Tõde ja õigus (0)

1. Võrdle Andrese ja Pearu arusaamist tõest ja õigusest
Raamatu alguses on Andres aus mees ja ta üritab iga hinna eest jääda ausaks ja õiglaseks, 
kuid nähes, millise edu saavutab Pearu oma valede ja riukalisusega, Andres muutub. Ta ise 
peab küll ennast ausaks meheks, kuid elab pigem „eesmärk pühitseb abinõu“ järgi. Raamatu 
lõpu poole on ta isegi valmis vanduma, et tema on teinud kõike puhtast südamest ja õigluse 
nimel. See näitab, kui pimestatud ta on oma vihast, mis sündis ebaõiglusest, ja kuidas ta on 
ise muutunud selliseks nagu Pearu – isegi hullemaks, kuna tema tagamõtted on ratsionaalsed, 
kuid Pearul irratsionaalsed. Andrese jaoks on ainult üks tõde – see on tema enda oma. Ma 
arvan, et Pearu ei hooli tõest ja õiglusest nii nagu Andres – Pearu jaoks on need vaid 
praktilised ja omakasupüüdlikud vahendid, ta ei usu oma südame puhtusesse ega tõesse kui 
millessegi ülemasse. 
2. Andrese kahe abielu võrdlus
Andrese abielu Krõõdaga oli armastusest, Mariga praktilisusest. Andrese ja Krõõda abielu sai
abieluõnne mõõdupuuks kogu Vargamäe rahvale. Olgugi, et nende aeg oli täis tööd ja 
raskusi, oli nende vahel armastus ning hoolivus. Andres ei näe Mari nii nagu ta nägi Krõõta, 
ta ei hooli temast ega austa teda. Nende suhet muudab veel raskemaks Mari süütunne ja Jussi 
vaimu endaga kaasas kandmine. Andres kohtles oma teist naist Mari palju halvemini, ta isegi 
lõi teda. 
3. Andrese suhted lastega, kuidas need teose jooksul muutuvad?
Andrese jaoks mõjub väga rängalt, et ta lapsed ei armasta Vargamäed ja tahavad sealt 
põgeneda, kuna ta on kogu oma elu pannud selle üles ehitamisesse, et ta saaks selle oma 
lastele pärandada. Saavad tõeks Krõõda sõnad, et keegi ei taha ehitada edasi oma isakodu 
põldude ja lautade pärast, vaid armastuse pärast. Andres ei mõista oma lapsi, kuna nende 
ideaalid on teistsugused ja nad ei taha võtta endaga kaasa Vargamäe kannatusi. Lõpus Andres
lepib sellega.
4. Krõõda roll Vargamäel enne ja pärast surma
Krõõt on kannatlikkuse ja headuse sümboliks. Vargamäe kõige ilusamaid aegu seostatakse 
Krõõdaga – ta kiirgas heatahtlikkust ja sõbralikkust. Isegi Pearu ütles Andresele Krõõda 
matustel, et Krõõt oli neist mõlemast üle ja tema malbus pani Pearu oma tegude eest 
piinlikkust tundma. Krõõt oli Vargamäe esimene ohver ning tema lahke ja heasoovlik vari 
jääb Vargamäele edasi, tuletades meelde, millega raske töö ja eneseoverduslik kannatamine 
lõpeb. Krõõda surm murrab Andrese, kuid ta muudab oma tunded tööks ja kalgistab oma 
südame, sellest algab ka tema moraalne allakäik. Ka Mari ellu jääb Krõõt igaveseks 
kummitama – ta tunneb kohustust jääda Mäele perenaiseks, kuna Krõõt oli palunud, et ta 
oleks ta lastele ema, samas võrreldakse Mari pidevalt Krõõdaga.
5. Jussi roll Vargamäel enne ja pärast surma
Juss mõjutas kõige enam Mari. Ta oli Vargamäel poisiks, ta oli raskest tööst Vargamäel küll 
väsinud, kuid oli kuulekas ja täitis heameelega peremehe käske. Mari ja Jussi vaheline 
suhtlus oli võrdlemisi lõbus ja naljatlev, kuni äkiliselt kulmineerus Jussi katseni ennast ära 
tappa. Jussi naerdi pea kogu küla poolt ning see mõjus ta iseloomule ja enesekindlusele 
laastavalt. Kui Krõõt suri, jäi Mari Mäele lapsi hoidma ning Jussi ebakindlus koos teiste poolt
mõnitamise või lihtsalt kommenteerimisega viis Jussi meelehärmi. Kindlasti võis see 
ebakindlus olla tõsi ja põhjendatud, kuna olukord oli keeruline ja ka Mari südames ihkas olla 
perenaine. See lõpeb Jussi enesetapuga, mis jääb kummitama Mari kuni raamatu lõpuni.  
Mari tunneb ennast selles süüdi ja näeb Jussi vaimu igas ebaõnnes. Süütunne kandub edasi ka
Indrekusse, kelles Mari tunneb mingit varjatud seost Jussi surmaga. 
6. Miks Mari perenaisena õnnelikuks ei saa?
Mari ei saa perenaisena õnnelikuks, kuna teda jääb alati saatma Jussi surm. Mari teab, et 
käitus Jussi suhtes ülekohtuselt ning tunneb ennast süüdi, et jäi perenaiseks. Samuti on elu 
Vargamäel töö- ja kannatusterohke – surevad lapsed ja loomad. Mari ei saa ka Andresega 


oma tundeid ja muresid jagada, Andres ei näe teda võrdsena Krõõdale ning Mari tunnetab 
pidevat võrdlust, kuid kannatab vaikuses. Kuigi Mari üritab kõiki lapsi kasvatada 
suuremeelselt enda omadena, muudab ka nende vanemate erinevus olukorda raskemaks. Mari
on heasüdamlik, kuid see saabki talle saatuslikuks. 
7. Mis paneb sinu arvates tegutsema Pearut?
Ma arvan, et Pearu pole südamest halb inimene, kuid ta on egoistlik ja omakasupüüdlik. 
Tema arusaamad elust on lihtsad ja väikekodanlikud, teda ei piina südametunnistus 
valetamise ega petmise eest. Mõnes olukorras tundub ta empaatilisem kui Andres – oma poja 
suhtest Andrese tütrega, Krõõda surmast, isegi Andrese ja Pearu vahelisest konfliktist lõpus, 
kui ta küsib Andreselt, mida ta on saavutanud ja kuhu ta on jõudnud oma tõe ja õigusega. 
Seega ma ütleks, et tema viha ja jonnakus pole nii sügavad ja moraalsed kui Andresel. Pearus
on kindlasti ka kadedust, eriti alguses, Andrese vastu – Andres on töökas, ta naine Krõõt 
tundub Pearule palju parem kui ta enda naine. Seega ma arvan, et Pearut kannustavad lihtsalt 
inimlikud soovid olla Andresest tähtsam ja võimukam ning ka soov saada kogu Vargamäed 
endale. 
8.  Probleemid tekivad, kui ideaalid ja tegelikkus pole vastavuses. Võrdle Andrese 
unistuste Vargamäed ja tegelikkust. Mis takistas tema unistuste teostumist?
Juba esimesest hetkest ei näe Andres Vargamäed sellisena nagu see on, vaid sellisena nagu 
see tulevikus olema peaks. Võitlus maaga on nagu võitlus irratsionaalsete jõududega – 
olenemata, kui plaju kive Andres maast korjab, leiab ta neid veel, Vargamäe on soostunud, 
kraavid on umbes jne. Sammuti olid probleemid naaber Pearuga, kes viivitas tööde kulgu 
veelgi. Alati kui üks töö sai tehtud, tuli järgmine töö. Kui sai paremini, siis tahtis Andres, et 
see saaks veel paremini. 
9. Raamatu kuulsaim tsitaat on "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus!" Kellele 
Andres nii ütles ja millise vastuse ta sai? Kas sinu arvates on Andresel õigus?
Andres ütles seda oma vanimale pojale Andresele, kui too ütles, et ei tahagi võib-olla 
Vargamäele tagasi tulla. Poeg vastab talle: „Sina oled seda teinud ja minu ema tegi ka, ega ta 
muidu nii vara surnd: aga armastus ei tulnd, teda pole tänapäevani Vargamäel“.  Minu arvates
Andresel ei ole õigus, kui rääkida Vargamäest ja armastusest selle vastu, siis raske töö 
tegemine ja vaeva nägemine võivad tekitada kohaga sideme. See side aga pole armastus, see 
kaotatud aeg ja vaev, mis tekitab teatud kohustuse ennast selle kohaga siduda. 
10. Sinu põhjendatud hinnang teosele?
Minu arvates on tegemist väga meisterliku teosega. Selles avaldub nii ajatuid ja 
kultuurideüleseid murekohti kui ka ajaloolisi ja eestlaste kultuurilisi probleeme. Samuti on 
selles palju erinevaid tegevusliine ja tegelaste vahelisi probleeme, mis teeb sellest raske 
raamatu, kuid mitte halva. Raamat hõlmab võrdlemisi pikka aega ja on kirjutatud väga 
rahulikult, mis muudab selle väga aeglaselt liikuvaks teoseks. Minu arvates annab see teosele 
aga palju juurde ning annab hästi edasi ajastu lootusetust ja pikki kannatusi. Teos ja lugu olid 
samas väga kurvad ja ängistavad, andis edasi palju lootusetust ja tegelikult ju polnud ka 
mingit õnnelikku lõppu. Kuid siiski mulle väga meeldis see teos ning ma arvan, et seda peaks
elus kindlasti lugema mitu korda ja ka vanemana, et seda paremini mõista.