Sport-kas kultuur, äri või poliitika Sõna sport on meile igapäevane nähtus või kuuldus, sest sellest kuuleme me igapäev kas koolis,kodus või meedias. Sport on väga tihedalt seotud kultuuriga, sest see on meie ühiskonna üks lahutamatuid osi, olgu selleks kas kergejõustik, jalgpall, korvpall. Enamus tippspordist lahkunud on läinud kas poliitikuks või on siiani väga edukad ärimehed. Spordi seos kultuuriga on väga suur, sest see on osake meist ja meie kultuurist. Kui ei oleks sporti, siis ei oleks ka eestlasi. Kui vaadata sporti, siis see on nagu teater,kino ja muusika-see on sama väärne asi. Ka spordis on suureks mõjutajaks kultuur. Kui võtame näiteks valge- ja mustanahalise inimese, siis mustanahaliste närvikava ja töötahe on hoopis teised, mis valgel inimesel
keskkool . Tee spordini... Tõsisem sporditee algas 1955. a ; Jooksuvõidud pioneerlaagrites ; Oleg Gontsharenko, Jevgeni Grishin ; Liidu spordisüsteem 1961. a ; N. Liidu Koondis ; 1964. a nailonkostüüm. Aasta oli siis 1964.... Aeg: 02.10.03; Taliolümpia Innsbruckis; Treener Boriss Silkov; Euroopa meistritiitel; Maailmameistrivõistlused; Maailmarekord 3000 m ; Oscar Mattiseni auhind; 1968. a lahkus tippspordist. Eraelu Abikaasa Ene Antson; Poeg Fred Antson; Eksabikaasa Eve Kivi; Kolm lapselast; Ränk operatsioon; Elab Nõmmel. Töö 19621977 Kalevi instruktor, treener ja jalgrattaspordikooli direktor; 1977. Tallinna Oktoobri, hilisema Läänerajooni ning Kesklinna spordijuht; 19932000 Tallinna Kesklinna valitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja ning nõunik. Kasutatud kirjandus: sport.postimees.ee et.wikipedia
Loor ei lasknud endale eales liiga teha, n.-ö. võlgu ei jäänud. Ka uustulnukana mitte. Ta elas täisverelist elu, millestki meeldivast loobumata, valides aga iga tegevuse tarbeks sobiva aja ja ka koha. Nii nagu temalt võis õppida treeningusse suhtumist, niisama tähelepanelikult tasus jälgida ka tema elunägemise ja hindamise oskust. Kohusetruu asjassesuhtumise (tõelise professionaali tunnuse) on Viljar Loor säilitanud ka pärast tippspordist loobumist 1986. aastal. Pärast hüvastijättu üleliidulise koondisega (1984) mängis ta paar aastat ``Kalevis``, 1986. aastal aga asus tööle ETKVL Põllumajanduskoondisesse ``Agro``. Algul insenerina, siis vaneminsenerina, 1988. aastast kommertsdirektorina. Eduka õppimisega paistis sportlane silma juba keskkoolis, raskusi ei olnud tal ka majandusliku kõrghariduse omandamisega TPI-s (praegune Tallinna Tehnikaülikool)
Eesti kõige aegade paremad judo maadlejad : : 2014 Sisukord Judo ajalugu Aleksei Budõlin Indrek Pertelson Martin Padar Kasutatud kirjanduse loetelu Aleksei Budõlin Aleksei Budõlin on tippspordist loobunud Eesti dzuudomaadleja, praegusel ajal Eesti dzuudo täiskasvanute judokoondise peatreener. sündinud 5. aprillil 1976 Tallinnas Aleksei Budõlin on täiskasvanute tiitlivõistlustel võitnud kokku 8 medalit: olümpiamängudelt ühe, maailmameistrivõistlustelt kaks ja Euroopa meistrivõistlustelt viis. Lisaks on ta kaks korda võitnud Euroopa juunioride meistritiitli. Erinevatel turniiridel (World Cup, Grand Prix ja Grand Slam) on Aleksei Budõlin saavutanud 9 esikohta.
Sport-kultuuri osa. Mõelgem, mis juhtuks, kui võtta inglastel ära kriket, leedulastel korvpall, uusmeremaalastel ragbi, hispaanlastel jalgpall või norralastel suusatamine? Kas pole nii, et sel juhul kaotaksid nad olulise osa rahvuslikust kultuuriidentiteedist? Ning igaüks võib ise lisada, millest ei loobuks mingi hinna eest eestlane. Me räägime tippspordist, tervisespordist, lastespordist. Tippsport pakub tunnet, tervisesport pakub tervist, lastesport pakub lootust. Või siis teisest küljest vaadatuna -- riikliku tähendusega spordist, kommertsspordist ning igamehespordist. Riikliku tähendusega sport kaunistab riiki, kommertssport kaunistab kellegi rahakotti, igamehesport kaunistab tegijat ennast. Kui võtta kultuuri kui inimese mängulist eneseväljendust, siis mängivad ju
olümpiakomitee Kristinale Sportstar'i aunimetuse.Autasu anti Kristinale üle ROK-i peakorteris Lausanne-is.Auhinna üle andmist näidati ka "Eurospordi" telekanalil.Kristina algsed treenerid olid Herbert Abel ning natuke hiljem isa Anatoli Šmigun.Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga, teatas Kristina 21.september aastal 2009 et ta soovib karjääri jätkata.2010.aastal taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali.2.juulil aastal 2010 teatas ta siiski,et soovib tippspordist loobuda.Aasta 2010 aasta spotlaseks kuulutati Kristina Šmigun-Vähi. Kus sündisid Kristina ja tema kallima lapsed? Kristina teine laps sündis Miamis.Kristina teine laps oli poiss ja tema nimeks sai Kristhor Tomi.Poiss sündis USA aja järgi 4.11.Poiss sündis 2.märtsil,2011.Kristina esimene laps oli aga tüdruk.Tüdruku nimi on Kristin Helen.Kui Kristina oli juba teise lapse ootel otsustas pere,et nad sõidavad USA-sse,et tütar õpiks juba
1983. aastal võitis Even Tudeberg juunioride laskesuusatamise MM-il 15 km distantsil pronksmedali ja NL juunioride koondises 3x7,5 km teatesõidus hõbemedali. Aastatel 1984-1988 võitis Kaija Parve maailmameistrivõistlustelt 9 medalit. Kaija Parve Kaija Parve sündis 14. juunil 1964. aastal. 1982. aastal lõpetas Parve tollase Tallinna 10. keskkooli, praeguse Tallinna Nõmme Gümnaasiumi. Seitsmekordne maailmameister, juba 24-aastaselt tippspordist loobunud Kaija Parve võistles laskesuusatamise pöördelistel aegadel. Peale selle, et laskesuusatamine oli maailmas vägagi uus ala, mindi veel ka pärast 1985. aasta maailmameistrivõistlusi üle vabatehnika stiilile. 1985 sõitsid mõned laskesuusatajad juba ühepoolse tõukega uisku, järgmisel aastal läksid kõik üle uisusammule. Nõmme rajad oligi paik, kus Kaija Parvest sai algul suusataja, seejärel laskesuusataja
Nii nagu Nina, ohverdavad paljud oma sihti jahtides kõik muu ning keskenduvad ainult sellele. Selline elu aga ei saa olla terviklik, sest siis jäävad unarusse inimsuhted ning muu maailmaga kursisolek. Juhul kui eneseteostus ja eraelu ei ole seotud, tuleks need hoida tasakaalus. Naissuusatajate tippu kuulunud Kristina Smigun-Vähi keskendus pikalt oma karjäärile ning saavutas sportides palju, kuid tegi aja möödudes raske otsuse loobuda tippspordist, et keskenduda oma pereelule. Eneseteostuse viise on väga erinevaid ning iga inimese jaoks omalaadseid, kuid kindlasti on vaja selleks palju meelekindlust ja tahtejõudu, soovi midagi ära teha, isegi kui lõpptulemuseks tuleb teha ohverdusi. Läbi pingutuse ning tihti ka negatiivsete kogemuste õnneliku lõpuni jõudnud inimesed hindavad oma saavutusi seetõttu isegi enam, sest selgesti on tunda kontrast raske tööga kaasnevate kannatuste ning lõpuks saabunud õnnetunde ja tunnustuse vahel
amfetamiin toimivad sedakaudu. Kes on konksu otsa juba jäänud, neile piisab vaid ahvatluse nägemisest, et seda haarama hakata." Kuna protsess on ühesugune, on arstid hakanud proovima ühe sõltuvuse ravi puhul aidanud naltreksoni kasutamist ka teiste puhul. Soomes on selle kasutamine märgatavalt tõusnud ning seda müüakse rohkem kui miljoni marga eest aastas. Joodikust maratonijooksijaks Endorfiine vallandab kehas ka tervisesport, käimine-jooksmine. Uurija Pekka Heinälä sõnul on tippspordist loobuja sarnase olukorra ees kui narkomaan: elu vajab uut sisu. Sõltuvusele aldis inimene suudab end ümber suunata. Pole harv juhus, kui näiteks joodikust saab ambitsioonikas maratoonar. Alkohoolikud on rääkinud, et viinahimu korral võetud naltrekson pärssis ka muud himu. Üks märkas, et purjuspäi ei tekkinud enam tahtmist kogu raha maha mängida, teine taltus pisut seksirindel. Kirg püsib surmani Muidugi, ainuüksi naltrekson nagu ka ükski teine ravim, ei tööta
1996 Asiagos: Hõbemedal 5 km klassikas Hõbemedal 15 km vabatehnikas 1997 Canmore'is Kuld juunioride maailmameister 5 km klassikas Kuld juunioride maailmameister 15 km vabatehnikas Maailmakarikavõistlustel Üldkarikas 2. koht: 2000, 2003 Tavakarikas 1. koht: 1999, 3. koht: 2004, 2005 Sprindikarikas 3. koht: 1999, 2000 Lühikeste distantside karikas 1. koht: 2000 Pikkade distantside karikas 2. koht: 2000 Praegused tegevused 2010. aastal teatas Kristina, et loobub tippspordist lõplikult. Samal aastal ilmus tema raamat ,,KRISTINA". Raamat annab Kristinast pildi kui tavalisest Eestimaa tüdrukust, kel on oma pahed ja nõrkused, kuid kes julges mõelda suurelt ja täitis oma unistused. Ent unistustemaale jõudmise eest tuleb maksta ränka hinda. Kristina kirjeldab rõõme ja läbielamisi nende veerandsaja aasta jooksul, mil ta suusatamises on olnud, selgitades taustu ja tagamaid, mis seni varju jäänud.
kaugushüppes ning samuti seitsmevõistluses. Dreschler on üks maailma edukamaid naiskaugushüppajaid läbi aegade ja ta on olnud edukas ka sprinterina. Heike on 182cm pikk ja kaalub oma kodulehekülje andmetel 68kg. Tal on üks laps, poeg nimega Tony Dreschler. Karjääri algusaastatel oli ta kõrgel tasemel kaugushüppes kui sprindis, kuid hiljem keskendus ta ainult kaugushüppele. Karjääri ajal ei jäänud ta vahele keelatud ainete kasutamisel, kuid tippspordist loobumise järel on ta tunnistanud, et kasutas dopingut tulemuste parandamise nimel. Ta on ainule naine, kes on võitnud kaks olümpiakulda kaugushüppes (aastatel 1992 ja 2000). Samuti on Dreschler võitnud kaks korda Maailmameistrivõistlustel kaugushüppes (aastatel 1983 ja 1993), ka kuld medali kaugushüppes ja 200m sprindis 1987. aasta Maailma Sisemeistrivõistlustel. Lisaks kõigele sellele on ta olnud edukas ka Euroopa ja Saksamaa meistrivõistlustel.
2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal.Kristina treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Smigun.Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun-Vähi 21. septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata.[1] 2010. aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2. juulil 2010 teatas ta, et on tippspordist loobunud.Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks.[2]
2006.aastal omistas Rahvusvaheline Olümpia- komitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorterisLausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal. Kristina treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Smigun. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun-Vähi 21.septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata. 2010.aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2.juulil 2010 teatas ta, et on tippspordist loobunud. Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks. Tagajärjed - Tervis Murdmaasuusatamist peetakse üheks ohutuimaks rahvaspordialaks. Ehkki kukkudes võib end kergelt nikastada, tuleb tõsiseid vigastusi selles spordis harva ette. Tavaliselt juhtub neid ainult siis, kui murdmaasuusataja läheb sõitma kõrgetele ja järskudele mäenõlvadele. Kuna murdmaasuusatamisega seotud liigutused on sujuvad ja rütmilised, on
Kristina Smigun-Vähi Lapsepõlve treeningud Lapsepõlves olid treeneriteks: - ema endine juhendaja Herbert Abel ja - Anatoli Smiguni isa. Herbert Abeli ehk Herbi käe all ja treeninglaagris kasutati palju erinevaid treeningmeetodeid, milleks olid ka mängud ja lihtne talutöö: - Slaalom suuskadel kullimäng; - Saepuru rajal suusatamine; - Vee, briketi ja puude tassimine, sealjuures puude lõhkumine, raiumine ja hiljem ritta ladumine; - Ujumine, vettehüpped; - Jooksmine, kiiruse kogumine ja 200 vm meetrit spurti; - Rullsuuskadel sõitmine, - Kõikvõimalikel suusa- ja jooksuvõistlustel osalemine; - Suvel paadis sõudmine; - Hiljem isa käe all jõusaal ja trenazöörid; - Mäkkejooks liivakotid seljas; - Treeningu ajal säärte ja randmete ümber tinarihmad; - Jalgrattasõit. Pereliikmed ja olulised inimesed Kristiina elus · Isa Anatoli Smigun · Ema Ruth Smigun (endise nimega Rehem...
Barcelona suveolümpiamängudele. Barcelona järel lõpeb Noole koostöö Sven Andresooga. Erki alustab eksirännakuid. Toetajate ja treenerita polnud tal kindlat sihti silme ees. Tahe, seda oli ohtrasti, kuid kindla sissetulekuta jäi toitumine kesiseks. Noor treenitud organism vajab energia taastamiseks rohkesti valgu-ja vitamiinirikast toitu. Meeleheitehetkel oli andekas, kuid kohati sihitult rabelev nooruk valmis tippspordist loobuma, kuid õnneks ulatasid talle abikäe head inimesed. Palju toetasid teda ka praeguse elukaaslase Kadri vanemad. 1993.aasta suvi polnud Noolel suurem asi. Ta püüdis sinilindu kaugushüppajana, kuid jäi Eesti meistrivõistlustel medalita. Siis otsis Erki üles oma nooruspäevade treeneri Rein Soku. Rein Sokk kannustas ja julgustas Erkit, et ei tohi veel lõpetada. Nool jätkas Sokuga. 1994. aasta hooaeg: Helsingi EM-il augustis Noolel just kõige paremini ei läinud
aastal sisemeistrivõistlustel seitsmevõistluses saadud teine koht, sama aasta suvel otsustas ta jätkata kümnevõistlejana. Sealt algas ka tema tippsportlase karjäär. Järgneval, 1991. aasta talvel vigastas E. Nool end treeningul ja võistlemine jäi ära umbes pooleteiseks aastaks. 1992. aastal pääseb E. Nool Barcelona suveolümpiamängudele, peale seda lõpeb ka tema koostöö Sven Andresooga. Hetkeks kaalus ta isegi tippspordist loobumist, kuid 2 siis ulatasid talle oma abistavad käed tema praegune elukaaslane ja tema vanemad. Järgmisel aastal otsis E. Nool üles oma noorpõlvetreeneri ja jätkas siis Rein Sokuga. 1994. aastal tõusis E. Nool Eesti parimaks kümnevõistlejaks, kuid ta polnud veel oma tulemustega rahul. Aastal 1995. sai E. Noolest üks tuntumaid eestlasi. Enne tema olümpiavõitjaks tulekut, 2000
Barcelona suveolümpiamängudele. Barcelona järel lõpeb Noole koostöö Sven Andresooga. Erki alustab eksirännakuid. Toetajate ja treenerita polnud tal kindlat sihti silme ees. Tahe, seda oli 4 ohtrasti, kuid kindla sissetulekuta jäi toitumine kesiseks. Noor treenitud organism vajab energia taastamiseks rohkesti valgu-ja vitamiinirikast toitu. Meeleheitehetkel oli andekas, kuid kohati sihitult rabelev nooruk valmis tippspordist loobuma, kuid õnneks ulatasid talle abikäe head inimesed. Palju toetasid teda ka praeguse elukaaslase Kadri vanemad. 1993.aasta suvi polnud Noolel suurem asi. Ta püüdis sinilindu kaugushüppajana, kuid jäi Eesti meistrivõistlustel medalita. Siis otsis Erki üles oma nooruspäevade treeneri Rein Soku. Rein Sokk kannustas ja julgustas Erkit, et ei tohi veel lõpetada. Nool jätkas Sokuga. 1994. aasta hooaeg Helsingi EM-il augustis Noolel just kõige paremini ei läinud
murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun- Vähi 21. septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata. 2010. aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2. juulil 2010 teatas ta, et on tippspordist loobunud. Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks Olümpiamäng ud Kuld 2006 10 km klassikatehnika Kuld 2006 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe 2010 10 km vabatehnika Gerd Kanter Olümpiamäng ud 2004 Ateenas: 19. koht 60.05 (21. august) 2008 Pekingis: kuldmedal 68.82 (19. august) 2012 Londonis: pronksmedal 68.03 (7. august) Gerd Kanter Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja
suusavahetusegasõidus. Samal aastal andis Rahvusvaheline Olümpiakomitee Šmigunile Sportstar 'i aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal.Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Šmigun-Vähi 21. septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata2010. aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2. juulil 2010 teatas ta, et on tippspordist loobunud.Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta naissportlaseks.Kristina Šmiguni treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Šmigun. Laskesuusatamine Laskesuusatamine (ehk biatlon) on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid. Sportlased võistlevad- suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades.
Koolikohustuslik ujumine Koolikohustusliku ujumise eesmärkideks on õpilase veekartuse ületamine ning eluks vajaliku ujumisoskuse omandamine. Kursuse lõpuks peaks õpilane valdama vähemalt kahte ujumisviisi (üks rinnuli ja teine selili) ning läbima 25m sügavas vees ilma kõrvalise abi ja abivahenditeta. KASUTATUD MATERJAL http://www.kullo.ee/Koolikohustuslik%20ujumine http://sport.postimees.ee/2055708/eesti-parim-naissportlane-triin-aljand-loobub-tippspordist http://www.eok.ee/ujumine http://www.trimm.ee/article/ujumine http://et.wikipedia.org/wiki/Ujumine http://www.postimees.ee/print/1381021/euroopa-parim-liblikujuja-h-rd-voistleb-eestis http://www.ohtuleht.ee/424145/millise-lopukirjandi-teema-valis-eesti-parim-seliliujuja-katlin- sepp http://et.wikipedia.org/wiki/Pieter_van_den_Hoogenband http://epl.delfi.ee/news/sport/natalja-hissamutdinovalt-eesti-rekord.d?id=50944864 http://sport.err.ee/ujumine/160a885f-6478-41f3-8bdc-65a1bee9846a http://epl
pääsu Barcelona suveolümpiamängudele. Barcelona järel lõpeb Noole koostöö Sven Andresooga. Erki alustab eksirännakuid. Toetajate ja treenerita polnud tal kindlat sihti silme ees. Tahe, seda oli ohtrasti, kuid kindla sissetulekuta jäi toitumine kesiseks. Noor treenitud organism vajab energia taastamiseks rohkesti valgu-ja vitamiinirikast toitu. Meeleheitehetkel oli andekas, kuid kohati sihitult rabelev nooruk valmis tippspordist loobuma, kuid õnneks ulatasid talle abikäe head inimesed. Palju toetasid teda ka praeguse elukaaslase Kadri vanemad. 1993.aasta suvi polnud Noolel suurem asi. Ta püüdis sinilindu kaugushüppajana, kuid jäi Eesti meistrivõistlustel medalita. Siis otsis Erki üles oma nooruspäevade treeneri Rein Soku. Rein Sokk kannustas ja julgustas Erkit, et ei tohi veel lõpetada. Nool jätkas Sokuga. 1994. aasta hooaeg: Helsingi EM-il augustis Noolel just kõige paremini ei läinud
pääsu Barcelona suveolümpiamängudele. Barcelona järel lõpeb Noole koostöö Sven Andresooga. Erki alustab eksirännakuid. Toetajate ja treenerita polnud tal kindlat sihti silme ees. Tahe, seda oli ohtrasti, kuid kindla sissetulekuta jäi toitumine kesiseks. Noor treenitud organism vajab energia taastamiseks rohkesti valgu-ja vitamiinirikast toitu. Meeleheitehetkel oli andekas, kuid kohati sihitult rabelev nooruk valmis tippspordist loobuma, kuid õnneks ulatasid talle abikäe head inimesed. Palju toetasid teda ka praeguse elukaaslase Kadri vanemad. 1993.aasta suvi polnud Noolel suurem asi. Ta püüdis sinilindu kaugushüppajana, kuid jäi Eesti meistrivõistlustel medalita. Siis otsis Erki üles oma nooruspäevade treeneri Rein Soku. Rein Sokk kannustas ja julgustas Erkit, et ei tohi veel lõpetada. Nool jätkas Sokuga. 1994. aasta hooaeg: Helsingi EM-il augustis Noolel just kõige paremini ei läinud
nbc- olympics.com/athletes/athlete=2251/bio/index.html). Emaks saamine oli Kristinal ette planeeritud pärast Torino olümpiat. Lapseootuse ajal tegeles Kristina samuti treenimisega jooksmise asemel küll näiteks kepikõnniga ja juba viis päeva pärast sünnitamist hakkas jällegi trennis käima. Emaks saamine mõjus Kristinale hästi ja suurendas endaga rahulolu. Kuna ta soovis väga last, siis kaalus see üles nii tippspordi kui ka sellega kaasnevad tiitlid. Tippspordist täielikult loobuda polnud tal plaanis, kuigi pärast tütre sündi polnud ta enam päris kindel, kas jätkab või mitte. Tippsportlase elus käib kõik täpselt kella järgi treening, söömine, puhkus, jälle treening. Õhtul massaaz, lõdvestumine, jooga, saun. (Schwede 2006: 248) Ta treenib iga päev talvel suusatab, suvel jookseb, sõidab rullikute ja rattaga. Väikese lapse kõrvalt on seda võimatu teha ja seetõttu on suureks abiks lapsega tegelemisel olnud Kristina ema Rutt.
Barcelona järel lõpeb Noole koostöö Sven Andresooga. Erki alustab eksirännakuid. Toetajate ja treenerita polnud tal kindlat sihti silme 7 ees. Tahe, seda oli ohtrasti, kuid kindla sissetulekuta jäi toitumine kesiseks. Noor treenitud organism vajab energia taastamiseks rohkesti valgu-ja vitamiinirikast toitu. Meeleheitehetkel oli andekas, kuid kohati sihitult rabelev nooruk valmis tippspordist loobuma, kuid õnneks ulatasid talle abikäe head inimesed. Palju toetasid teda ka praeguse elukaaslase Kadri vanemad. 1993.aasta suvi polnud Noolel suurem asi. Ta püüdis sinilindu kaugushüppajana, kuid jäi Eesti meistrivõistlustel medalita. Siis otsis Erki üles oma nooruspäevade treeneri Rein Soku. Rein Sokk kannustas ja julgustas Erkit, et ei tohi veel lõpetada. Nool jätkas Sokuga. 1994. aasta hooaeg: Helsingi EM-il augustis Noolel just kõige paremini ei läinud
annaabi.ee 
