Blondid juuksed, orjameelne, mitte väga kena ja siniste silmadega. Tammaru peremees ja perenaine soovisid rohkem Marit oma pojale Margusele kes oli tüdrukutest mõni aasta vanem ja Tammaru perekonna ainuke poeg ja lihane laps. Peremees ja perenaine soovis ikka et suguvõsa välimus läheks edasi ja maril oli suguvõsale iseloomulikud jooned. Tiinal selle eest ei olnudki suguvõsaga ühiseid tunnuseid. Ta oli suguvõsa täielik vastand ja sellepärast ei kiitnudki pereisa ja pereema Tiinat heaks noorikuks oma pojale kuid Margus arvas hoopis vastupidi. Talle meeldis hoopis Tiina. Mari oli sellepärast Tiina peale kade ja oli ta vastu jäik ning tegi kõik võimaliku et Margust Tiinast eemale saada. Kuid nii palju kui Mari ka üritas ei suutnud ta Margust ja Tiinat lahku ajada. Kuid kui suvel olid hundid aasalt ühe lambatalle minema viinud siis kasutas Mari võimalust ning ähvardas Tiinat sellega et
Esimene vaatus Rehetaru ja tegelaste iseloomustus. Mann õpib lugema, perenaine vuristab vokki, peremees ja Jaanus tulevad kirikust, kuulevad ukse kraapimist ja ust avades tuleb sisse tapetud Libahundi tütar, kellele antakse süüa ja magamisase. Teine vaatus 10 aastat hiljem, tegelaste iseloomustus. Tiina ja Mari (Mann) on metsas maasikal. Tiina naudib loodust, Mari korjab marju. Koju minema hakates jääb Tiina metsa ja Mari jääb luurama Margust-Tiinat ning pahvatab Tiinale näkku, et too varastas Kaarli varsa. Kolmas vaatus Tehakse jaanituli, hakatakse nukku mängima kui Tammarud jõuavad, saadetakse Mari-Tiina sisse. Margus püüab Tiinat, Mari vihastub ja sõimab Tiinat avalikult libahundiks Tiina jookseb metsa. Neljas vaatus Margus norutab toas ja vanaema räägib Tammarude puhtast verest. Hunt olla talle ära viinud. Tiina tuleb tagasi, kuid ta saadetakse minema. Viies vaatus
Ukse taha ilmub külmunud nõialaps, kes võetakse sisse sooja. Lapsel lubatakse ööseks jääda ning järgmisel päeval otsustada, mis edasi saab. II vaatus: Möödunud on kümme aastat ning lapsed on suureks kasvanud. Mari ning Tiina läbisaamine on paranenud. Tiina, Mari ning Margus on metsas, kui Mari otsustab, et läheb koju. Tiina ning Margus jäävad metsa ja tüdruk õrritab poissi. III vaatus: Terve pere on jaaniõhtul metsa ääres lagendikul. Joostakse nukku ning Margus ajab taga Tiinat. Tema tegevus aga ärritab Mari ning see räägib kõigile, et Tiina on libahunt. IV vaatus: Tiina on neljandat päeva kadunud. Perenaine ja peremees ei soovi enam Tiinat oma majja ning käsivad tal lahkuda. Tüdruk soovib, et Margus temaga kaasa läheks, kuid poiss keeldub. V vaatus: Möödunud on viis aastat. Õues on taas kuulda huntide ulgumist ja Margus läheb välja, et teha hoiatuslask, kuid see tabab Tiinat. Tiina sureb Marguse kätte vahel ning on õnnelik, et just Margus ta surmas.
,,Väljatõukamine ja survele allumine August Kitzbergi näidendis ,,Libahunt" Kitzbergi näidendis ,,Libahunt" esineb palju väljatõukamist. Tegelane, keda välja tõugatakse on alati üks ja sama tegelane- selleks on Tiina. Tiina on Tammarude perekonda võetud kasulaps just nagu Marigi, kuid vastupidiselt Marile ei sallita Tiinat. Levib uskumus, et Tiina on libahunt. Jutt hakkab mööda küla levima, haripunkti saavutab see Jaaniõhtul, kus üks vana naine agaralt Tiinat libahundiks hakkab tembeldama, üritades oma jutuga kuulajaskonda sama panna uskuma (algab lk 29). Üks poiss küsib, et kas on tõsi, et Tiina ühe Kivesti Kaarli varsa ära sõi, mille peale vana naine vastab ,,Kuidas ta siis tõsi ei ole, kui Tammaru Mari ise oma silmaga nägi
nimeks Tiina. Läks umbes kümme aastat mööda ja poeg pidi endale naise võtma, kuid selle juures oli üks asi millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma, kuna Tiina oli tumedat verd. Oli kätte jõudnud jaanipäev ning kõik mängisid lõbusaid mänge, kuid järsku ühel tühisel mängul, nuku jooksul, sai kõigile selgeks, et Margus eelistab Marile tiinat, kuna kasuõde Tiina oli ilusam, arukam, südamlikum ja kirglikum. Kuid pererahvale ning Marile see eriti ei meeldinud ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvale eriti ei meeldinud Tiina ning uskusid Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes olevat rünnanud ühte utekarja. Mari kuulis seda kõike ise pealt ning tunnistas isegi et ta on sel juhul libahunt ning jooksis ära metsa. Viis aastat oli möödas, ema-isa olid surnud ning Mari oli Marguse
Margus tahab just Tiinaga abielluda, kuid peremees ja naine tahavad, et poiss hoopiski Mariga ühte heidaks. Samuti tunnistab Tiina jaaniõhtul, et äkki ta ongi libahunt ja isegi kui ta on siis on metsas huntide keskel on palju parem elada, kui inimestega, kuna hunt murrab ainult nälja pärast ja hunt hunti ei murra. Nende suhtumise muutumine väljendub selles, et perenaine haarab Margusel käest, kui ta nukumängu ajal Tiinat taga ajab ja küsib talt, mis see nüüd siis olgu, ta küsib seda sellepärast, et ta ei suuda uskuda, et Margus Tiinat kinni püüda tahab, kuigi Mari on juba mitmeid kordi tema haardeulatuses olnud. Samuti ei hoia nad Tiinat tagasi jaaniõhtul metsa jooksmast. Neljandas vaatuses ei salli nad Tiinat enam silmaotsaski, ja siis on nende käitumine väga hoolimatu, kohatu ja ükskõikne. See väljendub selles, et kui Tiina koju tagasi
Ei tahtnud vereline järglaste samaväärsed kui uskuda, et Tiina on soetamine. Uskus inimesed. libahunt, sest ta oli tema libahuntidesse ning ei sse armunud sallinud neid. Eesmärgid Tahtis abielluda Armastades Tiinat, tahtis Eesmärgiks abielluda Margusega ja elada ka Margus elada Tiinaga Margusega. temaga elu lõpuni. elulõpuni ja saada koos palju järglasi. Saatus (mis temast Sai surma, sest tapeti Margus tappis raamatu Mari oli paaris näidendi lõpus sai?) kogemata Marguse poolt
Kas Tiina oli libahunt? August Kitzbergi kirjandusteose ,,Libahunt" peategelaseks on temperamentne tüdruk Tiina, kelle ema oli väidetavalt nõid. Tiinat aga peeti läbi teose ajutiselt hundiks muutunud inimeseks libahundiks. Kas Tiina oli libahunt? Draama räägib Tammaru perest, kelle ukse taha ilmus ühel talvisel õhtul noor tüdruk. Tüdruk võeti enda juurde ja otsustati üles kasvatada koos pere samaealise kasutütre Mari ja suurema poja Margusega. Kümme aastat hiljem jõudis kätte aeg, mil Margus pidi endale naise võtma. Kuna Tiina oli
Laps ei räägi midagi, perenaine annab talle süüa. Jaanus tunneb ära, et see on nõia laps, kuid perenaine-peremees otsustavad, et jätavad lapse enda hoolde kus sa teise jätad siis külma ja nälja kätte ula peale. 2.vaatus Kümme aastat on möödunud. Tiina ja Mari on metsas marjul. Tiina ei suuda marju korjata, palju huvitavam on rästikut taga ajada, oravaga jutustada ja tantsida. Mari tuleb Tiinat koju kutsuma, et läheksid lehma lüpsma, kuid Tiina veel ei taha minna ja jääb üksi metsa, saab Margusega kokku. Noored hullavad metsa vahel ja jutustavad. Selgub, et Marguse vanemad ei luba neil Tiinaga abielluda, nemad pooldavad Marit. Tiina on väga pettunud ja nutab. Tiina hakkab kodu poole minema, kui tema teele tuleb äkki Mari. Mari sõimab Tiinat Marguse võrgutamises ja üldse kõiges halvas, lisaks nimetab Tiinat libahundiks. Et aasta tagasi Pähnipalus hunt viis Kirvesti
lahti ja vaatas välja. Kedagi polnud näha. Vaatas siis allapoole ning nägi seal väikest tüdrukut. Nad läksid tüdrukuga koos tuppa ning pakkusid talle süüa ja juua. Seejärel käskisid lapsel ahju peale magama minna. Järsku tõusis laps voodis istukile ja hakkas kõva häälega nutma ja hüüdis ema. Varsti saadi teada, et tema ema oli nõid ja põletati tuleriidal. Möödus pea 10 aastat ja hakati arvama, et Tiina on libahunt. Margus hakkas armastama Tiinat kuigi tegelikult oli see keelatud, sest Tammaru talurahvas oli heledavereline, aga Tiina oli tumedavereline. Marile ei meeldinud üldse, et Margus armastab Tiinat, sest Marile meeldis ka Margus. Mari hakkas Tiinat libahundiks hüüdma. Tuli jaanipäev ning kõik mängisid lõkkeääres nukku. Mari teatas kõigile et Margus armastab libahunti ja libahundiks on Tiina. Tiina hakkas nutma ning põgenes metsa. Tiina oli kadunud 4-5 päeva ja Margus oli Tiina pärast väga mures. Tiina
See tütar jõudis Tammaru pere ukse taha ning seal ta võeti tallu elama. Seal talus kasvas ka teine kasutütar nimega Mari. Kui Tiina, Mari ja Margus täisealisteks said, siis Marguse ja Tiina vahel tekkis armastus, kuid Mari oli kade Tiina peale. Mari rääkis külarahvale, et ta nägi kuidas Tiina käis libahunti jooksmas. Küla uskus, et ongi olemas libahunt, kes nende lambaid murrab. Jaaniõhtul kõik mõnitasid Tiinat, et ta on libahunt ning Tiina ei talunud seda ning jooksis neljaks päevaks metsa. Tammaru pere juurde tagasi minnes pere ei lubanud Tiinat enam tallu tagasi ning ta jooksis uuesti metsa. Viie aasta möödudes ühel talvisel õhtul, kui Tiina sattus uuesti Tammaru pere juurde abi paluma, lasi Margus Tiina maha, kuna ta arvas, et hunt tulnud nende lambaid murdma. Minu arust on see raamat väga huvitav ja põnev. Soovitan seda raamatut kõgil lugeda.
Indrek ei taha eriti, et Tiina sinna jääks. Tüdruku enda ja ka võimalike tekkivate probleemide pärast. Tiina on aga viisakas ja visa ja talle omase abitu ilmega räägib end Maretile tüdrukuks. Alguses on nad Elliga suured sõbrad, kuid Ellis tekib vimm Tiina vastu, kui Oskar enam temaga ei taha niiväga mööda naaberalasid ringi sõita ja simmanitel käia. Tiina pärast tahab noormees rohkem kodus olla. Oskari vanemadki teeb see murelikuks, kuid siiski ei saadeta Tiinat ära, kuigi ta on kleenuke ja nõrk. Siis tuleb Eesperre uus sulane - Ott, kes on spordimees ja muidu-mees, paras niisama-praalija. Tema vaated elule on sootuks erinevad tavapärasest Vargamäe-mõtteviisist ja Oskarile ta eriti ei meeldi, veel vähem siis, kui Ott hoolega nii Ellit kui Tiinat taga ajama hakkab. Tüdrukute pärast lähevad noormehed koguni kaklema ja kui Sass neid lahutab, valetab Elli Oti puhtaks. Kui Tiina pärast Sassile tõde räägib, muutuvad Maret ja Sass
Indrek ei taha eriti, et Tiina sinna jääks. Tüdruku enda ja ka võimalike tekkivate probleemide pärast. Tiina on aga viisakas ja visa ja talle omase abitu ilmega räägib end Maretile tüdrukuks. Alguses on nad Elliga suured sõbrad, kuid Ellis tekib vimm Tiina vastu, kui Oskar enam temaga ei taha niiväga mööda naaberalasid ringi sõita ja simmanitel käia. Tiina pärast tahab noormees rohkem kodus olla. Oskari vanemadki teeb see murelikuks, kuid siiski ei saadeta Tiinat ära, kuigi ta on kleenuke ja nõrk. Siis tuleb Eesperre uus sulane - Ott, kes on spordimees ja muidu-mees, paras niisama-praalija. Tema vaated elule on sootuks erinevad tavapärasest Vargamäe-mõtteviisist ja Oskarile ta eriti ei meeldi, veel vähem siis, kui Ott hoolega nii Ellit kui Tiinat taga ajama hakkab. Tüdrukute pärast lähevad noormehed koguni kaklema ja kui Sass neid lahutab, valetab Elli Oti puhtaks.
Kas Tiina oli libahunt ? August Kitzbergi draamas ,,Libahunt" räägitakse tumedat verd tüdrukust nimega Tiina.Antud teoses vastanduvad inimestevahelised suhted.Pikka aega inimeste kõneaineks olnud teose arusaamatumaks asjaks jäigi see, kas Tiina oli libahunt. Kui Tiina ilmus tallu, siis ei osanud inimesed oodata, mida halba see võib tuua.Tiina oli tore tütarlaps, talle meeldis looduses olla, talle meeldisid teised inimesed, eriti Margus.Tiinat hakati süüdistama libahundiks olemises.Aga miks?Kas sellepärast, et ta vanematel oli halb elu, või et Mari nägi hunti varssa ära viimas? Tegelikult süüdistati teda mõlema asja pärast.Tiina hakkas inimesi vihkama, ta vastas neile samaga,mis inimesed talle.Tiina ütles vihahoos, et ta on libahunt, kuid vihahoos võib öelda ükskõik mida. Peremees ja perenaine imestasid, kui Tiina pärast sööki tänas jumalat, libahundid ei tee nii. Tol
suurema pojaga üles kasvatada. Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, arukam, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahva suhted olid halvad
Margus oli kõigest 14-aastane, kui talle noore kasuõe Mari kõrvale tuli veel teinegi. Tema oli Tiina. Eks selles loos mängis suurt rolli ka neiu ja tema ema ,,must" minevik. Nimelt põletati Tiina ema tuleriidal, sest usuti, et ta oli nõid. Tammaru pere võttis aga nooriku oma kasulapseks ja teda kasvatati võrdväärselt Mari ja Margusega. Aja möödudes nad sirgusid ja nõnda ka nende tunded. Tiina ja Mari armastasid Margust, poiss aga ainult Tiinat. Kui Mann noorte suurest armastusest ja õnnest teada sai, hakkas kõik allamäge minema. Vähemalt Tiina ja Marguse jaoks. Mari suutis nende vastu pöörata kõigepealt terve pere ja lõpuks ka kogu külarahva. Oh seda rõõmu ja rahulolu, kui Tiina suure ahastusega metsa jooksis ja sinna päris pikaks ajaks jäi. Ainult Margus oli see, kes norutas ja nukrutses. Kui Tiina talle teist võimalust pakkuma tuli, hoidis teda tagasi vaid perekond ja nii kadus tüdruk viieks aastaks
marjule. Tiina ei saanudki palju marju, sest jäi metsa võlusid nautima. Kui Mari tahtis ära minna, ütles Tiina, et jääb veel marju korjama, et tühja ämbriga tema koju ei lähe. Siis oli Margus tulnud ning nad rääkisid Tiinaga. Mari oli kogu juttu pealt kuulnud, nimelt Margus ja Tiina meeldisid teineteisele ning tahtsid, et keegi nad paari paneks. Vanemad olid aga täielikult selle vastu, sest nad tahtsid et Margus Mariga abielluks. Keegi ei sallinud eriti Tiinat ning kutsusid teda libahundiks ja nõiaks, sest levisid jutud, et ta nüüdseks surnud ema olevat nõid ja sellepärast ta ka tapetud. Tiina oli mitu korda suure viha ja pettumuse pärast metsa ära jooksnud ning ühel päeval kui ta tagasi tuli, ei võtnud pere enam teda vastu. Möödusid aastad ning Tiina jäigi kadunuks, Mari ja Margus aga abielus, kuid lapsi nad ei saanud. Ühel õhtul ei läinud Mari, Jaanus ja vanaema magama, sest nad ootasid Margust koju, kes oli juba kaua ära olnud,
Kõrvaltegelased olid Maret Andrese tütar; Sass Andrese väimees; Elli ja Oskar Andrese lapselapsed; Karla- Pearu poeg; Iida Pearu minia; Juuli, Olga, Helene ja Eedi Pearu lapselapsed; Ott- Mäe talu sulane. Kõrvaltegelaste ülesanne on teosesse suhteintriigide näol põnevust tuua. Maret ja Sass võtsid Andreselt talupidamise üle. Elli ja Oskar käisid tihti külapidudel. Oskar armus Tiinasse, Elli ei sallinud Tiinat. Samuti ei sallinud Tiinat Helene, kellele omakorda meeldis Oskar. Ott ajas taga nii Tiinat, Ellit kui Juulit. Eedi sõbrustas algul Tiinaga, hiljem ründas teda ja jäi kadunuks. Teose sündmused on ajaliselt õiges järjekorras: 1) Indreku tagasitulek maale hakkab ellu viima ise unistust jõe süvendamisest. 2) Koostatakse palvekiri raha saamiseks. 3) Tiina tulek maale, Mäe tallu tuleb uus sulane algavad intriigid, armukolmnurgad, tülid noorte vahel. Kulminatsiooniks on Otti surm ja Eedi põgenemine
Laps ei räägi sõnagi Lapsele pakutakse süüa Laps otsustati endale jätta Teine vaatlus: Tiina ja Mari on marjul Tiina otsustab metsa jääda Mari läheb üksi minema Margus kohtub Tiinaga Tiina hakkab koju minema Teel kohtab ta Marit Mari hakkab teda sõimama Mari ja Tiina vahel läheb sõneluseks Mari sõimab Tiinat hundiks Tiina hakkab halama Mari palub öeldu pärast vabandust Kolmas vaatlus: Jaaniõhtul on palju rahvast Süüdatakse tuli ja lauldakse rahvalaule Peole tulevad Tiina , Margus , Jaanus ja Mari Mängitakse paaripanemismängu Margus püüab kinni Tiina ja Jaanus Mari Mari tahab Jaanust Mari sõimab kõigi kuuldes vihahoos Tiinat libahundiks Tiina solvub
teeninud. Nende tõug on kollasepäine ja sinisilmne, nad teavad oma esivanemaid kümme põlve tagasi. Alati on nad võtnud naise oma sugukonnast, et säilitada tõu puhtust. Tammarulaste mõttemaailma kajastab kõige paremini vanaema. Mari on samasugune nagu teised pereliikmed, ta sarnaneb nendega nii välimuselt kui ka mõtetelt. Oma armastuse eest võitleb ta alatute võtetega, süüdistades Tiinat libahundiks käimises. Margus on oma pere laps. Ta on küll vastuvõtlik Tiina ilu ja teistmoodi mõtete suhtes, kuid ei suuda kaitsta teda alusetute süüdistuste vastu, Margus on alalhoidlik, ta ei näe võimalust väljaspool perekonda (ühiskonda) elamises. Tegelikult Tiina kutse Margusele temaga metsa kaasa tulla ei arvesta tollel ajal valitsenud ühiskondlikke suhteid. Inimesed väljaspool mõisa ja kirikut elada ei saanud. Metsa minnes asetab
ministeeriumi toetuse peale. Tiina tuli tagasi Vargamäele. Teda ei vajatud linnas enam. Üks lastest pidi sügisel kooli minema, teine lasteaeda. Nende eest jäi hoolt kandma vanaproua, kuna nende ema surnud oli. Tiina tahtis Vargamäele jääda, kuid Indrekul ei olnud talle tööd pakkuda. Tiina soovis siis Mareti juures abiks olla. Indrek esialgu arvas, et linnainimesena ei saa ta hakkama, kuid lubas tal siiski jääda. Tiina oli 25. aastane. Oskarile hakkas Tiina meeldima. Tiinat huvitas aga Indrek. Perre võeti 25. aastane sulane Ott. Ott tahtis Oskarilt ratast laenata, kuid too ei usaldanud teda. Seejärel lubas Ott Tiina talt üle lüüa. Ta hakkas Tiinale ligi ajama ja käsi umber panema. Oskari ja Oti vahel tekkis kähmlus. Tiina jooksis tuppa Sassi appi kutsuma, kes poisid ka ära lahutas. Mareti tütrele Ellile hakkas Ott meeldima. Ott pööras tallegi tähelepanu, kuid samas naeratas ka Tiinale ja käis teiste tüdrukutega pidudel tantsimas.
Küsimused: 1. Mida usuti vanasti libahuntidest ning kuidas nendega käituti? 2. Kes olid Tiina vanemad? Mis neist sai? 3. Kuidas sattus Tiina Tammarude perre? 4. Põhjenda, et Tiina oli looduslähedane inimene? 5. Mille poolest on sarnased esimese ja viienda vaatuse lõpud? 6. Mis roll on teise vanaemal? 7. Miks Margus ei lähe metsa Tiinaga? 8. Kes on süüdi sinu arvates Tiina hukkumises? 9. Kas Mari usub tõepoolest, et Tiina on Libahunt? 10.Miks ei kaitse Tammarulased Tiinat? Vastused: 1.Libahunte ei tohtinud nimepidi nimetada, kuna metsakutsa pidi kurjaks saama. Arvati, et on olemas inimesi, kes oskavad end moonutada libahuntideks.Selliste kahtlustega inimesed lasti maha või peksti jõhkralt surnuks. 2. Tiina ema oli nõid(kutsuti teda nii). Ta peksti Tiina nähes surnuks. Tiina isa suri , kui Tiina oli alles väike(uppumissurm). 3.Tol õhtul, kui Tiina ema surnuks peksti oli kuulda huntide hulgumist. Talupere maja uks krigises
Küsimused: 1. Mida usuti vanasti libahuntidest ning kuidas nendega käituti? 2. Kes olid Tiina vanemad? Mis neist sai? 3. Kuidas sattus Tiina Tammarude perre? 4. Põhjenda, et Tiina oli looduslähedane inimene? 5. Mille poolest on sarnased esimese ja viienda vaatuse lõpud? 6. Mis roll on teise vanaemal? 7. Miks Margus ei lähe metsa Tiinaga? 8. Kes on süüdi sinu arvates Tiina hukkumises? 9. Kas Mari usub tõepoolest, et Tiina on Libahunt? 10.Miks ei kaitse Tammarulased Tiinat? Vastused: 1.Libahunte ei tohtinud nimepidi nimetada, kuna metsakutsa pidi kurjaks saama. Arvati, et on olemas inimesi, kes oskavad end moonutada libahuntideks.Selliste kahtlustega inimesed lasti maha või peksti jõhkralt surnuks. 2. Tiina ema oli nõid(kutsuti teda nii). Ta peksti Tiina nähes surnuks. Tiina isa suri , kui Tiina oli alles väike(uppumissurm). 3.Tol õhtul, kui Tiina ema surnuks peksti oli kuulda huntide hulgumist. Talupere maja uks krigises
Kas Tiina oli libahunt? A.Kitsbergi tragöödias ,,Libahunt" kus Tiina ühel õhtul Tammaru pere uksetaha läks kuna Tiina ema tapeti. Tammarud otsustasid ta endajuurde elama võtta. Kümne aastat huiljem pidi Margus (Tammarude poeg) omale naise võtma. Kaks tüdrukut, kes armastasid Margust olid Tiina ja Mari. Kuna Tiina oli teist verd siis pere tahtis, et nende poeg abielluks Mariga. Margus aga armastas Tiinat kes mõne aja pärast metsa põgenes, kuna teda narriti ja ei võetud omaks. Arvati,et ta on libahunt. Kuid kas ta ikka oli libahunt? Fakte, et ta oli libahunt on kuus. Esiteks see, et ta elas huntidega koos metsas (vähemalt arvati nii). Ta ise ütles jaanitulel, et ta on libahunt, kuid ta oli inimeste peale vihane ja raevuhoos ütles seda. Tiina suutis hunte mõjutada, et nad ei läheks lambaid murdma, samuti hundid ei teinud talle midagi, kuna ta toitis neid leivaga
kas ta ema ikka nii suur nõid oligi või oli rohkem külajutt. 10 aastat möödub, Mari, Margus ja Tiina (leidlaps) on juba täiskasvanud. Tiina on tõmmut verd, Mari ja Margus heledama naha ja juustega. Metsas marjul. Maril torbik marju täis, Tiina aga imetles metsa ilu ja rääkis loomadega, temal polnud aega marju korjata. Mari on Tiina peale kade, kuna Margusele paistab Tiina meeldivat. Margus ajab Tiinat taga, Tiina aga õrritab ja mängib temaga. Tiina teab, et Margus võib-olla isegi tahaks teda omale naiseks, aga Tammaru pere soovib, et Margus võtaks Mari. Ja Margus isegi on kahevahel ega julge oma perele vastu hakata. Tammarud justkui natuke kardavad Tiinat, kuna ta on nii teistmoodi, teist tõugu. Tiina on aga oma tõu üle uhke, tema peab end vabaks inimeseks ja ärritub igakord, kui talle räägitakse, et ta pole seda ,,õiget tõugu".
abielluvad. Margus andis teada, et pererahvas tahab, et ta Mariga abielluks. Tiina ei saa aru, miks Mari, miks mitte tema. Margus arvab, et sellepärast, et Mari on rohkem pererahva tõugu kui Tiina. Margus tahtis minna koju, kuid Tiina veel mitte. Tiina läks teisele poole ja tema teele sattus Mari. Jah, Mari kuulas kõike pealt ja nad läksid riidu. Mängiti nukku jaanipäeva ajal ning Tiina aeti kodust minema, ta jooksis metsa. Margus andis Marile teada, et ta ei jäta Tiinat, kas või siis kui 10 tuhat korda oleks Tiina hunt. Järgmisel päeval oli Margus väljas ning mõtles. Kõik käisid temast mööda, kuid koguaeg läksid jälle ära. Lõpuks tuli Jaanus, sulane ning hakkas rääkima, et oleks tõesti parem, kui Tiinat enam tagasi ei tule. Margus ei tahtnud temaga rääkida. Jaanus läks ära, kuid järgmisena tuli kohale vanaema. Vanaema on Marguse poolt, hoiab teda väga. Ja räägib Margusele kõike, mis tema vanusena endal juhtus.
· Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam,temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. · Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. · Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahava suhted olid halvad
"Ühel on tegemise rõõm, teisel saamise rõõm. Õnnetud on need, kes ei tee midagi ja kes ei saa midagi, päris õnnelikud need, kes teevad midagi ja maitsevad oma tegude vilja," rääkis Indrek. Andres ja Indrek jäävad küüni uinakule. Indreku ärgates on Andres surnud. Indrek tassib süles ta koju. Indrek näeb nägemust jalutust tüdrukust. XXXI Indrek küsib Maretilt, kas tema on Vargamäe hädade põhjuseks ning see vastab jaatavalt. Maret saab teada, et Indrek poleks Tiinat soovitanud. Indrek ütleb seda ka Tiinale, kes tuli temalt nõu küsima. Tiina otsustas Vargamäelt lahkuda andmata Oskarile selget vastust. XXXII Tiina ja Oskar vestlevad, aga Tiina jääb endale kindlaks, et tal on üksi mõtlemisaega vaja, aga plaani tagasi tulla tal pole. Perenaine läheb Tiinat saatma, sest ta ei julge üksi üle soosilla minna. Tiina räägib lõpuks perenaisele oma jalgadest, mis Indrek talle tegi ja seda et Indrek pidi teda ootama
toetuse peale. Tiina tuli tagasi Vargamäele. Teda ei vajatud linnas enam. Üks lastest pidi sügisel kooli minema, teine lasteaeda. Nende eest jäi hoolt kandma vanaproua, kuna nende ema surnud oli. Tiina tahtis Vargamäele jääda, kuid Indrekul ei olnud talle tööd pakkuda. Tiina soovis siis Mareti juures abiks olla. Indrek esialgu arvas, et linnainimesena ei saa ta hakkama, kuid lubas tal siiski jääda. Tiina oli 25. aastane. Oskarile hakkas Tiina meeldima. Tiinat huvitas aga Indrek. Perre võeti 25. aastane sulane Ott. Ott tahtis Oskarilt ratast laenata, kuid too ei usaldanud teda. Seejärel lubas Ott Tiina talt üle lüüa. Ta hakkas Tiinale ligi ajama ja käsi umber panema. Oskari ja Oti vahel tekkis kähmlus. Tiina jooksis tuppa Sassi appi kutsuma, kes poisid ka ära lahutas. Mareti tütrele Ellile hakkas Ott meeldima. Ott pööras tallegi tähelepanu, kuid samas naeratas ka Tiinale ja käis teiste tüdrukutega pidudel tantsimas.
võtta üles kasvatada. 2. Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtta. 3. Margus hoopis Tiinasse. 4. Pere keelas, et Margus abielab Tinaga. 5. Mari jutustas rahvale, et Tiina on libahunt, kes kord varsa murdis. 6. Tiina oli löödud ja jooksis ära metsa. 7. Tiina kutsus Margust endaga metsa elama. Margus kõhkles ning Tiina nutes minema. 8. 5 aastat pärast ühel ööl tulid hundid. Margus tahtis hunte minema põletada, kuid tabas Tiinat, kes sai surmavalt haavata. 9. Margus viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. Tegevuspaik: Tammaru talu Kulminatsioon: Mari jutustas rahvale, et Tiina on libahunt. Konflikt: Pere ei ole nõus, et Margus võtab Mari naiseks. Autori juhtmõte: Autor püüab mõtet viima, et inimestel on valu, et inimesed kardavad ja katsuvad hävitada seda, mida nad ei saa aru.
Õnnetud on need, kes ei tee midagi ja kes ei saa midagi, päris õnnelikud need kes teevad midagi ja maitsevad oma tegude vilja," rääkis Indrek. Indrek tassib Andrese seljas küüni kus uinuvad, Indreku ärgates on Andres hinge heitnud. Indrek tassib ta süles koju ja näeb nägemust jalutust tüdrukust. 31. (339) Indrekut huvitab, kas tema on hädade põhjuseks Vargamäel ja Maret arvab et on tõesti. Maret sai teada, et Indrek poleks soovitanud Tiinat ja Indrek ütleb seda ka Tiinale. Tiina tahtis Vargamäelt lahkuda. 32. (349) Tiina ja Oskar jutustavad, Tiina jäi endale kindlaks, et tahab üksi mõtlemisaega aga tagasi tulla ta ei soovi. Maret läks Tiinat saatma, sest Tiina ei julge endiselt üksi üle Soosilla minna. Tiina rääkis Maretile oma vigastest jalgadest ja selle seosest Indrekuga ja et Indrek pidi teda ootama. Maret veab Tiina tagasi Vargamäele. Tiina rääkis ka Indrekule kogu loo ja Indrekul tuleb kõik meelde. Peale
"Kas Tiina on kaotaja või võitja" Tiina on August Kitzbergi draama "Libahunt" peategelane. Tiina oli tüdruk, kes ilmus Tammarude ukse taha samal õhtul, kui hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Tammarud võtsid tüdruku enda juurde ja aastaid hiljem, kui perepoeg Margusel oli aeg hakata naist võtma (pere soov oli, et Marguse naiseks saakas Mari, kuid Margus ihkas Tiinat naiseks), pöördus Mari Tiina vastu ning süüdistas teda libahundiks olemises. Tiina jooksis metsa. Hiljem, loo lõpus, Laseb Margus Tiina hundi pähe maha. Tiina on nii kaotaja kui ka võitja. Kaotusi oli üsna erinevaid. Minu arvates oli suurim kaotus talle tema ema surm. Ta kaotas kodu (sattus Tammarude juurse). Ta kaotas ka Marguse , kes ei soovinud/ ei julgenud Tiinaga kaasa minna. Tiina elu lõpp ehk surm oli ka üks suurimaid kaotusi ja võib-olla ka kõige suurem.
Tiina on tumedat verd kuid Tammaru pere ning Marigi on heledaverelised. Tiina on alati vabaduses elanud, kuid Tammarud on pärisorjad. Perepoeg Margus sai Tiinaga hästi läbi ja neil oli plaanis isegi abielluda. Mari aga ei olnud sellega nõus, kuna ta soovis Marguse heakskiitu ja ise koos temaga olla. Mari rääkis Margusele, et ta olevat näinud kuidas Tiina hundiks muutub ja vasika ära sööb. Margus selliseid kuulujutte ei uskunud ja kaitses Tiinat. Jaanipäeval juhtub midagi. Ühel tühisel mängul, nuku jooksul, saab kõigile selgeks, et Margus eelistab Marile Tiinat. Sel hetkel aga saab Mari süda täis ning ta ütleb kõigile, et tema arvates on Tiina libahunt, kes olevat rünnanud ühte utekarja. Mari olevat seda ise pealt näinud. Sel hetkel saab Tiina kogu tähelepanu osaliseks. Inimesed uskusid Mari kuna neil olid kõigil juba eelarvamused Tiina kohta ja kuna ta erines teistes oma käitumise ja oleku poolest.
Margus oli noor poiss, kellel oli kasuõde Mari ning veel üks kasuõde Tiina. Suurt rolli mängis Tiina ja tema ema minevik. Kuna Tiina ema peeti nõiaks ja ta põletati tuleriidal. Tammaru pere võttis Tiina lahkesti oma perre ja nad kasvatasid teda nagu oma last. Aja möödudes muutusid tunded tugevamaks. Tiina ja Mari hakkasid mõlemad Margust armastama. Aga Margusel jätkus silmi vaid Tiina jaoks. Kui Mari teada sai, et Margus armastab vaid Tiinat, hakkas Marguse ja Tiina jaoks kõik allamäge minema. Mari pööras nende vastu algul oma pere ja siis terve küla. Tiina ei suutnud seda enam taluda ja põgenes metsa ja jäi sinna väga pikaks ajaks. Muidugi pärast seda oli Mari ülimalt õnnelik aga Margus oli väga kurb ja ainult nukrutses. Kui Tiina tagasi tuli ja tahtis uuesti Margusega koos olla, pakkudes talle teist võimalust, et võtnud Margus seda vastu, ta kartis oma pere, mida nad sellest arvata võivad
o . Tiinal on tedretähed näos. Tiinal on vinnid ja nina on nagu kartul, seega probleemid v älimusega. Ta on iseloomult lahke. o SvenAllan on halb iseloomult,valetab... SvenAllan rebis riideid laiali. o Ville juuksed on porgandiv ärvi, iseloomult on ta kade. Ville isal on armuke, seega olid probleemid kodus. Miks on raamatu pealkiri "Pea suu"? Katkend raamatust: ...,sest Ville tuli koolimaja trepist alla ja palus oma näoilmega Tiinat :,,Pea suu!``. Ta ei tahtnud, et tema kodune olukord saaks avalikuks.
Olgu mis oli, aga Mari ju tegelikult sisimas teadis, et Tiina polnud seda ära teeninud. Kuid kindlasti võis ta tunda mingisugust kergendust, kui Tiina lõplikult hinge heitis - oli ju igaveseks kadunud probleem tema ja Marguse vahel - või kas ikka oli? Peale Tiina surma oli Mari ja Marguse vaheline pinge suurem kui kunagi varem, see võis küll aja jooksul leevenduda aga Tiina surm jäi alatiseks nende vahele. nagu ka see fakt, et Margus ei hakka Marit kunagi armastama sedasi nagu Tiinat. Tiina kannatas elu jooksul palju, kuid vähemalt ei jäänud tema elu lõpuni kedagi kustutamatute süümepiinade ja igatsusega mäletama. Nagu Mari ja Margus, kes lisaks veel sellele pidid taluma teineteise ligiolu.
Tammaru peremees Arnold Sikkel Evi Rauer 29. oktoober Tammaru 1915 17. perenaine september Evi Rauer 2004 oli eesti vanaema näitleja ja Elsa telerezissöö r Ratassepp Elsa Ratassepp 1897 - 1972 eesti näitleja Kas sa teadsid, et väikest Tiinat mängis Libahundi filmis praeguseks eesti tuntud luuletaja Doris Kareva Doris Kareva 28. novembril 1958 on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Tänan Kuulamast!
Pikemal uurimisel selgus, et tüdruk on äsja mõrvatud ,,nõia" tütar. Türukule pakuti süüa ja õhtu saabudes tehti talle ahju peale magamiskoht. Tüdruk sai endale nimeks Tiina ja pererahvas jättis ta enda juurde. Tiina saabumisest on möödas 10 aastat, Mari, Margus ja Tiina on täiskasvanud. Mõlemale tüdrukule meeldi Margus väga. On jaanipäev ja mängitakse mänge. Ühel mängul, nuku jooksul, saavad kõik äkitselt teada, et Margus eelistab Tiinat Marile. Siis saab aga Mari väga kurjaks ja karjub Tiinale kõike mida temast arvab, kaasaarvatud seda, et Tiina on libahunt. Ühtäkki vaatavad kõik Tiina poole ja on kuulda, et rahva seas räägitakse Tiinast, mitu korda on kuulda libahundi nime. Tiina hakkab nutma ja jookseb metsa, kutsub veel Margust kaasa, kui poiss temast hoolib, aga Margus ei suuda pere juurest lahkuda. Mari lohutab Margust ja loodab sellega ,,boonuspunkte" teenida. Tiina lahkumisest on möödas 5 aastat. Margus ja
täpsemalt lasteaiast. Saime temaga parimateks sõpradeks, kui ta soovitas meil koos teiste laste saapad aknast välja visata, samal ajal kui nad magasid. Pärast saime loomulikult kasvatajatelt vitsa, tema sai küll rohkem, kuna ta tunnistas ülesse, et see oli tema idee.Lasteaia ja põhikooli ajal oleme tema väga palju koos olnud ja teinud igasugust pulli. Sellega seoses tuleb üks seik meelde põhikoolist, kus me temaga kahekesi vihkasime üht Bioloogia õpetajat, Tiinat, kes alati karjus meie peale, kui me jälle ei viitsinud kodus töövihikut täita. Ja kittus meie emadele alati kui me mingit lollust koolis tegime.Sellegipoolest on mul just tänu Martinile head mälestused koolist. Sõpru on maailmas palju, kuid üks tõeline sõber on see, kes trumpab teised kõik üle. Meil on Martiniga olnud häid ja halbu aegu, sellest halvast tahaks täna rääkida, kuna minu arust on see, mis muutis meie sõpruse tugevamaks, kui see eales olnud on. 9-
ning ta üles kasvatada. Ajapikku mõistsid Tammarud, et leidlaps erineb mitmeti nende perekonnast. Nagu eelnevalt mainitud, oli tüdruk tumedat verd, tema käitumismaneerid olid teistsugused, ta oli harjunud elama vabaduses ning ei suutnud sammu pidada inimeste moraalidega. Mõne aja möödudes hakkasid inimestel tekkima kahtlused Tiina olemuse kohta. Arvati, et ta on libahunt ja mitmesugused sündmused viitasid sellele aina enam. Ainus, kes Tiinat uskus oli perepoeg Margus. Teiste külaelanike kahtlused aga suurenesid. Väideti, et ta viis Kiviste Kaarli varsa ära, seda tüdruk eitas ning pages metsa. Omavahel juureldi, et mida tüdruk metsas olles sööb, kuidas ta seal hakkama saab ning vastu peab. Tiina väitis, et sööb juurikaid ning marju. Suurest vihast tunnistas ta, et tunneb end metsas huntide keskel palju kodusemalt, sest inimesed tema ümber ei sobi.
koolipoisist, kuid tegelikult oli ta süda murtud. Ta südant vaevasid mured ja ta ei saanud neid kellegagi jagada, kindlasti tegi see tema olemise veelgi halvemaks. Probleemid mis teda ümbritsesid kasvatasid temast noormehe, kes mõtles peaga. 2) Tiina üks suurtemadest probleemidest oli see, et ta oli väga pikk tüdruk, veelgi rohkem läks ta vihale, kui tema sugulased seda talle ikka ja jälle ütlesid. Isegi Tiina klassivennad kutsusid teda lipuvardaks. Tiinat häiris ka tema suur nina ja väiksed silmad. Vahel tundus talle, et tema vanemad ei hooli ega taha teda mõista. Tiina väikevend Kalle käis talle ka kohutavalt närvidele ja nad tülitsesid alalõpmata. Poiss Ralf, kes tiinale meeldis ei vaadanud tüdruku poolegi. Ralf veetis tiinaga koos aega vaid Tiina unistustes. 3) Tegelaste vahel oli väga vähe usaldust. See 8b klass ei olnud ühtne. Kõik oli kuidagi tusased ja tegelisid omaasjadega. Lapsevanemad ei huvitunud
nüüd selle peale nii kurb, et ta tahtis ära surra. 3. Vaatus On jaanipäev. Lõke süüdatakse poiste poolt ning tüdrukud mängivad kos teiste poistega nukumängu. Nukumängus otsustatakse paarid. Rahvas räägib ka seal, et Tiina olevat libahunt. Kui Tiina, Mari ja Margus kohale jõuavad, siis kutsutakse nad nukumängu. Nendega samasse mängu veel pannakse ka Märt. Nukumäng algab. Mari loodab, et Margus püüaks tema kinni, kuid Margus ajab Tiinat taga. Mari jookseb Margusele vastugi, et Margus teda püüaks, kuid Margus ei pane teda tähelegi. Rahvas juba hõikab Marile, et ta peab Märdiga leppima, sest Margus tahab Tiinat. Mäng sai läbi. Margus sai endale Tiina ja Mari sai endale Märdi. Mari on jälle vihane ning karjus Tiinale ,,Libahunt!" Tiina saika vihaseks ning ütles, et Margus tahab teda. Rahva seast kostub ka sõna ,,libahunt". Tiina ütleb, et ta on uhke, et ta on hunt, sest
viinud. Tiina oli nüüd selle peale nii kurb, et ta tahtis ära surra. 3. Vaatus On jaanipäev. Lõke süüdatakse poiste poolt ning tüdrukud mängivad koks teiste poistega nukumängu. Nukumängus otsustatakse paarid. Rahvas räägib ka seal, et Tiina olevat libahunt. Kui Tiina, Mari ja Margus kohale jõuavad, siis kutsutakse nad nukumängu. Nendega samasse mängu veel pannakse ka Märt. Nukumäng algab. Mari loodab, et Margus püüaks tema kinni, kuid Margus ajab Tiinat taga. Mari jookseb Margusele vastugi, et Margus teda püüaks, kuid Margus ei pane teda tähelegi. Rahvas juba hõikab Marile, et ta peab Märdiga leppima, sest Margus tahab Tiinat. Mäng sai läbi. Margus sai endale Tiina ja Mari sai endale Märdi. Mari on jälle vihane ning karjus Tiinale ,,Libahunt!" Tiina saika vihaseks ning ütles, et Margus tahab teda. Rahva seast kostub ka sõna ,,libahunt". Tiina
Sassile sugugi ei meeldinud. Maret aga ütles las olla, las vanainimene teeb viimastel päevadel mis tahab. 11) Indrek alustas uuesti kraavitööd suure innuga. Esimestel päevadel andsid kondid ja liikmed jälle tunda. Ühel päeval saabus kraavile külaline. See oli jälle Tiina. Aga seekord kindla sooviga siia jääda, kuna linnas teda enam ei vajata. Pika palumise peale sai ta Indreku nõusse. 12) Tiina sai üles Mareti juurde tööle, kuna Indrek ise ei tahtnud Tiinat alla sauna. Elli sai Tiinaga hästi läbi. Oskarile hakkas Tiina hoopis meeldima. Seda aimas ka Maret ja arutasid seda asja Sassiga. 13) Tiina kohtus Eediga, kellele ta õpetas kombeid, mis tüdrukutele meeldisid. Vargamäel oli lastel lõbus, aga mitte kauaks. Sinna võeti suviline Ott, kes olis sportlik ja hakkaja noormees. Oskarile ta sugugi ei meeldind ja ükskord mindi isegi kaklema, kui Ott Tiinale ligi tikkus. Elli ja Tiina sõprus kadus
- Koera Kaarel rumal, naiivne, laisk; instinktide inimene - Muna Ott tuleb toime igas situatsioonis, oskab kohaneda - Räägu Rein, Ints rahvuslased, ei salli saksu, utoopilise mõtteviisiga - Õuna Endel ropendaja, tegudeinimene, piiratud sõnavaraga - Kupja Hans tundlik, unistaja, ei hooli varandusest - Liina iseseisvusele pürgiv, tervemõistuslik naine (meenutab ,,Libahundi" Tiinat) - Imbi ja Ärni madalam kihistus, soovivad kõike tasuta saada, kättemaksuhimulised, väiklased, ahned Mõisaisandad otseselt tegelastena ei esine, neist saab aimu ainult teiste tegelaste juttude kaudu (vahendatud tegelased). Nad on esitatud pigem naljanumbritena, mitte niivõrd eestlaste vaenlastena. · Hübriidsus: paljud tegelased suhtlevad tihedalt mõisaga ja samas ka varastavad sealt. Ühtaegu käiakse kirikus ja meisterdatakse kodus kratte.
Tiina tunneb, et ta ei sobi sellesse maailma ja üle kõige ihkab vabadust.Tiina jooksebki nii kodunt ära, ning mingil tuisul kui margus on kuskil metsas ning Tammaru perekond kuuleb kuidas hundid häälitsevad.Tulebki margus koju tervena, kuid varstiselt lähevad nad Jaanusega tagasi metsa seal lasi margus uhe kuuli, ning kannataja oli Tiina.Teades, Tiina armastab margus Mari oli väga armukade, ning tema teem ükskõik mida et Margus Tiinat ainult ei armastaks.Tema pärast hakkasidki inimesed uskuma et ta on libahunt.Kuid Margus Tappiski Tiina ära selles tumedas ja tuisuses metsas, ning Tiina ütles kõik mida ta arvab teistest, Margusest ning kuidas nad teroriseerivad tema ema.Margusele ta ütles, et ta armastab teda väga ning on armastanud, teistele ütles et nüüd te näete et mina pole mingi libahunt.Ning mari surigi Mrguse kuuli ja tema käte peal. Jutustus on väga ilus, sest tegelane oli tugev, kes metsa jooksis
saa erinev olla tema emast. Ta ise tunnistas, et on libahunt, aga selle vastu räägib see, et ta ütles seda vihahoos. Rahvale tekitas kahtlusi see, et Tiina tuli lapsena Tammarude juurde koos huntidega. Lisaks sellele väitis Mari, et ta nägi kuidas Tiina murdis Varsa ning ei söönud peale seda paar päeva. Pärast seda kui Tiina põgenes metsa, elas ta metsas viis aastat ja tuli Tammarudele külla koos huntidega. Loo lõpus tulistab Margus Hunti, aga tabab hoopis Tiinat. Igale jaatavale väitele on võimalik leida loogiline vastus. Tiina tuli lapsena Tammarude juurde koos huntidega, sest ta põgenes huntide ja tormi eest. Tiina ema ei olnud nõid, ta lihtsalt ravis inimesi ravimtaimedega, aga külarahvas ei mõista seda kuna nad ise ei oska ravitseda. Ta tunnistas, et on libahunt, olles vihahoos. Mari nägi tegelikult kuidas hunt murdis varsa, ning ta tukastas enne seda. Ta ei saanud kindel olla, et see oli Tiina kuna ta ei näinud kuidas Tiina
Tiina oli ka välimuselt teistsugune. Erinevalt Margusest ja Marist, olid tal tumedad juuksed ja tõmmu jume. Tema välimus ja käitumismaneerid süvendasid Tammaru ja muu rahva kahtlust, et ta võib olla libahunt. Pärast ema surma, kui Tiina oli laps, polnud tal enam kusagile minna. Otsides varjupaika huntide eest põgenes ta Tammaru tallu. Sellest võib järeldada, et teadmisi kuidas metsas hakkama saada polnud tal oskust veel kasutada. Järelikult ta polnud hunt. Tiinat süüdistati Kiveste Kaarli varsa äraviimises.Ta oli vihane Mari ja külarahva peale, kes teda tõenditeta süüdistasid. Sel meeleheite hetkel tunnistas Tiina, et on hunt. Mõeldes selle all seda , et hundid elavad karjas ega murra üksteist maha nagu inimesed. Tiina elas viis aastat metsas.See on võimalik ainult juhul kui sa tunned metsa ja loodust. Seda õpetas talle tema ema. Ta suutis huntidega sõbraks saada pakkudes neile leiba . Tiina jaoks oli
Kursus: EALB21 Paaris töö „Psühholoogiliste ohutegurite analüüs organisatsioonis“ Ülesanne 1 Tüli töötajate vahel Ettevõttes töötab kaks turismiosakonna spetsialisti, kelle ülesandeks on atesteerida maakonna majutusasutusi. Need on Tiina ja Mari, kes on aga ootamatult omavahel tülli pööranud. Tiina süüdistab Marit väheses kompetentsuses ning Mari Tiinat ületöötamises. Nad keelduvad edaspidi koostööd tegemast. Konflikti on juba kaasatud ka raamatupidaja, kellele mõlemad töötajat on üksteise peale kaebamas käinud, ning on oht, et tüli laieneb veelgi. Millised võimalused on ettevõtte juhil olukorra lahendamiseks ning pingete maandamiseks? Tuua mängu erapooletu, kes räägiks nii Mari kui ka Tiinaga, et välja selgitada konflikti tuum. Proovida raamatupidaja tülist võimalikult välja jätta
Perel hakkas lapsest kahju ja nad võtsid ta enda juurde elama. Tema nimeks pandi Tiina. Järsku möödus üle 10 aasta ja nüüd olid Margus, Mari ja Tiina suureks kasvanud ja tunded tärganud. Marile ja Tiinale meeldis Margus. Margus eelistas Tiina kasuks. Marguse ja Tiina vaheline armastus oli traditsioonivastane kuna Tiinal oli tume veri kuid Tammaru perel oli hele veri. Saabus Jaanipäev kus kõik mängisid nukku ja seal selgus kõigile, et Margus eelistab Tiinat. Mari rääkis kõigile, et Tiina olevat libahunt kuna nägi ükskord, et Tiina olevat muutunud libahundiks metsas ja rünnanud. Tiina ise tunnistas, et ta on libahunt ja läks nuttes metsa. Ta oli umbes 4-5 päeva kadunud. Margus väga muretses ta pärast. Parajasti sõid kõik laua taga ja nägid kuidas Tiina tuppa astus. Lauas olijate vahel puhkes tüli ja Tiina palus Margusel, et ta temaga kaasa tuleks mägedesse ja rabade taha kust keegi neid kätte ei saa. Margus aga istus
annaabi.ee 
