Peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Raua tõttu pruun või punakas. C- lähtekivim. Mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Mullatekke protsesse veel ei toimu. Piir muutub, sest aja jooksul muld areneb, laskub sügavamale. D- aluskivim. Lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. E- väljauhtehorisont. Heleda värvusega, vaestunud savioskaestest ja toiteelementidest. G- gleihorisont. Tekib, kui muld suurema osa aastast põhjaveeseisu tõttu märg. Vesi tihendab, surub õhu mullapooridest välja. Õhuvaene, raud ei oksüdeeru täielikult, tekib Fe(II), mis reageerib savimineraalidega ja põhjustab sinakashalli värvuse ja gleimineraalid. AT- toorhuumuslik horisont. Tekib liigniisketes oludes, tüüpiline gleimuldadele. Seal kuhjub orgaaniline aine. Omadustelt huumushorisondi ja orgaanilise turba vahepealne. O- kõduhorisont
kivid, kruus, liiv, savi kõdu, huumus Mulla horisondid: kõduhorisont koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. Katavad mullapinda, võivad olla 1-3 kihilised ja erineva niiskussisaldusega huumushorisont orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Kobe, toitaineterikas, tumedat värvi väljauhtehorisont heleda värvusega, vaestunud saviosakestest ja toiteelementidest sisseuhtehorisont peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja huumusosakeste kogunemine, savimineraale sisaldav, pruunika või punaka värvusega lähtekivim mineraalne lähtematerjal, millele on muld tekkinud gleistunud lähtekivim tekib kui muld on suurema osa aastast märg aluskivim lähtekibimi alune kivim, mille mõju mullale on kaudne toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes oludes, jääb huumushorisondi ja turvase vahele
· Inimtegevus Huumushorisont- toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Horisont on kobe, sest mulla peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. Tänu orgaanilise aine sisaldusele on see toitainete-, eriti l'mmastiku- ning süsinikurikas tumedat värvi horisont. Väljauhtehorisont- heleda värvusega, vaestunud saviosakestest ja toiteelementidest. Füüsikaline murenemine- kivimiosakeste temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. (kõrb, tundra). Keemiline murenemine e porsumine- keemiline koostis muutub, osa lahustuvaid aineid eraldub, väliskuju muutub esialgu vähe. Korrosioon, leostumine, karstumine. Niiskes, palavas kliimas. Alaliik bioloogiline murenemine (nt vetika/samblike kinnituvad kivimi pinnale)
mineraalosaga, tumedat värvi toitaineterikas, kobe muld. B - saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont) - toimub peenemate mineraalsete murenemisoksakeste kogunemine, pruun või punakas toon. C - lähtekivim on mineraalne lähtematerjal, mullatekkeprotsesse ei toimu,. D - aluskivim on lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. E - heleda värvusega väljauhtehorisont , mis on vasestunud saviosakestest ja toiteelementidest. G - sinakashalli värvusega gleihorisont, mis tekib siis kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg. AT - toorhuumuslik horisont, tekib liigniisketes tingimustes. O - kõduhorisondid, mis koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest, viimased katavad mulda, võivad olla 1-3 kihilised T - turvas ehk vee ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont.
GEOGRAAFIA 1. Mulla tähtsus · Maaviljelus saadakse toiduaineid · Veefilter filtreerib sademed puhtaks põhjaveeks · Elukeskkond mullas elavad näiteks vihmauss, mullamutt · Tootmisvahend saab arendada põllumajandust · Mullastik + taimed vahend kõrbestumise vastu 2. Mulla koostises on võrdselt vett ja õhku, kuna kui ei oleks vett ei oleks seal elu: mullaorganisme ja samuti kui ei oleks õhku. Suurema osa mullast moodustub tahke osa mineraalaine- kivimid ning ka orgaaniline osa huumus, kõdu mulla tahke osa. 3. Füüsikaline murenemine Keemiline murenemine Koostis ei muutu Koostis muutub Kuivas kliimas Niiskes kliimas Suur temp. amplituud Palavas kliimas Mehaaniline peenendumine Keemiliste elementide reageerimine vee, ...
Mullahorisondid erinevad värvuse, tüseduse ja tiheduse poolest. Huumushorisont toimub taimedelt pärinevad orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga.Tume ja kobe. Sisseuhte horisont peenemate murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine.Pruuni v punaka tooniga. Lähtekivim lähtematerjal, millele mulda on tekkinud. Aluskivim lähtekivimi alune vanem kivim. Väljauhtehorisont heleda värvusega, on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest Gleihorisont tekib kui muld on suurema osa aastast märg.Sinakashall Toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes tingimustes, tüüpiline gleimuldadele. Kõduhorisont koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. Turvas vee ja orgaanilise aine rikas ja tuhavaene soomulle horisont. Läbiuhteline veereziim kui sademed ületavad aurumise (paras ja palavvöötmes) Tasakaalustatud veereziim kui sademed ja auramine on tasakaalus (rohtlates,savannides,metsasteppides)
Horisont on kobe. On toitaineterikas, eriti lämmastiku- ja süsinikurikas. Tumedat värvi horisont. B-horisint- toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogumine. See horisont on pruuni või punaka tooniga. C-horisont- ehk lähtekivim, on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. D-horisont- ehk aluskivim on lähtekivimi alune varasem geoloogilise ajastu kivim. E-horisont- heleda värvusega. On vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. G-horisont- sinakashalli värvusega gleihorisont, tekib siis kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suures osas aastast märg. Vesi tihendab mulda ja surub õhu mullapooridest välja. Maailma eri piirkondades erisugused mullad: sest eri vööndites on erinevad kliimaolud, temperatuur, sademete ja aurumise vahekord, mis mõjutab murenemist.
või punaka tooniga. · C lähtekivim, on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Lähtekivimis mullatekke protsesse veel ei toimu. Piir mulla ning lähtekivimi vahel muutub, sest aja jooksul muld areneb ja laskub järjest sügavamale. · D aluskivim on lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. · E heleda värvusega väljauhtehorisont, mis on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. · G sinakashalli värvusega gleihorisont, mis tekib siis, kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg. Vesi tihendab mulda ja surub õhu mullapooridest välja. Õhuvaeses keskkonnas ei oksüdeeru raud täielikult ja jääb kahevalantseks. Fe(II)-ühndid reageerivad savimineraalidega ja tekitavad mulda sinakashalli värvusega gleimineraalid. Vaatamata sellele, et kõige ilmekamalt
A huumushorisont, kuis toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Tume värv B saviakumulatiivne horisont. Sisseuhtehorisont. Toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste kogunemine.Pruun või punakas toon. C lähtekivim. Mineraalne lähtematerjal millele muld on tekkinud. Mullatekke protsese ei toimu. D aluskivim, mõju mullale on kaudne. E väljauhtehorisont, hele värvus, vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest G gleihorisont. Sinakashalli värvusega, tekib siis kui muldo n kõrge põhjavee seisuktõttu suurema osa aastast märg. AT toorhuumuslik horisont. Tekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele. O kõduhorisont, koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. T turvas. Ehk vee ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont · Läbiuhteline veereziim kui sademed ületavad auramise.
· B saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont) - B-horisont ehk sisseuhtehorisont on mullahorisont, kuhu kogunevad vees lahustunud ained. · C lähtekivim mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. · D aluskivim lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. · E väljauhtehorisont heleda värvusega, mis on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. · G gleihorisont · AT toorhuumuslik horisont · O kõduhorisondid Milliste näitajate poolest erinevad üksteisest mullahorisondid? Värvuse poolest, toitaine sisalduse poolest, mulla tüsedusest, mulla tihedus. Mida näitab horisondi tihedus mullas? Kui kaua ja millised on mulla tekke protsessid. Mullatüübid: Kliima
Mullavesi(lahustunud mineraalid(pärineb sademetest ja põhjaveest).4.mulla õhk (on hapniku vaesem ja CO2 rikkam)5. Mulla elustik(moodusutvad bakterid, seened, vetikad, vastsed, vihmaussid). 13. Tundra muld:Igikelts ei lase maa sisse imbuda, seetõttu muld liigniiske. Huumusekiht on kidurast taimestikust ja karmist kliimast tingitud väga õhuke.Tundravööndis levivad gleimullad või turvastunud gleimullad. 14. Okasmetsade muld: Kaasneb mula ülakihtide vaesumine toiteelementidest, sademete veega ära kanne.Mullad leetuvad.Okasmetsadevööndile on iseloomulikud leetmullad, mis on vähe viljakad ja happelised. 15. Rohtla mullad:Huumus tavaliselt musta või pruuni värvi, kutsutakse mustmuldadeks (kamardunud mullad) kuna muldade läbiuhtumist ei toimu, siis on mustmuld väga toideelemendite rikkas, sõmer ja väga viljakas. 16. Kõrbete muld: Kõrge temp. Tõttu on vee auramine suur, vees olevad soolad kristaliseeruvad välja, muutes mulla aluseliseks
C gleistunud muld C x okasmets D x leetunud muld D lehtmets E soostunud muld E tundra Selgita, millistes tingimustes ja kuidas kujuneb mulda väljauhtehorisont. Väljauhtehoristont kujuneb, kui niiskes keskkonnas läbi mulla nõrguv vesi kannab toiteelemendid sügavamale, väljauhtehoriston vaesestub toiteelementidest. 8. Milliste looduslike vööndite muldi toodud väited iseloomustavad? Kirjuta iga väite juurde sobiva loodusliku vööndi nimi. Looduslikud vööndid: vihmamets, kõrb, tundra, rohtla Looduslik vöönd A Ariidse kliima tõttu on muldadel suur soolasisaldus. kõrb B Kamardumise tõttu on muld viljakas. rohtla
kogunemine ja segunemine mineraalosaga, tume ja kobe, mineraliseerumine. B -sisseuhte horisont peenemate murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine.Pruuni v punaka tooniga. Murenemine, savimineraalide teke, oksüdeerumine. C - Lähtekivim lähtematerjal, millele mulda on tekkinud. D- Aluskivim lähtekivimi alune vanem kivim. E- Väljauhtehorisont heleda värvusega, on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. Savimineraalide teke . G-Gleihorisont tekib kui muld on suurema osa aastast märg.Sinakashall. AT- Toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes tingimustes, tüüpiline gleimuldadele. O - Kõduhorisont koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. T - Turvas vee ja orgaanilise aine rikas ja tuhavaene soomulle horisont. Veereziimid. Läbiuhteline veereziim kui sademed ületavad aurumise , sademetevesi
Tume värv B saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont). Toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Pruun või punakas toon. C lähtekivim. Mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Mullatekke protsesse ei toimu. D aluskivim, mõju mullale on kaudne. E väljauhtehorisont, hele värvus, vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest G gleihorisont - tekib siis kui muld on kõrge põhjavee seisu tõttu suurema osa aastast märg, sinakashalli värvusega. AT toorhuumuslik horisont. Tekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele. O kõduhorisont, koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. T turvas. Ehk vee ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont.
orgaanilise ainega sõmerateks. N ja C rikas tume värv B saviakumulatiivne horisont e sisseuhtehorisont) murenemisosakeste ja huumusosakeste kogunemine. Savimineraalides on palju rauda- punaka tooniga C lähtekivim mineraalne lähtematerjal, mille peale on tekkinud muld. Lähtekivimis ei toimu mullatekke protsesse veel. D aluskivim lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. E väljauhtehorisont vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest G gleihorisont - sinakashall, tekib kui muld on suurema osa aastast märg (põhjaveest) vesi tihendab mulda ja surub õhu pooridest välja. AT toorhuumuslik horisont tekib liigniisketel aladel, iseloomulik gleimuldadele. Orgaanilise aine kuhjumishorisont. Jääb A ja T vahele O orgaanilise kõduhorisont koosneb lagunemises olevast vari T turvas vee ja orgaanilise aine rikas, soomulla horisont. Mullad on seotud kliima ja taimkattega, levivad vööndiliselt.
Mulla horisondid (mulla erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihid) A-huumushorisint- Orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Tumedat värvi. B-saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont)- peenemate mineraali osakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Pruuni või punaka värvusega. C-lähtekivim-mineraalne lähteaine millele muld on tekkinud. D-aluskivim- lähtekivi alune vanemast ajastust kivim. E-väljauhtehorisont- koosneb vasestunud saviosakestest ja toiteelementidest. Heleda värvusega. G-gleihorisont- koosneb sinakas-halli värvusega gleimulla mineraalidest. Tekib kõrge põhjaveeseisuga aladele. Vesi surub õhu mulla pooridest välja. AT-toorhuumuslik horisont- tekivad liigniisketes tingimustes. Orgaanilise aine kuhjumus horisont. A ja T vahel. O-kõduhorisont- erinevas lagunemisjärgus olevad orgaanilised osad. T-turvas- Tuhavaene soomulla horisont. Vee ja orgaanilise aine rikas. O-horisont A-horisont
Kuna savimineraalides on palju rauda, siis on see horisont pruuni või punakat tooniga. C- lähtekivim on mineraalne lähtematerjal, millel mul on tekkinud. Lähtekivimis mullatekke protsess veel ei toimu. Piir mulla ning lähtekivimi vahel muutub, sest aja jooksul muld areneb ja laskub järjes sügavamale. D- aluskivim on lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. E heleda värvusega väljauhtehorisont, mis on vaesustunud saviosakestest ja toiteelementidest. G- sinakashalli värvusega gleihorisont, mis tekib siis, kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg. Vesi tihendab mulda ja surub õhu mullapooridest välja. AT- toorhuumuslik horisont, mis tekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele. O- orgaanilised kõduhorisondid, mis koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. T- turvas ehk vee- ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont. Tsonaalsed mullatekke iseärasused
-12. mai, lõpp 19-21. september. Aktiivse taimekasvuperioodi kestus 130-135 päeva. Enamlevinud mullatüüp ja selle iseloomustus: Kamar-leetmuld. Huumushorisondi paksus ulatub 20-30 cm-ni, mulla reaktsioon on nõrgalt happeline (pH 5,8-6,5 piirides). Lõimiselt on muld kerge või keskmine saviliiv või liivsavi. Reljeef on tasane, väikese kallakuga põhja suunas. Põhjavesi asub 1-3 m sügavusel. Leethorisont on vaene saviosakestest, kergesti lagunevatest mineraalidest ja enamikust toiteelementidest. Väljauhteline. Sisseuhtehorisont moreenil raskesti eristatav lähtekivimist, liivadel esinevad huumuse- ja roostelaigud. Sisaldab nõrgkivikonkretsioone. Huumus 2-2,2%. Kihisemine algab 1-1,5m sügavusel või puudub. Tugev happesus. Viljakus keskmine või alla selle. Vähene veevaru ja bioloogiline aktiivsus. Vähearenenud või arenemata mulla struktuursus. Kerge harida. Mullakaart: Maa-ala iseloomustuss (reljeef, mulla lõimis, happesus jm): Istandikule jõgi lähedal, maa-ala
sisseuhtehorisont) seal toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Kuna savimineraalides on palju rauda, on see horisont pruun või punakas. -C-lähtekivim mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Selles horisondis mullatekke protsesse veel ei toimu. -D-aluskivim lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne -E-heleda värvuseda väljauhtehorisont vaesustunud saviosakestest ja toiteelementidest -G-sinakashall gleihorisont tekib, kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg. Vesi tihendab mulda ja surub õhu välja, sellepärast ei oksüdeeru ka raud hästi ja jääb kahevalentseks. Ilmekamailt kujuneb gleihorisont välja savide puhul. -AT-toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele. -O-orgaanilised kõduhorisondid koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. -T-turvas e
1 A huumushorisont, kus toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Must huumushorisont näitab, et muld on viljakas. Hall huumushorisont näitab, et see on uus muld, kuid väheviljakas. E heleda värvusega väljauhtehorisont, mis on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. B sisseuhtehorisont, kus toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine C lähtekivim on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. D aluskivim on lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. G sinakashalli värvusega gleihorisont, mis tekib siis, kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg
Suure rauasisaldusega savi tõttu on see kiht pruuni või punaka tooniga. 3. Lähtekivim (C) mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Mullatekkeprotsesse seal veel ei toimu. Aja jooksul mul areneb ning piir mulla ja lähtekivimi vahel laskub järjest sügavamale. 4. Aluskivim (D) lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim. Mõjutab mulda kaudselt. 5. Väljauhtehorisont (E) heleda värvusega, vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. 6. Gleihorisont (G) tekib, kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg. Vesi tihendab mulda ja surub õhu pooridest välja. Esineb tihti savide puhul. 7. Toorhuumuslik horisont (AT) tekib liigniisketes tingimustes ning on iseloomulik gleimuldadele. Orgaanilise aine kuhjumise horisont. 8. Orgaaniline kõduhorisont (O) koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. Katavad õhukese kihina mullapinda. 9
ärandamisega. Mulla toiterežiim, taimetoiteelemendid – milleks tähtis, millest sõltub. taimede keemilises koostises umbes 50 elementi. Toiteelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei ole talle omaste funktsioonide tõttu asendada mõne muu elemendiga. Makroelemendid:C,O,H,Ca,Mg,K,Fe;P,S,N(taimed tarvitavad seda rohkem) Mikroelemendid:Cu,B,Mn,Mo,Co(neid on väikestes kogustes) Toiteelementidest sõltub taime kasv ning kõik kasuvga seotud tegurid. Näiteks: fosforikülluse korral võib taime taimekasvu periood nii palju lüheneda, et saak valmib enneaegselt. Toiteelemendid sõltuvad mulla liigist. Näiteks happelises mullas on rohkelt nitraatlämmastiku. Lämmastiku vaeguse korral taime kasv aeglustub ja klorofüllihulk väheneb. Arvutusülesanded: erinevate poorsuste leidmine.
taimede poolt omastatavate ehk liikuvate toiteelementide sisaldus. Mulla väetistarbe määramine Väetiseks nimetatakse aineid, milliseid kasutatakse saagi suurendamise või selle kvaliteedi parandamise eesmärgil ja millede mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Väetiste kasutamise planeerimisel on eelkõige vaja arvestada mulla toiteelementide sisaldust, kasvatatava kultuuri vajadusi ja loodetavat saagi suurust. Meie mineraalmuldades on toiteelementidest kõige suurem puudus tavaliselt N, P, K; harvem ka Mg, S, Cu, B, Mo. Lämmastiku väetistarbe planeerimisel lähtutakse eelkõige mulla huumusesisaldusest. Väetistarbe arvestamisel P, K, Mg jt. toiteelementide osas on vaja teada, millise laboratoorse meetodiga on omastatavate toiteelemendi sisaldus määratud. Erinevad lahustid tõrjuvad mullast välja erineva koguse määratavat toiteelementi. Vastavalt laboris kasutatud meetodile
· B-saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont): Peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja huumusosakeste kogunemine, palju rauda - horisont pruuni või punaka tooniga. · C- lähtekivim: Mullatekke protsesse veel ei toimu. · D- aluskivim: Lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. · E- väljauhtehorisont: Heleda värvusega, vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. · G- gleihorisont: Sinakashall, tekib, kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg, õhuvaene keskkond, palju gleimineraale, gleistumist määrab liigniiskus. · AT- toorhuumuslik horisont: Tekib liigniisketes tingimustes, tüüpiline gleimuldadele, org. aine kuhjumise horisont, jääb huumushorisondi ja turba vahele. · O-kõduhorisont: Koosneb eri lagunemisjärgus olevatest osadest, 1-3- kihilised ja erineva niiskussisaldusega.
Erinevad Mullalhorisondid tekivad tänu kliimale,bioloogilistele põhjustele . Huumushorisont toimub taimedelt pärinevad orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga.Tume ja kobe. Sisseuhte horisont peenemate murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine.Pruuni v punaka tooniga. Lähtekivim lähtematerjal, millele mulda on tekkinud. Aluskivim lähtekivimi alune vanem kivim. Väljauhtehorisont heleda värvusega, on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest Gleihorisont tekib kui muld on suurema osa aastast märg.Sinakashall Toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes tingimustes, tüüpiline gleimuldadele. Kõduhorisont koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. Turvas vee ja orgaanilise aine rikas ja tuhavaene soomulle horisont. 46. Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid
Samas võivad taimedekasvu pidurdada kahjulikud aine mullas(N: suur liikuv Al sisaldus). 57.Muldade väetistarbe määramine. Väetiseks nimetakse aineid, milliseid kasutakse saagi suurendamise või selle kvaliteedi parandamise eesmärgil ja millede mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Väetiste kasutamise planeerimisel on eelkõige vaja arvestada mulla toiteelementidesisaldust kasutava kultuuri vajadusi ja loodetavat saagi suurust. Meie mineraalmuldades on toiteelementidest kõige suurem puudus tavaliselt N,P,K; harvem ka Mg,S,Cu,Mo. Lämmastiku väetistarbe planeerimisel lähtutakse eelkõige mulla huumusesisaldusest. Väetistarbe arvestamisel P,K,Mg jt. toiteelementide osas on vaja teada, millise laboratoorse meetodiga on omastavate toiteelementide sisaldus määratud. Erinevad lahustid tõrjuvad mullast välja erineva koguse määratavat toiteelementi. Vastavalt laboris kasutatud meetodile tuleb väetustarbe määramisel kasutada sobivaid piirväärtusi 58
on tekkinud D-Aluskivim,mis on lähtekivimi alune varasema ajastu kivim. E-Koosneb vasestunud saviosakestest ja toiteelementidest(hele värvus) G-Liigniiskes mullas laiguti või ühtlase kihina alahapendlist rauda sisaldav(sinakashall värv).Vesi surub õhu mullapooridest välja. AT-Toorhuumuslikhorisont,kus kuhjuvad org
taimedekasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (nt liikuva Al sisaldus). 49. Muldade väetistarve. Väetiseks nimetakse aineid, milliseid kasutakse saagi suurendamise või selle kvaliteedi parandamise eesmärgil ja millede mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Väetiste kasutamise planeerimisel on eelkõige vaja arvestada mulla toiteelementidesisaldust kasutava kultuuri vajadusi ja loodetavat saagi suurust. Meie mineraalmuldades on toiteelementidest kõige suurem puudus tavaliselt N,P,K; harvem ka Mg,S,Cu,Mo. Lämmastiku väetistarbe planeerimisel lähtutakse eelkõige mulla huumusesisaldusest. Mida suurem on mulla huumussisaldus, seda suurem on ka üldlämmastiku sisasldus Väetistarbe arvestamisel P,K,Mg jt. toiteelementide osas on vaja teada, millise laboratoorse meetodiga on omastavate toiteelementide sisaldus määratud. Erinevad lahustid tõrjuvad mullast välja erineva koguse määratavat toiteelementi.
erinevaid protsesse, mis põhjustavad mulla viljakuse ja kasutussobivuse halvenemist. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine. Lähtuvalt degradatsiooni tekkimise allikast võib jaotada järgnevalt: · ehitusdegradatsioon · olmedegradatsioon · masindegradatsioon · ebaõigetest agrotehnoloogiatest tulenev degradatsioon (ebapiisav väetamine, mille tulemusena muld vaesub toiteelementidest; pestitsiidide vale kasutamine jne) · looduslik degradatsioon Erinevad muldade degradatsiooni protsessid: 1. Füüsikaline degradatsioon a) Erosioon on pindmise mullamaterjali ärakanne vee, tuule või muude jõudude tõttu. Eesti muldi ohustab eelkõige vee-erosioon Kagu-Eesti kuppelmaastikul muldade ülesharimisel. Muldade erosiooni vältimiseks tuleb eelkõige valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringne (rohumaad)
kellad, mis kutsuvad aktiivse perioodi esile just tõusu ajal). 6. Üks merekeskkonna kärakteristikutest on tema soolsus. Keskmine soolsus on 35 osa soola 1000 osa vee massi kohta e 3,5%. Sellest 2,7% tuleb naatriumkloriidi arvelt, ülejäänud osa enamasti magneesium-, kaltsium- ja kaaliumsooladest. Kuna soolad dissotsieeruvad ioonideks, siis antakse merevee koosseisust ka ioonide kaudu ülevaade. 7. Mereveel on reaktsioon aluseline (pH = 8,2), sageli on ta elüks vajalikest toiteelementidest vaene. Merevee pH on suhteliselt püsiv suurus. Kahjüks tõuseb viimasel ajal tööndusliku päritoluga toksiliste keemiliste ainete kontsentratsioon. Biogeensete elementide kontsentratsioon jälle võib olla tihti nii madal, et see limiteerib primaarset produktsiooni. 105. Mis on suktsessioon: Suktsessioon on looduslik protsess, mille kaigus kooslus muutub kindla ja ühesuunalise korra alusel. Kui alal pole enne üldse elusorganisme elanud, nimetatakse seal toimuma hakkavat
Olenevalt puistu koosseisust, juurdekasvust ja vanusest langeb igal aastal metsaalusele maapinnale 2-7 t/ha orgaanilist ainet - varist. Lisaks maapealsele varisele satub osa orgaanilisest ainest mulda mullavarisena- juurte, eriti peente juurte hukkumisel. Varis kujutab endast looduslikku väetist, millega osa mullast pärit, aga ka atmosfäärist pärit (sümbiontne sidumine) toiteelementidest jõuab mulda tagasi (juurde). Rohkesti varist võivad toota ka alusmets ja -taimestik. Varise hulk oleneb ka ilmastikutingimustest ja puistu koosseisust: põuastel aastatel on varist vähem ja segapuistutes on varist tavaliselt rohkem kui puhtpuistutes. Et põhiline osa mineraalainetest asub lehtedes ning peentes okstes ja juurtes, siis langeb puistu eluea jooksul koos varisega mulda tagasi 86..
ja ülemistese mullakihtidesse. Nii rikastab mets ülemisi mullakihte toitainetega, millest osa kasutab ära taimestik, osa uhutakse aga sademeteveega uuesti alumistesse mullakihtidesse. Olenevalt puistu koosseisust, juurdekasvust ja vanusest langeb igal aastal metsaalusele maapinnale 2...7 t/ha orgaanilist ainet - varist. Teatud osa orgaanilisest ainest satub mulda mullavarisena- juurte, eriti peente juurte hukkumisel. Varis kujutab endast looduslikku väetist, millega osa mullast hangitud toiteelementidest antakse mulda tagasi. Rohkesti varist annavad ka alusmets ja -taimestik. Sarapuu alusmets võib 14 aasta vanuses noorendikus anda 26% kogu varisest. Varise hulk oleneb ka meteoroloogilistest tingimustest: põuastel aastatel on varist vähem. Segapuistutes on varist tavaliselt rohkem kui puhtpuistutes. Et põhiline osa mineraalainetest asub lehtedes ning peentes okstes ja juurtes, siis langeb puistu eluea jooksul koos varisega mulda tagasi 86...90% mullast hangitud lämmastikust ja 83..
3. Merd ei saa isoleeritud piirkondadeks jagada (erinevalt maismaast ja sisevetest), sest kõik ookeanid on omavahel seotud. 4. Meredes toimub pidev tsirkulatsioon. Hoovused, mis mõjutavad elustikku. 5. Meredes valitsevad pidevalt eritüübilised lained, toimuvad tõusud-mõõnad. 6. Üks merekeskkonna karakteristikutest on tema soolsus. Keskmine soolsus on 35 osa soola 1000 osa vee massi kohta e 3,5%. 7. Mereveel on reaktsioon aluseline (pH = 8,2), sageli on ta eluks vajalikest toiteelementidest vaene. Merevee pH on suhteliselt püsiv suurus. Ligikaudu ¾ maakerast on ookeaniga kaetud. Nende auramine on aluseks enamusele Maa sademetest ja ookeanitemperatuuri peetakse ka põhiliseks Maa kliima tuultemustri mõjutajaks. Merevetikad varustavad Maad suure hulga hapnikuga. Abiootilised tegurid: Vee soolsuse mõju organismidele. Organismidele on oluline säilitada vee ja soolade tasakaal, mis on oluline kogu nende ainevahetuse stabiliseerimiseks.
annaabi.ee 
