paremini mõista olemasolevat ja loodavat süsteemi süsteemi muutmisega seotud huvirühmadele (rakendussüsteemide tulevased kasutajad, programmeerijad jne) süsteemi nõudmiste kooskõlastamine üldisemalt, juhtida riske, mis on seotud oodatava, soovitud tulemusega 40. Mudel Mõisted kordamiseks 9 Sissejuhatus infosüsteemidesse IDU3530 © Karin Rava uurimisobjekti (siin toimimis- ja infosüsteemi) kirjeldus mingist kindlast vaatenurgast reaalsuse lihtsustus väljendab reaalsust, visiooni, ükskõik, mis on uurimisobjektiks ühest ja samast reaalsusest võib olla N erinevat vaadet 41. Zachmani raamistik organisatsiooni juhtimiseks ja tema süsteemide arendamiseks oluliste mudelite liigitamise ja organiseerimise loogiline struktuur võimaldab organisatsiooni loomisel ja muutmisel osalevatel erinevatel osapooltel omavahel suhelda
Integraalses teadukäsitluses ühendatakse kvalitatiivse ja kvantitatiivse teadustöö põhimõtted üheks tervikuks, olles seega holistiline kvalitatiivkvantitatiivne teaduskäsitlus. Vastavalt eristatakse ka kvalitatiivset ja kvantitatiivset metodoloogiat. Nende ühendit kvalitatiiv kvantitatiivne nimetatakse integraalseks metodoloogiaks. Metodoloogia Teadusliku uurimistöö metodoloogia kehtestab menetluse, s.o. toimimis ja tegevusviisid ning üldjoontes selle, kuidas uuritavaid nähtusi võiks käsitleda. Metodoloogia esitab uuritavatele nähtustele lähenemis ja käsitlusviisi. Kui filosoofias räägitakse ideoloogiast kui vaadete ja ideede süsteemist, siis teadustöö "ideoloogia" on tema metodoloogia, mis esitab teadustöö "maailmavaate". Grix (2004, lk 32) nimetab metodoloogiat uurimistöö strateegiaks.
tulemused. Sotsiaalne teave peidab end näiteks teaduses, filosoofias, moraalis, õiguses, kunstis, religioonis, poliitikas. Ühiskondliku informatsiooni sisus on võimalik eristada kolme põhiaspekti: · teadmisi ümbritseva looduse, ühiskonna, inimese enda kohta · väärtuseid ja hinnanguid, mis väljendavad inimese emotsionaalset suhtumist, erapooletuid eelistusi ja tegevuseesmärke · ühiskonnas heaks kiidetud käitumis- ja tegevuseeskirju, mõtlemis-, toimimis-, ja suhtlemismalle 1.5 Isiksuse teabeväli Kõigil inimestel on olemas oma isiksuse teabeväli. See koosneb fundamentaalsest osast ,,F" (vt Joonis1), mille moodustavad veendumused ja arusaamad iseenda, teiste inimeste ning maailma kohta, see kujuneb pikaajaliselt ja seda on väga raske muuta. Põhiliselt kujuneb teabevälja
patsiendi keskkonnast. Imogene Kingi teooria kirjeldab tervist, mis hõlmab inimese dünaamilisi elukogemusi. See eeldab sise- ja väliskeskkonnas pidevat kohanemist stressiteguritega, kasutades samal ajal oma ressursse optimaalselt. Seda selleks, et saavutada igapäevase elu maksimaalne potentsiaal. Teooria kirjedab õendustegevust vaimse ja füüsilise tegevusega seotud käitumiste jada. Õendus määratleb toimimis-, reaktsiooni- ja suhtlusprotsess, mille abil õde ja klient jagavad informatsiooni nende arusaamade kohta õenduse olukordades. Määratleb ära ka inimtegevuse 4 vastastikuse seose õe ja patsiendi vahel, kus tajutakse üksteist ja olukorda. Suhtlemise teel seavad nad eesmärgid, uurivad vahendeid ja lepitakse kokku eesmärkide saavutamise vahendites. Õendustegevuses on defineeritud reaktsioon: see on see, mida peetakse
Roosevelt. Läbirääkimistel on kesksel kohal inimesed nende eesmärgid, vajadused ja huvid. Isiklikud suhted loovad inimeste vahele usalduse ja julguse, mis leevendab üleliigse pingeid ja hõlbustab lävimist. Saavuta läbi suhtevõrgustike juurdepääs ja usaldusväärsus; Raja läbirääkislaua taga töösuhe väikeste sammude haaval, nagu kingitused, poolehoid, avalikustamised ja poolehoid; Väldi vastastikuste toimimis ja suhtlemise lõkse, nagu liiga kiiresti usaldamine, endas süütunde tekitada laskmine ja suure haardega äritegevuse segamine isiklike sõprussuhetega; Järgi alati ,,vastatikuse toimimise normi": - ole usaldusväärne ja tõeväärne; - ole aus nendega, kes on sinuga ausad; - kui teine poolkohtleb sind ebaõiglaselt, anna sellest talle teada (Shell 2005:77). 2.5 Teise poole huvid
antud valdkond oluline on ning miks sellega tegeleda tuleb. Kvaliteediplaanis peab ettevõte koostama ähemalt ühe valdkonna parenduste juurutamiseks ning parenused teatud perioodi jooksul ellu viima. Kvaliteediplaanimine on kvaliteedijuhtimise osa, mis keskendub 6 Ettevõtluse arendamise sihtasutus http://www.eaq.ee/files/c603/c652/KLIENDITEEKOND,%20Heli %20Tooman%20konspekt%202009.doc( 13.11.20109 kvaliteedieesmärkide püstitamisele ning nende täitmiseks vajalike toimimis protsesside ja nende seotud ressuside määratlemisele. 7 Parendutegevused peavad olema vastavalt kvaliteediprogrammi hindamise põhimõtetele · Planeeritud · Ellu viidud · Üle vaadatud ja sellest tuginevalt korrigeeritud · Ettevõtte tegevusse juurutatud8 Kvaliteediplaani tegevuse: 1. Teenindusprotsesside kaardistamine ja juhtimine, teenindusstandardid, kvaliteedi käsiraamat, kvaliteeditöörühmad. 2
• Ühiskonna(riigi)teadused: – Ajalugu; – Õigus; – Sotsioloogia – Demograafia; – Politoloogia – Majandus (makro- ja mikro); rahvamajandus-, ettevõttemajandus- ja finantsmajandusõpetused – Majandusmõtte ajalugu ja majanduspoliitika 1.2. Majanduspoliitika struktuur • Korrapoliitika • Struktuuri(muutumis)poliitika • Protsessi(toimimis)poliitika • Sektori(tööstus, teenindus jne.)poliitika • Geo- ja regionaalpoliitika (riik, regioon, maakond, linn, vald jms.) • Instrumendi (eelarve-, raha-, maksu- jne.) poliitikad 1.3. Riik, riigi ülesanded majanduses • Julgeolek (väline ja sisene) • Ühiskondlik infrastruktuur • Rahvastik ja sotsiaalne hoolekanne • Ressursi- ja keskkonnakaitse • Ettevõtluskeskkond (seadused jms.)
AJASUHTED VAATEPUNKTISEOSED Kuidas X on Kus X esineb? muutunud? Kellesse/Millesse X puutub? Kes X kasutab? Kelle/Mille vaatepunktist saab X täpsustada? TEKSTI PEAMÕISTE X Mis on X? (iseloomulikud jooned, omadused, osad) Kuidas X ilmneb?(toimimis-, esinemisviisid; näited) Mis on X eesmärk ja ülesanded? Kuidas saab mõõta X väärtust, hulka v tugevust? Kuidas X suhtutakse? (emotsioonid, hinnangud, normid) Kuidas saab X kirjeldada v täpsustada? Milliste analoogiate (samatüübiliste nähtuste) abil saab X iseloomustada? X JA TALLE LÄHEDASED MÕISTED Ülemmõiste, alammõisted? Mõiste-eristused (Kuidas eristuvad üksteisest lähimõisted?) TAGAJÄRJED
Demingi juhtimismudel: 1) Planeeri, kavanda ▪ KK poliitika ▪ õigusaktide nõuded ▪ KK eesmärgid, ülesanded, kavad ▪ olulised KK aspektid ja mõjud 2) Tegutse, vii ellu ▪ ressursid, vastutused ▪ teadlikus ▪ suhtlus, info vahetus ▪ dokumentatsioon ▪ dokumentide ohje ▪ toimimis ohje ▪ hädaolukordades tegutsemise kava 3) Kontrolli ▪ seire,mõõtmised ▪ ennetavad tegevused ▪ tõendus dokumentide ohje ▪ siseandit 4) Täiutsa ▪ juhtkonna poolne ülevaatlus ▪ suhtlus ja aruanne ▪ tõendamine, kinnitamine, regristeerimine 5.juuli loodukaitse päev ! Monitooring, seire – plaanipärane ja programmeeritud pidev
sõrmedel arvutamiselt peast arvutamisele Ka täiskasvanud, kui nad tegelevad tundmatute või keeruliste probleemidega, kasutavad egotsentrilist kõnet omaette rääkimisest kuni häälega rääkimiseni välja. Võgotski idee lähima arengu tsoonist: Kui laps töötab või õpib iseseisvalt, siis demonstreerib ta oma tegelikku arengutaset. Kui ta teeb seda optimaalsetes tingimustes täiskasvanu suunamisel, siis demonstreerib ta oma potentsiaalset arengutaset. Vahet kahe toimimis- või õpisuutlikkuse vahel nimetas Võgotski (1962) lähima arengu tsooniks. Psühhoanalüütilised mänguteooriad Sigmund Freud (1856 – 1939): Ta oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Tal ei ole olemas küll süstemaatilist mängukäsitlust, kuid tal on mitmeid väga olulisi mõtteid mängust. Näiteks on ta käsitlenud mängu ja nalja ning huumori seost,
Sotsiaalse õppimise faasid Bandura järgi (nimetada ja kirjeldada, õpetaja tegevus sotsiaalse õppimise toetamiseks igas faasis) Tunnetusest lähtuv õppimine toimub teiste inimestega suhtlemisel ning käitumist märgates ja jäljendades. Tugeva sotsiaalse seose tõttu nimetatakse sellistõppimise viisi sotsiaalseks õppimiseks. Sotsiaalse õppimise korral toimub uute toimimis ja käitumisviidide omandamine jäljendamise teel. Üpitu kasutamine ei ole üks-ühele koopia, vaid see on pigem üldjoontes matkiv võo nähtut kordav. Märkamine väärtustava nähtuse tähelepanemine. Õpilane õpib oskusi, mis on tema sisemise motivatsiooni või tõekspidamistega kooskõlas. Märkamine on esimene samm liikumisel väärtustamise poole. Õpetaja saab suunata märkama.
Projekti põhitulemusteks on järgnevad strateegilise analüüsi vaated: Infosüsteemi äri- ehk toimimise vaade, mis sisaldab: o Pädevusalade vaadet o Funktsionaalset vaadet o Põhiobjektidele vastavate registrite vaadet. Arhitektuurivaade Arendusvaade. 1.3 TÖÖJAOTUS Projekt on jaotatud neljaks suureks osaks: Projekti spetsifikatsioon Infosüsteemi äri- ehk toimimis vaade Arhitektuurivaade Arendusvaade Iga osa (v.a. Arhitektuurivaade) on jaotatud veel loogilisteks alamosadeks, mis lihtsustab projekti lugemist ja arusaamist. TTÜ IS strateegiline analüüs 2 © TTÜ Informaatikainstituut 2. INFOSÜSTEEMI ÄRI- EHK TOIMIMISE VAADE 2.1 TERVIKSÜSTEEMI ÜLDVAADE Infosüsteemi üldised eesmärgid:
Olulised märksõnad on veel hea teenindusvalmidus, kohuse- ja vastutustunne, kiire otsustamisvõime, analüüsivõime ning pinge- ja stressitaluvus. Töö paremale sujumisele tulevad veel kasuks orienteeritus tulemusele, paindlikkus ja saavutusvajadus. Tööga kaasneb materiaalne vastutus, mis eeldab ausust. Laotöötajatelt (kaubakäsitlejad jt) eeldatakse vähemalt keskharidust, soovitavalt aga vastava kutsehariduse olemasolu. Logistikaalsed algteadmised selle toimimis-mehhanismidest on olulised ka laotöötajale. Kui vastavad teadmised tööle asunud laotöötajal puuduvad, viiakse kiirkoolitus läbi ettevõttesiseselt. Praktika omab logistiku erialal väga suurt tähtsust. Omandada tuleks see mõnes ekspediitorteenust osutavas ettevõttes. Laotööd on aga võimalik praktiseerida mitmetes hulgikaubandusega tegelevates ettevõtetes. Logistiku elukutsest huvitatud koolinoorel tuleb üldhariduskoolis enam tähelepanu pöörata
ö. võrku), mis on: 1. vastastikuses koostoimes selleks, et koordineerida funktsioonide täitmist; vahetada informatsiooni; hankida rahastamist; luua töövooge; teha otsuseid jne 2. koostoimes keskkonnaga selleks, et saavutada ettevõtte eesmärke läbi keeruka vastastike koostoimete võrgu, mis on laiali jagatud üle geograafiliste asukohtade ja aja See definitsioon määratleb ettevõtet äri- ehk toimimis-/tegutsmissüsteemina (business system). Lisaks saab ettevõtet defineerida töösüsteemina (work system), kus inimesed ja/või masinad teevad tööd kasutades informatsiooni, tehnoloogiat ja muid ressursse eesmärgiga luua tooteid ja teenuseid nii ettevõttesisestele kui välistele klientidele · Ettevõtte/organisatsiooniga seotud huvigrupid Ettevõttega seotud huvigrupid ja nende võimalikud huvid: omanikud raha vm mõõdetava väärtuse teenimine
· määratleda mõisted, mida organisatsioonis kasutatakse (sõnavara) · anda alus andmehoidlate, eelkõige andmebaaside sisu - andmeobjektide määratlemiseks · Toimimisobjektide modelleerimise tulemused: · toimimissüsteemi mõisteid ja nende omavahelisi seoseid kajastav kontseptuaalmudel · mõistete kirjeldus-seletus Kasutatavaid definitsioone: Objekt (entity, concept, object) - probleemvaldkonna "asi", kontsept (mõiste), mis annab arusaamise reaalsest maailmast Toimimis- või äriobjekt (business entity, business object) - mistahes asi, mida on vaja juhtida ja/või millega töötajad protsessides opereerivad: · elus (klient, töötaja) · elutu (toode, vahend) · dokumendipõhine (tellimus, saateleht, arve, pakkumine, töökäsk) · abstraktne (projekt, probleem, eesmärk) Toimimisobjektide mudeli - kontseptuaalmudeli koostamine Lausendi konstruktsioon: "alus-öeldis-sihitis"
On teadlik suhtumine juba olemasolevasse aktiivsusse. Teadlik motiiv. Ebateadlik motiiv- ei ole arusaadav ei subjektile endale ega ilma põhjalikuma uurimiseta ka teistele. Enamik on sellelaadsed. Tegevust mõjutab palju motiive, nende konfliktist ja võitlusest kujuneb välja üks juhtmotiiv, või mõned peamised. Mõjusaimad on need, millel on suurim emotsionaalne tähendus. Kurt Lewin: motivatsioon toimib positiivse ja negatiivse valentsiga. Inimene on subjekt, kes on toimimis- ja valikutevõimeline, elab väljas (keskkonnad, teised elusorg-d) ja peab seal hakkama saama. Seda saab kirjeldada valikute järgi. Konflikt kahe lähenemissuuna vahel- positiivne või negatiivne. Vaja teha valik. Pos ja Pos- nt lähen kontsertile või teen kiire töö ja saan raha Neg ja Neg- maffiaboss või vangla 4
laekumisest (likviidsussuhtarvud, varude käibesagedus, ostjate debitoorse võla laekumissagedus), pikaajalised kreeditorid on huvitatud firma pikaajalisest maksejõulisusest (võõrkapitali osatähtsus, omandikordisti, intressikulude kattekordaja), investorid on huvitatud firma jätkusuutlikkusest ja pikaajalise kasumi teenimise võimest (aktsiakasum, hind-tulu suhtarv, dividendimäär, dividendi väljamaksekordaja), juhtkonda huvitavad peamiselt toimimis-, võimendus- ja rentaablussuhtarvud. 50 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus. --- MÕISTE: investeeringute eelarvestamine - otsuste langetamise protsess projektidesse tehtavate investeeringute kohta. --- Investeeringute ehk kapitaalmahutuste eelarvestamise käigus võrreldakse projektist saadavaid tulusid projekti maksumusega
vajaduses. Otsustamine on juhi põhikohustus. Otsustamisel on isikupärane külg - seotud üksikisiku ja rühmade tegutsemise ning käitumisega, ja sisuline külg - seotud otsustamise sisemiste toimingute ja seostega. Otsustamine on kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine. Otsustamine tuleneb teisendite ehk variantide olemasolust eesmärkides, tegevusjoones, menetluses, lahenduses, toimimis- või käitumisviisis ja muudel juhtudel. Otsustamine annab kavandamisele rakendusliku jõu, viib selle ellu. Otsused põhinevad tavaliselt tõsiasjade ja arvamuste kogumil. Otsustamine on vastuolusid lahendav ja ületav tegevus. 64 Joonis 48. Otsustamise peamised koostisosad (Üksvärav, 2004) 8.2. Otsuste liigid Otsustamine mingis tegevusvaldkonnas hõlmab ettevõtte eri töölõike ja kitsamaid tegevusalasid
mõjuvad inimese teadvusele ja psüühikale. Kirjeldatakse inimeste tundmusi ( tunnetusi ), mis tule- vad võib-olla seni tundmatutest nähtustest, protsessidest ja objektidest. Kirjeldatakse seda mida ini- mene tajub, mitte seda, kuidas ta tajub. Tunnetusaistingute toimimist ( näiteks ajutöötlust või neuro- füsioloogiat ) siin ei vaadelda. Võib-olla tehakse seda kunagi tulevikus. Nähtuste toimimis ja mõju- mis mehhanismide kirjeldamine on kaks erinevat asja, kuid need on omavahel seotud. Tajufunktsi- oonide ( tunnetusprotsesside ) toimimist inimese ajus ( närvitegevuses ) siin ei käsitleta. Ainult seda kuidas need mõjuvad inimese vaimsele ( psühholoogilisele ) seisundile. Asja sisu mõistmiseks toome välja ühe näite. Igaühel on meil nägemisvõime ehk me teame seda, kuidas mõjub organismile valgus kui see jõuab silmadesse. Mõjumehhanism ongi see, et meil on nägemisvõime
mõjuvad inimese teadvusele ja psüühikale. Kirjeldatakse inimeste tundmusi ( tunnetusi ), mis tule- vad võib-olla seni tundmatutest nähtustest, protsessidest ja objektidest. Kirjeldatakse seda mida ini- mene tajub, mitte seda, kuidas ta tajub. Tunnetusaistingute toimimist ( näiteks ajutöötlust või neuro- füsioloogiat ) siin ei vaadelda. Võib-olla tehakse seda kunagi tulevikus. Nähtuste toimimis ja mõju- mis mehhanismide kirjeldamine on kaks erinevat asja, kuid need on omavahel seotud. Tajufunktsi- oonide ( tunnetusprotsesside ) toimimist inimese ajus ( närvitegevuses ) siin ei käsitleta. Ainult seda kuidas need mõjuvad inimese vaimsele ( psühholoogilisele ) seisundile. Asja sisu mõistmiseks toome välja ühe näite. Igaühel on meil nägemisvõime ehk me teame seda, kuidas mõjub organismile valgus kui see jõuab silmadesse. Mõjumehhanism ongi see, et meil on nägemisvõime
mõjuvad inimese teadvusele ja psüühikale. Kirjeldatakse inimeste tundmusi ( tunnetusi ), mis tule- vad võib-olla seni tundmatutest nähtustest, protsessidest ja objektidest. Kirjeldatakse seda mida ini- mene tajub, mitte seda, kuidas ta tajub. Tunnetusaistingute toimimist ( näiteks ajutöötlust või neuro- füsioloogiat ) siin ei vaadelda. Võib-olla tehakse seda kunagi tulevikus. Nähtuste toimimis ja mõju- mis mehhanismide kirjeldamine on kaks erinevat asja, kuid need on omavahel seotud. Tajufunktsi- oonide ( tunnetusprotsesside ) toimimist inimese ajus ( närvitegevuses ) siin ei käsitleta. Ainult seda kuidas need mõjuvad inimese vaimsele ( psühholoogilisele ) seisundile. Asja sisu mõistmiseks toome välja ühe näite. Igaühel on meil nägemisvõime ehk me teame seda, kuidas mõjub organismile valgus kui see jõuab silmadesse. Mõjumehhanism ongi see, et meil on nägemisvõime
annaabi.ee 
