v = r. Keha mehaaniliseks võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub täpselt või ligikaudselt võrdsete ajavahemike järel. Võnkeperioodiks nimetatakse väikseimat ajavahemikku, mille järel keha liikumine kordub. Võnkesageduseks nimetatakse võnkeperioodi pöördarvu: 1 f= T . Kesktõmbejõud on jõud mis mõjub kehale mis liigub mööda ringjoont ja on suunatud ringi keskpunkti. Liikumisvõrrand on x=x0*cos Periood aeg mille jooksul sooritatakse täispööre Sagedus täisvõngete arv ajaühikus X=A sin wt Nurkkiirus ajaühikus sooritatud nurga pööre ajaühikus täispöörde puhul. Omavõnkesagedus W= 2/T w= /t w=2 *f Võnkuva keha hälbeks nimetatakse keha kaugust tasakaaluasendist. Võnkeamplituudiks nimetatakse võnkuva keha suurimat kaugust tasakaaluasendist ehk maksimaalset hälvet. Laineks nimetatakse võnkumise levimist ruumis. Ristlaineteks nimetatakse laineid, milles võnkumise siht on risti laine levimise sihiga.
W = Fs·cos (3) Positiivne ja negatiivne töö Töö on positiivne, kui jõud on samasuunaline liikumisega, aidates seega liikumisele kaasa. Positiivse töö puhul on nurk jõu ja keha liikumissuuna vahel teravnurk ehk suurusega alla 90° (valem 3). Töö on negatiivne, kui jõud on vastassuunaline liikumisega, takistades seega liikumist. Öeldakse, et keha töötab jõule(liikumisele) vastu. Negatiivse töö puhul on nurk jõu ja keha liikumissuuna vahel nürinurk ehk suurusega üle 90° (valem 3): kui < 90°, siis cos > 0 ja W > 0, kui 90° < < 180°, siis cos < 0 ja W < 0. Positiivset tööd teeb näiteks atra vedav traktor või raskusjõud kukkuvate kehade puhul. Negatiivset tööd teeb näiteks hõõrdejõud traktori ja maapinna vahel ning õhk (õhutakistus) õhus liikuvate kehade puhul. Hõõrdejõud teeb alati ainult negatiivset tööd.
2.Keha raskuskese. Punktmass Punktmass e. masspunkt on füüsikaline keha mudel, mille puhul mass loetakse koondatuks ühte ruumpunkti. Keha raskuskese ühtib massikeskmega. Raskuskese on punkt mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultaadi mõjusirge keha igasuguse asendi korral. 3.Kulgliikumise iseloomulikud parameetrid Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi st. läbivad samas ajaühikus sama teepikkuse. Kulgliikumine on jäiga keha mehaaniline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga. 4.Nihe. Nihke ja lõppkiiruse valemid Nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor keha algasukohast keha lõppasukohta. Nihke tähis s→ , Nihke valem s→=V→t (s→-nihkevektor, V→ - kiirus, t-aeg ühik meeter m) Nihke valem s→=V0t + Lõppkiiruse valem V=V0+at (V-lõppkiirus, V0-algkiirus, a-kiirendus, t-aeg ühik m/s)
Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti – jõumoment (jõu ja tema õla korrutis) on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti (pöörleva keha osadeimpulsside mõju pöörlemisele). 2.Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu; F=mgμ (μ – hõõrdetegur); kaldpinnal hoiab keha paigal hõõrdejõud. Kuna see jõud takistab kehade liikuma hakkamist, nimetatakse seda jõudu seisuhõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud ehk staatiline hõõrdejõud on suunatud vastu sellele liikumisele, mis peaks tekkima ning on maksimaalne hetkel, kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema (suurim seisuhõõrdejõud on võrdne selle jõu suurusega, mis keha paigalolekust välja viib). 3.Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ja impulss ei
Adiabaatilised protsessid nt küttesegu kokkusurumine suurem, mida suurem on trajektoori (ringjoone)raadius:v= R=l/t võimalikult väiksemat pinda. sisepõlemismootorisilindris ja õhu kiire kokkusurumine õhksütikus. Jada: Pöördvõrdeline, juhtmetel pole takistust U=U1+U2+U3 Absoluutselt elastne põrge: kehtib mehaanilise energia jäävuse seadus, 1/C=1/C1+1/C2+1/C3 I=const kuna sellel ei teki jääkdeformatsioone ei muutu mehaaniline energia mingiks teiseks liigiks Pindpinevustegur- arvuliselt = vedeliku pinna 1 ühiku võrra Absoluutselt mitteelastne põrge: selle käigus osa summaarsest Kesktõmbekiirendus-väljnendab ringliikumisel kiiruse muutust ajas an = suurendamiseks vajaliku tööga. G=F/I kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks
· Teepikkuse arvutamine ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel- s = v2 v02 : 2a 3. · Vastastikmõju tulemusena muutub keha kiirus või kuju. Vastastikmõjus osaleb vähemalt 2 keha. Vastastikmõju võib olla otsene või toimub kehade vahelise mõju edasi kandmine välja kaudu. · Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade vahelist vastastikmõju. · Vastastikmõju edasikandumise kiirust iseloomustab keha inertsus. · Kõikidel kehadel on omadus säilitada oma paigalseisu või kiirust. Seda omadust nimetatakse inertsiks. · Keha mass - Inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Inertsus on võrdeline massiga. Massi ühikuks SI-süsteemis on 1kg. · Mõõtmine tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega. · Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja
Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodustavad taustsüsteemi. 3. KULGLIIKUMINE JA PÖÖRLEMINE Kulgliikumine ehk translatoorne liikumine on jäiga keha mehaaniline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektoorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga. Üldjuhul on kulgliikumine täielikult kirjeldatud, kui keha on antud kohavektori sõltuvus ajast. Erijuhud: ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlane ringliikumine, ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine. Pöörlemine on liikumine, mille puhul kaks kehaga seotud punkti ning neid punkte läbiv sirge on liikumatud
vo algkiirus (1 m/s) Mehaaniline liikumine on ajas toimuv keha asukoha muutumine. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks on vaja: 1)valida keha, mille suhtes me liikumist jälgime, seda nim. taustkehaks. 2)siduda taustkehaga koordinaadistik. 3)siduda taustkehaga ajamõõtmisviis ehk kell. Seda kolmest komponendist koosnevat süsteemi nim. taustsüsteemiks. Mehaanilist liikumist liigitatakse erinevatel alustel: 1) Trajaketoori kuju alusel liigitatakse mehaaniline liikumine sirgjooneliskes ja kõverjooneliseks liikumiseks. 2) Võrdsetes ajavahemikes sooritatud nihete alusel liigitatakse mehaaniline liikumine ühtlaseks ja mitteühtlaseks liikumiseks. 1) Mehaanika põhiülesanne- on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. 2) Mehaaniline liikumine- on ajas toimuv keha asukoha muutumine. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks on vaja:
· tähis T · ajaühik s t · T= N Sagedus ajaühikus tekkivate täisringide aeg · tähis f · põhiühik 1/s = Hz N f= t 1 · T= f 1 f= T 2 r v=2 rf = T 6. Inertsus ja mass. Jõud. Newtoni seadused. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikumõju tugevust. Vektoriaalne suurus, tähis F, ühik 1 N (njuuton). Resultantjõud kõikide kehale mõjuvate jõudude vektoriaalne summa (ei ole reaalne jõud). Newtoni I seadus On olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes kulgevalt liikuv keha säilitab oma kiiruse jäävana, kui temale ei mõju teised kehad või kui teiste kehade
Selle arvväärtus näitab, kui pika tee läbib keha mööda ringjoont ajaühikus. v=l v joonkiirus 1m/s t l kaare pikkus 1m t aeg 1s Nurkkiirus näitab kui suure pöördenurga läbib raadius ajaühikus. = - nurkkiirus 1rad/s t - pöördenurk 1rad t aeg 1s Periood aeg, mille jooksul sooritatakse üks täisring. T = t = 2 T periood 1s n t aeg 1s n ringjoonel liikuva keha poolt läbitud täisringide arv Kesktõmbekiirendusks nimetatakse ringliikumise kiirenduseks. Suunatud keskpunkti, kiirusvektoriga risti. ak = v2/ r NURKKIIRUS Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ringjoonelist liikumist.
kus – võimsus, – töö, – aja muut (ajavahemik). SI ühiku tähis W Võimsuse SI-väline ühik on hobujõud. Põhimõõtühi 1W Kui ühtlaselt liikuvale kehale mõjub liikumisega k samasuunaline jõud, saab võimsuse arvutada valemiga: kus ‒ jõud ja – kiirus. Töö: Töö ehk mehaaniline töö (tähis: A või W) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutmisel tehtavat pingutust ning võrdub jõu ja jõu mõjul liikunud keha nihkevektori skalaarkorrutisega. Kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub, siis teeb see jõud tööd. Mehaanilist tööd arvutatakse valemiga: (1), Suuruse nimi Töö
36.Sõnastada Newtoni I seadus. - Kui kehale ei mõju teised kehad või teiste kehade mõju kehale kompenseerub, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 37.Milline taustsüsteem on inertsiaalne taustsüsteem? - Inertsiaalne taustsüsteem on selline taustsüsteem, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus. Taustsüsteem, mille suhtes liikuvad kehad on kas paigal või liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 38.Iseloomustada kehade inertsust. - Inertsus on keha omadus, mis näitab keha võimet säilitada liikumisolekut. Mida raskem on keha kiirendust muuta, seda inertsem keha on. Keha inertsuse mõõt on mass [1 kg]. (Inerts ≠ inertsus) 39.Sõnastada Newtoni II seadus. - Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a=F/m 40.Defineerida 1 N. - 1 N on jõud, mis annab 1 kg massiga kehale kiirenduse 1 m/s2 41.Mis on jõud? Mida tähendab, et jõud on vektoriaalne suurus? - Jõud iseloomustab ühe
mõju teised kehad. On selline taustsüsteem, kus kehtib Newtoni I seadus ehk inertsiseadus. Jõud Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. Tähis F, ühik N Newtoni 3 seadust Newtoni I seadus Iga keha liikumisolek on muutumatu (kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt) seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultantjõud on null. Nim ka Inertsiseaduseks. n i-1 F t=0 Newtoni II seadus Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja selle resultantjõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. Nt Mees hüppab paadilt maha ja paat kandub eemale. Pallid põrkuvad eemale. Kehtib ainult juhul kui kiirus on väiksem kui valguse kiirus. f a= m Newtoni III seadus Kaks vastumõjus olevat keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete, suunalt vastupidiste jõududega f 12 =-f 21
Newtoni seadused Karl Erlenheim Eesmärgid · Oskan seletada Newtoni III seaduse olemust mõjuga kaasneb alati vastumõju; · Tunnen mõistet kiirendus ja tean, et see iseloomustab keha liikumisoleku muutumist; · Oskan seletada ja rakendada Newtoni II seadust liikumisoleku muutumise põhjustab jõud; · Tean, milles seisneb kehade inertsuse omadus; tean, et seda omadust iseloomustab mass; · Oskan seletada ja rakendada Newtoni I seadust liikumisolek saab olla püsiv vaid siis, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus; · Oskan avada tavakeele sõnadega järgmiste mõistete sisu: töö, energia, kineetiline ja potentsiaalne energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur; · Oskan sõnastada mõõtühikute njuuton, dzaul ja vatt definitsioone ning oskan neid probleemide lahendamisel rakendada.
seadusele saab keha selle jõu mõjul kiirenduse Fres a= . m (5.2) Siis omandab keha liikumiskiirus väärtuse Fres v = v 0 + at = v 0 + t . m (5.3) Korrutame saadud valemit keha massiga. Impulsi definitsiooni (5.1) arvestades saame p = p 0 + Fres t . (5.4) Seega keha impulss muutub temale mõjuvate jõudude toimel. Impulsi muut on seda suurem, mida suurem resultantjõud mõjub kehale ja mida kauem aega see mõjub. Kui kehale mõjuv resultantjõud pole konstantne, s.t. muutub ajas mingi seaduse Fres = Fres (t ) järgi, siis lõppimpulssi valemi (5.4) viimases liidetavas asendub korrutis integraaliga. t p = p 0 + Fres (t )dt . 0 (5.5) Saadud valemis paremal pool olevat integraali nimetatakse kehale mõjuvaks jõuimpulsiks.
Ühtlase sirgjoonelise liikumise graafikud Graafikul I kujutatud liikumise korral asus keha ajahetkel t = 0 punktis koordinaadiga x0 = -3 m. Ajahetkede t1 = 4 s ja t2 = 6 s vahel liikus keha punktist x1 = 3 m punkti x2 = 6 m. Niisiis, aja t = =t2 - t1 = 2 s jooksul läbis keha teepikkuse s = x2 - x1 = 3 m. Järelikult on keha kiirus m/s. Mida suurem on nurk , mille moodustab sirge (graafik) ajateljega, s.t. mida suurem on graafiku 5. Inertsus ja mass. Jõud. Newtoni seadused. Liikuva keha kiiruse (erijuhul paigalseisu) jäävuse nähtust, kui sellele ei mõju teised kehad, nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetataksegi Newtoni esimest seadust inertsiseaduseks. Taustsüsteeme, kus kehtib Newtoni esimene seadus (ehk inertsiseadus), nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Sellisteks taustsüsteemideks võib ligikaudu pidada Maaga seotud taustsüsteeme või Maa suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuvate kehadega seotud
Resulatatntjõu arvutamiseks tuleb liita kõikide kehale mõjuvate jõudude vektorid 24 jõumoment-moment füüsikas ja teoreetilises mehaanikas jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti 25 jõu õlg-jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist 26 jäikus-keha võime koormuse all vastu panna kuju ja mõõtmete muutumisele ehk deformeerimisele 27 kaal-jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust 28 kaalutus ehk kaaluta olek-keha selline olek, kus teda ei mõjuta mehaaniline stress või mehaaniline pinge ja keha kaal on võrdne nulliga 29 kangi reegel-kang on tasakaalus siis, kui temale mõjuvad jõud on pöördvõrdelised õlgade pikkusega 30 kasutegur-suurus, mis avaldub kasuliku energia ja masinale või seadmele antud koguenergia suhtena 31 kiirus-füüsikalist suurust, mis näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul 32 kiirendus-vektoriaalne suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta, võrdub
Tooge 2 näidet. Kui alus või riputusvahend on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, on keha kaal võrdne raskusjõuga. 8.5. Milliste tööde juures tuleb arvestada keha kaalu ja raskusjõu erisusi, et vältida tööõnnetusi? ? 8.6. Kiirusega 8 m/s liikuv jalgratas peatus. Arvutage pidurdusteekond, kui kiirenduse absoluutväärtus oli 2 m/s 2. 9. P 9.1. Kuidas mõjub hõõrdejõud kehade liikumisele? (tooge vähemalt 3 näidet koos joonistega, kuhu on märgitud hõõrdejõud) Hõõrdejõu üldine võrrand ja võrrand raskusjõu korral. Hõõrdejõud on väga oluline, kuna mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Iga liikuv keha jääb hõõrdejõu tõttu lõpuks seisma, kui mingi muu jõud hõõrdejõude ei kompenseeri. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. Et
Nr 1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kõik keha punktid liiguvad ühesüguselt. Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmeid võib lihtsuse mõttes jätta arvestamata. Tausüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Sageli on taustkehaks Maa ja kordinaadistikuks ristkordinaadistik. Nihkeks nimetatakse keha algasukota ja lõppasukohta ühendavat vektorit. Mehaaniline liikumine on suhteline sellepärast, et keha liikumise trajektoor, läbitud tee ja nihe sõltuvad taustsüsteemi valikust. Nr 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand. Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Kiirus näitab, millise nihke sooritab keha ajaühikus. Kiirusvõrrand: v=s/t. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt. Nr 3
5, Newton kolm seadust. Kehtivad ainult inertsiaalsüsteemides. On 2 taustsüsteemi, mis liiguvad teineteise suhtes. Kui keha on ühe süsteemi suhtes paigal , siis teise suhtes liigub ta kiirenevalt. Järelikult ei saa Newtoni I seadus kehtida üheaegselt mõlemas süsteemis. Newtoni I seadus: on olemas taustsüsteemid, kus kui kehale mõjuvad jõud on omavahel tasakaalus või puuduvad, siis keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal. Newtoni II seadus: kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. F ⃗=ma ⃗, kus F on resultantjõud, a on keha kogukiirendus ja m on keha muutumatu mass. Newtoni III seadus: kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. (F_12 ) ⃗=-(F_21 ) ⃗. Kui jõud mõjuvad erinevatele kehadele, ei saa neid kokku liita. 6, Galilei teisendused. Invariantsed galilei teisendused. Seotud newtoni seadustega.
kulunud ajavahemiku jagatisega (N=A/t, kus N on võimsus (W), A on töö (J) ja t on töö tegemiseks kulunud aeg (s)). Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust. Võimsus on üks vatt, kui keha teeb ühe sekundi jooksul tööd ühe dzauli. Mehhaaniline energia on keha võime teha tööd. Mehhaanilist energiat liigitakse potentsiaalseks ja kineetiliseks energiaks. Energia näitab, kui suurt tööd keha või vastastikmõjus olevad kehad saavad sooritada. Energia muundumise mõõduks on töö. Potentsiaalne energia on energia, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu (maa ja keha). Keha potentsiaalne energia suureneb liikumisel üles, väheneb aga liikumisel alla. Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mida keha omab liikumise tõttu (visatud pall). Kiiruse muutumisel mingi arv korda muutub keha kineetiline energia sama arv ruudus korda. Keha massi muutmisel mingi arv korda muutub keha kineetiline energia sama arv korda. Energia
hõõrdejõud ja esinevad ainult elastsed deformatsioonid, on sinna kuuluvate kehade kineetiliste ja potentsiaalsete energiate kogusumma jääv. (E + E k , i 0 ) = ( E p ,i + E k ,i ) n n p ,i 0 i =1 , i =1 (5.27) kus vasakul pool on kehade kineetilised ja potentsiaalsed energiad enne ja paremal pärast mingit protsessi. Kui süsteemis esinevad ka hõõrdejõud või mitteelastsed deformatsioonid, siis muundub osa süsteemi mehhaanilist energiat ilmselt soojusenergiaks ja valem näeb välja järgmiselt: (E ) = (E + Ek , j ) + Q n m p ,i 0 + E k ,i 0 p, j i =1 j =1 . (5.28) Siin Q tähistab protsessi käigus tekkinud soojusenergiat. Paremal ja vasakul pool
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Aineid jaotatakse vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi kolmeks: juhid, dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid. Juhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon väga suur. Näiteks 1 cm3 metalli sisaldab ca 1022 ...1023 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid väga vähe, 1 cm3 ca 106 .... 1015 . Pooljuhti
korrutisega. Tähis A, ühik 1J. Valem A=Fscos. Võimsus: skalaarne füüsikaline suurus, mis on määratud tehtud töö ja selleks kulunud aja jagatisega. Valem: N=A/t, ühik 1W=1J/1s=1kgm2/s3. Mehaaniline energia: iseloomustab keha võimet teha tööd. Liikuva keha energiat nimetatakse kineetiliseks: Ek=(mv2)/2. Kehade vastastikmõjust tingitud energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks: Ep=mgh. Energia jäävuse seadus: suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv. Ek+Ep=const Ringliikumine: punktmassi liikumine ringjoonelisel trajektooril. Nurkkiirus: näitab, millise pöördenurga sooritab keha ajaühikus. Valem: v=r. Ühik 1rad/s. Kesktõmbekiirendus: kiirendus, mis on suunatud pöörlemiskeskpunkti poole. Tähis an Valem: an=v2/r. Ühik: 1m/s2. Joonkiiruse ja nurkkiiruse seos: Võnkumine: liikumine, mis kordub kindlate ajavahemike järel. Periood: aeg, mis kulub võnkuval kehal ühe täisvõnke tegemiseks. Tähis T, ühik 1s.
h=h 0+ v 0 t sin - 2 Selle võrranditesüsteemi abil saame leida horisondiga nurga all visatud keha koordinaadid h ja x mis tahes ajahetkel t. Kui soovime leida lennukaugust ja lennukõrgust, tuleb esmalt leida lennuaeg. Lennu lõpus on keha kõrgus h=0. Seda väärtust kasutades avaldatakse vertikaalliikumise võrrandist aeg. Teades lennuaega, leiame horisontaalliikumise võrrandist kauguse x. 9. Mass kui inertsuse mõõt, raskusjõud, kaal, normaaljõud (lisada juurde ka kaal vedelikku sukeldatud kehal ja kaal inertsisaalses taustsüsteemis) (definitsioonid, valemid, valemianalüüsid), mis on nende suuruste sisulised erinevused/ sarnasused? Mass on keha inertsuse mõõt. Selle tähiseks on m ja mõõtühikuks 1 kg. Mass väljendab keha omadust avaldada suuremat või väiksemat vastupanu tema kiirendamisele jõu toimel. Jõu toimel tekkiv kiirendus on pöördvõrdeline keha massiga
Pilet 6.2 Valguse laine ja kvantolemus. Laine 2 teooriat. Huygens'i lähtus sellest et valgus levib erilises keskonnas nn eetris levivate lainetena. Newton lähtus valguse korpuskolaar teoorias st: valgus levib aineosakestena. Need 2 teooriat eksisteerisid paraleelselt kuni 19. saj. Kus avastati interferents ja difraktsioon, mis seletub laineteooria järgi. Pilet 6.3 Laboratoorne töö: Vooluallika emj. Ja sisetakistuse määramine. E=IR+Ir IR=U I=E-U/I Pilet 7.1 Hõõrdejõud ja selle arvutamine, elastsusjõud. Hõõrdejõud on vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise aeglustumist või suunamuutust. Hõõrdejõud sõltub hõõrde tegurist ja raskus jõust. Fn = mg (F on hõõrdejõud, - vastav hõõrdetegur, m=keha mass, g - raskuskiirendus)
Mõnede suuruste määramisel on lisaks väärtusele vaja näidata ka suunda (ntx jõud ,kiirus,moment).Selliseid füüs suurusi nim vektoriteks.Tehted: a) vektori * skalaariga av-=av-- b)v liitm v=v1+v2 c)kahe vektori skalaarkorrutis on skalaar, mis on võrdne nende vektor on nurkkiiruse vektoriga samasuunaline e aksiaalvektor. a τ =εR vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. d) 2 vektori vektorkorrutis on vektor,mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga sin korrutisega,siht on risti tasandiga,milles asuvad
Tööd teeb vaid see osa jõust, mis on liikumise sihiline. Paigalseisvale kehale mõjuv raskusjõud tööd ei tee ja samuti liikumisega risti mõjuv jõud seda liikumist ei mõjuta ja tööd ei tee. 2) kuidas arvutatakse mehaanilist tööd töö on võrdne kehake mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Kui jõud ei mõju liikumise suunas vaid mingi nurga * all on tema liikumise sihiline komponent F cos* 3) millisel juhul tehakse positiivset tööd positiivne töö on siis kui jõud mõjub liikumisega samas suunas ka aitab liikumisele kaasa ntks atra vedav hobune 4) millisel juhul tehakse negatiivset tööd kui jõud takistab liikumist on liikumisega vastassuunaline või mõjub nürinurga all, nimetatakse tehtud tööd negatiivseks. Mõnel juhul õeldakse et keha töötab jõule vastu. Ntks hõõrdejõud teeb alati aint neg töd, nt raskusjõud 5) elastsusjõu valem, seletused, ühikud
erinevatele kehadele. Seega need jõud ei kompenseeri ehk ei tasakaalusta teineteist.) Kui ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva kehaga siduda taustsüsteem, siis nimetatakse seda inertsiaalseks taustsüsteemiks, sest selles kehtib Newtoni I seadus. Taustsüsteeme, mis on seotud kiirendusega liikuvate kehadega nimetatakse mitteinertsiaalseteks, sest Newtoni I seadus seal ei kehti. 4. Keha massi võib käsitleda kui kehas leiduvat ainehulka või kui keha inertsuse mõõtu. Viimasel juhul öeldakse, et tegemist on inertse massiga. Inertsus on keha omadus avaldada vastupanu oma liikumisoleku muutusele. Mida suurem on keha mass, seda raskem on tema kiirust muuta, seega seda inertsem on keha. Suurema massiga keha kiiruse muutmiseks peab mõjuma suurem jõud või jõu mõju peab kestma kauem. (NB! See jutt seostub hästi Newtoni II seadusega.) Keha massi tähis on m ja põhiühik 1kg. Massi mõõdetakse kaaludega
kiiruse muutumise kiirus. Liikumise suhtelisus- Tänapäeva füüsikas võetakse asukoha mõõtmisel aluseks kindel vaatleja kindlas taustsüsteemis (koordinaadistikus koos kellaga aja mõõtmiseks) ning liikumist vaadeldakse ainult sääraselt fikseeritud taustsüsteemi suhtes. Sellega järgitakse relatiivsusprintsiipi, millest tuleneb, et ei ole olemas absoluutset liikumist. Et absoluutselt liikumatut taustsüsteemi ei ole olemas, siis on iga mehaaniline liikumine suhteline. Liikumisvõrrand- Liikumisvõrrandiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandit, mis määrab keha või süsteemi dünaamika. Mehhaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht suvalisel ajahetkel. Oletame, et meil on paigalseisev taustkeha, mille mingi punktiga on ühendatud koordinaatteljestiku alguspunkt. Olgu meil tegemist ühemõõtmelise liikumisega st., et on tegemist ainult x-teljega. Alustagu keha liikumist selles taustsüsteemis kiirusega v(0) (algkiirus)
Klassikalise dünaamika aluseks on Isaac Newtoni poolt formuleeritud Newtoni seadused. Keha kiiruse muutumist põhjustab jõud. Enne Newtonit arvati, et paigalseis on keha loomulik olek.. Jõu tähis F , ühik njuuton (N). 1 njuuton on jõud, mis annab m kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 2 . Jõud on vektoriaalne suurus. s Newtoni I seadus Kui kehale ei mõju mingit jõudu või resultantjõud on null, siis keha ei liigu kiirendusega. Newtoni I seadus kehtib inertsiaalsetes taustsüsteemides. Inerts on nähtus, kus keha püüab säilitada oma kiirust jäävana. Inertsus on keha omadus, mass on keha inertsust väljendav suurus (kg). Mass on skalaarne suurus. Newtoni II seadus Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja selle resultantjõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega F ma
.........................................................................10 1.5. Kehade vastastikune mõju..............................................................................................11 1.5.1. Jõud..............................................................................................................................11 1.5.2. Gravitatsioonijõud.......................................................................................................11 1.5.3. Hõõrdejõud.................................................................................................................. 12 1.5.4. Elastsusjõud.................................................................................................................12 1.5.5. Resultantjõud...............................................................................................................12 1.6. Mehaaniline rõhk..........................................................................................
Mehhaanilise energia põhivormideks on potensiaalne ja kineetiline energia Potensiaalseks energiaks nimetatakse energiat mis kehadel on nendevahelisevastastikkuse mõju tõttu. Näiteks maapinnalt ülestõstetud kehad, deformeerunud elastsed kehad E p mgh Maapinnalt ülestõstetud keha potensiaalne energia on määratud valemiga Energiamuundumine potensiaalne energia võib muutuda kineetiliseks ja vastupidi Helikpter mille mass on 20 tonni lendab 1,5 kilomeetri kõrgusel maapinnast . milline on helikopteri potensiaalne energia maapinna suhtes Antud m=20t= 20 000 kg h=1,5km=1500 m ep? Ep= mgh 2*104*9,8*1,5*103=29,4*104 J Suitsupääsukese mass on 19 g ja ta lendab maksimaalse kiirusega 114 km/h milline on pääsukese suurim kineetiline energia m= 19 g 0,019 v= 114 km/h 114/3,6 = 31,7 (0,019*31,72)/2=
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
