hapukoort ja vahukoort. Hoiduda tuleks hüdrogeenitud taimerasva sisaldavatest toodetest, näiteks taimsed koore ja juustu analoogid, sest need võivad sisaldada transrasvhappeid. Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned See korrus näitab, et rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 34 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet. Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. Püramiidi tipp näitab, et maiustustest ei pea loobuma, kuid päevas võiks piirduda 23 portsjoniga
toodetest, näiteks taimsed koore ja juustu analoogid, sest need võivad sisaldada transrasvhappeid. Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 2–3 portsjonit. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned See korrus näitab, et rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 3–4 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet. Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. Püramiidi tipp näitab, et maiustustest ei pea loobuma, kuid päevas võiks piirduda 2–3 portsjoniga
Seda seetõttu, et need võivad sisaldada transrasvhappeid. Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Nii piima- kui ka lihatooteid on kasulik süüa 23 portsjonit päevas. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned Neljas on viimane korrus ning sellel korrusel näeme ära, et palju on mõõdukas tarbida rasvu. Toidurasvadest võiks tabida rohkem õli ning tuleks vätltida tahkete margariinide kasutamist. Samuti ei ole kasulik tarbida suure lisaainete sisaldusega määrdemargariine ning majoneesi. Päevas on soovitatav süüa 34 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. Üks portsjon on umbes 1 teelusika täis rasvainet.
toodetest, näiteks taimsed koore ja juustu analoogid, sest need võivad sisaldada transrasvhappeid. Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 2–3 portsjonit. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned See korrus näitab, et rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 3–4 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet. Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. Püramiidi tipp näitab, et maiustustest ei pea loobuma, kuid päevas võiks piirduda 2–3 portsjoniga
leidma kodust, kuid kahjuks tänapäeval ei pööra vanemad enam eriti tähelepanu sellele, mida lastele söödavad. Seega peab kindlasti suure töö ära tegema lasteaed ja õpetajad, et teadvustada lastele, mida kuidas ja kui palju süüa. Tervisliku toitumise esimeseks põhitõeks on tasakaalustatus. See tähendab, et eale ja kehalisele aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat sellistesproportsioonides, et süsivesikutest saaks 55-60%, toidurasvadest kuni 30% ja valkudest 10-15% vajalikust energiast. Toitumise valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted ja kartul; köögiviljad (sh kaunviljad ja seened); puuviljad ja marjad; liha, kala ja kanamuna; piimasaadused; lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned; suhkur, maiustused ja karastusjoogid. Mitmekülgseks toitumiseks on vajalik igasse gruppi kuuluvate toiduainete
jogurtit, kohupiima ning kodujuustu, harvem hapukoort ja vahukoort. Hoiduda tuleks hüdrogeenitud taimerasva sisaldavatest toodetest, näiteks taimsed koore ja juustu analoogid, sest need võivad sisaldada transrasvhappeid. Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned Rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 34 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet. Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. Püramiidi tipp näitab, et maiustustest ei pea loobuma, kuid päevas võiks piirduda 23 portsjoniga
mineraalaineid ja mikroelemente. Toitumisteadlaste koostatud toitumissoovitused põhinevadki erinevate toiduainete koostise ja organismi vajaduste tundmisel. Jälgi, et Sinu menüü oleks tasakaalustatud! Tervisliku toitumise esimeseks põhitõeks on tasakaalustatus. See tähendab, et eale ja kehalisele aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat sellistes proportsioonides, et süsivesikutest saaks 55-60%, toidurasvadest kuni 30% ja valkudest 10-15% vajalikust energiast. Siit tulenevalt on vähese kehalise koormuse korral täiskasvanu keskmine valguvajadus 50-90 g päevas (annab energiat 200-360 kcal), toidurasvade vajadus 60-70 g (energiat 540 600 kcal) ning süsivesikute vajadus 270- 300 g (1100 1200 kcal). Need arvud on orienteeruvad, kuna individuaalne päevane energiavajadus sõltub lisaks kehalisele aktiivsusele ka vanusest, soost, organismi üldseisundist, samuti rasedusest ja imetamisest
suurem. Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks: Igapäevane toidu valik teha kõigist toiduainegruppidest. Süüa rohkesti köögivilja ning rohkem rukkileiba jt täisteraviljatooteid, puuvilju ja marju. Eelistada väherasvast piima ja piimatooteid. Loobuda lihast 34 päeval nädalas, eelistada lahjat tailiha, nahata linnuliha ja kala ning vältida rasvaseid lihatooteid. Lisatavatest toidurasvadest eelistada oliivi- või rapsiõli või teisi taimeõlisid. Kindlasti süüa vähemalt 3 korda nädalas kala. Süüa munakollast 23 korda nädalas. Morsile, karastus- ja mahlajookidele eelistada täismahla või nektarit. Süüa mett ja puuvilju maiustuste asemel. Keedusoola kasutamist piirata 5 g-le päevas. Jälgida kindlasti toidupakenditel olevat informatsiooni, eriti toidu rasvasisalduse, soola hulga kohta. Toituda regulaarselt (mitte alla 3 korra päevas).
6 Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 23 portsjonit. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned See korrus näitab, et rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 34 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet. Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. Püramiidi tipp näitab, et maiustustest ei pea loobuma, kuid päevas võiks piirduda 23 portsjoniga
vitamiine. Toitaine on toidu või toiduaine omastav, inim- või loomaorganismi elulikke vajadusi rahuldav koostisosa: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. Iga toitainet vajab elusolend mingiks kindlaks otstarbeks. Tervisliku toitumise esimeseks põhitõeks on tasakaalustatus. See tähendab, et eale ja kehalisele aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat sellistesproportsioonides, et süsivesikutest saaks 55-60%, toidurasvadest kuni 30% javalkudest 10- 15% vajalikust energiast. Siit tulenevalt on vähese kehalise koormusekorral täiskasvanu keskmine valguvajadus 50-90 g päevas(annab energiat 200-360kcal), toidurasvade vajadus 60-70 g (energiat 540 600 kcal) ning süsivesikutevajadus 270- 300 g (1100 1200 kcal). Need arvud on orienteeruvad, kunaindividuaalne päevane energiavajadus sõltub lisaks kehalisele aktiivsusele kavanusest, soost, organismi üldseisundist, samuti rasedusest ja imetamisest.
ja juustu analoogid, sest need võivad sisaldada transrasvhappeid. Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 23 portsjonit. v Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned See korrus näitab, et rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 34 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet. Toidupüramiidi põhimõtted v Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. Püramiidi tipp näitab, et maiustustest ei pea loobuma, kuid päevas võiks piirduda 23
(3) 2.4. Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna Kolmas korrus näitab, et päevas tuleks süüa piimatooteid ja valida midagi ka liha-, kala-, kana- või munatoodetest. Piimatoodetest tuleks eelistada madalama rasvasisaldusega tooteid. Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 2–3 portsjonit. (3) 2.5. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned Rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida tuleks aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 3–4 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbkaudu 1 teelusikatäis rasvainet. (3) 5 2.6. Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid.
Sööge maiustuste asemel mett ja puuvilju. 6. Keedusoola kasutamist piirake 5 grammile päevas. Ärge unustage, et soola sisaldavad nii naturaalsed toiduained kui ka toodetud toiduained (konservid, juust jmt). Lisandub veel toiduvalmistamisel kasutatav sool. Eelistage madala soolasisaldusega tooteid ja toiduvalmistamisel lisatav soola kogus olgu minimaalne. Kasutage toitudes soola asemel pigem maitsetaimi. Toiduvalmistamise viisidest eelistage hautamist ja keetmist. Lisatavatest toidurasvadest eelistage oliivi- või rapsiõli. Kõvasid margariine ja nendest tehtud tooteid (saiad, koogid) tasuks hoopis vältida. 7. Jälgige kindlasti toidupakenditel olevat informatsiooni, eriti toidu rasvasisalduse ja selles sisalduva soola hulga kohta. 8. Alkoholi tarvitamisel on märksõnaks mõõdukus väikese alkoholikoguse tarbimine ja kangetele alkohoolsetele jookidele madala alkoholisisaldusega õlle, siidri või veini eelistamine. 9
1 TERVISLIK TOITUMINE Tervislik toitumine tähendab, et inimene saab regulaarselt piisavas koguses ohutut tasakaalustatud ja mitmekesist toitu vastavalt vajadusele. Tasakaalustatud toidu juures peaks jälgima, et põhiosa toiduenergiast (kuni 50%) tuleks terades, juurviljades ja kartulis olevast tärklisest (süsivesikutest) ja ainult 610% magusatest suhkrutest; 1015% nii loomsetest kui ka taimsetest valkudest ja ülejäänud toiduenergia tuleks toidurasvadest. Seejuures peaks jälgima ka rasvade tervislikku tasakaalu, mis lubab tahkeid küllastatud ja transrasvu kuni 10% ning vedelaid küllastamata rasvu kuni 20%, millest peab vähemalt 3% olema inimorganismi jaoks asendamatuid rasvhappeid linoolhapet (oomega-6) ja alfa-linoleenhapet (oomega-3) võimalikult hea suhtega (nt. 2:1 või äärmisel juhul 5:1). Tegelikult on see suhe toiduainetööstuse eduloo ja päevalilleõli kasutamise tagajärjel 1520:1 või veelgi halvem.
erinevate toitainete õige vahekorra olulisuse selgitamine. Samuti tuleb inimesed õpetada aru saama toitainealasest informatsioonist pakenditel ja internetis. Jälgi, et Sinu menüü oleks tasakaalustatud! Tervisliku toitumise esimeseks põhitõeks on tasakaalustus. See tähendab, et eale ja kehalise aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat sellistes proportsioonides, et süsivesikutest saaks 55-60%, toidurasvadest kuni 30% ja valkudest 10-15% vajalikust energiast. Siit tulenevalt on vähese kehalise koormuse korral täiskasvanu keskmine valguvajadus 50-80 g päevas (annab energiat 200-360 kcal), toidurasvade vajadus 60-70 g (energiat 540600 kcal) ning süsivesikute vajadus 270-300 g (1100-1200 kcal). Need arvud orienteeruvad, kuna individuaalne päevane energiavajadus sõltub lisaks kehalisele aktviisusele ka vanusest, soost, organismi üldseisundist, samuti rasedusest ja imetamisest.
komponet) 4. Kaitsefunktsioon (termoregulatsioon) 5. Transpordifunktsioon (Vere lipoproteiinid on kolesterooli, vabade rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide transportija) 6. Lahusti Lipiidide seedimine ja metabolism: Lipiidide seedimine toimub peensooles, aitab sapphape. Selleks on vaja vastavaid ensüüme ja emulgaatoreid, mis lõhustavad need glütserooliks ja rasvhapeteks. Seedunud toidumassi viibimisel peensoole keskmises osas imenduvad toidurasvadest tekkinud glütserool ja rasvhapped. Lipiidide imendumine: 1. Veeslahustuvad komponendid glütserool, fosforhape, lämmastikalused, vabad rasvhapped alla 10 C-aatomiga - saavad imenduda vabalt. 2. Veeslahustumatud komponendid monoglütseriidid, kolesterool, vabad rasvhapped üle 10 C-aatomiga - vajavad imendumiseks sapphappeid. 4. Aminohapete, peptiidide ja valkude biokeemia. Aminohapped sisaldavad amino- (NH2) ja karboksüülrühma (-COOH), reageerivad nii hapete kui alustega.
Piimatoodetest võiks eelistada madalama rasvasisaldusega tooteid. Päevas võiks tarbida umbes 2 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks jogurtit, kohupiima ning kodujuustu, harvem hapukoort ja vahukoort. Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned Rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. Püramiidi tipp näitab, et maiustustest ei pea loobuma, kuid päevas võiks piirduda 23 portsjoniga. 1 portsjon on umbes 2 teelusikatäit suhkrut, mett, moosi, 1 küpsis, paar kommi. Alati peab olema kättesaadav puhas joogivesi!
aastal välja mõningad praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks. · Igapäevane toidu valik teha kõigist toiduainetegruppidest. · Süüa rohkesti köögivilju, täisteratooteid, puuvilju ja marju. · Eelistada väherasvast piima ja piimatooteid. · Loobuda lihast 3- 4 päeval nädalas, eelistada lahjat tailiha, nahata linnuliha ja kala ning vältida rasvaseid lihatooteid. · Lisatavatest toidurasvadest eelistada oliivi- ning rapsiõli või teisi taimeõlisid. · Süüa vähemalt 3 korda nädalas kala. · Morsile, karastus- ja mahlajookidele eelistada täismahla või nektarit. · Süüa mett ja puuvilju maiustuste asemel. · Keedusoola kasutamist piirata viie grammini päevas. · Jälgida toidupakenditel olevat informatsiooni toidu rasvasisalduse ja soola hulga kohta. · Toituda regulaarselt (mitte alla 3 korra päevas).
koguseid menüüs, äkki on vajalik lisapreparaate Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks: Igapäevane toidu valik teha kõigist toiduainegruppidest.Süüa rohkesti köögivilja ning rohkem rukkileiba jt täisteraviljatooteid, puuvilju ja marju.Eelistada väherasvast piima ja piimatooteid. Loobuda lihast 34 päeval nädalas, eelistada lahjat tailiha, nahata linnuliha ja kala ning vältida rasvaseid lihatooteid. Lisatavatest toidurasvadest eelistada oliivi- või rapsiõli või teisi taimeõlisid. Kindlasti süüa vähemalt 3 korda nädalas kala. Süüa munakollast 23 korda nädalas. Morsile, karastus- ja mahlajookidele eelistada täismahla või nektarit. Süüa mett ja puuvilju maiustuste asemel. Keedusoola kasutamist piirata 5 g-le päevas. Jälgida kindlasti toidupakenditel olevat informatsiooni, eriti toidu rasvasisalduse, soola hulga kohta. Toituda regulaarselt (mitte alla 3 korra päevas)
tõstmiseks lagundatakse glükogeen glükolüüsiks ja langetamiseks glükoos muudetakse glükogeeniks.) lipiidide ainevahetus(lagundab rasvhappeid, sünteesib uusi kolesteroole ja fosfolipiide) ning valkude ainevahetus(sünteesitakse vereplasma valke-albumiin jne, asendatavate AH süntees-transamineerimine ning deamineerimine- eemaldatakse NH3 rühm) 63.Sapipõis Ehitus ja paiknemine- Sapipõis paikneb - Koostis ja funktsioonid- Eesmärgiks on toidurasvadest emulsiooni tekitamine, mis suurendab kokkupuute pinda kõhunäärme lipaasidega ja võimaldab sellega neil efektiivsemalt laguneda. Sapp koosneb ioonidest(K,Na,Cl,Ca,HCO3), sapphapetest, sapipigmendid, kolesterool ja letsitiin. Sapphappe ringlus-Sapphapete koguhulk kehas on 3g, sellest ei piisa ühe toidukorra lagundamiseks. Rasvarikka toidu puhul on vaja 5korda suuremat kogust. Sellepärast ringlevad olemasolevad sapphapped päevas mitu korda läbi soole ja maksa.Sapphappe ringlemise
kompenseerimiseks süüa iga päev tavalisele toidule lisaks 100 g leiba, mis on hea valguallikas, sest sisaldab ühtlasi ka 7g valku ning katab seega ka lisandunud valguvajaduse. 5 Toidurasvade vajadus Toidurasvad on asendamatud, andes kehale energiat ja aidates üles ehitada rakumembraanid ning olles lahustiks rasvlahustuvatele vitamiinidele. Naine vajab ööpäevas rasvu 75-80 g. Toidurasvadest saadav energia peaks jääma vahemikku 25 - 30% toiduenergiast. Seejuures on oluline küllastunud ja küllastumata rasvhapete tasakaal, mida enamasti on vaja nihutada loomsete rasvade vähendamise ja taimsete suurendamise suunas. Siinjuures on oluline märkida, et taimsete rasvade suurendamisel ei tohiks dieet sisaldada liialt margariine ja teisi hüdrogeenitud taimerasvu sisaldavaid tooteid. Eriti oluline on asendamatute rasvhapete piisav leidumine toidus. Asendamatud
mis seda toidumassi hoolikalt segavad. Ka soole seina peristaltika aitab segada soole sisu. Pankreasest tuleb kaksteistsõrmiksoolde rasvade seedimise põhiensüüm – pankrease lipaas. Koostöös teiste ensüümidega lõhutakse toidulipiidid lihtsateks ühenditeks (triglütseriidid, glütserool, vabad rasvhapped)ning fosfolipiidid samuti lihtsateks algkomponentideks. Seedunud toidumassi viibimisel peensoole keskmises osasimenduvad toidurasvadest tekkinud glütserool ja rasvhapped. Tekkinud ained imenduvad peamiselt lümfisüsteemi. 3. Tärklise seedimine ja imendumine Liitsüsivesikute seedimise seisukohast on põhiline just tärklise lammutamine. Toidusüsivesikutest algab vaid tärklise osaline seedimine suus.Seda teostab sülje koostises olev ensüüm alfa-amülaas. Selle toimel lõhustatakse osa tärklisest väiksemateks osadeks. Kui tärkliserikast
(cholkr sapp) ·1943. Aastal Ieidsid A. A. Harper ja H. S. Raper, et kaksteistsõrmiku limaskest sisaldab pankrease ensüümide sekretsiooni stimuleerijat ja nimetasid selle aine pankreosümiiniks. ·Alles siis kui J. E. Jorpes'i ja Viktor Muti laboris saadi 1966. Aastal nende ainete puhasekstraktid ja identifitseeriti aminohappeline koostis, selgus et tegu on sama ainega. Seega õige oleks kaksiknimi koletsüstokiniin/pankreosümiin (lüh. CCK./PZ). SAPIPÕIS Sapi funktsiooniks on toidurasvadest emulsiooni tekitamine, mis suurendab kokkupuutepinda kõhunäärme lipaasidega ja võimaldab sellega neid efektiivsemalt lagundada. Sapihapete koguhulk kehas on 3 gr ja sellest ei järku lipolüütilise funktsiooni jaoks ühe söögikora ajal. Rasvarikka söögikorra puhul on vajalik sellest kuni 5 korda suurem kogus. Sellepärast tsirkuleerivad olemasolevad sapphapped päevas mitu korda läbi soole ja maksa. Selle, iga
ning kala, taist liha, kanaliha ja väherasvaseid lihatooteid. Muna ei soovitata süüa iga päev, piisab 2-3 tükki nädalas. Üks portsjon sellel korrusel on umbes 50g tailiha, 60g nahata kanaliha, 30g hakkliha, 50g kala, 1 muna, 2dl piima, 100g kohupiima, dl jogurtit või 30g juustu. Neljandal korrusel on lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned, päevas soovitatakse 4- 5 portsjonit, kuid tuleb teha tervislik valik. Lisatavatest toidurasvadest on soovitav suurendada õli kasutamist. Üks portsjon sellel korrusel on tl õli, tl võid, tl kõrge rasvasusega margariini või majoneesi, 2tl madala rasvasusega margariini või majoneesi, 10g pähkleid või seemneid. Püramiidi tipus kõige vähem soovitatavad toiduained: suhkur, mesi, maiustused (kommid, küpsised, sokolaad), magusad karastusjoogid ning mahlajoogid. Neid võib päevas kokku tarbida 2-4 portsjonit. Üks portsjon sellel korrusel on 2tl
annaabi.ee 
