Augustil sünninimega Hugo Albert Masing. Lõpetas 1930 aastal Tartu Ülikooli. Oli teoloog, luuletaja, folklorist ja etnoloog. Tema tähtsaim luulekogu ,,Neemed vihmade lahte" 1935 sisaldab suures osas pöördumisi jumala poole, näeb inimese ajalikku elu kui vangistust ja üksindust, mis tähendab eraldatust jumalast ja kõiksusest. Tema luule seisab vaimsete väärtuste, õigluse, aususe ja headuse eest. Heitlust maailma tontliku poolega kajastavad ,,Selle laul, kes läheb sõtta tontide vastu" ning tema üks tuntumaid luuletusi ,,Tontide eest taganejate sõdurite laul", tema sõdurid ei ole löömamehed vaid oma viimset kantsi usku ja vaimset sõltumatust kaitsvad loovinimesed. August Sang sündis Pärnus 27.juulil 1914, 1934-1942 õppis Tartu Ülikoolis filosoofiateaduskonnas. Tema tähtsaimad teosed on ,,Üks noormees otsib õnne" 1936 ning "Müürid" 1939. Viimane on mõneti sarnane Paul Viidingu Traataedadega, sisaldab ahistavat kivimüüride sümboolikat.
Ajakriitiline hoiak, mis näeb ühe väljapääsuna inimese sisemist puhastumist, individuaalse vabaduse ja vastutuse suurenemist Luule ja kunsti tõeväärtuse rõhutamine Uku Masing (1909-1985) Käsitleb suuri filosoofilisi küsimusi usundilise maaillmakäsitluse valguses. Masingu inimene tunneb teadmatuse jja piiratuse vaeva ,,Neemed vihmade lahte" (1935) Masingu luule seisab vaimsete väärtuste, õigluse, aususe ja headuse eest. Vastandid tontide kujul. Masingu sõdurid ei ole löömamehed, vaid oma viimset kantsi usku ja vaimset sõltumatust kaitsvad loovinimesed. Masingu luule keerulisema ülesehituse ja stiiliga. Looduskujund August Sang(1914-1969) Väljendab oma tõeotsingulises luules samuti kahtlusi, ent on heausksem ja mingis mõttes elulähedasem natuur. ,,Üks noormees otsib õnne" (1936) Marie ,,Printsess" Under Uudne ja isikupärane armastuslüürika
Kogu teost läbib negatiivne ja pilav toon meie rahva, eestlaste suunas. Meid kujutatakse ahnete, omakasupüüdlike ning tohutult naiivsetena. Ainult peategelane rehepapp suudab oma karakteriga kogu sisu tasakaalustada. Külarahva vaimne isa, kel alati mõni tarkusetera või kavalus lausa taskust võtta. Külma rahuga suutis ta kuradi Püha Jüri kutsikate piiramisrõngasse püüda, kus kuri ka otsa leidis. Oma meelerahu ja enesekindla käitumisega nõrgestas ta tontide ja kollide võimutsemist. Seda kõike inimeste kasuks, kes valetasid ja varastasid, sest teistmoodi elada oli ju mõeldamatu. Rehepappi ei kohutanud katk, tondid ega Vanakurat ise. Kogu külarahvast julgen võrrelda peata kanaga, kes absoluutselt ei mõelnud oma tegude tagajärgedele. Pidev teiste tagant näppamine, salatsemine inimesed pugesid varanduse nimel lausa nahast välja. Mõtlematult loodi uusi kratte oma soovide ja ihade täitmiseks
inimese ellu. Kui maailma kontrollib titaan, siis asjad juhtuvad nii nagu tema teeb, mitte ei sõltu need märkidest, mis on puus või jälitavast kassist. „Maalija lõvipuuris” T: Hirmud peituvad inimesel sügaval alateadvuses. S: Iga inimene maalib endale omad hirmud, ning kõik need on peas kinni. Iga asi on nii hirmus, kui hirmsaks inimene seda enda mõttes ette kujutab. „Tontide nägijad” T: Hirmudele vastu astumine ja julge olek aitab nendest võitu saada. S: Nagu vanasõna ütleb, siis parim kaitse on rünnak, st. et hirumudele vastu astudes ning neid hirmutades on kõige parem viis nendest üle saada ja elada elu ilma kartusteta. „Meistrile” T: Iga professionaal tahab tunnustust ja au oma tehtud töö eest. S: Paljud oma ala meistrid on näinud palju vaeva, teinud lugematus kogustes tööd, kuid pole
nimetatakse ka kui viiskand või pentagramm. Seda märki tuntakse üle kogu maa, sagedamini on kasutatud saartel, Virumaal, Tartumaa põhjaosas ja Pärnumaa rannikul. Nii mandril kui Hiiumaal kasutati märki nahahaiguste ravimisel; Saaremaal aga leivamärgina enne leiva ahju panemist, et tont või kurivaim ei viiks leibu ahjust. Väga palju lõigati pentagrammi püttidele, õllekannudele, pesukarikatele jne. Alati eesmärgiga kaitsta iseend või esemeid vanapagana ja tontide eest. Kusjuures, viisnurk tuli joonistada katkematu joonega. Peremärgina aga on ta kõige rohkem kasutusel olnud Eesti saartel ja Läänemaal. 1930-ndatel võis märki leida ka Pärnu- ja Saaremaal. Viisnurk on kasutusel olnud vähemalt 3000. aastat. Tema struktuur meenutab Planeet Veenuse liikumist, nagu see paistab maale. Algselt kujutati viisnurka ringi sees. Silmusnelinurk ja ruut- Silmusnelinurk oli Euroopas laialt levinud eelajaloolisest ajast. Märki leiab sageli ka
Allilma ja surnute jumal oli Hades. Peale Olümpose ringi austati palju erinevaid loodusjumalusi. Paljud loodusjumalad olid nümfid, kes jagunesid elupaiga järgi liikidesse. Aastaaegu kehastavad jumalannad olid hoorid. Kunstide kaitsjad olid muusad. Palju oli kangelasi e heeroseid (Herakles, Achilleus). Heeroste kultus sai alguse esivanemate austamisest. Heerosed olid pooljumalad. Ktoonilised jumalad olid seotud maapõue ja taimekasvuga (Hades, Gaia, Pluton. Tontide ja nõidustega oli seotud Hekate. Dionysos on pärit Väike-Aasiast. Algselt oli ta viljakusjumal, hiljem veinijumal. Dionysose ümber tekib müsteerium. Sümboliteks on erekteerunud fallos ja seotud menaadid (ekstaasiseisundis viibivad naised). Dionysos oli veini valmistamise leiutaja. Tema sümbol oli viinamarjakobar. Ktoonilised jumalad olid talupoegade jumalad. Jumalaid austati ohverdamisega. Jumalate suhtes pidi käituma sündsalt (eusebeia). Ohvrid sõltusid jumala isikust
Visuaalselt meeldis mulle tont, kellel olid pikad rohelised sarved ning kelle kõrval asjatasid karu ja rebane. Kindlasti on illustratsioonid tontidest seotud tondijuttudega. Iga pilt kujutab ühte lugu, juhtumust tondiga. Iga illustratsiooni keskel on tont, kes teeb või kelle ümber toimub midagi. Värvid on tumedamat tooni, samas on mõned pisikesed asjad väga ilusat heledamat tooni, mis toob need kaunilt esile. Minus tekitasid kõige rohkem huvi pisidetailid tontide juures - kuidas olid joonistatud varbad, nägu, nina ning taustal olevad puud ning teised loomad. Illustratsioonid polnud klassikalised, õudsed, hirmutavad pildid tontidest, vaid omasuguse, huvitava lahendusega sünged teosed. 5.2 Välisriigi kunstnikest meeldisid mulle enim taanlase Bente Olesen Nyströmi illustratsioonid tema enda kirjtuatud raamatule "Jalutuskäik koeraga". Illustratsioonid olid tehtud guassiga. Kõige rohkem meeldis mulle illustratsioon, kus oli kujutatud kuidas
· Novellid ,,Abielu" (1928) · Näidendid ,,Valitud näidendid" (1984) Pihtimused · ,,Inferno" (1897) · ,,Üksi" (1905) Näidendid · ,,Isa" (1887) · ,,Mäng tulega" (1892) · ,,Gustav Vasa" (1899) · ,,Erik XIV" (1899) · ,,Unenäomäng" (1901) · ,,Surmatants" (1902) - draama · ,,Ahervare" (1907) - ekspressionistlik · ,,Kummitussonaat" (1907) - ekspressionistlik · ,,Tontide sonaat" (1923) · ,,Talupoegade kuningas" (1938) 8 · ,,Meister Olof" (1972, värsitatult 1978) renessansidraama · ,,Preili Julie" (1975) naturalistlik kurbmäng ,,PREILI JULIE" 1888. aastal kirjutatud ,,Preili Julie" on tänapäeval üks tuntuim August Strindbergi näidenditest, mis räägib klassidevahelisusest, armastusest, ihast, soodevahelisest võitlusest ja suhetest ning on kirjutatud naturalistlikus stiilis
On väga tõenäoline, et inimkond sureb välja enne posthumaansesse staadiumi jõudmist. On äärmiselt vähe tõenäoline, et posthumaanne tsivilisatsioon hakkaks simuleerima oma evolutsioonilist minevikku või mingit versiooni sellest. Peaaegu kindlasti me elame arvutisimulatsioonis. Esimest kahte väidet saab vääraks teha, kolmandat ei saa ümber muuta valeks. Religioon, ufo, tontide nähtused ei saa ette kujutada arvuti stimulatsioonina. 15. Abduktsioon. Näited. Abduktsioon-- mõtlemisvorm, kus eesmärgiks on pehmendada deduktsiooni (saab kontrollida, eeldused tõesed) ja induktsiooni (pole kindlat reeglit, nt Russeli kalkun). Mõtlemisvorm, kus hüpotees loetakse tõeseks või vähemalt tõenäoliseks, kuna tal on seletuse jõud. Termin "hüpoteetiline induktsioon" Charles Sanders Peirce (1839-1914): ·Vaadeldakse üllatavat fakti C.
"Jõuan ikka ümber neeme, kas purjetan või viimsepäevani!" Kurat kuulnud kapteni sõnu ja teinud temast "lendava hollandlase", kes peab igavesti sõitma mööda maailmamerd, leidmata kuskil rahu. Järgnenud sajandite jooksul hakati "lendavaks hollandlaseks" nimetama tontlikku laeva, mis meremeestele ilmus, ennustades tihti laevahukku. Viirastuslaeval olid punased laternad ja ta võis liikuda ebatavalise kiirusega, demonstreerides tontide tehnoloogilist võimsust. Mõnikord peatus see laev udus mõne tavalise laeva kõrval ja andis edasi postisaadetisi. Kui kirjad aga avati, selgus, et need on saadetud ammu surnud inimestele. Tondilaeva ilmumisi registreeriti kuni Teise maailmasõjani. Pärast seda on muud paranormaalsed nähtused "lendava hollandlase" kõrvale tõrjunud: alates 20. sajandi keskpaigast näevad inimesed enamasti ufosid. Sellest hoolimata on lendava hollandlase
Neitsi Maarjale Jumala poja sünnist. Etnilises Almanahhis, Iiri peatüki all, on öeldud, et Iiri lipul roheline tähistab katoliiklasi, oranz protestante ja valge liitu nende vahel. Traditsioonid Paljudes kultuurides esineb valge leinavärvina sümboliseerides surnu pühitsemist teda ootavasse uude ellu. Valge on leinavärviks näiteks belglastel, hindudel, budistidel ja hiinlastel. Hiina, Jaapani ja India traditsioonide kohaselt valge on leinamise, surma ja tontide/vaimude. Indias tähendab valge ka puhtust ja rahu. Terminit valge kasutatakse tihti ka heledanahaliste inimeste kohta, kellel on kahvatu kuni valge nahavärv, kui tegelikult on naha värvus roosast kuni kahvatupruunini. On soovitatud, et kasutataks rohkem beezhi või virsikuvärvust ,,valgete" inimeste kohta. Valge on pruutkleidi traditsiooniline värvus. Läänes sümboliseerib see süütust (naine pole enne abielu oma süütust kaotanud), samuti on valge ka
kardeti Kiviveski tonte. Maanteest versta kaugusel, teisel pool silda oli uus saeveski, mis vähema ruumi ja veejõuga tööd tegi, kui vana. Kui teekäija küsis külamehelt miks vanaveski üles ehitamata jäi. Seepeale külamees, et seal Kiviveskil käivat kodukäijad. Teekäija naeratas, kuid sedamaid oli jutt lõppenud. Sest see oli tõsi jutt. Kõik teadsid, et kadunud kaarna Peep oma endistel hoonetel ja rahaaukudel käib silma peal hoidmas. Kord oli lihunik tontide kiuste metsast läbi läinud koos suurel hulgal rahaga, Külarahvas rääkivat, et tondid maksid kätte nende kiusamise eest, sest lihuniku ei nähtud enam. Kui Kaarna Peep naisega sinna kolis, siis ega nemadki neid tondijutte enne uskunud, kui vaesus majas oli. Peremees sai abi tulihännalt, kes neile rikkust korstna kaudu majja viinud. Peep sai hurtsiku asemele suure maja ja veski pealekauba. Paari aasta pärast
Külmking võib endast märku anda ootamatu jaheda õhuvooluna ja võib võtta ka näiteks heinakuhja,koera kassi või muu metslooma kuju. Külmkingal olevat teravad jalad, mistõttu ta saavat lumel liikuda vaid suuskadel-nii et kui te lumisel väljal suusajälgi näete, ei pruugi see olla Andrus Veerpalu. Levinuim näikse siiski olevat kujutlus külmkingast kui valgesse mähkunud tondist. Külmkinga vastu aitab rõivaste tagurpidi keeramine- see aitab ka teiste tontide puhul. Elis-Helen Starkopf 15 Tallinna Rahumäe Põhikool Loomine 8.A Koostajad: Elis-Helen Starkopf Laura Saare Mari-Liis Käär Elisa Marie Kübarsepp Juhendaja:Ülle Siirman Tallinn 2012 Kasutatud kirjandus http://www.keskmaa.ee/seminar/estonian_mythology.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BClmking http://www.ohtuleht.ee/379451 http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet) http://et
ei käinud, seal Saardaru külas või ainult tegutsemas näha kodukäijaid. Mõned julged käisid ka nii öösiti seal kandis, ja sinna nad ka jäid, tondid olid oma töö teinud, inimeste hilbud olid maas, kõik raha olikotid ja asjad vedelesid, inimesed ise oli tiritud kuskile jõe kaldale, kust nad siis hommikul leiti, aga seda ei saa keegi kindlaks teha, kes seda tegid. Vanade kommete järgi ei kardetud tonte ega vaime, ja selle tagajärjel on mindud neid ka otsima ja küllap said tontide kiusamise eest katku ja kes teab mis haigused kaela. Kui rahvas nii hooletu poleks olnud ja võtnud õppust kurjategijast Kaarna Peebust siis oleks hetkel kõik korras. See oli ka oma naisega tondi jutte naernud ja irvitanud, kuni ühel hommikul võlad ja vaesus igast lagunud hoonenurgast sisse vahtinud, nii sai mees aru et ilma tulehännata ei saa. Kadaka Kaie ise oli näinud kuidas Kaarna Peep korstnast sisse koju lennanud. Rahapütte oli Peebul palju
Basifoobia , basofoobia - vimetus seista, hirm kndimise vi kukkumise ees. (vt kinesofoobia, etc) Batofoobia [1]- hirm sgavuse ees. Batofoobia [2]- hirm krguse vi krgete ehituste lheduse ees. (vt akrofoobia, etc) Batrahhofoobia- hirm kahepaiksete ees, nagu konnad, salamandrid, vesilikud, triitonid. (vt bufono-, ranidafoobia) Belonefoobia- hirm np- ja muidu nelte ees. (vt aihmo-, enetofoobia) Bibliofoobia- hirm raamatute ees. Blennofoobia- hirm lima ees. (ka mksofoobia) Bogfoobia- hirm tontide, kollide jm mtoloogiliste kurjamite ees. (vt hadefoobia, etc) Bolshefoobia- hirm bolshevike ees. Botanofoobia- hirm taimede ees. Bromidrofoobia , bromidrosifoobia - hirm kehalhnade, (higi) ees. Brontofoobia- hirm mristamise ja vlgu ees. (ka astra-, astrapofoobia, vt tonitrofoobia, etc) Bufonofoobia- hirm krnkonnade ees. (vt batrahho-, ranidafoobia) Daemonofoobia, demonofoobia - hirm deemonite ees. (vt hadefoobia, etc) Dessidofoobia, detsidofoobia- hirm otsustamise ees.
tragöödia vahel. Mis “Kuningas Oidipuse” kaasahaaravusest on pärit Oidipuse müüdist ja mis selle Sophoklesepoolsest töötlusest? Müüt pärimuslik sakraalne anonüümse autorsusega lugu, millel on arhetüüpne või universaalne tähendus ja mida jutustatakse teatavas kogukonnas ning mis on sageli seotud rituaaliga; jutustab üliinimlike olendite, nagu jumalate, pooljumalate, kangelaste, vaimude või tontide tegudest, on asetatud väljapoole ajaloolist aega ürgsesse mineviku või eshatoloogilisse tulevikuaega . Tragöödia teemadeks on õiglus, jumalad, saatus. Tragöödia olemus või tuum: inimese kannatused. Tragöödia tooraineks on müüdid Ei ole võimalik otse kõrvutada Sophoklese tragöödiat ja Oidipuse müüti, sest tragöödia on ise
“ (lk.46) Tondi võtsid surnukehadelt ka nahka oma rõivatükkide tarvis „Ja siis lasi Timofei oma püksid täis, sest kiltri surnukeha juures askeldasid kolm tonti. Timofei nägi oma õuduseks, et teised tondid tegidki juhatust mööda ning sikutasid ja venitasid surnu nahka nagu lihunik lamba kasukat. Tondid said kiltrilt naha maha ja hakkasid siis selle peale näppu viskama.“ (lk.44-45). Peale tontide, hingede ja kollide oli ka veel häid võluvahendeid, mis tõid inimestele kasu „Mul on palju juuri ja putki, mille abil on lihtne kedagi ära tappa või peast segi ajada,“ ütles ta. „Ma tean palju vahendeid, mille abil leida rahapada või lennata naabri sahvrisse. Mul on arstirohtusid ning nõiakuule, mis suretavad kodukäijaid, tonte ning viruskundraid.“ (lk.135) „Ta istus ja õmbles, siis tõusis korraga
Järelekaevamist aga ei arvatud mitte sündsaks ette võtta. Dirslätti nonn Dirslätti mõisahoone Noarootsis olla vanaste nonnaklooster olnud. Praegugi olla sääl veel üksikuid kambrikesi ja võlvialuseid, milledes nonned olla elanud. Rahva jutu järele olla sääl sagedasti valgeid inimese kujusid nähtud, kes ööseti mõisa ruumides ümberluusida ja majaelanikka hirmutada. Mõis müüdi ära, ning ta ostja, keegi graf Rehbinder, asus sinna elama, ilma et tontide ilmumise juttudest midagi oleks hoolinud. Ühel õhtul nägi ta aga üsna selgesti, kuidas kaks valkjashalli kogu, üks suurem, teine väiksem, läbi toa läksivad, mitmed kambrid ja käigud läbirändasivad ja viimati ühte kambrisse ära kadusivad. Ta jutustas oma nägemisest õpetajale. See laskis selles toas, kuhu tondid ära olivad kadunud, põranda üles võtta ja selle aluse läbikaevada ning leidis säält kahe inimese, ühe suurema ja teise vähema, luud
skeptilisi, iroonilisi, siin-seal ka raskelt sarkastilisi toone. Intensiivne ja rikas on Masingu luules suhe loodusega, mille mis tahes eluavaldusse ta suhtub ülima aukartusega ja niisama hardalt kui armastusse. Ühiskonnas toimuv kajastub ta värssides harva otsesõnu, kuid luulepiltidest leiab lugeja ometi erksa ajatunnetuse, mis mõnikord, kui luuletaja asub humanistlike väärtuste kaitsele, võib olla isegi raevukas nagu luuletuses „Tontide eest taganejate sõdurite laul“, mille otseseks loomistõukeks oli fašismi võimutuleku ajal Saksamaal läbielatu. Masingu esikkogu on stiililt raskendatud, tihti kuhjava pildistikuga, ootamatute, mõnikord isegi sürrealistlike assotsiatsioonidega, isikupäraste vabadustega keelekasutuses. Kontrastina mõjuvad „Džunglilaulud“, mis on valitud rõhutatult lihtsa pildistikuga luuletustest. Lüürilise kõrval on Masing harrastanud suuri lüroeepilisi kompositsioone.
Väliskilest (membraanist) said mäed, sisekilest ..., soontest jõed, vedelikust mered. Satapatha: Alguses on ürgvesi. Selles ürgvees on tahtmine paljuneda. Leiab sellise lahenduse, et tekitab kuldse muna. Sellest kuldsest munast tuleb välja Pradzapati (tähendab Loojat). P. proovib midagi õelda ja tema hingeõhust tekib maa. Järgmisest sõnast tekib taevas. Järgmistest aastajad. Loob jumalad ja deemonid või tondid (Asurad). Tekitab ka öö ja päeva, need tekivad jumalate ja tontide loomisega. Sellega on valmis saanud ka aeg. Tegelikult on Asurad india mütoloogias mingid vanemad jumalad, kes on ka hinduismi mingil viisil integreeritud. Indo-Euroopa jumalad peavad ikka tähtsamad olema, seetõttu tehakse vanad jumalad pahadeks. Rigveda (Rgveda): Lugu algolendist. Tundub, et väga struktuurselt sarnane lugu. Purusa on samas asendis, mis muidu oleks muna. Tal on 10k pead ja jalga. Tema ongi universum. Ta ohverdatakse ja teatav osa tema
hakkab toimima ka semantilisel tasandil. Luuletuse näide: "Yhel kaunil päeval" + tugevalt metafoorne ja sümboolne, selle juures võiks asja kirjeldada nii, et metaf kasutus on selline, et tähendus hakkavad ujuma v hämarduma v kokku sulama. + religioossus - palveline, ilmutuslik luule + kriitilisus tal on isegi teravat ja sapist epigrammilist loomingut + mõtlev luule võib nimetada filosoofiliseks luuleks sotsiaalkriitiline ja ilmutuslik tontide eest taganemine sellel on poliitiline alatoon varjatud ja poliitlised kihid temas ikkagi aeg-ajalt temas ilmuvad + võiks rõhutada seda, et luulest suur osa on nn pürgimusluule religioosses võtmes tähendab see seda, et see on pürg jumaliku teispoolsuseni + kultuuriallusioonid see võib viia selleni, et on tegemist luulega kultuuris. sagedasem on see variant, et ta kuidagi alltekste kult vihjete abil moodustab + tung romantilisele lihtsusele
,,Aga kuidas jääb kurjade elajatega, kes teie karja murravad?", küsisin ma. Nad vastasid: ,,Lõvi on hea ja ilus." ,,Aga teie jubedad haigused?" ,,Sa lamad päikese käes maas ja see on ilus." Mulle avaldas nende optimism muljet. Kuid kell kuus õhtul lõppes see filosoofia ühtäkki ära, nagu ma varsti avastasin. Peale päikeseloojangut võttis võimust teine maailm - Ayik`i pime maailm, kes on kõige kurja kehastus, ohtlik ja hirmuäratav. Optimistlik filosoofia lõpeb ja hirmu, tontide ning Kurja tõrjumise maagiliste loitsude filosoofia algab. Siis, päikesetõusul, algab optimism jällegi uuesti ilma ühegi märgita seesmisest vastuolust. Siin moodustavad inimene, maailm ja Jumal terviku; ühtsuse, mida kriitika ei varjuta. See on Isa ning lapsepõlve arengustaadiumis inimese maailm. Vaatamata faktile, et kaksteist tundi igast kahekümne nelja tunnisest ööpäevast veedetakse pimeduse maailmas ning ängistavas
«Ma toon sulle terviseid teisest maailmast, kus üt meist täa oodatakse,» vastas Gabriel. «Val- 418 mista end teele, sest kord võb niisama häti sinu kui minu käte tulla.» «Ma ei taha sinuga võdelda, sest sa ei ole inimene, sa oled tont.» «Kas mäetad veel, kuidas ma tondiks sain?» naeris Gabriel mõudalt. «Kuidas see lugu oli? Kas ma põenesin võ langesin ausas kahevõtluses sinu kä läi, nagu sa Agnes von Mönikhusenile oled üelnud?» «Kust sa seda tead?» «See on ju tontide eesõgus, et nad igasse kohta sisse pä asevad. Agnese poolt on mul sinule veel täuvõg äa tasuda osava luiskamise eest, millega sa tema aega veetsid, ja selle inetu tembutamise eest, mida sa oma armastuseks nimetasid.» «Vilets äaandja!» kisendas Ivo äisti Gabrieli kallale kippudes. «Ma tahan näa, kas sa surematu oled!» Võtlus ei kestnud kaua. Ivo lõ hirmsa hoobiga Gabrieli raudküara lõki ja tõtis hõsates
annaabi.ee 
