ainult fonoloogiline ring. Halvemad olid keskne täidesaatev ja visuaalruumiline töömälu osa. Halvemad tulemused visuaalruumilises töömälus ei ilmnenud dieedipidajatel, mis viitab sellele, et tegemist on anoreksiale omase defitsiidiga. Autorite poolne seletus oli, et toitu kujutatakse ette ja see hõivab mälu (Kemps, Tiggermann, Wade, Ben-Tocim, Breyer, 2006). Visuaalruumilise töömälu seost toitumisega tõestasid ka Meule, Skirde, Freund, Vögele ja Kübler (2012), kes leidsid, et kõrge kalorsusega toidupildid suurendasid reaktsiooniaega ja tekitasid rohkem vastamatajätmise vigu. Kõigil katseisikutel tekkis söögitung, eriti siis kui inimesed olid raporteerinud, et kogevad neid sagedamini ja intensiivsemalt. Kuna selles uurimuses ei olnud tegemist toitumishäirega patsientidega, siis võib järeldada, et tegemist ei ole siiski vaid anoreksiale omase defitsiidiga ja toidupildid võivad mõjutada kõiki inimesi.
tasemed(naistel, seostub emaks saamisega). S. J. Gould J. Valsiner Wolff Kübler-Ross M. Klaus & J. Kennel 1941-2002 1951-.... 1959, 1966 1969 1975, 1976 1977 seadis kahtluse alla Uurib kultuuri teemat. Eristas 6 vastsündinud Kategoriseerisid esimesena tee, mis Arendasid edasi Bowlby töid. ontogeneesi-fülogeneesi Räägib 3-st tsoonist(vaba käitumise seisundit(sügav viib surmani
KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................9 SISSEJUHATUS Palliatiivne meditsiin on olnud olemas nii kaua kui meditsiin üldse. Kuid hospiitsliikumisega 19. sajandil hakati sellele pöörama aga enam tähelepanu. Eriala oluline areng on toimunud siiski viimastel aastakümnetel. Paljudes riikides on palliatiivne meditsiin praegu juba iseseisev meditsiinieriala. Tänapäevase palliatiivse ravi rajajateks peetakse Cicely Saundersit ja Elizabeth Kübler-Rossi. (Kadri 2008). Palliatiivne meditsiin ka kuulub valuravi harusse, samuti nagu anesteesia. Vaid palliatiivne ravi on sümptomaatiline terminaalne ravi, aga anesteesia on ravi, mis blokeerib tundlikkust (valu) operatsiooni aja jooksul. Selle referaadi töö eesmärk on käsitleda kahe olulise valuravi suunda - palliatiivne ravi ja lokaalanesteesia. Referaadis antakse palliatiivse ravi ja lokaalanesteesia ülevaade,
· maitsetundlikkus väheneb meestel rohkem kui naistel Kasvajad, südamehaigused, vererõhu probleemid, artriit, kuulmise-nägemise langus. Haigusi esineb 65-75 aastastest: 2-el 5-st; peale 75. eluaastat: 3-el 5-st. Hõivamatuse teooria (Cumming & Henry, 1961) Sotsiaalse murdumise teooria (Kuypers & Bengston, 1973): vananemist soodustab negatiivne mina- kontseptsioon, tagasiside teistelt ja ühiskonnalt ning toimetulekuoskuste puudus. Elisabeth Kübler-Ross (1969) surmaga leppimise staadiumid: Eitus (see ei juhtu minuga; tavaline 20. aastaste mõtlemises) Viha (see ei tohi minuga juhtuda; esineb 30-ndatel ja sealt edasi) Tingimine (kui saaks veidi veel; 40-50-ndad) Depressioon (see on ikkagi tõsi; 60-ndad) Omaksvõtt (kui nii, siis nii; 70-...-ndad) 1
Prospektiivne m: millal? mitte mida? Probleemid: Seniilsus- progresseruv vaimsete võimete taandareng, mälukaotus, ajas ja kohas disorienteeritus jms . Dementsus kognitivsed düsfunkt. Seoses peaajukahjustusega Alzheimer: progresseeruv degeneratiivne häire, mis seisneb ajurakkude kärbumises. Sümptomid: mälu halvenemine, isiksuse muutus, unehäired, kehafunktsioonide kontrollimise raskused, isukaotus, depressioon. Surm: Elisabeth Kübler-Ross (1969) surmaga leppimise staadiumid: Eitus (see ei juhtu minuga; tavaline 20. aastaste mõtlemises) Viha (see ei tohi minuga juhtuda; esineb 30-ndatel ja sealt edasi) Tingimine (kui saaks veidi veel; 40-50-ndad) Depressioon (see on ikkagi tõsi; 60-ndad) Omaksvõtt (kui nii, siis nii; 70-...-ndad)
ning leevendada psühhosotsiaalseid ja hingelisi kannatusi. PALLIATIIVSE RAVI EESMÄRK ON SAAVUTADA PARIM HAIGE JA TEMA PEREKONNA ELUKVALITEET. PALLIATIIVNE RAVI PEAKS ALGAMA DIAGNOOSI PANEMISE HETKEST, TOIMUMA PARALLEELSELT AKTIIVRAVIGA NING JÄTKUMA KUNI PATSIENDI SURMANI JA PATSIENDI PEREKONNAGA KA PÄRAST SURMA. Elu lõpust rääkimine nõuab head suhtlemisoskust, sensitiivsust ja haige soovidega arvestamist. Surija kriisi (ka leina) 5-etapiline mudel (Kübler-Ross) 1.Eitus 2.Viha 3.Kauplemine 4.Masendus 5.Leppimine
kuulitõukes saavutatud 15.45-ga arvati koguni Helsingi olümpiamängude kandidaadiks paraku katkestas puhkev sõda nii mängud kui muu spordiharrastuse Euroopas pikaks ajaks. Sõja ajal lahkus Maalstein Eestist, elades ja võisteldes mitmetes välisriikides ja suri 1980. aastal Kanadas. Tema kettaheiterekordi ületas alles 1974. aastal meie tuntud kergejõustikutreener Leonhard Soom tulemusega 43.46. Maalsteini abikaasa Tamara Kübler püstitas 1937. aastal maakonna rekordid 60 meetri jooksus 8,8, kaugushüppes 4.65 ja kõrgushüppes 1.30. Silmapaistev oli ka ärimees Otto Stephani 1938. aasta tulemus teivashüppes - 3.62 oli Eesti olusid arvestades korralik resultaat. Aastail 1935 - 1940 oli maakonna spordiinstruktoriks Aleksander Anier. Selle andeka spordimehe karjääri katkestasid okupatsioonivõimud, heites ta vanglasse. Sõda ja sõjajärgne aeg katkestasid laiema kergejõustikuharrastuse Järvamaal.
tööga, või probleemide hulgaga, millega on vaja tegeleda) Geneetiline eelsoodumus Perekondlik taust (traditsioonid, hariduslik, rituaalid) Haiguse ja haiguskäitumise määratlemine. Teatud peredes dispositsioon sagedasemateks haigestumiseks. Surmahaiguse psühholoogilised probleemid Pere tugi Jätkuravi küsimused Eutanaasia seaduslikud ja moraalsed küljed? Suremise psühholoogilised ja sotsiaalsed küsimused Kübler-Ross'i leinastaadiumid 1. Eitamine 2. Viha (kogu maailma, tervete jne.) 3. Kauplemine ( Kui ma näeksin ära lapselapse, siis olekin valmis surema jne.) 4. Depressioon 5. Leppimine Stress, tööstress ja läbipõlemine Eustress Kohanemissündroom organismi normaalne reaktsioon muutustega toimetulemiseks, mis annab inimesele jõudu ja julgust ning stimuleerib tema tegevust. Stressorid Stressorid on stressi tekitavad sündmused, asjaolud.
pered. Pere kohanemine pereliikme haigusega · Probleemi eitamine · Abituse tunne · Depressioon, ärevus, süütunne · Ülemäärane sekkumine probleemi · Probleemiga leppimini, olukorraga normaliseerumine Surmahaiguse psühholoogilised probleemid · Pere tugi: kui palju peret haigusesse haarata · Jätkuravi küsimused: peab aitama normaalselt surra. · Eutanaasia seaduslikud ja moraalsed küljed? · Suremise psühholoogilised ja sotsiaalsed küsimused Kübler-Rossi leinastaatiumid Onloodud leinastaadiumeid kirjeldama. Selle peale on loonud Gfeller ja Assali kroonilise haiguse mudeli. 1. Eitamine: ootamatu ja vastuvõetamatu, see ei ole võimalik, see ei juhtu minuga. Kiiresti mööduv staadium, aga võib muutuda ka tõeliseks kaitsemehhanismiks. 2. Viha: Ollakse vihased kõige ja kõigi peale. Enda lähedaste, jumala, kõige peale. Tunde väljaelamine. Selles astmes on inimestega eriti raske suhelda. 3. Kauplemine: Tingimine
Keha muutumine vs keha domineerimine Vanurite psüühikahäired · Neid esineb 16-30%-l üle 65 aastastest · meeleoluhäired, ärevushäired, psühhoosid ja orgaanilised psüühikahäired · Alzheimer: progresseeruv degeneratiivne häire, mis seisneb ajurakkude kärbumises. Sümptomid: mälu halvenemine, isiksuse muutus, unehäired, kehafunktsioonide kontrollimise raskused, isukaotus, depressioon. Surmaga kohanemine · Elisabeth Kübler-Ross (1969) surmaga leppimise staadiumid: o Eitus (see ei juhtu minuga; tavaline 20. aastaste mõtlemises) o Viha (see ei tohi minuga juhtuda; esineb 30-ndatel ja sealt edasi) o Tingimine (kui saaks veidi veel; 40-50-ndad) o Depressioon (see on ikkagi tõsi; 60-ndad) o Omaksvõtt (kui nii, siis nii; 70-...-ndad) · Seda saab vaadata teatud sündmuse järgselt, aga ka inimese eluea raames
Kuidas saab seda ikka käsitleda, kuid nii et kõik on okei: *Saabki öelda ausalt välja, et sellest teemast on raske rääkida. *alguses kokkulepped *avatus ja ausus ja nende jaoks olemas olemine (näita seda) *lein on okei *individuaalsusega arvestamine *mitte väga emotsionaalselt rääkida *paluda kolleegi abi *töötada endaga enne *mõtle kõrvaltvaatajana (mitte oma kogemuse toel) *teiste lugude kasutamine *uurid enne klassi tausta Psühhiaater Elisabeth Kübler-Rossi (Surmast ja suremisest, 1969) kirjeldab leinaprotsessi(uuritud inimesi, kes on just teada saanud et neil on ravimatu haigus ja nad surevad): 1. Šokk ja eitamine 2. Viha 3. Kauplemine-tingimine (ma nüüd olen hea laps, anna mulle mu emme/issi tagasi) 4. Depressioon 5. Leppimine Tartu Ülikooli kursus: https://sisu.ut.ee/leinvanemaseas/avaleht Nende etappide sügavus/kestvus on individuaalne. Oluline on, et inimene läbiks kõik need astmed
ja kogemusi, nn mentorlus ▪ Sotsiaalse murdumise teooria ▪ Peck'i täisea konfliktid ego diferentseerumine vs töörolli domineerimine ◦ pensionile mineku nägemine katastroofi või õnnena keha muutumine vs keha domineerimine ◦ kaasa minek keha muutustega ▪ seega vananemise nägemine suure katastroofina on eelkõige hoiakutest, mitte reaalsetest muutustest tulenev ◦ Surmaga kohanemine ▪ Elizabeth Kübler-Rossi teooria (1969) surmaga leppimise 5 staadiumit: ◦ eitus - "ei juhtu minuga", iseloomulik 20ndates ◦ viha - "ei tohi minuga juhtuda",iseloomulik 30ndates ◦ tingimine - "võiks natuke ikka veel oodata surmaga", iseloomulik 40-50ndates ◦ depressioon - "see juhtub minuga", iseloomulik 60ndates ◦ omaksvõtt - "kui juhtub, siis juhtub", iseloomulik pärast 70ndaid
ühiskonnalt ning toimetulekuoskuste puudus. Abielu Vanaemadus, -isadus. Peck'i täisea konfliktid vanaduses Elutarkuse või füüsilise jõu väärtustamine Uue tasakaalu leidmine sotsialiseerivate ja seksuaalsete suhete vahel Emotsionaalne paindlikkus vs emotsionaalne vaesestumine Vaimne paindlikkus vs vaimne rigiidsus Ego diferentseerumine vs töörolli domineerimine Keha muutumine vs keha domineerimine Surmaga kohanemine Elisabeth Kübler-Ross (1969) surmaga leppimise staadiumid: o Eitus (see ei juhtu minuga) o Viha (see ei tohi minuga juhtuda!) o Tingimine (kui saaks veidi veel…) o Depressioon (see on ikkagi tõsi) o Omaksvõtt (kui nii, siis nii)
Ego diferentseerumine vs töörolli domineerimine Keha muutumine vs keha domineerimine Vanurite psüühikahäired. Esineb umbes 16-30%-l üle 65aastastest. Meeleoluhäired, ärevushäired, psühhoosid ja orgaanilised psüühikahäired. Alzheimer: progresseeruv degeneratiivne häire, mis seisneb ajurakkude kärbumises. Sümptomid: mälu halvenemine, isiksuse muutus, unehäired, kehafunktsioonide kontrollimise raskused, isukaotus, depressioon. Surmaga kohanemine. Elisabeth Kübler-Ross (1969) surmaga leppimise staadiumid: Eitus (see ei juhtu minuga) Viha (see ei tohi minuga juhtuda) Tingimine (kui saaks veidi veel) Depressioon (see on ikkagi tõsi) Omaksvõtt (kui nii, siis nii) Seda saab vaadata teatud sündmuse järgselt, aga ka inimese eluea raames On laiendatud seda käsitlust ka traumaatiliste muutustega/sündmustega toimetulekule. 1 1 68
Más adelante identificó como fuente a los Maestros, almas altamente evolucionadas que en esos momentos no estaban en un cuerpo. Podían hablar conmigo a través de ella. Además de poder regresar a vidas pasadas, Catherine podía ahora canalizar el conocimiento del más allá. Bellos conocimientos. Yo me esforcé por no perder la objetividad. Se había introducido una nueva dimensión. Catherine no había leído los estudios de la doctora Elizabeth Kübler-Ross ni los del doctor Raymond Moody, que han escrito sobre las experiencias cercanas a la muerte. Ni siquiera había oído hablar del Libro tibetano de los muertos. Sin embargo, relataba experiencias similares a las que describían esos escritos. Era una prueba, en cierto modo. Lástima que no hubiera más hechos, detalles más tangibles que yo pudiera verificar. Mi escepticismo fluctuaba, pero se mantenía. Tal
annaabi.ee 
