano traktaat suutükiasjanduse kohta (1613)
Tõnissoni tegevus revolutsioonist revolutsioonini (19061917) 1906. aastal valiti Tõnisson Liivimaa talupoegade saadikuna I Riigiduumasse ning tegutses seal esialgu autonomistide-regionalistide rühmas, kes nõudsid Venemaa vähemusrahvustele rahvusautonoomiat. Duumas sai Tõnisson tuntuks jõulise kõnemehena, ent kuna autonomistide arv Duumas oli suhteliselt väike ning nende vaated suhteliselt erinevad (näiteks poolakad nõudsid riiklikku iseseisvust, mis toonastes oludes oli mõeldamatu), siis jäi nende reaalne mõju Venemaa asjadele sisuliselt olematuks. Hiljem liitusid eesti saadikud kadettide saadikurühmaga. Eestlased ja lätlased nõudsid ka karistussalkade tegevuse uurimist, kuid valitsus hakkas asja menetlemisega venitama. Peagi saadeti I Riigiduuma laiali ning hiljem arreteeriti Tõnisson Viiburi märgukirjale (kus protesteeriti Duuma laialisaatmise vastu) allakirjutamise tõttu ning oli 1908. aastal 3 kuud vangis
valmistamine jms.) · Sõda ja teadus. Sõjalistel eesmärkidel tehtav uurimistöö on aegade arenedes muutunud üha laialdasemaks ning sügavuti minevamaks. Sõdurid on ka inimrühm, keda võib käsu korras kõikvõimalikele ebameeldivatele ettevõtmistele sundida... Neid võib teaduslikult uurida (antropoloogia), aga nendega võib ka katseid korraldada... · Sõjavägi ja populaarne meditsiiniharidus. Armee oli toonastes ühiskondades (mõnel pool veel praegugi) üks väheseid kohti, kus laiu rahvahulkasid (mehi) sai tervishoiuvaldkonnas harida. Eesti esimese iseseisvumise ajal püüti ajateenijaid kasvatada nt suguhaigustest hoidumise alal, kindlasti said nad ettekujutuse tervislikust toitumisest (juurviljad, piim jms). · SPORT Sõjad ja epideemiad (sh suguhaigused) Epideemiad USA kodusõjas kaotasid vaenupooled düsteeriasse ja tüüfusse kaks korda rohkem
muutus Ateena välispoliitikas: loobuti pärslaste vastu sõlmitud liidust Spartaga ja selle asemel liituti Peloponnesosel Sparta põlisvaenlase Argosega ning teisalt Põhja-Kreeka suurvõimu Tessaaliaga. Ateena ja Peloponnesose liidu vahel puhkes sõda, mis ajaloos tuntud esimese Peloponnesose sõja nime all (u. 460 445). Tõenäoliselt just neil aastatel valmisid Ateenat ja tema sadamat Pireust ühendavad nn pikad müürid, mis muutsid Ateena koos sadamaga toonastes tingimustes võitmatuks kindluseks. Sõda algas ateenlastelele edukalt. Nende poole asus Korintose naaberlinn Megara, mis tagas kontrolli Kesk-Kreekat Peloponnesosega ühendav maakitsuse üle. Õnnestus vallutada ka naaber ja ammune vaenlane saareriik Aigina , mis sunniti andamikohustusliku sõltlasena mereliitu. Spartalased viisid küll väed Kesk-Kreekasse, 27
sajandil. Esimesed juhuslikumat laai teated eestlaste lauluarmastusest, uskumustest ja kommetest leiduvad Läti Henriku ja teistes kroonikates. Rahvaluule mõningased ülestähendused on pärit juba 16. sajandi lõpust, aga ilmselt varaseim eesti rahvalaulude kirjapanek on pärit aastast 1660. Kombeloolisi, rahvalaulude esitamise jm kirjeldusi leidub mitmetes 17. sajandi käsikirjades ja trükitud teostes. Keelenäidetena on avaldatud vanasõnu ja mõistatusi toonastes eesti keele grammatikates. Rahvaluule on kindlailmelise poeetika ja arendatud temaatikaga on rahvusliku kirjanduse tähendusrikas eelkäija. Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aestii või aestui. Eesti alal asunud hõimude suhteid läänepoolsete hõimudega peegeldavad lähemalt muinasskandinaavlaste saagad ja skaldide laulud. Guta saagade järgi on u 500. aastal Gotlandilt väljarändajad tulnud Eestisse
Varsti sureb ka tema naine, kuid Dostojevski abiellub uuesti, sel korral mõistliku ning hea majandajaga. Neil sünnib ka mitu last. Autor käib ka tervisvetel puhkamas, kus langeb taas mängurluse küüsi. Dostojevski sureb ootamatult kurguverejooksu kätte. Dostojevski loomingus on enamasti mõni positiivne tegelane, kes kannab usku ja andestust. 66. aastal ilmub ,,Kuritöö ja karistus". Kahe aasta pärast ,,Idioot", mis on lugu 'täiuslikust inimesest' ja tema kannatustest toonastes Venemaa tingimustes. Elu ei seisne õnnes, vaid tões. Avaldab veel mitu romaanid, nagu ,,Sortsid", mida peetakse kirjaniku kõike keerukamaks romaaniks. Suunatud revolutsioonilise liikumise vastu. Dostojevski viimane romaan on ,,Vennad Karmazovid", mis jääb aga pooleli. Autor suutis tähelepanuväärselt avada inimese psüühika. Tegelaste puhul on nii halba ha head ei ole läbinisti häid ja halbu inimesi. Samuti käsitleb pärilikkust ja selle mõju inimese kujunemisel
medicasse kordades rohkem termineid, kui oli olnud nt Antiik-Kreekas (Dioscoridese materia medicas sisaldus ~1000 taime, looma ja mineraali nime, Ibn Baytar'i omas üle 3000). Antiiktraditsioon jätkus keskaegse Euroopa teaduslikus mõttemaailmas. Ülikoolides õpetati mh materia medica nimelist õppeainet, mille sisuks oli meie mõistes farmaatsia ja farmakoloogia tutvustamine. Siinkohal rõhutatagu veelkord, et paljud kaasaegse lugeja jaoks esmapilgul praktilise kallakuga distsipliinid, mida toonastes ülikoolides loeti, olid siiski pigem teoreetilised arst oma töös otseselt ravimitega kokku ei puutunud, selleks olid apteekrid jms. Küll oli arsti tööks ravimeid ,,välja kirjutada" (seega pidi ta teemaga kursis olema). Keskajal tegelesid farmaatsiaga apteekrid, ,,rohumüüjad", kõikvõimalikud rändkaubitsejad ning rahvameditsiin (sellest võib eesti keeles pikemalt lugeda Heino Gustavsoni raamatust Tallinna vanadest apteekidest kuni 1917. a. (1972)).
Inimene kui masin, plokkide ja kangide süsteem, loodus (kosmos) kui suur kellavärk, olid paralleelid, millede abil püüti asju looduses selgeks mõelda ja defineerida. Descartes oli eeskätt matemaatik ja filosoof, ka füüsik. Siiski on, lähtuvalt tema mehhaanikast, teda seostatud ka anatoomia ja füsioloogiaga (erutus närvides oleks tema visooni kohaselt pidanud meenutama nöörist kellukese liigutamist...). Loodusteaduste areng hoidis toonastes meditsiinilistes teooriates elus kahte suunda. Räägitakse iatrofüüsikalisest ja iatrokeemilisest koolkonnast. Viimane defineeris elu ja seega ka haiguslikke nähtusi, lähtudes ensüümidest (siinkohal oluline mainida Leidenist pärit F. de la Silviat 1619-1672 kes kõneles nn fermentidest, kui organismi tegevust mõjustavatest tegureist, vastukaaluna levivatele nö rakuteooriatele, millised olid tuge saamas mikroskoobiga tehtavaist avastusist) ning gaaside vallas
talurahvaseadusele. Selle seaduse avalikustamine lükatakse edasi 1858. aastasse. 1856. aasta seadus kätkes endas: sarnasus Liivimaa 1849. aasta seadusega jaotatud mõisa- ja talumaaks (sh kuuendikmaa põhimõte). Raharendi probleem on tõstatatud, kuid jäädakse ikkagi teonormide juurde. Üks olulisemaid erinevusi Liivimaa seadusega: Eestimaa seadus näeb ette talumaade kruntimise. Antakse ka tähtaeg: kruntimine peab olema lõpetatud 10 aasta jooksul. On väga progressiivne saam toonastes agraaroludes. Talumaad ei tohtinud olla tükeldatud. Talu ja tema maad saavad üheks tervikkrundiks. 1849. ja 1856. aasta talurahvaseadus näevad ette ka talude päriseksostmist. Initsiatiiv talu müüa on mõisa poolt. Kriis, mis mõisamajandusse saabunud oli, ei võimaldanud vana moodi majandada. Mõis on sunnitud talud ja krundid päriseks müüma. 1856. aastal sai see protsess alguse. Üheks eelduseks, et talusid müüa saaks, oli kruntimine. Kruntimine iseenesest polnud midagi
ebapiisav soojapidavus ja väheotstarbekas ruumijaotus, kus näiteks külmad verandad moodustavad ebamõistlikult suure osa korterist, sest need elamud ei ole algselt ehitatud aastaringseks elamiseks. Joonis 1.20 Suvitusvilla Tallinnas Pirital Purje tänavas. 1.4.5 Nn. Tallinna maja ja teised 1920. 1930. aastate puidust korterelamud Kuigi palju räägiti arhitektide ringkondades ja kirjutati ka toonastes ajalehtedes vajadusest ehitada Tallinna eeslinnadesse ja ka mujale Eesti linnadesse rohkem kivimaju, nagu tehakse Riias ja Helsingis, jätkus puitelamute ehitamine hoogsalt ka pärast Eesti vabariigi iseseisvumist. Tallinna majaks nimetatakse 1920. 1930. aastail Tallinnas ehitatud korterelamu tüüpi (vt. Joonis 1.21), mida iseloomustab keskne kivist trepikoda, samas kui ülejäänud hoone on ehitatud puitkonstruktsioonis. Kivitrepikoda tulenes uutest
annaabi.ee 
