I Indrek tuleb Vargamäele "sunnitööle". Andres arvab, et Indrek on lolliks läinud, millest Indrek aru ei saa. Lehed kirjutavad, et Indrek on mõrtsukas. II Indrek tutvub Vargamäega. III Indrek jätkab sauna Madise tööd. Kaks päeva kaevab, siis väsib. Puhkab mõned päevad ja hakkab uuesti tööle. Tööl tabab ta Pearu lapse Karla poja Eedi teda luuramast ja veendub, et Eedi on loll. IV Sass oma vigase jalaga tahtis olla samaväärne teiste meestega. Sass läks sohu Indrekut vaatama, kes pani ta oma jõesüvendamisjutuga teistmoodi mõtlema. V Indrek jääb külma vee joomisest haigeks. Tiina tuleb Indrekule külla, mis Indrekule ei meeldinud. Tiina lahkub nutuga Vargamäelt. VI Indrek jätkab kraavikaevamist hoolimata maas olevast lumest. Indrek käib suusatamas ja uisutamas ning räägib inimestele oma jõe süvendamise ideest, aga need pole vastu, aga ka erilist huvi pole ning ta tüdineb.
"Tõde ja õigus V" Anton Hansen Tammsaare Indrek tuli tagasi Vargamäele. Isa Andres elas nüüd saunas. Maret ja tema mees Sass elasid rehetoas. Ka Pearu oli veel elus. Meeste vahel oli mõtteline võistlus, kumb hiljem mulla alla läheb. Andres oli saunas õnnelikum, ta ei pidanud enam Vargamäel sunnitööline olema. Mari oli ära surnud. Pearu ja Andrese kaevatud kraav oli sooks muutunud. Indrek tahtis jõe ära puhastada, et veed voolama hakkaksid ja maad ära kuivaksid. Indrekul olid lapsed, kelle juurest ta ära oli tulnud. Sauna-Madis oli surnud. Noor Andres oli kroonus hukka saanud. Vana Andrese poeg Sass oli Vargamäelt lahkunud. Ants oli surnud. Indrek hakkas vanast kraavist muda välja kaevama. Pearu poja Karla poeg Eedi oli peast loll ja ajas mättad kraavi tagasi
1. (5) Indrek tuleb tagasi koju, kolib sauna isa juurde. Maret elab Sassi ja lastega majas. 2. (15) Indrek kohtub taas Maretiga, tutvub taas Vargamäega, tunneb valu muutuste üle, 3. (25) Indrek teeb palju tööd ja kohtub Karla lapse Eediga kes teda luurab, veendub et ta on rumal. Suurest töötegemisest vigastas Indrek end, kuid tegi edasi tööd. 4. (37) Indrek räägib Sassile jõesüvendamisest, tahab täita isa unistust. Sass oli algul tugevalt vastu, aga Indrek suutis ta panna teistmoodi mõtlema. 5. (47) Indrek haigestub. Külla tuleb Tiina, Indrekule see ei meeldi ja Tiina lõpuks lahkub. Räägib isale mis Sassiga jutustas. 6. (58) Lumi tuleb maha aga Indrek jätkab ikka kraavi kaevamisega. Räägib inimestele oma kraavi süvendamises, keegi vastu pole kuid kedagi väga ei huvita ja Indek loobub. Käib vahepeal veel suusatamas ja uisutamas. Arutab isaga Vargamäest, naabritest ja maajagamisest. 7
Tõde ja Õigus V I Indrek tuleb vargamäele Ta leiab eest muutund vargamäe pole enam pedajaid vaid nende asemel on kivihunnik, pole enam pihlakat mis sai jussi kuuse asemele istutatud, saunast leiab ta isa kes on vanaks jäänud ja nad träägivad kuidas läinud on ja kas ajalehes olnud artikkel vastab tõele et Indrek on mõrtsukas selle peale läheb jutt lahti jumala teemal kas Jeesus oli jumala poeg või ta ainult pidas ennast selleks. Indrek ütleb isale et ta jääb vargameäle, mis teeb ise korraks rõõmsaks ,
TÕDE JA ÕIGUS I XXVII Andresel ja Maril sünnib teine poeg Ants. Oli vaja varrusid pidada, kus läks vaidluseks Hundipalu Tiidu ja rätsep Taari vahel. Oru I "Seal ta ongi see Vargamäe," lausus mees ja näitas käega üle soo Pearu saab naiste käest peksa. järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühmitas madalaid hooneid. Andres XXVIII Eesperes sureb talvel kolm last, sest ringi liigub ja Krõõt jõudsid Vargamäele. lastehaigus, ja ka palju teiste perede lapsi. Liisi ja Maret räägivad II Madis tutvustas Andresele ja Krõõdale nende uut talu
Tõde ja õigus Viies osa Viiendas osas kolib Indrek linnast sünnikoju tagasi. Küll mitte päriselt, ta asub elama vana Andrese juurde sauna, kes on sinna kolinud, et mitte noortel ees olla. Talus elavad nüüd Maret Sassiga (see tisler kellega abiellus) ja nende lapsed Elli ja Oskar. Indrek hakkab kõige unustamiseks tööd rabama - otsustab soos kraavid taastada ja teeb suure kaevamisega endale liiga, kuid lamades saunas ahjul, luud-kondid tuld löömas, mõtleb ta ainult sellele, kui palju aega selle lesimisega kaotsi läheb. Sassil on tema tulekuga seoses halb eelaimus, kuid ta ei saa sinna midagi teha, et naisevend kord koju otsustas tulla. Samal ajal Indreku suure sookuivatamisega tekib tal ka mõte taaselustada oma isa ammune unistus -
A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus V osa" Viiendas osas kolib Indrek linnast sünnikoju tagasi. Küll mitte päriselt, ta asub elama vana Andrese juurde sauna, kes on sinna kolinud, et mitte noortel ees olla. Talus elavad nüüd Maret Sassiga (see tisler kellega abiellus) ja nende lapsed Elli ja Oskar. Indrek hakkab kõige unustamiseks tööd rabama - otsustab soos kraavid taastada ja teeb suure kaevamisega endale liiga, kuid lamades saunas ahjul, luud-kondid tuld löömas, mõtleb ta ainult sellele, kui palju aega selle lesimisega kaotsi läheb. Sassil on tema tulekuga seoses halb eelaimus, kuid ta ei saa sinna midagi teha, et naisevend kord koju otsustas tulla. Samal ajal Indreku suure sookuivatamisega tekib tal ka mõte taaselustada oma isa ammune unistus - Vargamäe jõe
Tõde ja õigus 1. Indrek tuleb tagasi Vargamäele Põgenes linna elu eest tagasi maale. Kaevas kraavi, et isa unistus saaks teoks. Oli muutuste põhjus ja korraldaja. 2. Koosolek jõe süvendamiseks See oli vana Andrese ammune unistus kuigi sellele mõttele tuli Indrek. Kassiaru ja Mäe olid omavahelises trumpamises, kes oma mõtte läbi surub. 3. Tiina tulek Vargamäele Paljud sündmused keerlesid ümber Tiina. Armukolmnurgad, tülid aga samas alguses oli kõik hea ja kõigile meeldis Tiina. Tema ise oli seal aga Indreku pärast. 4. Vana põlvkond lahkub Vargamäelt
sajandist kuni Esimese maailmasõjani(1914-1918). Romaan maalib realistliku pildi eesti talupoja elust sajandivahetusel tsaariaja lõpuaastate väljakannatamatuks muutunud ühiskondlikes oludes. «Tõde ja õigus» on oma suurepäraste looduskirjeldustega ning eri inimtüüpide kujutamisega tõeline meistriteos, üks enimloetumaid ja paljudesse keeltesse tõlgitud eesti romaane. Tegelased: - Pearu (Murakas) - Andrese kiuslik naaber – tagapere - Andres (Paas) - Vargamäe uus elanik- eespere - Krõõt - Anderese naine, hell, heleda häälega, sureb suure koormuse tõttu, peale neljanda lapse (poja- Andrese) sündi, kolm tütart ka- Liisi ja Maret ja Anni - Juss - sulane, Mari mees, tapab end kuna Mari ei tule koj ja tegeleb koguaeg Andrese lastega - Mari - teenijatüdruk, Jussi naine, neil oli kaks last (Juku ja Kata), Andrese tulevane naine, neil oli kaks poega (Indrek ja Ants)
kusjuures kasu saaks sellest kõige rohkem Andres. See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, mis tähendab seda, et Andresel asjaga muud seost ei ole kui pool makstud kuludest. Orul on liigagi lihtne teisepere maid üle ujutada, kui vaid tahab, selle peale Andres mõtleb aga liiga hilja. Enne kraavi valmissaamist jõuavad naabrid juba mitmeid kordi tülli minna, küll sellepärast et Pearu oma rege laenuks topib ja hiljem kõrtsis seda nina alla hõõruma hakkab, et teine ta rege kasutab, kyll selle pärast et loomad teise põldu pääsevad. Pearu lõhub isegi oma käega aedu, et naabrite sead ta rukkisse läheks ja oleks, mille pärast kembelda. Koerad käivad vastastikku teisepere akende all kükitamas, hobused pääsevad kahtlaselt naabri vilja ja muudki sellist
TÕDE JA ÕIGUS 1.OSA PEAMISED TEGELASED: Andres- Vargamäe (Eespere) peremees Krõõt- Andrese esimene naine Mari- Andrese teine naine Oru Pearu- Vargamäe (Tagapere) peremees Liisi, Maret- Krõõda ja Andrese tütred Andres2- Krõõda ja Andrese poeg, tugev, Krõõt suri pärast tema sünnitamist Indrek- Mari ja Andrese esimene poeg, tark, lugemishimuline Joosep, Karla- Oru Pearu lapsed Juss- sulane Vargamäel, oli vahepeal abielus Mariga Matu- karjapoiss, hiljem sulane Eesperes, energiline Sauna-Madis- kraavikaevaja, elas eidega Eespere saunas Hundipalu Tiit- vanale Andresele eeskujuks, tark TEGEVUS: Toimus u 19.saj 3.perioodi lõpus, u 30 aastat. Krõõt ja Andres olid just abiellunud ja tulid Vargamäele elama. Algas ränk töö rügamine. Neil sündis 4 last ning pärast viimase lapse ehk esimene poja Andrese sündi suri ilusahääleline Krõõt. Tema asemele asus rõõmsameelne saunatüdruk
,,Tõde ja õigus V" Minu arvates oli autori eesmärk teost kirjutades näidata lugejale eesti talupoja loomust visadust. Teose idee on inimese visa võitlus loodusega. Autor on raamatu aine võtnud oma vanematekodust ja elust. Eesti lugejale on see teos hingelähedane, sest meie esivanemad on olnud talupojad, visalt seda karmi loodusega maad harinud ja vaeva näinud, et oma järeltulijatele paremat elu pakkuda. Tegevus toimub Vargamäel, kahes naabertalus. Põhiprobleem on nende kahe talu peremehe unistuste täitumine enne surma. Mõlemad mehed on kogu elu Vargamäel tööd rassinud eesmärgiga, et Vargamäe saab viljakaks ning nende lapsed jätkaksid seal isade elutööd. Mõlemad mehed armastavad Vargamäed, kuid nende tõekspidamised ja unistused on erinevad. Nad on kogu elu omavahel tülitsenud ja kembelnud, kumb on tugevam Vargamäel. Nüüd on nad vanad ega jõua omavahel enam kakelda. Nende unistused täituvadki enne
1. Indrek tuleb tagasi Vargamäele Kade, õel ja pahatahtlik Otile truu Põgenes linna elu eest tagasi maale. Kaevas Teiste mitte usaldamine viis selleni, kraavi, et isa unistus saaks teoks. Oli et sai lõpuks väga haiget muutuste põhjus ja korraldaja. Vargamäe nore põlvkonna : Rõõmud: 2. Koosolek jõe süvendamiseks Vabam eluviis Suur tutvusringkond See oli vana Andrese ammune unistus kuigi Peod ja lustimine sellele mõttele tuli Indrek. Kassiaru ja Mäe olid omavahelises trumpamises, kes oma Armastus mõtte läbi surub. Looduse nautimine 3
) E.A.Poe. (1809-1849) Elulugu- Poe lapsepõlv möödus Richmoundis, lõunaosariigi Virginia pealinnas. Edgar Allan Poe oli esimene Uue Maailma kirjanik, kes ühest küljest õppis eurooplastelt ja teisest küljest avaldas neile suurt mõju. Ameerika uus reaalsus näitas kirjanikule oma karmi palet. Tema isa oli näitleja, kes suri tuberkuloosi. Tänu sellele pidi kirjanik üles kasvama ärimehe Allani jõukas kodus. Oma lastetu abikaasa soovile vastu tulles võttis ärimees poisi enda juurde, kuid ei lapsendanud teda. Edgar elas küll kest rikkust kuid oli vaene ja õigusteta. Teda peeti rikka mehe pärijaks, kuid pärandust ei saanud ta kunagi, sest ei allunud oma hooldjale ning oli isepäine. Jäänud rahata lasi Poe end värvata sõjaväkke kuid tema tervis ega iseloom ei sobinud karjääri tegemiseks sõjaväkke. Ainus mida elegantne ja hästikasvatatud noormees hästi teha oskas oli luuletuste kirjutamine. Oma kulu ja kirjadega avaldas Poe ühe kogumiku ja
leiab. Mõistab, et ei ole olmas ainult ühte tõde. 2 b) Jumalatasand I osas on maa Andrese jaoks jumal. Lepingumotiiv on piiblis oluline. Pearu kohati kui saatana kehastus ahvatlused, valed. c) Patu mõiste kõik osad. Lunastuse motiiv. Mari-Andrese suhe on patt. d) Vargamäe on nagu neetud maa. e) Jalutu terveks tegemise motiiv. I osa. Võitlus maaga. 19. sajandi viimane veerand. Andres, Pearu, Krõõt, Mari. Algab sellega, et Krõõt ja Andres tulevad Vargamäele ja alustavad seal pikka tööd, mida jagub ka tulevastele põlvedele. Töö tapab Krõõda ja elu Andresega talus jätkab sulase naine Mari. Neil on palju lapsi, kellega tekib mitmeid probleeme haigused, lastevembud, suureks saamine ja abiellumine
· Õnn see on võimalus tema meeldivat tööd, olla armastatud ja armastada ning olla kasulik oma rahvale ja kogu inimkonnale. · Jumalat ei ole olemas. Selle mõtlesid välja kurjad inimesed, kes tapsid ja rõhusid. Mõtlesid välja, et ennast õigustada. Kerttu Rakke ,, Kolmas printsess" Peategelased Marilyn Upsakas ja ennast täis kahekümmne aastane modell, tüdruk, kellel oli siia maani kõik olemas, mil ta ühel päval kaotas töökoha, enda poisi ja ka väidetavad sõbrannad. Tüdruk ei ole üdini halb, ning aeg mil tal pole enam ei rikast poissi, sõpru ega ka töökohta hakkab ta reaalset elu elama, see ei tule tal esmapilgul kuigi hästi välja, seniks kuni ta kohtub Janiga. Jan Algul pealtnäha malbe ja väga kohmakas tüüp, kes näitab end kui kõige vaesemat olevust, osutus raamatu lõpu poole rikkaks ja vägagi ligitõmbavaks noormeheks.Elas koos vanaemaga. Tema naljad ja veidrad ütlused tundusid
TAPMA LÄHED? (sest Indrek pm. Tappis ju ema) Raevohoos Indrek tulistab Karin saab kriimu käe peale. Jõutakse kohtusse ja Indrek saab tingimisi karistuse. Indreku hingel on kaks surma (Ema ja abikaasa) 12. V osa ALLAANDMINE Indrek tuli vargamäelue( Ütles isale, et tuli sunnitööle) Isa jaoks oli Kõrboja nagu unistuste ja armastuse paik. Indrek kolib sauna, isa juurde. Suures talus elab Maret (tütar) oli abielus Sassiga. Indrek tahab ennast tööga lunastama hakata Linnamees, eriti suur töötegija pole. Hakkab kraavi kaevates inimestega kohtuma (Eedi-Oru-Karla ja Iida poeg, Eedi on lihtne inimene, peast veits totu, Pearul on probleem Eediga mis saab talust? Hakkavad probleemid, sest talule pärijat vaja. Saabuvad noored inimesed- asjad lähevad põnevaks - sulane OTT, kes oli väga trendikas SPORT, uhke ja uus asi- JALGRATAS) Ott hakkab sebima Juuliga,
Tõde ja õigus. Ülevaade. Osa Andmed Ilmumis- Tegevusaeg / Kandvad Tegevuskoht Kandev idee kirjaniku eluloost aasta kestvus tegelased I 1872. vanemate tulek 1926 19.saj. Andres, Vargamäe Võitlus Vargamäele. viimane Pearu, maaga ehk Samal aastal veerand. / Krõõt, inimene ja sündis 25 aastat. Mari. maa. Tammsaare. II 1898. asus 19.saj. lõpp- Võitlus kirjanik õppima 1929 20.saj. algus
Krõõt tuli kohast, kus olid põld, mets ja laas. 2)Tagapere= Pearu Murakas= Oru Pearu oli pärit Tuhalepast. Pearu oli kõhna, lühike, üle 30. aastane ning tal oli harv habe. 3)Naiste tööd: heinategu, kodused talitused, lehma lüpsmine, karjada tegelemine, peenrate rohimine, köögivilja kasvatamine, laste kasvatamine ja kasimine, toidu tegemine, talus koristamine. 4)Vargamäe lapsed(kõik alates vanemast): Krõõda lapsed= tütar Liisi, tütar Maret, tütar Anni (suri ära), poeg Andres Pearu naise lapsed= poeg Joosep, poeg Karla, tütar Riia, poeg Jüri Mari lapsed= Jussilt poeg Juku(suri ära) ja tütar Kata(suri ära), Andreselt poeg Indrek, poeg Ants, tütar Liine, tütar Tiiu, tütar Kadri. Liisi laps= poeg Joosep A. H. Tammsaare ütlusi: ,,Mees on mees ja ristikivi on ristikivi" ,,Tegu tuleb sul temaga siiski, ramm üksi ei aita" ,,Ei põld meid toida, kui meie tema nälga jätame"
Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mida Pearu tegi. Andres läks Tagaperele kraavi asjus. Lepiti kokku kraavi tegemine. VI (42-52) Mindi nelipühade puhul kirikusse. Karja-Eedi tuli tagasi viletsate riiete tõttu. Krõõt lubas saia ja võid. Kirikus käidud, sai Eedi noore mära seljas sõita. Tulid külalised, katsuti rammu. VII (52.57) Sõnnikuveo talgud, veega kastmine (Mai+Kaarel). VIII (57-67) Heinatöö. Juss mõtleb järgmisel aastal ära minna, kuid mõtleb ümber. Seletatakse lahti Vargamäe: Oru ja Mäe teke. IX (67-74) Saak vilets. Varajane lumi
Eespere talu hakkasid majandama Andres Paas ja Krõõt. Andres oli talu ostnud ja tal oli plaan maad kuivendama hakata, kuna suurosa maa-alast hõlmas soo. Koduhoidjateks olid olnud saunaeit ja saunataat Madis. Tagapere Pearuga sai Andres kokkuleppele, et sookuivenduse käigus lastakse vesi ka Pearu maa pealt läbi otse jõkke. Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina. Kaarel tahtis aga pulmi teha Eespere tüdruku Maiga. Eesperel oli karjapoiss Eedi. Sulaseks oli Juss. Suvi sai läbi. Kaarel oli Tagaperele ainult suveks kaubeldud ja nüüd oligi ta lahkunud. Mai meel oli kurb. Teda taheti Eesperele terveks aastaks ja seepärast ei sanud Kaarliga kaasa minna. Soookuivendamiseks oli alustatud kraavi kaevamisega. Krõõdal sündis tütar Liisi. Andres oli pettunud, et poiss ehk kohapärija ei sündinud. Möödus talv. Juss jäi veel teiseks aastakski sinna. Mai aga läks ära. Eesperes hakati aeda tegema. Ka Pearu arvas, et peab aia ehitama
Krõõt ja Andres tulevad Vargamäele, mille jaoks oli Andresel piisavalt raha ja mida ta oli enne vaatamas käinud. Eespere ehk Mäe ehk Andrese talu. Tagapere ehk Oru ehk Pearu talu. Lehm jääb sohu kinni kevadel, maapind on niiske. Andres tahab Pearuga kahasse kraavi ehitada, kõik arvavad, et tuleb kallim. Pearu on nõus, kui kraav on tema maal ning vall on tema pool. Tehakse palju tööd, Andres tahab sellest mõnusa ja tulusa koha teha. Minnakse kõrtsi sulast ja talutüdrukut otsima. Pearu tahab seal juba rammu katsuda ja juua. Krõõt tutvub Aaseme perenaise ja teistega. Pearut oodatakse mitu päeva koju, teisipäeval, kui ta tuleb, läheb kismaks. Pärast rahunetakse maha, kuna Pearu Murakas tõi saia ja joogipoolist. Pearul 2 last. Nelipühad
tõttu reedetud. Usun, et iga inimene, kes seda osa loeb, elab kogu hingest sellele tegevusele kaasa. Mulle meeldis väga selle romaani romantiline külg, kus Tiina tuleb Vargamäele, et olla Indreku lähedal, kuigi Indrek seda ei taha, samas ei suuda ta Tiinat ka minema ajada, seega asub Tiina mäel talus talutüdrukuks. Sellega kaasnevad ka oma probleemid, sest Tiina on väga helde ja südamlik inimene, ning meeldib neile kõigile. Temasse armub nii perepoeg Oskar kui tööline Ott, tekib armukolmnurk, millesse segab end ka peretütar Elli, kes tunneb suurt südamevalu ja armukadedust, sest ta on armunud Otti. Romaan lõpeb sellega, kuidas Indrek ja Tiina üksteise embuses Vargamäelt lahkuvad. Vargamäel olid uued noored, kes jagelesid, sest Andres ja Pearu olid juba vanad, nende unistused olid täitunud ning nad olid nüüd valmis surema. Pearu, mees, keda võis iseloomustada sõnadega nagu jonnakas, häbematu, lapsik, egoistlik ning lugupidamatu
Tõde ja õigus I osa Andres Paas- Eespere peremees Liisi, Maret, Anna, Andres= Krõõ+ Andres Krõõt Paas-Andrese I naine, sureb sünnitusel Juku, Kata= Mari+ Juss Sauna- Mari- Andrese II naine Indrek, Ants, Liine, Tiiu, Kadri, Sass= Mari+ Andtres Juss- Mari I mees, poob ennst üles Joosep, Karla, Riia, Jüri= Pearu+ ta naine Rearu Murakas- Tagapere peremees, Andrese naaber Hundipalu Tiit- naaber, Indreku ristiisa*Tegevus toimub eelmise sajandi kolmandel veerandi lõpul(1870). Andres ostab Vargamäele talu ja kolib koos Krõõdaga sinna elama. Ta valis selle koha, kuna tal polnud parema jaoks raha ja ta oli seda talvel vaatamas käinud. Nad jõudsid Vargamäele kevadel ja siis kohe esimesel õhtul oli selge, et koht on väga niiske, sest lehm oli sohu kikki jäänud
Peremees koos Sauna- Madisega aitab lehma välja. Krõõdale ei meeldi see talu väga, kuna ligipääs on halb soo ümberringi. Andres väidab, et polnud kuskilt paremat saada ning raha pole, et enamat osta. II Noor peremees vaatab ostetud valdusi üle. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres tundis naabrimehe (Pearu) vastu huvi, kuid teda polnud kodus. Sauna- Madis ja peremees proovisid rammu ning ikka Andres jäi peale. III Tehti tööd ning ühel päeval läksid noored külavahele kõrtsi, kuna neil oli vaja sulast ja tüdrukut. Nooruk jäi kõrtsi ette vankrisse ning Andres läks sisse. Leidis sealt endalegi noore sulase ja tahtis naabrimehegagi paar sõna vahetada, kuid see istus saksitoas. Naine tegi väljas
Esimene anne. I kohaleminemine ; lehm II lk.15 tutvumine III lk.23 kõrts ; tutvumine Pearuga IV lk.33 Pearu kojutulek ja vägivaldsus V lk.42 kraavi kaevamise arutelu ja kokkulepe VI lk.51 Nelipühad ; kirikuskäimine ; naabrid Eesperes külas ; rammukatsumine (Andres ja Oru sulane Kaarel) VII lk.64 sõnnikuvedu ; Mäe tüdruk Mai Oru Kaarel VIII lk.72 heinategu ; Krõõt rase ; Andres taipab, et krunt polegi nii hea ; Vargamäe (Kuusiksaare) ajalugu IX lk.84 konflikt ree pärast ; Krõõt ja Andres saavad tütre (Liisi) X lk.93 Mai läheb, sulane Juss jääb ; saunatädi kuulutus koera järgi ; sead Tagapere rukkisse (Pearu Krõõt ,,hele jaal") XI lk.105 teine aasta talus ; heinategu ; uus tüdruk Mari ; Mari Juss (üle jõe ujumine) ; kraavi valmimine ; Andres ehitab aiaaugu kinni Pearu vihastab ja laseb Andrese hobused koplist välja Pearu ei anna Andresele hobuseid kätte
Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju
1. Vargamäe Eespere peremees Andres Paas (Mäe Andres)- laiavõitu nägu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega. Kavatsus maapind esimesel võimalusel maha müüa. Ei olnud tema tõelise väärtusega arvestanud. Abielu tähendas talle eelkõige lapsi. Isakodu asus välismaal. Ei olnud suur viinavõtja, rohkem meeldisid pitsi taga sobitatud tutvused. Raamatu alguses ligi 30. Igaüks on oma õnne sepp. Võimalik, et poleks Vargamäe Eesperet kunagi ostnud, kui ta teda vaid Tagaperega võrrelnud oleks. Ent tema võrdles ka Aasemega ja nõnda ei paistnudki asi väga halb. Leidlik. Töökas. Kade ja vihane Pearu peale, sest talle tundub, et tollel on palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri pilk oli liiga kauge. Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja, kui asi tõsiseks läheb annab kere peale
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" (kokkuvõte) Tegevuspaik: Vargamäe (Oru ja Mäe), kõrts Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 Tegelased: · Pearu Murakas-kaval, salalik ning visa hingega mees · Andres Paas- väga töökas, sihikindel ja tugev mees · Krõõt- nõtke, teotahteline, heasüdamlik. Andrese esimene naine · Lambasihver- matsakas, leppiv peksmisega. Pearu naine · Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees · Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine
küll oli vastu, kuid lõpuks ei jõudnud sõbraga enam jageleda ja andis alla - Tigapuu saatis Indreku ennast ootama ja Napoleoni kooki ja teed sööma-jooma, kuni ta tagasi tuleb VI - Indrek kõhkles Tigapuu tagasitulekus, lõpuks ei oodanud teda enam ja lahkus koolimajja - Maurus ootas teda enda kabinetti, uuris kus on ta kaaslane ja kontrollis ka poiss on joonud alkoholi, lasi õhata, pani Indreku jälle kõike ära rääkima, siis lasi poisi magama - hommikul püüdis Tigapuu Indreku koha kinni ja uuris talt, miks ta teda eile ei oodanud, Indrek ütles, et ootas, aga tema ei tulnud, tunnistas, et rääkis Maurusele kõik ära, see ajad Tigapuud vihale, pigistas Indreku käsivart, mis peale Indrek talle käega vastu nägu lõi - selle peale sai Indrek ise vastu lõuahaagi, mis peale Indrek omakorda Tigapuule lauaklapiga serviti pähe lõi, Tigapuu langes maha, Indrek arvas, et oli ta tapnud, oli šokis, juhtus kokki
perioodi, mida iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Kahe naabri tõde ja õigus Andres Paas, on 30-s aastates mees, kes oma noore naise Krõõdaga asub Vargamäele elama. Anders on
Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval
Mari hoidis Jussi elus aga siis tuli Andres ja võttis Mari ja Juss tappis end ära Mari nimetas Indrekut petulapseks, kuigi eelnevad sündmused teda ei puuduta Tugev vastuseis poegade Andrese ja Indreku vahel Tammsaare ja Vana Testamendi lugu moodustab just kui risti. Indrek läheb linna, tuleb külla ja Mari väga haige(vähk). Kogu teema lõppeb alles 3ndas osas. Mari tahtis surra, et minna Jussi juurde. Mõjutab Indrekut süüdistamisega. Vargamäel puudub halastus, seal peab. Aitas Maril surra. Indrek laseb vihahoos oma tulevast kaasat Karinit püstoliga. Otsib töö kaudu Vargamäel lunastust. Andres ostis Vargamäe, sest see oli kõige odavam, rahakott käis sellest üle Kaks peremeest: Andres :kergeusklik, kohati vägivaldne, Pearu: omakasupüüdlik, tahtis Andrese talu endale saada, lubas ta välja süüa, õel ja vägivaldne, koduvägivald
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
