Liikumatu osa mootoriplokk jaguneb silindriplokiks ja karteriks.Alt suletakse karterivanniga, on valatud kas alumiiniumsulamist või malmist. Silindriplokki valatakse avad, mis on seest töödeldud ja mis moodustabki silindri.Alumiiniumploki avadesse pressitakse hülsid, mis on valmistatud malmist.Kui hülsi välissein puutub kokku jahutusvedelikuga siis on see märg hülss. Hülls tihendatakse ülalt plokikaane tihendiga ja alt vask- või rõngastihendiga. Karterisse on valatud raamlaagripesad, kus paikneb väntvõll. Väntvõll toetub laagriliudadel(saaled), suletakse kaantega. Mootoriplokis on valatud jahutuskanalid.Plokikaan suleb koos tihendiga pealt hermeetiliselt.Plokikaan valatakse alumiiniumsulamist ja ta on baasdetail kõikidele gaasimehhanismide detailidele.Plokikaanes paiknevad põlemiskambrid.Diislil võib põlemiskamber olla kolvi põhjas.Plokikaan suletakse pealt klapikambri kaanega.
PacoJet jäätise- ja sorbeemasin Katrin Kõluvere KK13 KE2 PacoJet PacoJet võimaldab lihtsalt ja kiiresti valmistada a' la carte toite: •naturaalset jäätist •sorbeed •kastme- ja supipõhjasid •värskeid maitseainesegusid. •Mahutavus: 0,8...1,0 liitrit •Töötemperatuur: -20° C •1 portsjon 20 sekundiga PacoJet •Jäätise-ja sorbeemasin •2 terasest nõud nõu hoidik •tihendiga kaas • tera •kaan •pesurõngas •spaatel •pöörlev pesuhari •loputusrõngas terade komplekti abil saab Pacojetti kasutada ka kutteri, hakklihamasina, mikseri ja visplina. •kaheosaline tera: peenestab jämedalt liha ja kala (tartar, täidised jms). •neljaosaline tera: peenestab toorained (liha ja kala) peeneks (terriinid, võided) või mousseedesse/ püreedesse (kastmed, ürdiõlid, ürdivõid jne). •visplitera: koore, munavalge, piimavahu, kokteilide vahustamiseks
amortisaatorid. 2.Jõuülekanne: ülesanne on kanda mehhaaniline energia ratastesse. Ehitus: Sidur; käigukast; kardaan; peaülekanne; diferentsiaal-võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega; veovõllid e. rattavõllid. 3.Juhtimismehhanismid: rool; pidurisüsteem(sõidupidur); käsipidur. Auto kere: turvis e. luukere; mootorikate. Väntmehhanism: ülesanne on silindrid liikuma panna. Ehitus: silindriblokk; jahutussärk; õlikanalid; blokikaas koos tihendiga; klapikambrikaas; karteripõhi; kolb koos rõngastega/kolvisõrm; keps; väntvõll; vändakaelad; väntvõlli põsk; vastukaalud; hooratas. Töö: silindreid liigutada üles-alla.Gaasijaotusmehhanism: ülesanne on klappide õigeaegne avamine vastavalt töötsüklile ja nende õigeaegne sulgemine. Ehitus: ajam; nukkvõll; nookurid; klapid koos vedru ja kinnitusdetailidega; klapisääretihendid. Jahutussüsteem: ülesanne on hoida mootori temperatuur õigel soojusreziimil ja soojendada salongi
Tehniliste Erialade Osakond AUT-12 Tiit Jõesalu LABORATOORNE TÕÕ MAZDA 929 Juhendaja: Toomas Kivi LABORATOORNE TÖÖ NR 1 Mazda 929 1) 1. Starter Väntvõlli Poldid 60 Nm 2. Õhupuhasti Kepsu Poldid 60 Nm 3. Klapikambrikaas koos tihendiga Karteri Poldid 20 Nm 4. Käigukast Rihma Ratas 80 Nm 5. Väljalaske kollektor Nukkvõlli Poldid 40 Nm 6. Karburaator Klapikambri poldid 20Nm 7. Generaator 8. Veepump 9. Rihmaratas 10. Ketipinguti 11. Nukkvõlli raam 12. Karter 13. Nukkvõll 14. Õlipump 15. Väntvõlli poldid 16
10. Kuidas jagatakse katuseid sademevee ärajuhtimise järgi V: Välimine vee äravool, sisemine vee äravool 11. Millised sarikad on vabakandval viilkatusel? 12. Millised sarikad on toetatud viilkatusel? 13. Mis on toolvärk? V: Katuse toetuspunktid (????) 14. Nimeta puitkatuseid? (3) V: Silindkatus, kimmkatus, laastkatus 15. Millega ühendatakse katuseplekid omavahel? V: kinnitatakse puitroovidele katuseplekiga sobivas toonis tihendiga varustatud kruvidega. 16. Millega kinnitatakse valtsplekkkatus roovide külge? V: Valtsprofiil kinnitatakse alusele valtsidesse paigaldatavate klambrite abil 17. Milliste materjalidega kaetakse lamekatuseid? V: SPS, APP, PVC, EPDM 18. Vihmavee süsteemi osad? V: Renn, torud 19. Katusekatete lisad (detailid)
proovivõtukohadAndurid(rõhk,voolukiirus), 16. Piimatorustike armatuur: Põlved, üleviigud, keermest.muhvid+põlv, toesed(vardad,torud)kinnitusklambrid-regul.tav. Hargnamiseks kolmikud, voolu suunamiseks/peatamiseks kraanid, klapid, ventiilid. Proovivõtukohad. Andurid(rõhk,voolukiirus), kolmikkraan 17. Klapid: Vedruklapp: rakendamiseks suruõhk(ei saasta lekkel, elektriohutu), ennistamiseks vedru. Tollkeermes- sobib muu armatuuriga. Tihendiga varustatud ketas, juhtvarras. Distants- automaatjuhtimine. 18. Pneumaatiliselt töötava piimaklapi ehitus: madalpingelise vooluga solenoid avab pneumoventiili, suruõhkklapi korpuses olevasse pneumosilindrisse, klapp vajal. asendisse, signaal kontrollerisse, solenoidi mähiselt kaob toitepinge, sulgub suruõhu juurdepääs, vedru ennistab klapi asendi. 19. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus: Tootlikkus näitab pumbatava aine kogust ajaühikus(max 100 t/h)
toruaparaadi ehitus, 2- kanalitega otsasein, 3- otsaseina kanalid toote suunamiseks torude vahel, 4- tihendiga kaas, 5-aurutoru. 6-põrkeraud, 7-termoisolatsioon, 8- toote sisestus- väljutustorud. Toruaporaadid on
Kolmikkraani lülitused: A vool läbib kraani otse, B vool läbib kraani vasakult ülesse, C- kolmikkraani üldvaade Keermestatud korgiga proovivõtusõlm: 1 torustik, 2 ava, 3 tihend, 4 keermestatud kork Aseptiline proovivõtusõlm: 1 piimatoru, 2 ava, 3- tihendid, 4 - kinnitusmuhv, 5 proovivõtuotsik Pööratava käepidemega suletav klapp: A suletud, B avatud asendis: 1 klapi kamber, 2 tihendiga ketasklapp, 3 käepide, 4 juhtvarras Pneumaatilise klapi juhtimine: 1- suruõhu toru, 2- täituri ja tagasiside vooluring,3- tagasisidesignaal "suletud", 4- tagasisidesign5-elektomagneetiline juhtklapp6-mikrolülitikontaktid, 7- pneumoklapp, 8- piimaklapp gutatud solenoidi Klappi tüüritakse madalapingelise alalisvoolu signaaliga (2), mis rakendab klapi korpuse ülaossa paigutatud solenoidi(5)
tellisplaatpind, lihvitud mosaiikbetoonpind, klombitud pind ja looduskivipind. Paneelid võivad olla avadega ja avadeta. Avade olemasolul tuleb arvestada järgmiste nõuetega: betoonkeha minimaalne laius servast ja avade vahel peab olema vähemalt 300 mm betoonkeha minimaalne kõrgus ava all ja peal peab olema vähemalt 400 mm Vuugid hermetiseeritakse poorkummist tihendiga ja elastse vuugitäitega Paneelide paigaldamisel, vuukide hermetiseerimisel tuleb tagada paneelidesisene tuulutus ekspluatatsioonis tekkiva kondensniiskuse eemaldamiseks. Selleks paigaldatakse püst- ja rõhtvuugi ristumiskohtadesse ning lisaks paneelidevahelistesse horisontaalvuukidesse sammuga 2000 mm plastiktorukesed läbimõõduga 10 mm Raudbetoonist siseseinade kasutusvaldkond sõltub konstruktsioonitüübist, mille järgi jagunevad nad kolme tüüpi:
käigukasti esimene võll, ehk siduri võlli laagripesa. Väntvõlliga liituvad osad Kinnituspolt - selle abil liidetakse ühtseks süsteemiks kiilrihmarattad, gaasijaotusmehhanismi ajami ratas ja väntvõll. Lukustusrõngas ei lase kinnituspolti ise lahti tulla. Võngete summuti vähendab väntvõlli vibratsiooni, kasutatakse diiselmootortes. Kiilrihma ratas jõu ülekandmiseks väntvõllilt abiseadmetele. Õlitõrje seib töötab koos väntvõlli esimese otsa tihendiga, tõrjudes oma pöörlemisega tihendi lähedusest õli eemale. Gaasijaotusmehhanismi käitamise ajami ratas käitab nukkvõlli või nukkvõlle Hooratta hammasvöö on hoorattale asetatud pingistuga ja tema kaudu pööratakse väntvõlli käivitit. Mootorikeps Kepsu kaudu ühendatakse väntvõll kolviga. Kepsu osadeks on: kepsu ülemine pea, kepsusäär ja kepsu alumine pea. Keps on kolbi ja väntvõlli ühendav detail. Kepsu ülemine pea ei ole lahtivõetav
Alusraam lõikelaudadele Lihapakk kasutatakse loomakehade tükeldamiseks, lihast toodete vasardamiseks G/N NÕUD GN 1/1 nõu roostevabast 18/8 terasest GN- nõud sobivad kasutamiseks külm- ja kuumsahtlitega töölaudades, konvektsioonahjudes, marmiitides, konteinerites, serveerimiskärudes ja jahutatavates selvelaudades. Kasutatakse madalate ( 2 cm ) ja kõrgemate ( kuni 20 cm ) servadega, perforeeritud, kaanega ( hingedega, tihendiga, kulbi auguga ) või kaaneta, käepidemetega GN- nõusid. Üksikuid GN- nõusid valmistatakse ka alumiiniumst, näiteks GN 2/1 ja 1/1 küpsetusplaadid, GN 2/1 ja 1/1 toiduvormid. 7 GN- nõude jaotus toimub GN 1/1 alusel, jagades GN 1/1 pooleks saadakse GN 1/2, jagades kolmeks GN 1/3, jagades neljaks GN 1/4 jne. GN 1/2 nõu GN 1/3 nõu GN 1/4 nõu GN 1/6 nõu GN 1/9 nõu GN 2/3 nõu 8
Manzettide vahel on juhtrõngas , mis seest on üle valatud babiidiga. Juhtrõngas on ka õlituskanal rõnga tööpinna õlitamiseks. Juhtrõngas ja manzetid töötavad sõuvõllile pressitud kroomterasest või keraamilisest materjalist hülsil. Ahtripoolses osas on täiendavalt lisamanzett, mis kaitseb ahtripoolset põhitihendusmanzetti sinna veega sattunud mehaaniliste lisandite ja mustuse eest. Manzetid surutakse vastu tihenduspinda sarnaselt Simmerling tihendiga -spiraalvedrudega . Ahtripoolne tihend autonoomset jahutussüsteemi ei vaja ,kuna teda pidevalt jahutatakse väljastpoolt mereveega. Vööripoolses Simpleks tihendis kasutatakse silfoontüüpi manzettide asemel kaht tihendusmanzetti. Manzettide vahel asuv rõngas on poltidega kinnitatud tihendi liikumatu korpuse külge ,mis omakorda kinnitatakse poltidega dedvudtoru vööripoolse otsa külge. Manzetid surutakse vastu sõuvõlli hülssi spiraalvedrudega.
paksusega 0.45- 0.45-0.5mm. Katuse kalle kuni 1:7. Plekkkatuse alla tuleb paigaldada aluskate, mille pealmine ja alumine pind peab olema tuulutatav (0.25 % katuse pindalast , >20mm), aluskate rää räästani. stani. Neelu põhjas tihe laudis. 86 43 Profiilplekist katus Profiilplekk kinnitatakse puitroovidele katuseplekiga sobivas toonis tihendiga varustatud kruvidega. Katusepleki paigaldamisel tuleb plekk kinnitada räästas üle ühe profiili ja küljelt iga roovi külge. Vahepealsed kinnitused vahelduvalt, vähemalt 4-5 tk/m2 (arvesta ka hoone asukoha tuulekoormusi) 87 Sileplekist katus Õhuke (0.5…0.9 mm) teras-, vask-, alumiinium- või roostevabast plekist katusekate; Plekitahvlid (paanid) ühendatakse omavahel
Õppesisu 3.1. KASUTATAVAD LIIMID, KRUNDID, AKTIVAATORID, PUHASTUSVAHENDID. 3.2. KEREKLAASIDE EEMALDAMISEL JA PAIGALDAMISEL KASUTATAVAD TÖÖRIISTAD. Nööripaigaldid. Kiilupaigaldid. Käsinoad. Pneumonoad. Peitlid. Lõiketraadi käepidemed. Liimipüstolid. Klaasiparanduskomplektid. Klaasitõstmise vahendid. 3.3. LIIMITAVA KLAASID PAIGALDUSVIISID. Äärepleki korrosioonikahjustuste eemaldamine, ettevalmistus, kruntimine, aktiveerimine, liimi peale kandmine, klaasi ja liistude paigaldamine 3.4. TIHENDIGA KLAASIDE PAIGALDUS 3.5. ERINEVAD KLAASITÜÜBID. Selge klaas, keraamilise pindega klaasid, polüuretaanist rant või eelnevalt pealekantud liimkattega klaas (PAAS), PVC või EPDM liistudega pakettklaasid 3.6. KLAASIDE, LIISTUDE JA KLAMBRITE EEMALDAMINE. TÖÖOHUTUS. Noaga ja lõiketraadiga eemaldamine. Madallõikamise meetod. Liimi täielik eemaldamine. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · klaasitööde tööriistu ja abivahendeid; · klaasitöödel kasutatavaid materjale
Balloon- kujutab endast paksuseinalist, sitkest terasest reservuaari(mahutit),mille ühes otsas või ka küljel on ava, mis suletakse ballooni peaga. Ballooni pea on terasest sepistatud massiivne detail, mille sees on rida klappe: 1.peaklapp e.tarbimisklapp 2.täiteklapp 3.läbipuhumiseklapp-balloonist kondensaadi eraldamiseks 4.kaitseklapp-enamasti erisulamist membraan 5.manomeetri klapp Ballooni peal kinnitatakse tugevalt tikkpoltidega ja tihendatakse punasestvasest rõngakujulise tihendiga. Kuna surve all olev balloon on reaalne ohuallikas tuleb tema tehnilist seisukorda hoolikalt ja perioodiliselt kontrollida. Andmed kontrolli ja ülevaatuse käigus kantakse vastavasse balloonide nööriraamatusse. Laeva iga aastase ülevaatuse käigus toimub balloonide välispidine ülevaatus mille käigus pööratakse erilist tähelepanumõõteriistadele .Iga 4 a möödudes- laeva klassi kinnitamise käigus viiakse läbi balloonide sisemine ülevaatus puhastamine ja värvimine
on mõlemalt poolt üle pöörlevate rullikute kinnitatud tross, mis on jäigalt seotud väljaspool silindrit paikneva liuguriga (sele 49). 44 Sele 49 - Trosssilinder Kasutatakse ka kolvivarreta silindreid, kus kolb ja liugur on omavahel mehaaniliselt seotud, silindri ja kolvi vaheline tihendamine toimub erikonstruktsiooniga tihendi abil (sele 50). Sele 50 - Erikonstruktsiooniga tihendiga pneumosilinder Kolvivarreta silindrites kasutatakse kolvi ja tööorgani sidumiseks ka magnetvälja, mis tekitatakse kasutades püsimagneteid (sele 51). 45 Sele 51 - Püsimagnetitega pneumosilinder Neid silindreid kasutatakse juhtudel, kui vajatakse konstruktsiooni väikesi mõõtmeid nt. uste avamismehhanismides Kolvivarreta silindrid võimaldavad realiseerida pikki liikumisi, säästes samaaegselt ruumi. 5.2 Pöördliikumisega täiturid 5.2
on mõlemalt poolt üle pöörlevate rullikute kinnitatud tross, mis on jäigalt seotud väljaspool silindrit paikneva liuguriga (sele 49). 44 Sele 49 - Trosssilinder Kasutatakse ka kolvivarreta silindreid, kus kolb ja liugur on omavahel mehaaniliselt seotud, silindri ja kolvi vaheline tihendamine toimub erikonstruktsiooniga tihendi abil (sele 50). Sele 50 - Erikonstruktsiooniga tihendiga pneumosilinder Kolvivarreta silindrites kasutatakse kolvi ja tööorgani sidumiseks ka magnetvälja, mis tekitatakse kasutades püsimagneteid (sele 51). 45 Sele 51 - Püsimagnetitega pneumosilinder Neid silindreid kasutatakse juhtudel, kui vajatakse konstruktsiooni väikesi mõõtmeid nt. uste avamismehhanismides Kolvivarreta silindrid võimaldavad realiseerida pikki liikumisi, säästes samaaegselt ruumi. 5.2 Pöördliikumisega täiturid 5.2
Vajalik on tagada tuulutus all- ja ülasõlmes, aknad ei tohi tuulutust katkestada. Sõlmedes peab olema kaitsevõrk näriliste ja putukate vastu. Tuuldumatu soojustuse (SILS) süsteemiga seinad (skitseering 9B jt). Oluline on liitesõlm sokliga, sokli lahendamine eraldi seinast (eristusega, et saaks remontida vajadusel soklit eraldi). Soklisõlmes olev liiteprofiil + plekk soojustatud ühendusega, tihendatud isepaisuva tihendiga. Kõikides muudes SILS sõlmedes tuleb kasutada vaid tootja poolt lubatud sõlmekonstruktsioone ja materjale. Palkhoone seinad (skitseering 14). Oluline on arvestada palkmaja soojustamisel tarindite vajumisega, palkmaja võib üldjuhul soojustada101 ka seestpoolt. ECO-poorbetoonblokkidest seinad (skitseeringud 9B ja 13). Vajalik soojustuskihid paigutada või poorbetoontarind nii, et ei tekiks külmasildu.
on toodud lk 10 joonis 51 peale selle 16B joonis 3 positsioon A) - Spiraaltoru soojusvaheti kus küttepind on spiraalselt paigutatud toru. Spiraali sees voolab nt küttesüsteemi tsirkuleeriv vesi ja vahel voolab soojustrassist tulev vesi. - Plaatsoojusvahetid mis paigaldatakse kaasaegsetesse soojusvahetitesse. On koosatud kohvleeritud plaatidest. Vt joonis 61 lk 14. Osad on tihendiga soojusvahetid kus on paigaldatud tihend soojusvahetisse. Samuti on olemas ka joodetud soojusvahetid (joonis 3 lk 16B positsioon C). Joodetud kasutatakse siis kui soojuskandja on absoluutselt puhas ei 26 sisaldada lisandeid. Vesi keemiliselt töödeldud. Need tingimused täidetud siis võib kasutada joodetud varjanti kui on aga kahtlused siis tasub kasutada tihenditega siis saab aaegajalt puhastada kui vaja. Nende
= max paksus 380 mm. Paneelide paigaldamisel, vuukide hermetiseerimisel tuleb tagada paneelidesisene tuulutus ekspluatatsioonis tekkiva kondensniiskuse eemaldamiseks. Selleks paigaldatakse püst- ja rõhtvuugi ristumiskohtadesse ning lisaks paneelidevahelistesse horisontaalvuukidesse sammuga 2000 mm plastiktorukesed 10 mm (joonis 3.15). 35 Vuugid hermetiseeritakse poorkummist tihendiga ja elastse vuugitäitega (joonis 3.16). Joonis 3.16. Välisseinapaneelide omavaheline ankurdamine ja vuugi hermetiseerimine 36 Joonis 3.17. Siseseinapaneelide ankurdamise ja vuukide monoliitmise lahendusi 37 26. Puitsõrestikseinte konstruktiivsed lahendused.
Ehk antud juhul plokikaane tihendi valikuga on võimalik muuta surveastet 1,05 ühikut. Kuna jõuallikas on mõeldud tänavasõidu autole siis surveaste üle 12:1 ei ole soovitatav, seega valituks osutus Cosworthi 1,1mm paksune plokikaanetihend. Cosworthi paksema tihendi kasuks tuli ka 90mm ehk varuga silindri avad. Nimelt iga mootoriplokk on erinev ning antud juhul tekkis originaaltihendiga probleem, kus ta serv ulatus üle silindri ava, ehk oli oht, et kolb puutub kokku plokikaane tihendiga. Tingitud on ta sellest, et juba tehasest ei ole kõik silindrihülsid ideaalselt tsentreeritud. 2.3. Gaasijaotus mehhanism Saavutamaks suuremat täiteastet on järgmine samm optimeerimaks gaasijaotusmehhanismi uute nukkvõllide näol, mis lubavad pikemat sisse- ning väljalaske klappide lahtioleku aega ning ka suuremat klapitõusu. Antud juhul valmiv jõuallikas oli plaanitud hobiautole siis valiku üheks
ülelaskeklappe ja reduktsioonklappe. Pumba kere valatakse malmist või alumiiniumsulamist. Otsakaane sees on laagrid ja tihendid.. Sisehambumisega hammasrataspumbad. Sisehambumisega hammasrataspumbad koosnevad sisemiste hammastega hammasrattast ,mille sees pöörleb väliste hammastega hammasratas . Imi- ja survepool on eraldatud sirbikujulise eralduselemendiga ,mis asetseb välise ja sisemise hammasratta vahel. Välise hammasratta ja pumba korpuse vahe tihendatakse tihendiga , mis surutakse vastu välihammasratast vedruga . Imi ja survepoolt eraldav sirbikujuline element on diametraalselt teisaldatav vastavalt pumba pöörlemissuunale .Sisemise hambumisega pumbad on gabariidilt väiksemad ja rohkem vastupidavamad kulumisele kui välishambumisega hammasrataspumbad.. Reverseeritavad hammasrataspumbad . Kui laeva peamasin on reverseeritav ja pump saab liikumise väntvõllilt, siis reversi tegemisel hakkab õlipump töötama vastassuunas .Imi- ja
Pumba võll on valmistatud happekindlast terasest, tööratas ja vee juhtketas on valmistatud pronksist. Kere osad on valmistatud malmist. Rippumba võll on kahel laagril mida õlitatakse paiskõlitusega. Radiaaltihend takistab õli sattumist vee hulka ja vatupidi. Sama teeb ka aksiaaltihend. Hammasratas on kinnitatud kooniliste rõngaselementidega. Need elemendid surutakse poltidega laiali ja sellega hoitakse hammasrattaid võlli küljes. Vee pool on varustatud mehhaanilise tihendiga – seega üks osa tihendist pöörleb võlliga kaasa ja teine on paigal. Kui tihend hakkab lekkima, siis väljub vesi avariiavast. Süsteemis on kaks termostaati, üks madaltemeratuurilises ja teine kõrgetemperatuurilises kontuuris. Madalatemperatuurilises kontuuris on pneumaatiliselt reguleeritav termostaat vastavalt koormusele. Madalal alla 30%-lisel koormusel juhitakse vesi enamjaolt jahutist mööda ja normaalsel koormusel hoitakse
valtsjätk.). Lõigatakse plekikääride või spets lõikuriga mitte ketaslõikuriga. Katusekatteks on sirge või katusekivi või mõne muu imitatsiooniga pikisuunas profileeritud plekk.. Toodetakse terasplekist paksusega 0.45-0.5mm. Katuse kalle kuni 1:7. Plekk-katuse alla tuleb paigaldada aluskate, mille peamine ja alumine pind peab olema tuulutatav (0.25% katuse pindalast >20mm) aluskate räästani. Neelu põhjas tihe laudis. Profiilplekk kinnitatakse puitroovidele sobivas toonis tihendiga varustatud kruvidega. Sileplekist katus. Õhuke (0,5..0,9 mm) teras, vask, alumiinium või roostevabast plekist katusekate. Plekitahvlid ühendatakse omavahel valtsimise teel, haakuva lukustussüsteemi abil või keevituse teel. Valtsprofiil tuleb valtsida kahekordselt ja vajadusel kasutada ka tihendusmaterjali. Valtsprofiil kinnitatakse alusele valtsidesse paigaldavate klambrite abil. Valtsplekkkatuse räästad kajundada räästapealse renniga või ripprenniga
laiali ning õlipiisad tungivad hõõrduvate pindade vahele. Liigne õli nõrgub silindrite alumisel küljel paiknevate torude 14 kaudu õlivanni tagasi. Oli tungimist tagumisest raamlaagrist sidurikotta tõkes- tatakse õlikindlast kummist mansett-tihendi 24 ja hooratta rummu õlitõrjeäärisega. Viimase ringkanalisse _kogunev õli juhitakse karterisse tagasi kaldkanali kaudu. Oli pääsu katkesti kambrisse tõkestatakse nukkvõlli otsa ümbritseva mansett-tihendiga. Mootorratta M-66 («Uraal-3») mootori õlitus (joon. 21) erineb mootori MT-9 omast: õli puhastatakse vahetatava paberist filterelemendiga ja osaliselt ka tsentrifuugimisega väntvõlli külge kinnitatud õlipüüdurites. Olitussüsteeml maht on 2,3 1. Olipump 3 paikneb karteri tagaosas ja teda käitatakse nukkvõllilt tiguhammasratta ning käitusvolli 25 kaudu. Pump võtab õli karterist läbi sõelfiltri ja surub selle mööda
hoiukarbis olevat absorbendi kotikest. 128 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Vältida tuleks seadmete sh mahalaadimisdoki järsku viimist alla 0-kraadi tingimustest niisketesse ja soojadesse tingimustesse. Kui see on siiski vajalik, siis tuleks juhinduda järgnevast: Veendu miinuskraadide käes olles, et seadmed on korralikult suletud tihendiga hoiukarpi. kasutamine TRAFx o Too seadmed soojadesse tingimustesse. Kondetsvesi tekib nüüd esmalt hoiukarbi siseseinale, mitte seadmele. Hoia hoiukarp 10-15 min puutumatuna, nii saab seade aeglaselt soojeneda ruumi temperatuurini. Väga kuivade ja kuumade ilmade korral tuleks käia tihedamini kontrollimas loendurmattide matmis- kohtasid. Kuna loendurmattide matmise kohal on
annaabi.ee 
