vahendajad, kes on hulgi- või jaemüüjad ning turundusspetsialistid. TURUNDUSE FUNKTSIOONID selleks on turu ja keskonna uurimine, tarbija uurimine, toodangu ja sortimendi planeerimine, müügi arendamine ja reklaam, hinna kujundamine, turunduse juhtimine, riski võtmine. TURUNDUSOSAKONDADE JUHTIMISSTRUKTUURID see nõuab hästi läbimõeldud personalipoliitikat. Funktsionaalse turundusosakonna puhul on igal valdkonnal oma juht, kes allub tippjuhile. Turukeskses organistasioonis on jaotatud müügitegevus geograafiliste territooriumite vahel. Tootekesksest juhtimisstruktuuri kasutatakse siis kui toodang on väga erinev ja tarbijakeskses jaotatakse müügipersonal erinevate tarbijate vahel. KONKURENTIDE JÄLGIMINE see võib olla, kas strateegiline või operatiivne. Strateegilise puhul jälgitakse konkurendi äriideed, turuprofiili, sihtrühma, käivet, kasumit ja rahavoogusid, laoseisu, hinnapoliitikat, tehnoloogiaid ja tootmisprotsesse
· Tehnilised oskused- ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jm. · Suhtlusoskus- oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, koostada meeskonnatööd, jms. · Kontseptuaalsed oskused- võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohas t ümbritsevast keskkonnas. Tehnilised oskused on tähtsamad väikese ettevõtte tippjuhile ning kontseptuaalsed oskused suurte ettevõtete tippjuhile. Tsiteerides Schermerhorni, sõltub juhi aruannete sisu otseselt tema alluvate töö, mitte tema enda vahetu tegevuse tulemustest. 7. Planeerimine Planeerimine on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille käigus määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja eesmärgi tulevikus. Planeerimine võimaldab ette näha protsessi eesmärkide seadmisest nende saavutamiseni välja.
uurimuse põhjal ei saa näiteks välja tuua, kui palju on keskmiselt programmeerijaid ühe projektijuhi kohta. Enamik (59%) uurimuses osalenud ettevõtetest tõid välja, et nende struktuur on selgelt hierarhiline. Uurimuses tulid välja selged tendentsid, kuidas paiknesid alluvussuhted: programmeerijad, IT arhitektid, analüütikud alluvad projektijuhile/tiimijuhile. Suuremates ettevõtetes alluvad projektijuhid/tiimijuhid osakonna juhtidele ja need omakorda, kas juhatusele või tippjuhile. Mõnedel ettevõtetel (viiel vastajast) on eraldi arendusosakond. Lisaks on firmadel veel müügi ja raamatupidamise personal, mis olenevalt firma suurusest, kas allub otse juhatusele või tippjuhile või on selleks eraldi osakond, mille osakonna juht allub juhatusele/tippjuhile. Olenevalt ettevõtte spetsiifikast võivad olla veel muud üksused, näiteks jaemüügi valdkonnas logistikajuht, kes samuti allub otse juhatusele või tippjuhile.
Vt lk 173-174 Dokumentide läbivaatamine ja edastamine - dok. suunatakse peale registreerimist läbivaatamiseks asjaga tegelevatele strukt.üksuse juhile või kõrgemalseisvale juhile, kes määrab lahendaja - paberdokumendi puhul tuleb lisada varem samad dokumendid, mis samu küsimusi puudutavad otsida üels ja lisada saabunud dokumendile. - digitaldokumendi puhul tuleb märkida viide nende asukohale dokumendiregistris Tippjuhile esitatakse üldjuhul läbivaatamiseks tähtsamad dokumendid org. tegevuse põhiküsimuste kohta vm dok. mille käsitlemine nõuab juhi otsust. Tippjuhi asetäitjale esitatakse dok. läbivaatamiseks tööjaotuse ja pädevuse kohaselt, mis eeldab nendelt juhtidelt usaldusväärsust ja ka kvalifikatsiooni. Dokumentide täitmise tähtajad Lahendatakse asi 30 päeva jooksul, kui õigusaktis ei tulene teisiti Teabenõue täidetakse viivitamatult või 5 tööpäeva jooksul
Peab olema hästi informeeritud. Infovool suundub organisatsiooni ülemistelt tasanditelt alumistele. Alluvate informeerimiseks kasutatakse erinevaid dokument, žurnaale, esitlusi ja ettevalmistatud koosolekuid. Alt-üles suhtlemine – suhtlemine toimub alluvatelt juhtidele. Juhini võib jõuda ainult osaline info, alluvad võivad infot moonutada või varjata töö kitsaskohti. Mõned alluvad võivad edastada infot otse tippjuhile, minnes mööda vaheastme juhist. Juhid võivad viivitada probleemide ettekandmisest kõrgema astme juhtidele. Juhid ootavad alluvatelt – soovitusi organisatsiooni muutmiseks, kui alluvad märkavad lahknevusi firma poliitikast, vaidluste korral arutelu alluvate poolt Alluvad ootavad juhilt – tagasisidet tehtud tööle, vajalikke tööjuhendeid, ajakohase teabe saamist, toetust, et alluv tunneks, et teda hinnatakse ja temast peetakse lugu. 19
Edukaid tippjuhte iseloomustab kindlasti koperatiivne juhtimisstiil. Ainult sellisel juhul on tagatud, et meeskonnas tekkib konstruktiivne tööõhkkond ja meeskond oleks rohkem kui lihtsalt tema liikmete summa s.t. liikmete koostööst tekiks sünenergiaefekt. Skeem 5. Rollid meeskonnas. (riigikantselei.ee 10.02.2008) 9. Vastanditega toimetulek Edukas juht peab arendama endas vastandlikke iseloomuomadusi, et vastata töötajate erinevatele nõudmistele. Arusaamad edukale tippjuhile omastest tunnusjoontest muutuvad koos ärikeskkonnaga ja äritegevuse arendamise loogikaga. Inimesed, kes edukalt uue äri käima lükkavad, ei pruugi samade oskustega toime tulla kasvavas organisatsioonis või restruktureeritavas ettevõttes. Edukale juhile kahes suunas vaatamisest ei piisa. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused
tunda, et temast peetakse lugu ja teda hinnatakse Alt-üles informeerimisel võib esineda järgmisi probleeme: 1. Informatsiooni liikumise aeglus, viivitamine (Delay). Juhid kõhklevad oma probleemide ettekandmisest kõrgema astme juhtidele, kuna need võivad viidata oma alluvate saamatusele. 2. Informatsiooni "filtreerumise" puhul jõuab juhini ainult osaline, alluva poolt valitud informatsioon.. 3. Et vältida informatsiooni filtreerumist, kannavad alluvad selle vahel ette otse tippjuhile, minnes mööda vaheastmete juhtidest. 4. Alluvatel on õigustatult suur vajadus saada vastus oma probleemidele. Kui alluvad algatavad ise alt-üles infovoolu, on nad teabe edastajad, kes tahavad saada tagasisidet 5. Informatsiooni moonutamine on teate tahtlik muutmine kellegi isiklike huvide tõttu. Mõned alluvad võivad liialdada oma saavutustega, lootuses saada suuremat tunnustust või palgatõusu. Teised võivad varjata oma osakonna kitsaskohti, et mitte sattuda ülemustega vastuollu. 19
oma alluvate saamatusele. 2. Informatsiooni "filtreerumise" puhul jõuab juhini ainult osaline, alluva poolt valitud informatsioon. Mõnel juhul püüavad alluvad rääkida ülemusele ainult seda, mida ülemus nende meelest teada tahab. Teisel juhul võib põhjuseks olla informatsiooni liigne hulk, mis eeldab selle eelnevat koondamist. 3. Et vältida informatsiooni filtreerumist, kannavad alluvad selle vahel ette otse tippjuhile, minnes mööda vaheastmete juhtidest. Selline infolühis (Short circuit) väldib küll info viibimist ja filtreerumist, kuid kõrvalejäetud juhid ei ole sellega päri. 4. Alluvatel on õigustatult suur vajadus saada vastus (Need for response) oma probleemidele. Kui alluvad algatavad ise alt-üles infovoolu, on nad teabe edastajad, kes tahavad saada tagasisidet 5. Informatsiooni moonutamine (Distortion) on teate tahtlik muutmine kellegi isiklike huvide tõttu
alluvate saamatusele. 2. Informatsiooni "filtreerumise" puhul jõuab juhini ainult osaline, alluva poolt valitud informatsioon. Mõnel juhul püüavad alluvad rääkida ülemusele ainult seda, mida ülemus nende meelest teada tahab. Teisel juhul võib põhjuseks olla informatsiooni liigne hulk, mis eeldab selle eelnevat koondamist. 3. Et vältida informatsiooni filtreerumist, kannavad alluvad selle vahel ette otse tippjuhile, minnes mööda vaheastmete juhtidest. Selline infolühis (Short circuit) väldib küll info viibimist ja filtreerumist, kuid kõrvalejäetud juhid ei ole sellega päri. 4. Alluvatel on õigustatult suur vajadus saada vastus (Need for response) oma probleemidele. Kui alluvad algatavad ise alt-üles infovoolu, on nad teabe edastajad, kes tahavad saada tagasisidet 5. Informatsiooni moonutamine (Distortion) on teate tahtlik muutmine kellegi isiklike
· Tehnilised oskused ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisastiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jne · Suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jne · Kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisastioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas Tehnilised oskused on tähtsamad väikese ettevõtte tippjuhile ning kontseptuaalsed oskused suurte ettevõtete tippjuhtidele. Juhi töö teeb keeruliseks see, et ta on enamasti samaaegselt nii ülemus kui ka alluv. Juhile annavad aru talle alluvad töörühmad, ta ise omakorda annab aru tasand kõrgemale. Edukad juhid mõistavad organisastiooni kui terviku funktsioneerimist, selle erinevate osade seoseid ja vastastikust toimet. Seega ei pea edukad juhid olema valdkonna erialase ettevalmistusega. Juhi ametis peetakse oluliseks töökust, isiklikku eeskuju,
1 Alt üles informeerimine Alt üles informeerimisel võib esineda järgmisi probleeme: 1. informatsiooni liikumise aeglus, viivitamine. 2. informatsiooni "filtreerumise" puhul jõuab juhini ainult osaline, alluva poolt valitud informatsioon. 3. et vältida informatsiooni filtreerumist, kannavad alluvad selle vahel ette otse tippjuhile, minnes mööda vaheastmete juhtidest (infolühis). 4. alluvatel on õigustatult suur vajadus saada vastus oma probleemidele. 5. informatsiooni moonutamine on teate tahtlik muutmine kellegi isiklike huvide tõttu. Alt üles informeerimise parandamiseks tuleb eelkõige kindlaks määrata, missuguseid teateid soovivad juhid oma alluvatelt saada. Need võiksid olla: · juhi aruandlusega seotud valdkonnad
või muu üksuse koosseisu. Sellisel juhul toimib suhtekorraldus organisatsioonis vaid funktsionaalsel tasandil, sest on strateegilisest juhtimisest liiga kaugele paigutatud. Kui suhtekorraldust tipptasemel ei aktsepteerita, siis ainult tehnilis-taktikalisel tasandil selle funktsioon tõhus ei ole. Kõige parem, kui organisatsioonis on kommunikatsiooniüksus, mille juht allub ettevõtte tippjuhile. Kui ettevõttes kommunikatsiooniüksust ei ole, on parim variant, kui suhtekorraldaja või kommunikatsioonijuht allub tippjuhile. Kui avalikus sektoris on suhtekorralduse peamine eesmärk levitada informatsiooni ja luua tagasisidesüsteem, siis äriorganisatsioonis peab suhtekorraldus aitama suurendada ettevõtte kasumit. Suhtekorraldust ärimaailmas võib defineerida kui püüdlusi saavutada avalikkuse tähelepanu, et
need aruanded, mis on vajal. juhtimisotsuste langetamiseks. E/vsisese aruandluse puhul erist. 2 taset: · allüksuste poolt finantsjuhile (controllerile) esitatavad aruanded; · finantsjuhi poolt ettevalmist. koondeid e/v juhatusele ja nõukogule (koond koos kommentaa- ridega, hälbed tuuakse välja nii absoluut- kui ka suhtelistes (%) suurustes). Päevaaruanne - pangakontode väljavõtted, käivete aruanded. Nädalaaruanne - eelmise nädala käibearuanne fin.juhile, rahavoogude aruanne tippjuhile (rahalis- te vah. liikumine peam. tegevusvaldkondade lõikes). Kuuaruanne - esit. fin.juhile (eelmise kuu käivete-, tootlus-, varude jääkide-, laekumata ja maks- mata arvete-, püsikulude-, eelmise kuu kasumi-, rahavoogude aruanne). Kvartaliaruanne - taktikalisem võrreldes kuuaruannetega. Keskend. maj. tulemuste põhjuslike seoste väljatoomisele, hõlmav. lisaks nimet. kvart. bilanssi, tegevuskulude aruannet. Aastaaruanne - hõlmab kõiki kvart. lõikes koost. aruandeid, peaks sisald
Nt. Kui TA on vaja koondada pearaamtupidaja ja vaba on koristaja töökoht või vastupidi on vaja pearaamatupidajat ja on koristaja. Tähtis on see, et ta saaks hakkama. Koristaja ei saaks hakkama pearaamatupidamisega. Aga pearaamatupidaja koristajana ilmselt saaks hakkama – kiiresti hoomatav ja õpitav. Varasemalt TA leiavad, et kuidas ma ütlen oma tippjuhile, et hakka koristajaks või valvuriks, see on ju solvav. Tglt peaks küll pakkuma, äkki ikkagi võtab vastu. Vormi ei ole, tehakse ka kirjalikult meiliga vabade töökohtade nimekirja. T on spetsialist kõrgharidusega, teenib suurt palka. TA ei ole talle pakkunud lihttöökohta, T isegi ei võtaks seda vastu, aga ta ikkagi vaidlustab ÜÜ-se kuna ei pakutud tööd
Väliskoolitusele Otsustab Esitab Määrab Konsultee Vormistab lähetamine ettepanekud, prioriteedid, rib dokumendid kindlustab edastab 44 puuduva ettepanekud töötaja tippjuhile asendamise koolituse ajal Finantseerimise Otsustab Analüüsib Koondab info, Konsultee Vormistab kindlustamine vajaduse, koostab plaani, rib dokumendid Esitab põhjendab ettepanekud Koolituse sisu ja Kogub Konsul- Koondab
Vastutus elluviimise eest planeerimismeeskonnal Strateegiad valmis ja lihtsalt kirjeldatud. Need on rakendatavad Positsioneerimise koolkond Strateegia kujundamine on analüütiline protsess. Valida tuleb põhivõimaluste, kindlate strateegiliste positsioonide vahel. Strateegia on positsioon turul. Positsioneerimise koolkonna lähteseisukohad Eristuv positsioon turul Ühe positsiooni väljavalimine läbi analüütilise kalkulatsiooni Analüütikutel pearoll tulem esitatakse tippjuhile Strateegia valmis kujul elluviimiseks. Sõltub turust ja ettevõtte positsioonist. Kohandatakse organisatsiooni. 5 Ettevõtluse koolkond Strateegia kujundamine kui visionaarne protsess. Rõhutab üksiku liidri tähtsust intuitsioon, otsustusvõime, tarkus, kogemus. Visiooni olulisus, liidri roll selle väljatöötamises Puudus liigne orienteeritus ühele inimesele
- sisemiste/väliste defektide ja mittevastavuste käsitamine sh. korrigeerivate ja ennetavate tegevuste käsitamiste jälgimine, - organisatsiooni kvaliteedipoliitika koostamine, uuendamise ja teadvustamise protsessi juhtimine, - kvaliteedisüsteemi regulaarse juhtkonna ülevaatuse ettevalmistamine ja tulemuste (avastuste) käsitamine - kvaliteedikäsiraamatu koostamine ja aktuaalne hoidmine. Kvaliteedijuht allub vahetult organisatsiooni tippjuhile. Selline otsealluvus tagab kvaliteedijuhi sõltumatuse koos vastavate ressurssidega kvaliteedijuhtimiseks. 5.1.2. Kvaliteedijuhtimissüsteemi vajalikkus Kvaliteedijuhtimissüsteem võib osutuda vajalikuks nii ettevõttesisestel kui ka välistel eesmärkidel. Põhjused, miks ettevõtted rakendavad kvaliteedijuhtimissüsteemi: - toimivuse, koordinatsiooni ja tootlikkuse parendamine, - suurem keskendumine ärieesmärkidele ja klientide ootustele,
Väljastpoolt palgatud konsultatsiooni- või audiitrofirma spetsialistid - väline kontroll. Eeliseks on nende erialane asjatundlikkus, mitmekülgne kogemus ja erapooletus, puuduseks nendele kuluv aeg ning kõrge töötasu. Ettevõtte oma asjatundjad - sisekontroll. Eeliseks on ülevaatust tegevate inimeste kohapealne asjatundlikkus ja nende kasutamise odavus. Puuduseks nende piiratud kogemus ja suurem mõjutatus. Sisekontroll allub tippjuhile ja nõukogule. Enesekontroll seondub inimtegevusega (loeng). 63 Vaadatakse: mida ettevõte on teinud iseenda jaoks; mida ta on teinud oma toodetega ja teenustega klientidele, tarbijatele. Välisel kontrollimisel seatakse esiplaanile asjaolu, et inimest hüvitatakse, mistõttu tuleb teda ka kontrollida. Enesekontrollil rõhutatakse, et inimest ajendab hästi töötama ja
esitatakse vastavat valdkondakureerivale finantsjuhile (controllerile). Päevaaruannete eesmärgiks on jälgida päevakäivete ühtlust ja analüüsida erinevusi ning vastavaid põhjusi päevade lõikes. 119 NÄDALAARUANNETE raames oleks otstarbekas sisse viia eelmise nädala käibe aruanne, mis esitatakse finantsjuhile, ja tippjuhile esitatav möödunus nädala rahavoogude aruanne, kus kajastuksid rahaliste vahendite liikumine peamiste tegevusvaldkondade (põhitegevus, investeerimine, finantseerimine) lõikes. Ettevõttesisene KUUARUANDLUS võiks hõlmata järgmisi aruandeid: Allüksuste poolt esitatavad aruanded finantsjuhile: 1) eelmise kuu käivete aruanne, 2) tootlusaruanne, 3) varude jääkide aruanne, 4) laekumata arvete ja maksmata arvete aruanne, 5) püsikulude aruanne,
kõrgemalseisvad juhid, et madalamad juhid peavad alluma kõrgemate juhtide korraldustele. Kõrgema juhtimispersonali (tippjuhtide) hulka kuuluvad organisatsiooni juht, nõukogu ja juhatuse liikmed, juhi asetäitjad peamiste tegevussuundade alal(turundus, ökonoomika, finantsid ja arvestus, tootmine, personal) ning iseseisvate struktuuriüksuste (filiaal või tütarettevõte) juhid (juhatajad), kes alluvad vahetult organisatsiooni tippjuhile. Keskmise taseme (keskastme-) juhtide hulka kuuluvad ettevõtte suurte allüksuste juhid (tootmisüksuste, tsehhide, jaoskondade, osakondade juhatajad või direktorid). Madalama astme (esmatasandi) juhtideks on meistrid, brigadirid, vahetuse ülemad, sektsioonijuhatajad jt., kelle alluvad tegelevad vahetult toodangu valmistamise või tarbijatele teenuste osutamisega. Juhtimisastmete tundmaõppimine võimaldab paremini mõista juhtide karjääriga seonduvaid probleeme.
annaabi.ee 
