2)Tagapere= Pearu Murakas= Oru Pearu oli pärit Tuhalepast. Pearu oli kõhna, lühike, üle 30. aastane ning tal oli harv habe. 3)Naiste tööd: heinategu, kodused talitused, lehma lüpsmine, karjada tegelemine, peenrate rohimine, köögivilja kasvatamine, laste kasvatamine ja kasimine, toidu tegemine, talus koristamine. 4)Vargamäe lapsed(kõik alates vanemast): Krõõda lapsed= tütar Liisi, tütar Maret, tütar Anni (suri ära), poeg Andres Pearu naise lapsed= poeg Joosep, poeg Karla, tütar Riia, poeg Jüri Mari lapsed= Jussilt poeg Juku(suri ära) ja tütar Kata(suri ära), Andreselt poeg Indrek, poeg Ants, tütar Liine, tütar Tiiu, tütar Kadri. Liisi laps= poeg Joosep A. H. Tammsaare ütlusi: ,,Mees on mees ja ristikivi on ristikivi" ,,Tegu tuleb sul temaga siiski, ramm üksi ei aita" ,,Ei põld meid toida, kui meie tema nälga jätame" ,,Üks kavatsus sünnitab teise, üks töö kisub endale teise järele"
ehitanud. Andrese ütlemistest ei piisa ja kui ta kirvega kraavile läheb, et see lõhkuda, on see juba eest löödud. Mitmed korrab kaob tamm nii, kuni Pearu leiab Mardi seda lõhkumas. Mart on kartmatu ja ülbe, lõhub tammi veel mitmed korrad, Pearu ajab teda korduvalt mööda sood taga, kui poiss loobib kive ja koer ründab tagant, vanamees jääb alati kaotajaks. Kuni Pearu kord poissi taga ajades koera maha laseb. Koer oli Mardile kallis ning kui Juss ja Andres kohale jõuavad on Pearu korjuse oma maale tassinud ja väidab, et koer ajas tedrepoegi taga ning seetõttu oli sunnitud ta maha laskma. Pearu lööb oma valedega läbi ka kohtus, niiet Andres tõega õigust kätte ei saa. Tõde ja õigus on Andresele tähtsad ja pettudes leiab ta, et tõega ei jõua kuhugi kui teine valega vastu hakkab. Naabrimeest kemplemine on kui ainuke püsiv asi Vargamäel ja ükskõik kui palju
"Tõde ja õigus I" Anton Hansen Tammsaare Vargamäele jõudsid uus peremees ja perenaine. Eespere talu hakkasid majandama Andres Paas ja Krõõt. Andres oli talu ostnud ja tal oli plaan maad kuivendama hakata, kuna suurosa maa-alast hõlmas soo. Koduhoidjateks olid olnud saunaeit ja saunataat Madis. Tagapere Pearuga sai Andres kokkuleppele, et sookuivenduse käigus lastakse vesi ka Pearu maa pealt läbi otse jõkke. Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina. Kaarel
,,Tõde ja õigus" I köide, mille eluline materjal pärineb Tammsaare kodutalust, annab üldistava läbilõike eesti külaelust ja talupoja võitlusest loodusega 19. sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes
Mari Tagaperele. Vargamäe on nime saanud, sealt varastatud kuusemetsa järgi. saab Andrese käest peksa ja Indrek näeb seda pealt. Pearu topib IX On sügis ja saak juba salves. Pearu laenab Andresele rege. Krõõt kraavimudasse ja jõkke orke, aga Matu saab sellest teada ja topib neid saab esimese lapse. ka Pearu teerajale. Pearu muudab soosilla läbimatuks. Matu keerab X Sulane Juss jääb talusse, kuid tüdruk Mai lahkub. Pearu ei taha Pearule viimase käki, nii et Pearu hobune soosillal sisse vajub. Andresest maha jääda, ehitavad võidu aeda. Pearu lõhub aia maha, nii et XXXI Noorele Andresele meeldisid Matu jutud tema karjapõlvest. Eespere sead tema rukisse pääsevad. Andres saab Pearu peale vihaseks. Andres ja Indrek ei saa omavehel läbi. Indrek oli selline mõtleja ja XI Elati teist aastat talus
said tunda nii tema saunaeide tütrest naine kui ka nende lapsed. Pearu ja Andrese esimese tüli algeks sai kraav, mille Andres lasi Sauna Madisel Oru krundile kaevata, makstes ühe poole ise ning teise poole Pearu. Esimeste nelipühade paiku toimus kohalike meeste vahel ka rammukatsumine, kus sai kõigile selgeks, et Mäe Andresele pole neist kellestki vastast. Kuna üksi ei tulnud Andres Krõõdaga Vargamäel toime, palkasid nad sulase Jussi ning tüdruku Mai. Kui kätte jõudis heinaaeg, ootas Krõõt juba esimest last tütart, kelle nimeks pandi Liisi. Järgmisel kevadel läks Mai ära ning uueks tüdrukuks sai Mari koguaeg rõõmsameelne laululind, kes tööd mõistis teha vägagi hästi. Marile hakkas Juss üha rohkem huvi pakkuma vaatamata tema mitte kõige kenamale välimusele. Kord lõhkus Pearu oma rukkipõllu eest ära tükikese aeda, mille tagajärjel pääsesid Eespere sead tema rukkisse
"Tõde ja õigus" kokkuvõte A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa TEOSE ANALÜÜS "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loominguperioodi, mida iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma
Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mida Pearu tegi. Andres läks Tagaperele kraavi asjus. Lepiti kokku kraavi tegemine. VI (42-52) Mindi nelipühade puhul kirikusse. Karja-Eedi tuli tagasi viletsate riiete tõttu. Krõõt lubas saia ja võid. Kirikus käidud, sai Eedi noore mära seljas sõita. Tulid külalised, katsuti rammu. VII (52.57) Sõnnikuveo talgud, veega kastmine (Mai+Kaarel). VIII (57-67) Heinatöö. Juss mõtleb järgmisel aastal ära minna, kuid mõtleb ümber. Seletatakse lahti Vargamäe: Oru ja Mäe teke. IX (67-74) Saak vilets. Varajane lumi. Ree laenamine Pearult. Krõõda tütar. X (74-85) Tehti puuesemeid, Juss jäi edasi aga Mai läks ära. Pearu lõhkus aia ära ja Krõõt kutsus loomad heleda häälega rukkist välja. Andres jäi sõnakehvaks kuuldes Pearult sõnu Krõõda ilusa hääle kohta. XI Hein vilets. Tuli vihma, sai heina. Hakati vilja võtma
Tagaperega võrrelnud oleks. Ent tema võrdles ka Aasemega ja nõnda ei paistnudki asi väga halb. Leidlik. Töökas. Kade ja vihane Pearu peale, sest talle tundub, et tollel on palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri pilk oli liiga kauge. Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja, kui asi tõsiseks läheb annab kere peale. Pärast Jussi surma (veebruaris) ei peata Andres peaaegu enam kunagi kõrtsi juures ega astu sinna sisse. Teades Mari nutu põhjuseid, luges etteheidet iseendale: tema ei osanud nõnda elada, et temaga oleks võidud olla rõõmus. Ei austanud Jussi tolle enesetapu pärast, öeldes: ,,Inimene põle ometi iseenda koer, kuis ta siis endale läheb silmust kaela panema." Oli kindel, et tema arvamus on alati õige, tema põhimõtted ainsad õiged, vihastas, kui keegi teine nõnda ei
Pearu on nõus, kui kraav on tema maal ning vall on tema pool. Tehakse palju tööd, Andres tahab sellest mõnusa ja tulusa koha teha. Minnakse kõrtsi sulast ja talutüdrukut otsima. Pearu tahab seal juba rammu katsuda ja juua. Krõõt tutvub Aaseme perenaise ja teistega. Pearut oodatakse mitu päeva koju, teisipäeval, kui ta tuleb, läheb kismaks. Pärast rahunetakse maha, kuna Pearu Murakas tõi saia ja joogipoolist. Pearul 2 last. Nelipühad. Kirikus käimine, tutvumine Andrese talus, Pearu sulane Kaarel katsub Andresega rammu, Andres on tugevam. Sõnnikuveotalgud, Kaarel ja Andrese talutüdruk Mai teevad lähemalt tutvust. Veesõda. Palju tööd, Krõõt sai tütre. Kraav sai valmis. Kõigil on raske, kuna tööd oli palju. Juss kurtis,et peremees tapab teda ja ennast tööga. Sead läksid Pearu maale, Krõõt tuli lapsega neid tagasi kutsuma. Andres
"Tõde ja õigus" kokkuvõte A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa TEOSE ANALÜÜS "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loominguperioodi, mida iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides
Poiss on väle ja ülbe ega kahetse oma tempu karvavõrragi, lõhub aina tammi edasi kui heaks arvab ja Pearut ligiduses näha pole. Mitmed korrad ajab Pearu teda mööda sood taga, kuid poissi kätte et saa, see loobib ees kividega, tagant ründab koer hammastega, nii jääbki enamasti kaotajaks vanamees. Lugu lõpeb siis, kui kord tümamaal maal poissi taga ajades ta vihaga koera maha laseb. Loom oli Mardile kallis ja hea abimees naabri peremehe vastu. Kui Andres ja Juss kohale jõuavad, on Pearu korjuse oma maale tassinud ja väidab, et see tema maal tedrepoegi olla taga ajanud ja sellepärast kuuli saanud. Oma jultunud valedega lehvitab Pearu ka kohtus, nii et Andres oma tõega õigust kuidagi kätte ei saa. Ometi on tõde ja õigus talle kõige tähtsamad asjad: on pettumus teada, et tõega ei jõua ta mitte kuhugi, mitte siis kui teine valega vastu hakkab. Pearuga kemplemine on
maa peale jooksma, ja seda ainult selle pärast, et oleks, mille pärast tülitseda. Sigasid läheb tagasi kutsuma Krõõt, kes oma Pearu sõnul ,,heleda jaalega" (heleda häälega) nii ilusasti sigasid hüüab, et Pearu aia lõhkumise hoopis järgi jätab kas seda siis austusest teisepere perenaise vastu või häbist oma teo ees. Seda sündmust tuletab Pearu ikka ja ikka purjus peaga hiljemalt meelde. Veel üks tüli tekib Andrese karjapoisi Mardiga, kes üritab Pearul kiusuga kraavile ehitatud tammisid lõhkuda, mille tulemusel viimane karjapoisi koera maha laseb, sest see jätkab visalt tammide lõhkumist. Andres üritab seda juhtumit kohtus lahendades tõega õigust taga ajada, kuid selle mitte õnnestumist nähes on mees pettunud. Andrese sulasel Jussil on raske elu, ta muudkui kurdab, et peremees tapab tööga ja Juss plaanib iga aasta ära minna. Kui aga tüdruk Mai lahkub ja asemele tuleb rõõmsameelne ja lõbus tüdruk Mari, ei
Kaugõppegümnaasium 11. klass Koostaja: ,,Tõde ja õigus" I osa Vargamäe elanike inimkäsitlus. Referaat Juhendaja: 2008 Sissejuhatus A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" I osas on kujutatud kahte külge. Neist esimene käsitleb inimese võitlust maaga, teine püüab aga jälgida inimloomuse üldist arengut. Tammsaare arvates oli võimalik inimloomuse mitmekülgsust võimalik väljendada ka talupoja-romaani abil. Tammsaare on üritanud luua teosesse vastandlikke ja mitmekülgseid karaktereid. Nii näiteks on täielikud vastandid romaani kaks peategelast, Andres Paas ja Pearu Murakas, kes on Vargamäel naabrimehed
Tegevuspaik: Vargamäe (Oru ja Mäe), kõrts Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 Tegelased: · Pearu Murakas-kaval, salalik ning visa hingega mees · Andres Paas- väga töökas, sihikindel ja tugev mees · Krõõt- nõtke, teotahteline, heasüdamlik. Andrese esimene naine · Lambasihver- matsakas, leppiv peksmisega. Pearu naine · Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees · Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine · Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees · Taar- oli rätsep,ta oli isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale! · Kassioru Jaska- oli rikas talumees http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/tde-ja-igus-kokkuvte.html I Vargamäe andres ja Krõõt astusid oma uue kodu poole. Krõõt polnud oma mehe ostuga rahul, sest maalapp oli väga soine. Ta oli harjunud oma isakoduga, kus olid ilusad laaned ja metsad.
VIII - Valmistuti heinatööks, algust tehti mõni päev enne jaani, ilm oli vihmane, sel ajal mõistis Krõõt, mida tegelikult tähendab olla perenaine, palju rasket tööd teha - Krõõda söögiisu oli kadunud ja süda läikis, saunatädiga kõneldes sai aru, et on rase, ent see teda tööd tegemast ei peatanud - Sulane vingub raske ja tapva töö üle, räägib, et järgmisel suvel enam Vargamäele niitma ei tule, tüdruk Mai veel oma plaane kindlalt ei tea, samas hindab Juss küünis olevat pehmet heinast aset, kus on hea magada - Andres kurdab kehva põllumaa üle, võrreldes Tagaperega on nende maa eriti niru, Pearu kelgib oma hea heinamaa ja saagiga Andrese ees, varem oli Andrese maal olnud kuusemets (kuiv, toitainevaene) ning sellest tulenevalt kutsuti kohta Kuusiksaareks IX - Suvi läks Eesperes kiirelt ja väga töiselt, rukki ja linasaak oli väike, kaera, odra ja kartuli
Samuti hoidis Krõõt väga loomi. Ka sulasrahvasse oli ta suhtunud niisamuti kui pererahvasse. Oma meestki püüdis ta naabrimehega lepitada. Hoolimata sellest, et Krõõt sai Vargamäel elada vaid tsipake aega, jättis ta endast Vargamäele aastatesügavuse jälje. Peale Krõõda surma sai Vargamäe perenaiseks Mari. Enne perenaiseks saamist oli Mari Mäe talu juures tüdrukuks. Seejärel abiellus ta sulase Jussiga ja kolis sauna.Maril sündis Jussiga kaks last- poiss ja tüdruk. Juss ja Mari elasid saunas õnnelikult niikaua, kuni Krõõt tundis, et tal ei ole enam palju elada jäänud. Kuna Krõõt teadis, et Maril on hea süda, siis palus ta Mari:"...kui mind änam ei ole, küll tahaks ma siis, et sina mu laste emaks oleks." Kuna Krõõdast jäi järele imetamist vajav poeg, tuligi Mari Krõõda soovi pühaks pidades peresse. Sealjuures rikkus ta oma abielu Jussiga. Sellest tulenevalt tundis Mari mees Juss end üleliigsena ja poos enda
on oma suurepäraste looduskirjeldustega ning eri inimtüüpide kujutamisega tõeline meistriteos, üks enimloetumaid ja paljudesse keeltesse tõlgitud eesti romaane. Tegelased: - Pearu (Murakas) - Andrese kiuslik naaber – tagapere - Andres (Paas) - Vargamäe uus elanik- eespere - Krõõt - Anderese naine, hell, heleda häälega, sureb suure koormuse tõttu, peale neljanda lapse (poja- Andrese) sündi, kolm tütart ka- Liisi ja Maret ja Anni - Juss - sulane, Mari mees, tapab end kuna Mari ei tule koj ja tegeleb koguaeg Andrese lastega - Mari - teenijatüdruk, Jussi naine, neil oli kaks last (Juku ja Kata), Andrese tulevane naine, neil oli kaks poega (Indrek ja Ants) - Mart(Matu) - Andrese karjapoeg, lõhkus kraavi tammesid - Sauna Madis - Andrese abiline - Karja- Eedi- - Kaarel- Tagapere sulane, kõige tugevam enne Andrese tulekut - Mai- tagapere tüdruk, armastasid Kaarliga teineteist
Tõde ja õigus I osa Andres Paas- Eespere peremees Liisi, Maret, Anna, Andres= Krõõ+ Andres Krõõt Paas-Andrese I naine, sureb sünnitusel Juku, Kata= Mari+ Juss Sauna- Mari- Andrese II naine Indrek, Ants, Liine, Tiiu, Kadri, Sass= Mari+ Andtres Juss- Mari I mees, poob ennst üles Joosep, Karla, Riia, Jüri= Pearu+ ta naine Rearu Murakas- Tagapere peremees, Andrese naaber Hundipalu Tiit- naaber, Indreku ristiisa*Tegevus toimub eelmise sajandi kolmandel veerandi lõpul(1870). Andres ostab Vargamäele talu ja kolib koos Krõõdaga sinna elama. Ta valis selle koha, kuna tal polnud parema jaoks raha ja ta oli seda talvel vaatamas käinud. Nad jõudsid Vargamäele kevadel ja siis kohe esimesel õhtul oli selge, et koht on väga niiske, sest lehm oli sohu kikki jäänud
Leidis sealt endalegi noore sulase ja tahtis naabrimehegagi paar sõna vahetada, kuid see istus saksitoas. Naine tegi väljas teiste küla eitedega tutvust ning sai ka endale tahetud tüdruku. Lõpuks sai Andres ka Pearu Murakaga juttu puhuda. Teine kutsus teda ka saksituppa, aga Andres keeldus. Läksid hoopis välja naist vaatama. Pearu ütles, et varsti ei ole neil enam maad, sest too sööb nad lihtsalt välja. Tahtsid ka rammu katsuda, kuid ei õnnestunud, sest Pearul polnud kuube. Pearu oli külas tuntud nägu. IV Tagapere rahva pereelu. Naine ootas meest kõrtsist juba mitu päeva koju ning kui tuli, siis oli vihane ja tahtis naisele kallale minna. Naine (sauniku tütar matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Naine jooksis eest ära aita. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks,
1. Millal toimub romaani tegevustik? - algab 19. saj teisest poolest, kestab paarkümmend aastat (1870-1890) 2. Kui vanad olid Andres ja Krõõt, kui nad Vargamäele elama asusid? - Krõõt-oma kahekümnendates, Andres-kolmekümnendates 3. Jussi kehaehituses oli midagi, mis Marile nalja tegi ja mille pärast ta Jussi narritas. Mis see oli? - Jussil oli lühike kael ja kõverad jalad 4. Miks Krõõda silmad nukrad olid? - Tal oli järjestikku sündinud kolm tütart ja ei ühtegi tulevast peremeest+pidi koguaeg tegema rasket tööd 5. Miks Andres pühal jõuluõhtulteisepere koera peksis? - See tuli vorsti lõhna peale nende majja ning Mari avastas ta sealt ning ütles Andresele+perede vahel oli vihavaen ning Andres sai nii oma viha välja elada. 6. Miks Pearu naiste käest nüpeldada saab
läks noormees linna ravimite järele. Linnas oli Kristi otsustanud lõpuks Ameerika sõita, kuid hüppas aga laevalt vette ja suri- enesetapp. Indrek kolis Lohkude juurest ära, revolutsionärid oli tapetud või vangistatud. Poiss sai ravimid ja läks koju, kust olid isa ja Ants minema viidud, hiljem tuli isa koos Antsu surnukehega tagasi (neid oli pm Indreku revolutsioonilise tegevuse pärast minema viidud, häbistatud, Ants oli vastu hakanud ja ta lasti maha). Mari tahtis kangesti Jussi kõrvale puhkama minna ning palus poega/Indrekut, et see annaks talle rohkem rohte kui vaja. Nii poiss lõpuks tegigi. PÕHIPROBLEEM: Milline on revolutsiooni mõju inimesele?- Indrek õppis revolutsioonist palju, nt et ei tasu tormata pea ees tulle; revolutsioon oli hullutav. TÕDE JA ÕIGUS 4.OSA PEAMISED TEGELASED: Indrek Karin- Indreku naine, 3 last neil Tiina- sama, kes 2.osas, Paaside ehk Indreku ja Karini teenijatüdruk/lastehoidja Vesiroosid- Karini vanemad
lasi. Teisel korral tahtis Pearu oma piiri laiendada, kuid see ei õnnestunud. 21. Järjesta ettevõtmised millega Andres tahtis ellu viia plaani oma unistuste talust. Alguses tahtis kaevata kraavi jõkke, et kuivendada maad, et maa saaks viljakamaks. 22. Millega tegeleb saunatädi? Saunatädi hoidis mõnikord lapsi kui vaja ja aitas samuti natuke, aga ta oli nagu külamoor, kes käis kirikus kõike rääkimas mis toimub Vargamäel, naabrite vahel kui ka isiklikkes eludes. 23. Jussi armastuslugu ja selle traagika. Jussile meeldis alguses Mari väga aga ei julgenud seda tunnistada. Marile meeldis Jussi kallal pidevalt norida. Ükskord sai Juss Mari peale väga vihaseks ja läks metsa, et end üles puua. Mari läks teda takistama ja Mari tahtis saada poisi omaks. Mõlemad olid õnnelikud kuna neil olid vastastikused tunded. Nad kolisid kokku sauna ja tegid väga hästi tööd, Mari sai kaks last Jussiga. Kui peremehe naine Krõõt
33 Pearu kojutulek ja vägivaldsus V lk.42 kraavi kaevamise arutelu ja kokkulepe VI lk.51 Nelipühad ; kirikuskäimine ; naabrid Eesperes külas ; rammukatsumine (Andres ja Oru sulane Kaarel) VII lk.64 sõnnikuvedu ; Mäe tüdruk Mai Oru Kaarel VIII lk.72 heinategu ; Krõõt rase ; Andres taipab, et krunt polegi nii hea ; Vargamäe (Kuusiksaare) ajalugu IX lk.84 konflikt ree pärast ; Krõõt ja Andres saavad tütre (Liisi) X lk.93 Mai läheb, sulane Juss jääb ; saunatädi kuulutus koera järgi ; sead Tagapere rukkisse (Pearu Krõõt ,,hele jaal") XI lk.105 teine aasta talus ; heinategu ; uus tüdruk Mari ; Mari Juss (üle jõe ujumine) ; kraavi valmimine ; Andres ehitab aiaaugu kinni Pearu vihastab ja laseb Andrese hobused koplist välja Pearu ei anna Andresele hobuseid kätte suur tüli ; enne jõule tuleb Pearu Eesperre leppima XII lk
Krõõt läks manalasse peale seda, kui tõi ilmale esimese enda ja Andruse poja. Lapsele oli ema vaja. Marilgi oli just laps olnud ja pooleldi vastutahtmist ta ju lubas perenaisele, et hoolitseb viimase võsukese eestki. Tema enda pere elu saunas vajus soiku, ta võttis lapsed ja täitis Eesperes perenaise rolli. Andruse jaoks oli loomulik, et Mari selle koha täidab ja ta ei tahtnud midagi kuulda sellest, et Mari ära läheb. Mida aga pidi tundma Juss, Mari abikaasa? Küll ta käis ja oli teiste naerualune, käis Marigagi rääkimas, et enam nii ei saa. Naine ikka lubas, et natuke veel ja ma kolin koju tagasi. Seda natukest aga ei jõudnud Juss ära oodata ja ta pani enese käe oma elu külge. Kas selles olid süüdi Andres ja Mari või lihtsalt juhus, kes teab. Tegelikult oli Andresest muidugi väga egoistlik mõelda, et Mari sinna jääb ja talle perenaiseks hakkab. Targem oleks olnud kohe endale uus perenaine ja laste ema otsida
Krõõt läks manalasse peale seda, kui tõi ilmale esimese enda ja Andruse poja. Lapsele oli ema vaja. Marilgi oli just laps olnud ja pooleldi vastutahtmist ta ju lubas perenaisele, et hoolitseb viimase võsukese eestki. Tema enda pere elu saunas vajus soiku, ta võttis lapsed ja täitis Eesperes perenaise rolli. Andruse jaoks oli loomulik, et Mari selle koha täidab ja ta ei tahtnud midagi kuulda sellest, et Mari ära läheb. Mida aga pidi tundma Juss, Mari abikaasa? Küll ta käis ja oli teiste naerualune, käis Marigagi rääkimas, et enam nii ei saa. Naine ikka lubas, et natuke veel ja ma kolin koju tagasi. Seda natukest aga ei jõudnud Juss ära oodata ja ta pani enese käe oma elu külge. Kas selles olid süüdi Andres ja Mari või lihtsalt juhus, kes teab. Tegelikult oli Andresest muidugi väga egoistlik mõelda, et Mari sinna jääb ja talle perenaiseks hakkab. Targem oleks olnud kohe endale uus perenaine ja laste ema otsida
Andres ei tulnud kunagi selle peale, et Krõõdal võiks jõud üles öelda lapsi ilmale kandes ja hommikust õhtuni rasket tööd tehes. Ta polnud kunagi uskunud, et naise nukrate silmade ja ägamise taga istus tõsine häda. Loomadel oli ta raskust arvesse võtnud, naisel aga mitte. Andrese meelest polnud tütred nagu poistega samaväärsed. Andres ei näinud tütardes kohapärijaid ja arvas, et tütardest on perenaisele rohkem abi, kui talle. Pealegi olid Pearul esimesed pojad ja Andres tundis end halvemana. Lohutus leidis Andres mõttest, et nad on Krõõdaga veel noored ja küll jõuavad poegi ka saada. Poja ootuses rajas ta rohtaia. Lohutuseks arvasid nad, et kui tütred on Jumala tahtmine, siis nii peab olema. Lohutust leidsid nad ka töörõõmust. Krõõt oli arvamusel, et Andresel õigus temaga tõrelda ja pahandusete puhul nuttis ta üksinda. Krõõt usaldas oma meest ja ka siis kui ta arvas, et mehel pole õigus, ei näidanud ta
eelmised Mäe peremehed seal ära peletanud ja arvab kõhklemata, et ka uue peremehega juhtub sama. Juba alguses hakkavad nad vaidlema ja tülitsema kraavi pärast, mida Andres enda maani soovib kaevata. Peale kraavi valmistegemist tülitsevad nad väga tühist asjade pärast. Pearu norib ise tüli, lõhkudes oma aeda ja muid asju, et Andrest kiusata, ta teeb naabrimehe elu üsna võimatuks. Andres on aga tubli mees, üritab vältida Pearut ja jääb ka teiseks aastaks sinna tallu. Sulane Juss võtab uue toatüdruku Mari naiseks ning nad hakkavad Eespere saunas elama. Perenaine Krõõt sureb peale neljanda lapse sünnitamist, kuigi tuntakse rõõmu, et sündis poiss. Esimesed kolm last olid tüdrukud, selles oli Andres väga pettunud ja ta oli lausa kade naabrimehe peale, kellel kaks esimest last olid pojad. Matused on suured ja paljud jäävad naist taga nutma. Ka Andrest valdab masendus ja tühjusetunne, kuigi ta ei märganudki kuidas naine viimast last kandes aina nõrgenes
Poiss on väle ja ülbe ega kahetse oma tempu karvavõrragi, lõhub aina tammi edasi kui heaks arvab ja Pearut ligiduses näha pole. Mitmed korrad ajab Pearu teda mööda sood taga, kuid poissi kätte et saa, see loobib ees kividega, tagant ründab koer hammastega, nii jääbki enamasti kaotajaks vanamees. Lugu lõpeb siis, kui kord tümamaal maal poissi taga ajades ta vihaga koera maha laseb. Loom oli Mardile kallis ja hea abimees naabri peremehe vastu. Kui Andres ja Juss kohale jõuavad, on Pearu korjuse oma maale tassinud ja väidab, et see tema maal tedrepoegi olla taga ajanud ja sellepärast kuuli saanud. Oma jultunud valedega lehvitab Pearu ka kohtus, niiet Andres oma tõega õigust kuidagi kätte ei saa. Ometi on tõde ja õigus talle kõige tähtsamad asjad: on pettumus teada, et tõega ei jõua ta mitte kuhugi, mitte siis kui teine valega vastu hakkab. Pearuga kemplemine on kui
vaid Krõõda elu, kuid ju see oli saatuse tahe. Andres kannatas tõsiselt oma naise surma pärast, alles pärast Krõõda surma mõistis Andres, kui palju oli väärt Krõõt. Kuulates naise viimast soovi, võttis Andres endale ja lastele abiliseks Sauna- Mari, kuna tema ei olnud ei kuri ega ka õel. Oleks siis Krõõda surmaga kõik kannatused Vargamäel läbi, kuid kus sa sellega, peale tema surma hakkas hoopiski kannatama Sauna- Juss, Mari abikaasa. Mari oli juba aastaid Vargamäe talus olnud kui Krõõda asemik, mis muutis omakorda Jussi õnnetuks, kuna temalgi oli lapsed Mariga ja temagi tahtis elada pereelu. Kuid Mari süda oli nii kaastundlik, et ta ei suutnud Andrest jätta üksi koos lastega ja ega Andreski oli natuke omakasupuudlik, kuna tal ei tulnud kordagi pähe, et Maril on oma mees ja lapsed, oma kodu ja elu. Andres ei suvatsenudki otsida endale uut naist, vaid tema silmis jäi alati Mari selleks
Selle probleemiga tuli kohtukulli ette minna ning Andres nõudis kohtult kahjutasu koera eest ja tasu tema tapijale, kuid Pearu nõudis tasu murtud tedrepoega eest. Kohtukulli ees olid üksteise vastu Pearu ja karjapoiss Matu. Miitte keegi ei uskunud Matut, kes rääkis tõtt sest tema oli lihtne karjapoiss, aga Pearu, kes valetas enda kasu püüdlikult , teda uskusid kõik. Pearu võitis valega kohtus ning see näitas, et õiglus on võrdne valega. See oli Pearul juba selge ja ta oskas seda ära kasutada. elu on nagu peaks ta seda hundi hammaste vahelt kiskuma See väide puudutab eriti Andrest . Sest tema elu oli nii füüsiliselt kui vaimselt väga kurnatud, teda vaevasid pidevalt mured. Vargamäel ei lõpenud kunagi töö, seda tuli aina juurde.Kui uusi loomi juurde osteti siis tuli jälle saaki suurendada et neid toita, see oli suletud ring millest välja ei saanud. See nõudis väga palju füüsilist pingutust
soisest Vargamäest unistuste Vargamäed, kus elu oleks lihtne ja hea. Eespere peremees tundis ehk esimest korda tõelist hingevalu, kui tema esimene naine talle kohapärijat sünnitades suri. Siis mõistis Andres, et oleks pidanud pöörama rohkem tähelepanu Krõõda heaolule. Andrese elu muutsid pingeliseks Oru Pearu pahateod ja kohtuprotsessid, kus mõlemad võitjaks jääda soovisid. Võttes perenaiseks Mari, lootis mees aastaid, et naine unustab Jussi ning Vargamäel võib jälle rõõmsat laulu ja naeru kuulda, nagu see oli Mari tüdrukuks olemise ajal. Andres rabas Vargamäel hommikust õhtuni tööd, et tema lastel oleks seal hea elada, kuid pidi pettuma, kui noor Andres ütles isale, et ei teagi, kas tahab Vargamäel peremeheks hakata. Vanal Andresel olid elus suured plaanid, kuid saatus määras asjad just tema tahtmisele vastupidiselt. Andrese lootused ja unistused ei muutunud reaalsuseks. Mehe
TÕDE JA ÕIGUS I - Anton Hansen Tammsaare Tegevuse aeg: 19. sajandi lõpp Tegevuse koht: Vargamäe (Oru ja Mäe talud; kõrts) Peategelased: Mäe Andres- vaikse iseloomuga, töökas, sihikindel ja aus umbes 30-aastane tugev mees. Talle oli oluliseks tõde ja selle saavutamine, õigus ja õiglus. Tema eesmärgiks oli teha Vargamäest uhke koht, nagu ta isegi ütles- teha kitsast niiskest teekesest lai tänav, kus saaks lause kahe hobuse ja tõllaga liikuda. Ta tahtis ja lootis, et pärast teda elavad seal tema lapsed,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
