meesterahvad, kes pidevalt teineteisega tülitsevad ning nõuavad õigust. Kui Andres Vargamäele kolis, siis polnud tal aimugi, et ta peab ka tegelema peremehe Pearuga. Andres sõlmis Pearuga kraavilepingu, mis oli Pearu huvides. Aga Andres ei osanud isegi arvata, et naabertalu peremees võib seda enda kasuks ära kasutada. Andres alustas ausa mehena, aga mida rohkem ta Pearuga kokku puutus, seda rohkem hullemaks olukord muutus. Pöördutakse kohtu poole, et õiguseni jõuda. Andrus uskus, et tõde päästab tema kui ka Vargamäe, aga Pearu valelik ja petlik iseloom võitis lahingud. 2. Andrese kahe abielu võrdlus – Andrese esimene abielu oli koos Krõõdaga. Ta armastas Krõõta väga, aga Krõõt oli väsinud. Pidev laste sünnitamine, et Vargamäele uus pärija saada ning töötamine väsitas ta ära. Ta oli väga töökas naine ja hell ning heasüdamlik. Lõpuks sündis neil siiski poeg, kuid kahjuks suri Krõõt pärast enda poja sünnitamist. Andrese teine
1. Võrdle Andrese ja Pearu arusaamist tõest ja õigusest Teose alguses on Andresel väga sirgjooneline ja aus arusaamine tõest. Ta ei valeta, ilusta ega jäta midagi rääkimata, lootes sellega saavutada õiglust. Pearu aga kasutas igasuguseid krutskeid, et kohtumõistjaid enda poolele kallutada. Ta tunnistas iseendale, et ei räägi alati tõde, kuid pidas kohtus käimist justkui mänguks, kus vastane tuleb üle kavaldada ükskõik milliste vahendite abil. Aja möödudes jäi Pearu muutumatuks, samas kui Andres hakkas järjest rohkem vassima. Endale kinnitas ta siiski, et on aus mees ja jätab tõe rääkimata vaid selleks, et ka kohtunikud näeksid Andrese tõde. 2. Andrese kahe abielu võrdlus Andrese abielu Krõõdaga oli keeruline, kuid siiski asjaolusid arvestades üsna õnnelik
Ingrid Lembavere "Tõde ja õigus I" hindeline töö. 1.Võrdle Andrese ja Pearu arusaamist tõest ja õigusest Nad on kaks kanget tegelast, kes üksteisele vingerpusse korraldavad ja teineteist üle proovivad trumbata. Seda teevad nad pidevalt, kuna nad on naabrid, siis mõlemal on omad huvid ja kumbki ei taha alla anda. Mõlemad arvavad, et neile peab jääma õigus. Sellepärast pöörduvad ka paljude tülidega kohtu poole, kuid alati ei õnnestu kohut võita, kuna juhtub erinevaid äpardusi ja takistusi 2.Andrese kahe abielu võrdlus. Esimene abielu oli Andresel, Krõõdaga. Krõõt oli liigagi töökas ja neil sündis pidevalt lapsi. Krõõda töökus ja laste saamine, aga väsitas teda, kuna neile sündisid pidevalt tütred, siis Andresel ja kõigil oli kurb, et koha pärijat ei sünni. Lõpuks, aga sündis poeg, peale mida Krõõt ka suri.
,,Tõde ja õigus" on romaan kannatusest ja valust Õndsuse poole püüeldes, töökalt ja ausalt oma kohuseid täites ning üritades õigesti elada, kasvab hinges kannatus ja valu. Üheainsa inimese hingevalu muudab õnnetuks kogu perekonna elu. Vargamäe Eespere perenaine Krõõt polnud Vargamäel õnnelik. Krõõda valu ja kannatused algasid päeval, mil ta koos Andresega Vargamäele saabus. Vankril istudes ja Vargamäe poole sõites, tundis noor Krõõt endas raskust ja kurbust, sest tema oli unistanud teistsugusest kodust. Noorik lootis suurt laant harjumuspärase eluga ning kus võiks rõõmust laulda, mitte aga soist maad, mis noorele naisele hingelähedane polnud. Veed Krõõda silmist hakkasid voolama juba oma esimest last kandes, kui tema meele tegi kurvaks Andrese kurjustamine. Pisarad jätkusid, mil Andres enam naise kurvastuse vastu huvi ei tundnud, naist justkui ei märganudki. Laste sündides, kui tavaliselt on inimesed täis õnne ja armastust, oli Krõõt õnnetu
Pearu ei suutnud leppida Eespere uute elanikega ning tahtis kogu Vargamäed oma valdusesse, ning ta oli kindel, et ega Andres siia kauaks elama ei jää, kuna ta oli juba varem suutnud kaks peret Vargamäelt nii öelda välja lüüa, kuid Andres osutus sitkemaks, kui Pearu oli arvanud. Selle eesmärgi nimel oli ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusas Andrest nii, nagu jaksas. Algas pidev kohtu vahelt käimine, Pearu ajas oma jonni ja Andres tõde ja õigust taga ja uusi probleeme aina tekkis ja tekkis juurde. Pearu oli kade Andrese peale, kuigi Eespere ja Tagapere talud olid loodud nii, et kõik oli soodsam Tagapere talule. Võiks siis arvata, et Pearu oleks oma õnne leidnud, siis kui Andres oleks Vargamäelt ära kolinud. Ka Krõõdal oli Vargamäel väga raske oma õnne leida. Õnne jaoks polnud lihtsalt aega. Koguaeg oli vaja teha rasket ja kontimurdvat tööd, kuid ta oli hea perenaine, kuid nukker ja
Andres ei näinud tütardes kohapärijaid ja arvas, et tütardest on perenaisele rohkem abi, kui talle. Pealegi olid Pearul esimesed pojad ja Andres tundis end halvemana. Lohutus leidis Andres mõttest, et nad on Krõõdaga veel noored ja küll jõuavad poegi ka saada. Poja ootuses rajas ta rohtaia. Lohutuseks arvasid nad, et kui tütred on Jumala tahtmine, siis nii peab olema. Lohutust leidsid nad ka töörõõmust. Krõõt oli arvamusel, et Andresel õigus temaga tõrelda ja pahandusete puhul nuttis ta üksinda. Krõõt usaldas oma meest ja ka siis kui ta arvas, et mehel pole õigus, ei näidanud ta seda välja. Andres oli harjunud Krõõdale oma südant puistama. Andres oli vaid üks kord kooselu jooksul rõõmustanud, Krõõdal sündis poeg. Aga Vargamäel oli ikka nii olnud, et kui rõõm tuli kellegi südamesse, siis lahkus ta mõne teise südamest, sest Vargamäel ei jätkunud rõõmu kõigi südamete tarvis.
A.H.Tammsaare ,, Tõde ja õigus I ,, See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Ühel õhtul, kui päike oli loojumas, läksid Vargamäe poole Andres Paas ning tema vastne naine Krõõt. Vargamäest sai nende uus kodu. Vargamäel oli hulganisti soid ning rabasid, üldse oli seal kuidagi vesine. Mäe Andres aga oli kange mees ning just eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Vargamäe saunas elas Sauna Madis oma eidega, kes oli suur lobamokk ning ei suutnud oma
iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist
Kõik kommentaarid