Üha enam räägitakse sellest, et tervislik toitumine on inimeste jaoks tõsine probleem. Inimesed peaksid järgima seda, et nad sööksid kindlasti hommikusööki kuna hommikusöök on väga tähtis. Hommikusöögiks on tervislik süüa täisteratooteid. Inimene peaks ka sööma lõunasööki, ning õhtusööki. Toidupüramiidi järgi peaks inimene jooma päevas piisavalt vett, sööma teraviljasaadusi, puu-ja köögiviljasid, piimatooteid, natuke lisatavaid toidurasvu, ning ka veidi magusat. Enamus inimesed on ülekaalulised ja neil on tervisega probleemid, kuna inimesed on läinud liiga laiskadeks ja ei viitsi ise endale tervisliku toitu valmistada, siis nad ostavad poest pigem kiiresti valmivat kiirtoitu, mis on tervisele kahjulikud. Inimesed arvavad et tervislik toit on kallis, igasugune toit võib olla tegelikult kallis, aga pigem toituks tervislikult kui sööks rämpstoitu igapäev näost sisse
toitumisest, selle tähtsusest meie elus. Tervislik toit on hea tervise alus, toetab inimese head enesetunnet, säilitab normaalse kehakaalu ja parendab ajutööd. Mida tähendab tervislik toitumine ja mida see endas sisaldab? Tervisliku toitumise põhialused on tasakaalustatus, mitmekesisus, mõõdukus. Tasakaalustatud toit tähendab, et eale ja kehalisele aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat nii, et oleks piisavalt süsivesikuid, toidurasvu ja valke. Süsivesikud annavad vajaliku energia ainevahetuseks, aju ja närvisüsteemi tööks. Valgud on vajalikud põhiliseks elutegevuseks, uute rakkude ehitamiseks, hormoonidetööks ja organismi kaitseks. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Tervislik toit on mitmekesine, sisaldab endas leiba/saia ja teisi tervalijatooteid, kartulit ning samuti puuvilju ja köögivilju
Ardu Kool TOITAINED Referaat Kreete Lüll 9.a. klass 29.11.2007 Ardu 2007 Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Inimene peab järjepidevalt saama suurtes kogustes vett, valke, süsivesikuid ja toidurasvu makrotoitaineid. Toitainete hulgast sõltub toidu kalorsus. Organismi toitainete vajadus suureneb: treening- ja võistlustegevuse, raseduse, rinnaga toitmise ajal ning haiguste ja stressi puhul. Toitainete kogused varieeruvad seoses pärilike faktorite, vanuse, soo, stressi, füüsilise tegevuse astme, aastaaja ja kliimaga ning on erinevad sõltuvalt meie tervislikust seisundist. Toitainete alla kuuluvad: valgud, mineraalained, vitamiinid, vesi, süsivesikud, rasvad ja taimeõlid.
Reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel. Nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmine. Kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Inimene saab vitamiine peamiselt toidust, kuid neid on võimalik tarbida ka vitamiinpreparaadina. Rasvlahustuvad vitamiinid Rasvlahustuvad vitamiinid vajavad omastumiseks toidurasvu. Liialt rasvavaene toit võib viia rasvlahustuvate vitamiinide defitsiidini organismis. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime. (A, D, E, K, D) Kuna need vitamiinid on rasvlahustuvad, siis nende imendumine, varude salvestumine ja funktsioneerimine sõltub toiduga saadavate rasvade olemasolust. Vesilahustuvad vitamiinid Vesilahustuvad vitamiinid on näiteks C-vitamiin ja B-vitamiinid.
Rasvlahustuvad vitamiinid Georg Truman 9B Vitamiinide avastuslugu algab aastal 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid. 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist. Rasvlahustuvad vitamiinid vajavad omastumiseks toidurasvu. Liialt rasvavaene toit võib viia rasvlahustuvate vitamiinide defitsiidini organismis. Rasvlahustuvad vitamiinid: · A vitamiin ehk retinoidid, · Dvitamiin ehk kaltsiferoolid, · Evitamiin ehk tokoferoolid, · K vitamiin ehk naftokinoonid, · Q vitamiin ehk ubikinoonid A-vitamiin (retinoidid, antikseroftalmiline vitamiin) Vajab seedekulglas imendumiseks nii rasvu, kui mineraalaineid. Esineb kahel kujul: vitamiin A retinool (ainult loomses toidus) ja karotenoididest
vamistamiseks ja selle söömiseks üha vähem aega ning tihiti valitakse kiirtoit, mis ei sisalda piisavalt vajalikke aineid organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Kiirtoit on enamasti kaloririkas ja toitainete vaene. Tarbida tuleks aga tasakaalustatud toitu. Tasakaalustatud toit on eale ja kehalisele aktiivsusele vastav see peab andma energiat kogu päevaks nii, et oleks piisavalt süsivesikuid, toidurasvu, valke samuti ka vett ja mitmesuguseid mineraalaineid. Kõike tuleks tarbida mõõdukalt. Hea oleks kui inimene tarbiks päevas süsivesikuid 45-60%, rasvu 25 - 40%, valke 10-20%. Täiesti ideaalne oleks tarbida 55% süsivesikuid, 30% rasvu ja 15% valke. Valgud moodustavad meie organismi struktuuri, sealhulgas lihased. Süsivesikud ja rasvad annavad energiat, mida me vajame liikumiseks, mõtlemiseks ja igapäevaseks elutegevuseks. Vett tuleks tarbida iga päev 1600 milliliitrit.
5) Kas ei või ja? Vale väite puhul lisa õige a) tärklis kuulub oligosahhariidide hulka / õige b) vesi aitab hoida organismisisest t0 püsivana / õige c) glükoos kuulub polüsahhariidide hulka / õige d) sahharoos kuulub oligosahhariidide hulka / õige e) vahad kuuluvad lipiidide hulka / õige f) RNA tüüpe on palju 6) Leidke kui palju saab Teie organism energiat, kui sõite l00g sidruniküpsiseid. 100 g portsjonis oli 12g toidurasvu, 8g valke ia 50g süsivesikuid. Vastus: Organism saab energiat 340kcal 100g sidruniküpsiste kohta. 7) Poodides on müügil jodeeritud sool. Milleks on jood organismile vaialik? Miks ei lisata joodi näiteks suhkrule või jahule? Jood on väga tähtis mikroelement, mis paneb immuunsüsteemi käima (ilma joodita immuunsüsteem ei hakka tööle). See on ainus mikroelement, mis kaitseb organismi kõikide stressi ja radiatsiooni liikide vastu. Selle puudus organismis ning puudusega
A-vitamiin on puhtal kujul viskoosne, peaaegu värvusetu õli. Õhuhapniku ja ultraviolettkiirte toimel laguneb kergesti. A-vitamiin lahustub rasvades, riknenud rasvades aga hävib. A-vitamiin esineb ainult loomsetes organismides, tekkides maksas taimsest ainest karotiinist. Taimsetes saadustes esineb A-vitamiin karotiinina, nn A-provitamiinina. Karotiin ei lahustu vees, küll aga kergesti rasvades. Karotiini paremaks omastamiseks lisatakse köögiviljatoitudele toidurasvu. Kollase või kollakaspunase värvusega köögiviljad sisaldavad karotiini oranzhide kristallidena, mis hõljuvad värvuseta raku mahlas. Rohelistes köögiviljades kuulub karotiin koos klorofülliga kloroplastide koostisse. A-vitamiin ja karotiin on looduslikes allikates palju püsivamad kui puhtal kujul. Kuumtöötlemisel säilib A-vitamiin peaaegu täielikult. Et A-vitamiini puudus kasvuealiste laste toidus pidurdab
peensooles 2) sisaldab ensüüme, mis lõhustavad kõikki toitaineid 20)insuliin- on diapeetikute haigus II VÕRDLE 1) Ensüümid / vitamiinid 2)Piimahambad / jäävhambad 3)taimsed / loomsed toiduained 4)makrotoitained / mikrotoitained III NIMETA 1)Loomseid ja taimseid toiduaineid Loomsed- Liha ,kala, munad,piim jne) Taimsed- Teravili, puuviljad, taimeõli jne. 2)Mikrotoitained ja makrotoitained Mikrotoitained-Vitamiinid ja mineraale. Makrotoitained-vett, valke, süsivesikuid ja toidurasvu. 3)Veeslahustuvad ja rasvlahustuvad vitamiinid Veeslahustavad vitamiinid: närvisüsteem B x B(1).... B(12) 2) immuunsus C- askorbiirhape Rasv lahustuvad vitamiinid: A-nõrgenimine D- luude tugevus E- sigimine K- verre hüübimine 4)5 protsessi oma kehas, mida teostavad ensüümid 1) kasvu arengu 2)liikuminse 3) seedimise 4) vanaemise 5) sülje tekke 5)Seedekulgla osad ja nende ülesanded Suu-Toidu peenestamine, toidu segamine, toidu niisutamine Neel-Toidu juhtmine
a) tiirklis kuulub oligosahhariidide hulka bi vesi aitab hoida organismisisest t0 piisivana õige 6p. c) gliikoos kuulub polusahhariidide hulka vale d) sahharoos kuulub oligosahhariidide hulka õige e) vahad kuuluvad lipiidide hulka õige 0 RNA-d on kahte ttiiipi - tüüpe on palju 6, Leidke kui patju saab Teie organism energiat, kui sdite l00g sidrunikiipsiseid. l0AgportsSonis oli 3p. 12g toidurasvu, 8g valke ia 50g siisivesikuid- Organism saab energiat 340kcal 100g sidruniküpsiste kohta. 7. Poadides on miiiigil jodeeritud sool. Milleks on jood organismile vaialik? Miks ei lisata ioodi 2p. nciiteks suhkrule vdi jahule? Joodi saaks siis liiga palju. 8. On teada DNA iihe ahela nakteotiidiiiriestus: lp. A - T - T - G- G- C - A - A - T - T / Leidke teise ahela nukleotiidjiirjestus
ja toodangu mitmekesisuse. Rajati šokolaaditehaseid ja valmistati esimesi tahvli- ehk söögišokolaade, õpiti eraldama kakaovõid ja kakaomassi ning valmistama piimašokolaadi ja kakaopulbrit. Hakati kasutama kakaopulbrit ning joogi nimetus muudeti ümber kakaoks. Šokolaadi leiutajaks peetakse Bristolis firma Fry&Sons’i, kes müüs aastal 1847 toodet, mida paljud loevadki esimeseks maiustusena müüdavaks šokolaaditahvliks. Kakaovõi on üks kallimaid toidurasvu üldse. Kõrge hinna taga on tervislik rasvhappeline koostis, samuti kakaopuude kasvukohtade vähesus. Nimelt kasvavad kakaopuud vaid umbes 20 laiuskraadi laiuses vööndis mõlemal pool ekvaatorit, kus valitseb aastaringselt neile sobib soojus ja niiskus. Lisaks Kesk-Ameerikale on kakaoubade kasvupiirkondadeks veel Nigeeria, Elevandiluurannik, Ghana, Indoneesia, Malaisia ja Filipiinid. Kakaoubade
lahustuv kiudaine on pektiin, mida on palju aedviljades. Vees lahustumatuid kiudaineid on palju täisteratoodetes. Tervislik toit peab sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. HEAD KIUDAINETE ALLIKAD ON: · must rukkileib, täisterasai, sepik · tatra- ja kaerahelbepuder · täisterahommikueined, näiteks müsli · täisterajahust makaronitooted · aedvili · pähklid ja seemned Nõuandeid toitumisel. Kasutage toidurasvu tagasihoidlikult! Toit peab sisaldama mõningal määral rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida inimorganism ei ole võimeline sünteesima. Rasv on rasvlahustuvate vitamiinide allikas ning vajalik, kuid ei tohi unustada, et 1 grammrasva annab üle kahe korra rohkem energiat kui 1 gramm süsivesikuid ja valke. Miks me sööme palju rasva? Rasva lisamisel muutub toit tihti maitsvamaks, rasvane toit püsib kauem maos ja näljatunne tekib aeglasemalt. Rasva
Teiseks võimaluseks on toorainest vee väljaaurutamine. Eemaldatud vee kogus võib küündida 10...25 %. Kolmandaks variandiks on ultrafiltratsioon (eemaldab piimast nii liigse vee kui ka ülemäärase piimasuhkru). On ka neljas võimalus jogurti kuivaine sisalduse suurendamiseks, nimelt vadaku valkude lisamine. Siin varitseb ainult see oht, et toote maitseomadused võivad muutuda. Biojogurtis (Dr. Hellus jt) on rikkalikult täisväärtuslikke toiduvalke ja vähe toidurasvu. Inimorganism omastab seda kraami hõlpsalt, sest piimhappebakterid on selleks ära teinud suure eeltöö. Selliste toodete tarbimine soodustab seedenäärmete tegevust, kiirendab soolestiku talitlust ja vähendab kõhukinnisusest tulenevaid hädasid ning ohte. Biojogurti mikroobid täiendavad ja rikastavad meie seedekulgla mikrofloorat. Eriti oluline on see seedehäirete korral või 14. antibiootikumiravi järgselt, mis juhul biojogurt taastab suhteliselt kiiresti
portsjonitele. Väikese kehakaaluga inimene vajab vähem toitu, ent seda läbimõeldum peab olema toidu koostis, et tagada kõigi vajalike toitainete saamine. Täiskasvanute toidusoovituste alusel peavad 25% toidukorrast moodustama piimatooted, 19% köögiviljad, 16% kartul, 15% teraviljatooted, 11% puuviljad ja marjad ning 9% toidugrupp liha-kala-munad. Kõige vähem tuleks tarbida suhkrut ja maiustusi 3% ja lisatavaid toidurasvu 2%. (Iina Kalbri, 2007, Toitumisõpetus, kirjastus Ilo, Tallinn) SÜDAMESÕBRALIK TOITUMINE Südamesõbralik toit sobib kõigile täiskasvanuile südameveresoonkonna ja teiste toitumsega seotud krooniliste haiguste enetamiseks. Südamesõbralik toit ei ole mõeldud üksnes haigestumisrikskiga inimestele, vaid kuulub tervisliku toitumise üldiste põhimütete hulka. Südame tervisele hea toidu põhimõte on 1) vähe rasva,
2 . Söö mi s e juure s ei tohi kee gi arvustada . 3 . Vali 5 värvi taldrikule 4 . TV vaatamin e põhjustab ülekaalu : Vaatamis e ajal kulub vähe en er giat Ahvatleb näksim a reklaa mid ahvatlevad s öö m a ma gu s at , rasva st 5. Kartulit süüa mitm el viisil : 100 g kee d etud kartulit sisaldab c 100 kcal ; friikartul 273 kcal , 100 g kartulikrõps e üle 500 kcal sisaldab palju toidurasvu ja soola 6 . Söö regulaars elt . 7 . Külmutatud juurviljade kasuta min e 8 . Pea m e el e s pea min e : Toidus 7 p õhilist toiduainet . 9 . Hinda valke minavalk ; salm on ella on pea mi s elt kana pinnal ja muna pinnal ; Muna ke etmis el tehaks e vigu vesi ke e b valjult ; muna keeta vaiks elt , v õi lasta haudud a . Pikaajaline kuumuta min e kõrg el temp er atuuril vähen d a b valgu oma stavu st
puhata. Pilet 3 1. Tasakaalustatud ja mitmekesine toit Peamisteks toitaineteks on süsivesikud, rasvad, valgud, vitamiinid, mineraalid ja vesi. Toiduga saadavatel toitainetel on organismis erinevad ülesanded, mis on olulised nii füüsilise kui ka vaimse tervise seisukohalt. Kõik toitained on kehale vajalikud, seetõttu peab toit olema mitmekesine. Hea enesetunde ja õppimise jaoks koolipäeva jooksul on oluline hommikusöök. Toidurasvu tuleb kasutada mõõdukalt, eelistades kala- ja taimerasvu ning vähendades peidetud rasvade osakaalu. Parim jook on puhas vesi Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kõigi keharakkudeni, keha temperatuuri hoidmiseks ning elutähtsate elundite kaitseks. Vesi on olulisim vedeliku allikas ning vett tuleks juua päeva jooksul mitu korda. Süsivesikud annavad energia keha ainevahetuseks ja närvisüsteemi tööks
jms. Tasakaalus toit peab sisaldama optimaalses koguses kõiki põhitoitaineid (valgu, lipiidid, süsivesikud ja vesi) ja ka mikrotoitaineid (vitamiinid, makro- ja mikroelemendid).Meie toidusedel on aastate jooksul nihkunud süsivesikuterikkalt (peamiselt taimne) vähe töödeldud toidult valg- ja rasvarikka (tugevalt loomne) kiudainevaese toidu suunas. See nihe on oluliselt halvendanud ka meie tervist. Oluline tasakaalustatud toidu juures on mõõdukus. See tähendab, et vajame küll lipiide (toidurasvu) ja suhkrut, kuid vähemal hulgal, kui seda himustame. (´´Targalt toitudes terveks´´ A. Luigela 2007, lk 12) Enamlevinud tervisliku toitumisealustalad on järgmised: 1. Ära unusta hommikusööki Hommikusöök peaks olema päeva põhitoidukord, millest sa saad piisavalt stardienergiat päevatoimetusteks. Korralik hommikusöök vähendab vajadust vähem tervislike vahepalade järele ja seega on hommikusöögi sööjatel väiksem risk muutuda ülekaaluliseks. Hommikut on
ja alkohol). 1.2. Toiduring Põhjamaades on levinud dieedisoovituste õpetamine toiduringi järgi. Soovitatakse kasutada ohtralt leiba ja teraviljast valmistatud toite, köögivilju, kartulit, pastatoite, marju ja puuvilju ning mõõdukalt piimatooteid. Toidurasvu, eriti aga tahkeid loomseid rasvu (võid, searasva) ja liha ning vorsti tarvitatakse hoopis mõõdukamalt. Süües vastavalt sellele, kuidas organism energiat kulutab, püsib veresuhkur paremini normilähedasena. Süsivesikuid sisaldavast toidust saadakse ka rohkesti kiudaineid. Eriti aeglustab tarduv
Püramiidi tipus on toiduained, mida tuleks kasutada piiratud koguses (rasvarühm, maiustused ja alkohol). 1.2 Toiduring Põhjamaades on levinud dieedisoovituste õpetamine toiduringi järgi. Soovitatakse kasutada ohtralt leiba ja teraviljast valmistatud toite, köögivilju, kartulit, pastatoite, marju ja puuvilju ning mõõdukalt piimatooteid. Toidurasvu, eriti aga tahkeid loomseid rasvu (võid, searasva) ja liha ning vorsti tarvitatakse hoopis mõõdukamalt. Süües vastavalt sellele, kuidas organism energiat kulutab, püsib veresuhkur paremini normilähedasena. Süsivesikuid sisaldavast toidust saadakse ka rohkesti kiudaineid. Eriti aeglustab tarduv kiudaine(leidub kaunviljades, kaeras, odras ja rukkis,
toitumisharjumusi, sobib igaühele, kes soovib jälgida tervislikke toitumisharjumusi. Tervislikud toitumisharjumused hõlmavad palju enamat kui mitmekülgne, iga inimese vajadustest lähtuv toiduvalik. Tähtsad on ka regulaarsed söögikorrad, toidu hoolikas mälumine, piisav vee tarbimine, meeldiv einestamiskeskkond. Süüa tuleb mõnuga ning see peaks pakkuma naudingut. Toidu seedimine ja imendumine on parim, kui toidus on õiges vahekorras ja hulgas valke, süsivesikuid, toidurasvu, vett, vitamiine ja mineraalaineid. Täpsed ja konkreetsed dieetravisoovitused annab igale diabeetikule individuaalselt tema raviarst või diabeediõde. Soovitatavalt võiks diabeetiku päevane menüüd sisaldada: 10-15% valke 25-30% rasvu 50-60% süsivesikuid ( www.toitumine.ee) Süsivesikud Just süsivesikud on kõige rohkem seotud veresuhkru tasemega. Samuti on süsivesikud organismi põhiliseks energiaallikaks. Peamine toidusüsivesik on tärklis
Pindaktiivsetna vähendavad emulgaatorid rasva ja vee vahelist külgetõmmeet. Sapphapped ja nende soolad lammutavad suured tilgad peenemulsiooniks. 1)seedimine suuõõnes kuna lipiidid on emulgeerimata, pole neutraalrasvade hüdrolüüs lipaasi toimel märkimisväärne. 2)seedimine maos täsikasvanute puhul toimub maos piimrasvade märgatav hüdrolüüs, sest mao lipaas ja suuõõne lipaas on suhteliselt hapekindlad ja lammutavad lühikese-ahelalisi rasvhappejääke sisaldavaid toidurasvu (nt piimarasv). Siiski pärsib tugevalt happeline keskkond lipaasi toimet ja maos jääb lipiidide üldine seedimine piiratuks. Suuõõne ja eriti mao lipaasi toimel lõhustub teatud kogus triglütseriide siiski rasvhapeteks ja monoglütseriidideks, mis amfifiilsete molekulidena aitavad kaasa emulgeerimisele. 3)seedimine peensooles see on lipiidide seedimise põhikoht. Seal on selleks vastavad tingimused: a)triglütseriidide eelnev osaline seedimine
vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid ja antioksüdante. Pikemal süsivesikute puudusel hakkab organism glükoosi sünteesima kehavalkudest, mistõttu alaneb tunduvalt organismi kaitsevõime keskkonnateguritele. 20. Nõuded laste toidule. 27% piimatooteid 20% köögivilju 17% teraviljatooteid 13% puuvilju ja marju 10% kartulit 9% liha-kala-muna max.2% suhkrut ja lisatavaid toidurasvu Lapse toit peab olema värske ja mahlane, toit tuleks kas keeta, hautada või grillida, maitsestatakse maitsetaimedega. Igal söögikorral peaks lapse menüüs olema puder, kartul, makaronitooted või leib, et ta saaks piisavalt süsivesikuid. Igale lapsele tulb läheneda individuaalselt tema soove ja organismi vajadusi arvestades. Optimaalne ja tervislik toitumine väikelapseeas on tervise nurgakiviks kogu eluks. 21. Toidupüramiid laste tervisliku toidu alus.
Lipiidide seedimiseks ja imendumiseks vesikeskkonnas on vaja lisamehhanismi, milleks on emulgeerimine sapphapetega, nende sooladega ja 2 2 valkudega. Soolevalendiku vesinikkarbonaadid on lisafaktor, mis sood lipiidide emulgeerimist. Kuigi maos seeditakse toidurasvu vaid vähesel määral, aeglustab rasvarohke toit mao tühjenemise tempot. Rasvad lagundatakse peamiselt peensooles kõhunäärme ja soolenäärmete nõre toimel. Toidus sisalduvad rasvad lagundatakse meie seedetraktis vees lahustuvaks glütserooliks ja vees lahustumatuteks rasvhapeteks. Glütserool imendub hõlpsasti soolestikust otse verre, seevastu rasvhapped suunduvad esmalt lümfi ja jõuavad verre alles viimase vahendusel
b) Fosfolipiididel on ka pesemis võime. Letsitiini on palju närvirakkudes ja ajus. Aga inimene saab vajaliku letsitiini toidust kätte. Tsüklilised lipiidid Loomades on need kolestoriidid, timedes on fiitosteriidid, seentes ergosteriidid. Kolestorooli ja kolestoriidide biofunktsioonid 1. Kuuluvad rakumembraandie koostisse: ülesandeks rakumembraani stabiliseerumine. 2. Nendest lähtub sapphapete süntees maksas: sapphapped emulgeerivad toidurasvu ja õlisid. 3. lähtub nahas vitamiin D süntees, selleks on vaja Uv kiirgust 4. sellelst lähtub steroidhormoonide süntees: suguhormoonid(testosteroon M ja östrogeen N), kortikosteroidid(aldosteroon) 5. liigne oksüdeerunud kolestorool ja kolestoriidid võivad põhjustada ateroskleroosi. Selle põhjusel tekivad naastud veresoonte seintesse, millega kaasneb rebend -> hüübimine -> tromb. Kui see on südames on tegemist infarktiga, kui ajus siis on
valmistati esimesi tahvli- ehk söögisokolaade, õpiti eraldama kakaovõid ja kakaomassi ning valmistama piimasokolaadi ja kakaopulbrit. Hakati kasutama 27 kakaopulbrit ning joogi nimetus muudeti ümber kakaoks. Sokolaadi leiutajaks peetakse Bristolis firma Fry&Sons'i, kes müüs aastal 1847 toodet, mida paljud loevadki esimeseks maiustusena müüdavaks sokolaaditahvliks. Kakaovõi on üks kallimaid toidurasvu üldse. Kõrge hinna taga on tervislik rasvhappeline koostis, samuti kakaopuude kasvukohtade vähesus. Nimelt kasvavad kakaopuud vaid umbes 20 laiuskraadi laiuses vööndis mõlemal pool ekvaatorit, kus valitseb aastaringselt neile sobib soojus ja niiskus. Lisaks Kesk-Ameerikale on kakaoubade kasvupiirkondadeks veel Nigeeria, Elevandiluurannik, Ghana, Indoneesia, Malaisia ja Filipiinid. Kakaoubade toodangust lõviosa annavad väikefarmid.
annaabi.ee 
