Kohustiste arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Kohustiste jaotus 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·oskad eristada teadaolevaid kohustisi ja tingimuslikke kohustusi; ·tead, kuidas kajastatakse tingimuslikke kohustisi bilansis. 2 Kohustiste jaotus Kohustis on raamatupidamiskohustuslasel lasuv kohustus: ·mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ·millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Kohustised tekivad tavapärase äritegevuse käigus. Ettevõttel ostes kaupa järelmaksuga tekib kohutis müüja eest, arvestades töötasult makse tekib kohustis Maksu-ja Tolliameti ees, võttes laenu tekib tagasimaksu kohustis laenuandja ees jne.
raamatupidamishinnangute rakendamiseks. Eraldiste kajastamisel bilansis lähtutakse kas juhtkonna või teiste ekspertide hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Kuna eraldiste mõõtmine tugineb hinnangutel, mis ei pruugi alati täpseiks osutuda, on oluline nende kajastamine ja avalikustamine aruannetes muudest kohustustest eraldi [7]. 6 Tingimuslikke kohustusi ümbritseb veelgi suurem ebakindlus kui eraldisi. Kui eraldiste puhul on nende realiseerumine tõenäoline ning sellega kaasnev kulutus on vähemalt suhteliselt usaldusväärselt hinnatav, siis tingimuslike kohustuste puhul on kas realiseerumine ebatõenäoline või puudub võimalus sellega kaasneva kulutuse usaldusväärseks hindamiseks [7]. Tingimuslik kohustus on selline võimalik kohustus, mis võib muutuda tegelikuks
on kindel, et majandusüksusel on olemasolev kohustus, mis võib kaasa tuua raha või muude majandusressursside väljavoolu, kuigi summa või ajastus on ebakindel. Tingimuslikku kohustist ei kajastata finantsseisundi aruandes (IAS 37, 2017). Küll aga leiab informatsioon oluliste tingimuslike kohustiste kohta kajastust aruande lisades. Lisades ei ole vaja avalikustada äärmiselt ebatõenäoliselt realiseeruvaid tingimuslikke kohustisi (RTJ 8, (RTJ 8, § 49). Tingimuslikud kohustused on näiteks ettevõtte vastu algatatud kohtuprotsessist, mida ettevõte tõenäoliselt ei kaota, tuleneda võiv väljamakse; ettevõtte poolt tagatud teise ettevõtte laen, millega tõenäoliselt ei kaasne väljamakset, kuna teine ettevõte on suuteline oma kohustusi täitma (RTJ 8, § 48). 10 1.4 Pikaajaliste kohustiste arvestus
on kindel, et majandusüksusel on olemasolev kohustus, mis võib kaasa tuua raha või muude majandusressursside väljavoolu, kuigi summa või ajastus on ebakindel. Tingimuslikku kohustist ei kajastata finantsseisundi aruandes (IAS 37, 2017). Küll aga leiab informatsioon oluliste tingimuslike kohustiste kohta kajastust aruande lisades. Lisades ei ole vaja avalikustada äärmiselt ebatõenäoliselt realiseeruvaid tingimuslikke kohustisi (RTJ 8, (RTJ 8, § 49). Tingimuslikud kohustused on näiteks ettevõtte vastu algatatud kohtuprotsessist, mida ettevõte tõenäoliselt ei kaota, tuleneda võiv väljamakse; ettevõtte poolt tagatud teise ettevõtte laen, millega tõenäoliselt ei kaasne väljamakset, kuna teine ettevõte on suuteline oma kohustusi täitma (RTJ 8, § 48). 10 1.4 Pikaajaliste kohustiste arvestus
Kuulasin eile Andrus Ansipit. Eesti peaminister pidas meeldejääva kõne. Ülesanne 6. Leidke sidendid ja kirjeldage neid (määrake liik). A. Keeli on võimalik liigitada mitmelt aluselt, kuid olulisemad on sugulus (päritolu) ja ehitus. Suguluse järgi jaotatakse keeled keelkondadesse ja keelerühmadesse. Peale selle võib keeli liigitada ehituse järgi. On olemas nii kõikidele keeltele ühiseid jooni kui ka varieeruvaid nähtusi. Samuti eristatakse sõltumatuid tunnuseid ja tingimuslikke tunnuseid. B. Esimesel kokkusaamisel jaotati ülesanded. Seejärel peeti nädal vahet, et iga komisjoni liige saaks oma tegevuse läbi mõelda. Kui järgmine kord kokku saadi, siis olid igaühel juba olemas konkreetsed ettepanekud. Pärast nende arutamist hakati teemasid lahti kirjutama, kuni kõik tekkinud mõtted olid koondatud ühtseks tegevuskavaks. C. Professor oli kaks nädalat välismaal. Seetõttu jäid loengud ära ja osa materjali jäi käsitlemata. Sellest
väärad deduktiivsed järeldused. Arutluse induktiivne tugevus sõltub taustteadmisest. Seetõttu on süstemaatilise induktiivse loogika võimalikkus problemaatiline. Erinevalt kehtivusest ei ole induktiivne tugevus seostatav lausete vormiga. Kehtivust on võimalik teada aprioorselt (toetumata kogemusele või katsele), induktiivset tugevust aga mitte. Loogika matemaatikas Põhitõed Korrektseks arutluseks läheb meil sageli tarvis tingimuslikke lauseid, mis kõlavad umbes nii kui toodangu hind suureneb, siis suurendab täiusliku konkurentsiga turul tegutsev ettevõte oma tootmismahtu või nii kui toote nõudlus on hinna suhtes kahanev funktsioon ja toote pakkumine on hinna suhtes kasvav funktsioon, siis langetab pakkumise suurenemine tasakaaluhinda iga hinnataseme juures. Need laused on näited lausetest kujul kui A, siis B, kus A ja B on mingid väited
Sellest tulenevalt peaks prognoosima kohtuprotsessi võimalikku tulemust, lähtudes ettevõtte kogemusest ning kohtupraktikatest taoliste protsesside puhul. Kui tavapäraselt on taolised kohtuprotsessid kaotatud, siis tuleks selline teave avalikustada ka aastaaruande lisades. Ent kui kahjusummat on võimalik usaldusväärselt hinnata, siis tuleks see summa kanda kuluks ning kajastada kohustisena bilansis.( Alver, L. & Alver, J., 2009, lk 314). Tingimuslikke kohustusi ei kajastata ettevõtte bilansis, kuid informatsioon oluliste tingimuslike kohustuste kohta avalikustatakse aruande lisades. Lisades ei ole vaja avalikustada selliseid tingimuslike kohustusi, mille realiseerumine on äärmiselt ebatõenäoline.(RTJ 8, 2011, § 51). Tabel 1. Eraldiste ja tingimuslike kohutuste võrdlus (autori koostatud) ERALDIS TINGIMUSLIK KOHUSTUS
järeldavad(sellepärast, seetõttu, selle tulemusel, seega jne); resümeerivad- kokkuvõtvad(kokkuvõttes, lühidalt, lõpetuseks jne). Uudise jaoks on tähtis, et seosed lausete vahel oleks antud täpselt ja konkreetselt. Seosed peavad olema edasi antud võimalikult täpselt. Uudises tuleks vältida seoseid, mis viitavad ümberütlemisele ja kõrvalepõigetele ja osutavad sellele, et tekst vajab tihendamist. Resümeerivaid ja tingimuslikke seoserühmi saab uudises kasutada ainult tsitaatides, sest nad osutavad, et kaks lauset on omavahel seotud ütleja järelduste abil. Esiletõste - kõik sündmused pole võrdselt tähtsad. Anda edasi, mis on tähtis sündmus ja mis vähemtähtis. Uudises ähtub tähtsusest juba kogu kompositsioon ehk pööratud püramiidi mudel. On tähtis veel teine reegel: juhtlõigu ja kompositsiooni poolt esitatud tähtsuseosutust peab ülejäänud tekst kinnitama, mitte sellele vastu rääkima.
kättesaamatu, seal hoitu üle tehakse järeldusi kaudselt (nn implitsiitne mälu), teine osa otsene ja teadvusele kättesaadav (nn eksplitsiitne mälu). · Pikaajalises mälus eristatakse omakorda semantilist mälu, sisaldab üldisi teadmisi (fakte ja üldistatud teadmisi) maailma kohta, protseduurilist mälu (kuidas midagi tehakse, protseduurid) ning episoodilist mälu, mis sisaldab isiklikke mälestusi enda kogetud aja ja ruumiga seotud elusündmustest. Tingimuslikke teadmisi (conditional knowleedge) (st teadmisi, millal ja miks midagi kasutada) grupeeritakse teiste osade alla, kuid õppimise kontekstis omandavad need erilist tähtsust Protseduuriline mälu · Info sellest, kuidas midagi teha mingi eesmärgi saavutamiseks. Lihtsad stiimul- reaktsioon ühendused. Areneb tegevust korrates, ei pea olema mõtestatult (jalgrattaga sõitmine, suusatamine, lugemine, kirjutamine, joonistamine). · Koolieelses eas ja hiljem
väljamaksmata palgavõlad töötajatele, ettemaksed kaupade või teenuste eest. Kohustuste kajastamisel aluseks võetav summa on üldjuhul fikseeritud arvel, lepingus või mõnel muul algdokumendil. Tingimuslike kohustiste all mõistetakse selliseid kohustusi, mis ei ole bilansipäeva seisuga reaalselt ettevõtte kohustused, kuid võivad tulevikus tekkida sõltuvalt asetleidvatest ja ettevõtte poolt mittekontrollivatest sündmustest. Tingimuslikke kohustisi võib liigitada: kohustised, mis eeldavad hindamist; kohustised, mida ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata. Levinuimaks kohustiseks, mis eeldab hindamist on garantiieraldis. Juhul kui ettevõte annab enda poolt müüdud toodetele garantii, moodustatakse ettevõtte bilansis eraldis summas, mis on vajalik bilansipäevaks müüdud toodetega seotud garantiikohustise rahuldamiseks. Kohustavaks sündmuseks on toodete müük. Eraldise
Raha mõõtmiseks kasutatavad näitajad on MO,M1,M2,M3. MO sisaldab ringlusesse emiteeritud sularaha ja seda näitajat tuntakse ka baasrahana.Selle näitaja kasutamine on langustrendiga,kuna sularaha kasutatakse maksevahendina järjest vähem. M1 koosseisus on MO , millele liidetakse nõudmiseni ja sellega sarnased hoiused. M2 hõlmab finantsvarasid, mis kuuluvad M1 koosseisu ja vähemlikuviidseid säästuhoiuseid ja teatud tingimuslikke hoiuseid. M3 on esitatud mõõtudest kõige mahukam ning seda saab siduda raha laiema definitsiooniga ,mis lisaks eelnevates raha mööötudes sisalduvatele varadele võib hõimata mahukaid tähtajalisi hoiuseid valuutahoiuseid, väärtpabereid jmt. Krediidiasutused · Eestis litsenseeritud krediidiasutused o Eesti Krediidipank AS http://www.krediidipank.ee o Hansapank AS http://www.hansa.ee o SBM Pank AS http://www.sbmbank.ee/
enne bilansipäeva toimunud sündmustest. Eraldise moodustamine või olemasoleva eraldise suurendamine kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes kuluna. Garantiieraldise arvutamisel lähtutakse eelmiste perioodide kogemustest tegelike garantiikulude osas. Tingimuslikud kohustused Tingimuslike kohustustena käsitletakse kohustusi, mille realiseerumine on vähem tõenäoline kui mitterealiseerumine või mille suurust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta. Tingimuslikke kohustusi ei kajastata bilansis. Tingimuslike kohustuste olemasolul on nende sisu avatud aastaaruande lisades. Bilansipäevajärgsed sündmused Aruandeaasta finantsaruanded kajastavad olulisi vara ja kohustuste hindamist mõjutavaid asjaolusid, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul ning on seotud aruandeperioodi või eelnevate perioodide tehingutega. Olulisi bilansipäevajärgseid sündmusi,
tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. (2) Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. (3) Kui sama võlausaldaja loovutab korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem loovutamine. § 165. Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. § 167. Tagatiste ja muude õiguste üleminek (1) Nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega
b). Hüpoteesid aga H1 valitakse esimene urn; H2 valitakse teine urn; H3-valitakse kolmas urn. c). Et hüpoteesid on alati teineteist välistavad, siis saangi, et p(A) = p(AH1) + p(AH2) + p(AH3) ehk p(A) = 2/15 + 1/5 + 1/3 = 2/3. Kokkuvõtteks: selleks, et täistõenäosuse valemit rakendada, peab korralikult defineeritud olema terve hüpoteeside hulk. Bayesi reegel: Thomas Bayes'i järgi nime saanud reegel esitub kujul: P(A|B) = ning ta võimaldab arvutada tingimuslikke tõenäosusi. Valemis sisalduvatest suurustest on: *p(A|B) kogeumustest tulenev hüpoteesi A tõenäosus tingimusel, et katse tulemusena juhtus sündmus B(seda otsimegi) (näiteks tõenäosus, et naisel on rinnavähk, kui mammograaf positiivset tulnemust näitab). *p(B|A) katsetulemuste B esinemise tõenäosus tingimusel, et ennustati hüpoteesi A paikapidamist (näiteks tõenäosus, et mammograaf näitab õiget tulemust täpsusega 95% - ehk
1. Milles väljendub TsÜS-i ja VÕS-i dispositiivsus ja imperatiivsus LVVS-te reguleerimisel ning missugustel VÕS-s sätestatud juhtudel on LVVS-t reguleeriv leping tühine? Imperatiivsus väljendub kahes aspektis: 1. isikutel endil ei ole võimalik mingeid uusi LVVS-d välja mõelda, 2. LVVS-te regulats sisu on kohati imperatiivselt ette antud, nt ei ole võimalik kergendada kokkuleppeliselt tootja vastutust. Dispositiivsus väljendub aga selles, et pooltel on võimalik sõlmida tingimuslikke lepinguid LVVS-te puhuks. Võimalik kokku leppida nt vastutuse määr. Sellised lepingud võivad olla tühised heade kommete või seaduse vastasuse tõttu. Lisaks tootja vastutus ja § 1051 ka selline kokkuleppe, mis on suunatud tahtliku kahju tekitamise vastutuse piiramisele. 2. Mis liiki lepingute esemeks võivad olla LVVS-d? Tingimuslikud lepingud enne VS-te tekkimist. Ka pärast LVVS-te tekkimist, saab seda reguleerida,
Lepinguvälist õigust iseloomustatakse võrreldes lepinguõigusega imperatiivsemalt, sest isikutel endil pole võimalik välja mõelda mingeid uusi lepinguväliseid võlasuhteid, see on seaduses ammendavalt reguleeritud. Teatud juhtudel on ka lepingu sisu imperatiivselt ette antud, näiteks ei ole võimalik kokku leppida, et tootja vastutuse regulatsioon pakuks kannatanule vähem kaitset, kui seaduses sätestatud. Regulatsiooni dispositiivsus väljendub selles, et on võimalik sõlmida tingimuslikke lepinguid lepinguväliste võlasuhete tekkimise puhuks. Näiteks on lubatud kokkulepe, kus A ja B lepivad kokku, et kui nad üksteisele liikluses kahju tekitavad, vastutavad nad üksteise ees raske hooletuse ja tahtluse korral ja mitte suuremas ulatuses, kui 20 000 eurot. Selliste lepingute tühisus võib tuleneda heade kommete vastasusest ja seaduse vastasusest. § 1051 – keelab või piirab vastutuse välistamise tahtliku kahju tekitamise puhuks. 2
toimuvate äriühenduste puhul kajastab vahe omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahel sisuliselt kontrolliva omaniku täiendavat sissemakset omandava ettevõtte omakapitali (kui soetusmaksumus on väiksem) või väljamakset ettevõtte omakapitalist (kui soetusmaksumus on suurem) (RTJ 11 § 54). Korrigeeritud ostumeetodi rakendamine sarnaneb tavalise ostumeetodiga, välja arvatud alljärgnevad asjaolud: 1) omandatud ettevõtte varasid, kohustusi ja tingimuslikke kohustusi ei hinnata ostu-analüüsis ümber nende õiglastele väärtustele, vaid neid võetakse omandava ettevõtte bilansis arvele nende bilansilistes väärtustes; 2) vahet omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahel ei kajastata positiivse ega negatiivse firmaväärtusena, vaid seda kajastatakse omandava ettevõtte omakapitali vähenemise või suurenemisena (RTJ 11 § 55). 76 2.2.1
loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamine on käsutustehing. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kui sama võlausaldaja loovutab korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem loovutamine. Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. Koos nõudega lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad. VÕS § 168 lg 1 järgi peab nõude loovutanud võlausaldaja uuele võlausaldajale üle
lepinguga reguleerida. Nt. A ja B lepivad kokku, et kui A B-le kahju tekitab, siis vastutab ainult tahtluse/raske hooletuse korral ja ainult summani 10 000 EURi. 2. Missuguseid tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduse üldosas sätestatud üldist liiki lepinguid võidakse sõlmida seoses lepinguväliste võlasuhetega? On võimalik sõlmida tingimuslikke lepinguid lepinguvälise võlasuhte tekkimise puhuks. Võimalik ka sõlmida lepingu pärast võlasuhte tekkimist. Tulevad kõne alla nt kompromissileping, nõudest loobumise leping, võlatunnistus Võimalik lepinguvälisest võlasuhtest tulenev nõudeõigus loovutada, üle võtta või sellega ühineda. 3. Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus
mis puudutab §86 9. TINGIMUSLIKUD TEHINGUD 9.1. Tingimusliku tehingu mõiste ja liigid Tingimusliku tehinguga on tegemist siis, kui tehingust tulenevad õigused ja kohustused pannakse sõltuma mingist asjaolust, mille kohta tehingu tegemisel ei ole teada, kas see tingimus saabub või mitte. Siin võib olla kaks varianti, kuidas nad sõltuvusse seatud on. Vastavalt sellele, kuidas õigused ja kohustused on sõltuvusest sellest asjaolust, saab eristada kahte liiki tingimuslikke tehinguid: Edasilükkava tingimusega tehing. Tehing on tehtud, aga tehingust tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu ning tehingul pole tähendust. Nt. keegi konkureerib välismaale tööle ja on teada, et kui otsus tuleb, peab ta olema nädala pärast kohal. Nüüd ta mõtleb, et tahaks autot ära müüa, kui välismaale minek. Ütleb ostjale, et ta müüb auto, kuid tingimusel, et ta saab koha. Kui ta koha saab, siis leping jõustub, kui ei saa, siis leping tähendust ei oma.
puudutab §86 9. TINGIMUSLIKUD TEHINGUD 9.1. Tingimusliku tehingu mõiste ja liigid Tingimusliku tehinguga on tegemist siis, kui tehingust tulenevad õigused ja kohustused pannakse sõltuma mingist asjaolust, mille kohta tehingu tegemisel ei ole teada, kas see tingimus saabub või mitte. Siin võib olla kaks varianti, kuidas nad sõltuvusse seatud on. Vastavalt sellele, kuidas õigused ja kohustused on sõltuvusest sellest asjaolust, saab eristada kahte liiki tingimuslikke tehinguid: Edasilükkava tingimusega tehing. Tehing on tehtud, aga tehingust tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu ning tehingul pole tähendust. Nt. keegi konkureerib välismaale tööle ja on teada, et kui otsus tuleb, peab ta olema nädala pärast kohal. Nüüd ta mõtleb, et tahaks autot ära müüa, kui välismaale minek. Ütleb ostjale, et ta müüb auto, kuid tingimusel, et ta saab koha. Kui ta koha saab, siis leping jõustub, kui ei saa, siis leping tähendust ei oma.
kaitsereaktsiooni käivitamise või mittekäivitamise otstarbekuse üle. Planeerimisvõime Prefrontaalkoor teeb rohkemat kui ainult otsustab võimaliku ähvardava ohu olemuse üle. Prefrontaalkoorel on võime luua kujundeid ja nendega manipuleerida. Funktsionaalselt tähendab see tulemuse prognoosimist ja tuleviku planeerimist. Mitme käigu ulatuses ette mõtlemise võime tähendas meie eellastele võimalust luua tingimuslikke plaane "kui see ei toimi, tee teistviisi". Otsaju koore suure pindala tõttu õppisid meie esivanemad ohtudega uudsel moel toime tulema. Nii taipasid nad, et vaenlaste rünnaku ohtu on võimalik vähendada lihtsate kaitserajatiste ehitamisega, nt koopasuu kinnimüürimisega. Ajapikku arenes see lihtne strateegia keerukate kaitserajatiste ning lõpuks linnamüüride ehitamiseks. Täna kasutatakse samas tähenduses lukustatud uksi, turvaseadmeid ning äärmusliku vahendina politseid.
põhinev versioon näib üldjuhul olevat intuitsiooniga paremas kooskõlas kui traditsiooniline versioon. Allpool käsitletakse mõlemat versiooni. Lemmasid, mis põhinevad modus ponens’i tüüpi arutlusel ehk jaataval moodusel, nimetatakse konstruktiivseteks lemmadeks või jaatava moodusega lemmadeks. Lemmasid, mis põhinevad modus tollens’i tüüpi arutlusel, nimetatakse destruktiivseteks lemmadeks või eitava moodusega lemmadeks. Ülalpool fikseeritud kokkuleppe kohaselt vaatleme kõiki tingimuslikke väiteid materiaalsete implikatsioonidena. Juhul kui tegemist oli tingivate väidetega, siis seda saab arvesse võtta lausete tõlgendamise käigus. Selguse mõttes kehtestatakse käesoleva õpiku raames lemmade kohta täiendav kokkulepe. Kui järgnevalt ... … kasutatakse termineid konstruktiivne lemma ja destruktiivne lemma, siis on tegemist ainult selliste lemmadega, mille puhul esineb mittevälistav disjunktsioon, selle rõhutamiseks
põhinev versioon näib üldjuhul olevat intuitsiooniga paremas kooskõlas kui traditsiooniline versioon. Allpool käsitletakse mõlemat versiooni. Lemmasid, mis põhinevad modus ponens'i tüüpi arutlusel ehk jaataval moodusel, nimetatakse konstruktiivseteks lemmadeks või jaatava moodusega lemmadeks. Lemmasid, mis põhinevad modus tollens'i tüüpi arutlusel, nimetatakse destruktiivseteks lemmadeks või eitava moodusega lemmadeks. Ülalpool fikseeritud kokkuleppe kohaselt vaatleme kõiki tingimuslikke väiteid materiaalsete implikatsioonidena. Juhul kui tegemist oli tingivate väidetega, siis seda saab arvesse võtta lausete tõlgendamise käigus. Selguse mõttes kehtestatakse käesoleva õpiku raames lemmade kohta täiendav kokkulepe. Kui järgnevalt ... ... kasutatakse termineid konstruktiivne lemma ja destruktiivne lemma, siis on tegemist ainult selliste lemmadega, mille puhul esineb mittevälistav disjunktsioon, selle rõhutamiseks
annaabi.ee 
