Allikukivi koopad Allikukivi koobaste ja allikate kaitseala asub Pärnumaal Saarde vallas Tihemetsa aleviku ja Väljaküla maadel; pindala 16,5 ha. Asutatud 1976. Allikukivi kolmest koopast koosnev 33 m pikkune koobastik on tekkinud Aruküla lademe liivakividesse maa-aluste veesoonte uuristaval toimel. Pärast koopa suudme lae osalist sissevarisemist on sellele rajatud uus, betoonist lagi. Koopas voolav allikaoja (suvine vooluhulk 10,5 l/s) avaneb ürgoru veeru jalamil. Allikukivi (Kärsu) allikas oli oluline veevõtukoht juba muinasajal.
Pärnumaa kuteshariduskeskus Madis Trossmann Villu Tamme Tihemetsa 2012 Villu Tamme Sündis 2. novemberil 1963. aastal Õppis 42. keskkoolis ja aasta ka II tehnikakoolis Bändid TÜRAnn (1980-81) Velikije Luki (1982- 87) J.M.K.E. (1986- ) http://www.youtube.com/ Luulekogud ,,Tuvi oli tihane" ilmus 1992. aastal "Sorlimeki plät" ilmus 1998. aastal tuvi oli tihane SÕJAVÄGI KOHUSTAB
Uurimustöö Mare Hallik Sissejuhatus: mõtle midagi välja. Millest sa teed üldise teema. sisukord: korrasta oma teksti lisa veel meelerohkeid näiteid ja tee seda peatükkide kaupa või nii. Õpetaja Mare Hallik sündis Pärnumaal Tihemetsa vallas. Ta elas esi algu koos emaga. Ema oli tal kodune ja isa töötas Puna-armees. Kui ema viidi Siberisse jäi ta naabrite hoole alla, kes ei hoolitsenud eriti. Lapsepõlves ei viibinud ta lasteaias. Ta hoidis rohkem omaette aga mängis lähiümbruskonnas olevate lastega. Hiljem võtis tädi ta enda hoole alla. Ta asus elama Viljandis koos tädiga. Peamised mängud mis ta lapsepõlves mängis olid keks, kodu. Veel peale mängimise meeldis talle lugeda ja joonistada
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS METSAMAJANDUS Keiro Usin MÄNNI MAJANDAMINE Referaat Tihemetsa 2012 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Hariliku männi bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused........................................................4 Puistu omadused ja kasutamine.................................................................................................. 5 Männi võimalikud kasvukohatüübid ja mullad ..........
● Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhind (1997) ● Avatud Eesti Fondi tänupreemia (2001) Auhinnad ● Eesti Raadio Kuldmikrofon (2002) ● Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003) ● Raimond Valgre pärandi auhind( 2005) ● Eesti Vbariigi elutööpreemia( 2008) ● 2006. aastal valiti Ojakäär Viljandi Kultuuriakadeemia audoktoriks ● 2008.aastal pälvis ta Pärnu aukodaniku tiitli Teosed „Tihemetsa Tiina“ „Sõpruse polka“ „Oma laulu ei leia ma üles“ „Olematu laul“ „Sõit pilvelaeval“ „Tantsukursus“ „Mu ema“ „Sõbratarid“ „Kõvad pillimehed“ „Kollase liblika suvi“ ● https://www.youtube.com/watch? v=IKpGN7I4d3E „Rasked veosed“ ● https://www.youtube.com/watch? v=7wd4_iLlBmk „Pühade eel“ ● https://www.youtube.com/watch? v=SnwjU_Lwye4
Vili on kahepesaline kupar, mis avaneb kaheks pooleks, mõlemas pooles kaks tiivaga seemet. Viljad valmivad augustis-septembris, õitsemine toimub juunis. Tegemist on külmakindla liigiga, mis kasvab ka varjus, aga õitsemiseks vajab täisvalgust. Mullastiku suhtes on vähenõudlik, ungari sitel on ka põuakindel. Ungari sirel on parim sirel hekiks, talub hästi pügamist, kiirekasvuline, vähenõudlik, talub saastunud õhku. Sobib ka kõrgeks vabakujuliseks hekiks (Tihemetsa). Joonis 5. Ungari sirel (Syringa josikaea) (http://dev.plantpost.eu/images/preview3/Hekitaimed/387002.jpg) 24 Hooldamine Ungari sirel on väga vähenõudlik taim. Teda võib kasvatada nii pügatud hekina kui ka vabakujulise põõsana. Heki hooldamisel on kaks peamist hooldamise meetodit: Esiteks, et hekk oleks ilusti ja aegsasti pügatud, teiseks kipub ungari sirel alt laastuma, selle vältimiseks tuleb eemaldada alumised oksad
.................................................................................. 5. Ma ei tea selle ajakirja asukohta. ................................................................................................ 6. Keegi ei teadnud uue õpilase nime. ................................................................................................ 7. Õues oli tunda kevade lähenemist. ................................................................................................ 8. Kas sa Tihemetsa Tiinat tead? ................................................................................................ 3. Moodusta antud osalausetest terviklikud põimlaused ja pane komad. 1. nägin Liinat / kui läksin koolist koju / kellega ma polnud ammu kohtunud. ............................................................................................... 2. arvas Ats / kuna oli juba hilja / et sõpra pole enam mõtet oodata. .......................................................................
Kasutus: Harilik elupuu talub hästi kärpimist ning liiki on palju kasutatud pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. Parim aeg heki pügamiseks on augusti algul, siis jõuavad haavandid veel sügise jooksul kinni kasvada. Hiljaks jäädes põhjustavad 4 liigsed haavad puule ülearust veekadu ning taimed võivad jääda veevaegusse. Suuremaid puid ja alleesid leidub Lääne-Virumaal Salla pargis, Tali, Tihemetsa, Luke ja teistes parkides. Elupuude kergesti töödeldavat, mädanemisele vastupidavat puitu kasutatakse silla- ja paadiehituses ning liiprite, sindlite, aknaraamide, vaatide jm valmistamiseks. Paljundamine: Harilikku elupuud on kerge paljundada nii seemnetega kui vegetatiivselt. Masspaljundust tehakse kevadel külvatud seemnetega, sorte on kerge paljundada haljaspistikutega, mis juurduvad kergesti. Harilik elupuu talub kuni -45°C. Eluiga
Põhjenduseks, miks ta valis just need ained olid erinevad aga üldjuhul siiski see, et tundides muutis õpetaja tunni huvitavaks ja pakkus ka endale huvi. Klassi kollektiivi pidas ta normaalseks ja huvitavaks kuid mainis ära, klassi poisid jagunesid veel omavahel gruppidesse, kes kellega suhtleb aga tüdrukutel sellist asja ei olnud. Vaba aja kohta küsides pidi Kaja tunnistama et suurem osa ajast kujunes koolist koju jõudmisele ehk siis Kilingi- Nõmmest Tihemetsa minekule , kuid kui õhtud muutusid valgemaks oli ka aega tegeleda oma lemmik spordialaga ehk siis ratsaspordiga. Tallis veetis ta suurem osa oma suvisest vabast ajast. Kunagistest kooli üritustest väga täpselt Kaja midagi välja tuua ei osanud küll aga teadis öelda et toimus palju pidus ja diskosi . Analüüs Kilingi-Nõmme keskkool on muutunud väga palju nende 50 aasta jooksul, ka kooli sisesed reeglid on muutunud. Näiteks koolist puudumise eest pidi maksma rahatrahve
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Raiete eesmärgid ja nende süsteemid Referaat Koostaja: Jan Schär Kursus: ME-12 Juhendaja: Arne Õismaa Tihemetsa 2012 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................lk 3 Metsa hooldamiseks loetakse...........................................................lk 3 Loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamine..................................lk 3 Valgustusraie....................................................................................lk 3 Harvendusraie...................................................................................lk 4
Usakovale. 1804. Aastal ostis mõisa 120000 rubla eest Paul Ludwig von Lövenstern. Samal aastal läks Suure-Kõpu edasi Franz George von Oettingeni omandusse. Ta pidi selle aga 1805. aastal võlade katteks õemehele Bernhard Heineich von Strykile loovutama. 1822. Aastal kirjutati Suure-Kõpu eelmise omaniku poja Aleander Georg Gottlib von Stryki nimele. Tema oli mõisa elu isa asemel juhtinud juba 1806. aastast, sest Strykidele kuulusid peale Suure-Kõpu veel Ridala, Tihemetsa, Kärsu ja Taagepera mõis. Kui Alexander Georg Gottlieb von Stryk 1836. aastal teist korda abiellus, asus ta ehitama uut peahoonet. Abikaasa Ameline Helena aga suri juba 1843. aastal. Lesk sattus masendusse ning häärberi ehitus jäi soiku. 1903. aastal pärandus mõis Alfred Georg Alexander von Strykile. Ta abielus 1905. Aastal Anna Jeanette Aimee Stael von Holsteiniga ning neil oli kokku viis last. Alfred Georg Alexander von Stryk langes 1919
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS METSAMAJANDUS Keiro Usin OHUTUSJUHEND JÄRKAMISSAEL TÖÖTAMISEL Referaat Tihemetsa 2011 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 2. ESMAABI...............................................................................................................................5 3. ÜLDNÕUDED........................................................................................................................6 4. ENNE TÖÖD.........................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ME-10 Keijo Viita Harilik Mänd Komplekstöö Juhendajad: Marje Kask ja Kaja Hiie Tihemetsa 2011 Sisukord 1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11
a. retk(8-10 mai)Kuidas elad, Luitemaa? Kilingi-Nõmme Punapargi Vanajärve Kabli Jõulumäe Suursoo Kilingi-Nõmme. Kilometraaz: 55+90+54=199km. Alguspunkt: Kilingi-Nõmme klubi. Lõpp-punkt : Kilingi-Nõmme suveaed . Rattaretke pilet eelregistreerimisel 13. aprillist - 5. maini (k.a) maksab õpilastele, ISIC ja ITIC kaardi omanikele ja pensionäridele 410 krooni, täiskasvanutele 590 krooni. Marsruut: 1. PÄEV: Kilingi-Nõmme - Saarde - Allikukivi - Tihemetsa - Punapargi - Leipste - Jäärja mõis - Järveotsa mka - Sookuninga lk serva mööda - Veelikse - Uulota - Reinu - Vanajärve 2. PÄEV: Vanajärve - Tuuliku - Massiaru - Kiusumetsa - Ikla - Treimani - Kabli - Häädemeeste - Rannametsa - Võiste - Tahkuranna - Jõulumäe 3. PÄEV: Jõulumäe - Lema - Kotkapesa bp - Suursoo - Soometsa - Venemurru - Timmkanali - Rae järv - Vaarja - Lodja - Raja talu minizoo (www.miniloomad.ee) - Marana - Kilingi-Nõmme Laagripaigad: 1
Tühjad käbid jäävad mitmeks aastaks puule. Kasvutingimused: külmakindel, erinevad teisendid eelistavad erinevaid kasvukohti, kuid üldiselt mullastiku suhtes vähenõudlik. Valgusnõudlik. Juurestik sügav. Eluiga 300-400 aastat. Kasutamine: puit on küllaltki väärtuslik, erinevatel kasvukohtadel ka keskkonnakaitseline tähtsus. Kasvatamine Eestis: levinud ilupuuna, tahab viljakamaid pinnaseid. Kõige paremini sobib Eestisse kuriili lehis. Tihemetsa metskonda on möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel rajatud kaks olga - vana nimega korea - lehise kultuuri, mis on kasvult ületanud samal ajal istutatud jaapani ja siberi lehise omi. (6) 9 (13) Kääbus-seedermänd Pinus Pumila (14) Igihaljas roomav okaspõõsas kõrgusega 40-50 cm männiliste sugukonnast. Võrsed roomavad mööda maad, on veidi tõusvad
1. Elukülad (kõige levinum asulatüüp (79% maa-asulatest); teenindusasustused enamasti puuduvad; üldiselt tühjenevad ja vananeva elanikkonnaga) 2. Majandusasulad (kohalikul toormel põhinevad, sageli ajaloolised tööstusasulad; enamasti 200-1000 elanikuga; palju-korterilised elamud) Nt Virtsu, Aseri. 3. Sotsiaalasulad (osadel juhtudel samaaegselt endine põllumajanduskeskus ja tänane vallakeskus; välisilme sarnane endiste põllumajanduskeskustega) Nt Tihemetsa, Luua. 4. Põllumajanduskeskused (kõige enam uusasulaid, asustussüsteeme enim mõjutanud asulate rühm; domineerivad palju-korterilised elamud) Nt Ülenurme, Kambja. 5. Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad (1960ndatel ja 70ndatel likvideeritud põllumajanduslikud kesk-asulad; tööhõive ja toimetuleku mõttes probleemseim asularühm) Nt Nõgiaru 6. Teeninduskeskused (mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused;
Johannes Lauristin. · Pärast Riia vabastamist 1. juulil liikus Saksa 18. armee kiiresti edasi ja ületas 7. juulil laia rindena Eesti lõunapiiri. · Lätis asunud Nõukogude 8. armee (kindralmajor Ljubovtsevi juhtimisel) riismed taandusid kahe Saksa armeekorpuse ees ja jäid peatuma Pärnu-Emajõe joonel. · 3. juulil Pärnumaal võtsid küüditamise ja mobilisatsioonide eest metsa pagenud meestegrupid nõukogudelt võimu üle Tali, Saarde, Tihemetsa ja Laiksaare vallas ning Kilingi-Nõmme linnas; · 4. juulil Pärnumaal võeti võim üle Abja, Orajõe ja Häädemeeste vallas.; · 4. juuli 1941 - Kilingi-Nõmme lähedal toimus major Paul Lillelehe juhtimisel Liivamäe lahing, kus metsavennad võitlesid NKVD ja hävituspataljoni umbes 150- mehelise üksusega. · 5. juulil võeti Mõisakülas ja Tõrvas võim üle nõukogude esindajatelt. · Mõra lahing 6
Pärnu Soontagana 85 18 165 208 712 3852 2243 Pärnu Sprus 85 11 63 206 515 3612 1052 Pärnu Suigu 85 14 100 212 566 3935 883 Pärnu Surju 85 18 154 283 633 4085 382 Pärnu Suureje 85 12 55 201 685 3645 610 Pärnu Säde 85 11 194 1353 3752 762 Pärnu Tali 85 11 82 177 908 3726 990 Pärnu Tihemetsa ST 85 13 76 248 823 4512 2150 Pärnu Tori NS 85 13 111 260 847 4314 414 Pärnu Vahenurme 85 16 93 293 637 3968 878 Pärnu Vändra 85 18 114 218 1217 4057 1289 Pärnu Vändra KS 85 16 135 222 837 5716 1232 Pärnu Audru 86 20 225 276 1499 4025 1924 Pärnu Bolsevik 86 29 202 342 813 4632 760
Harry Moikov, kellele anti teenelise sporditegelase aunimetus. Selle aasta üleliidulistel krossimeistrivõistlustel päästis meie mootorisportlaste au kalevlanna Helgi Kollom, kes 125- kuubikuliste klassis tõi koju pronksmedali. Siis oli kätte jõudmas aeg, mil järelkasv endast tõsiselt märku andma hakkas. Otsa tegi lahti Kohtla-Järve noor andekas krossisõitja Mart Mägar, kes krossikooli oli saanud Tihemetsa tehnikumis õppimise ajal omaaegselt tuntud sõitjalt Sulev Saarelt. Tehnikaspordialade üleliidulise talispartakiaadi finaalvõistlustel saavutas Mägar 250-kuubikuliste klassis esikoha . See ei jäänud temale sel aastal viimaseks üleliiduliseks tunnustuseks. Nõukogude Liidu suvistel meistrivõistlustel tuli pronksmedal samas masinaklassis. Selle sama klassi võitja oli siis kõige teramas tipus ja selleks oli Gennadi Moissejev.
Pärnu Soontagana 85 18 165 208 712 3852 2243 Pärnu Sōprus 85 11 63 206 515 3612 1052 Pärnu Suigu 85 14 100 212 566 3935 883 Pärnu Surju 85 18 154 283 633 4085 382 Pärnu Suurejōe 85 12 55 201 685 3645 610 Pärnu Säde 85 11 194 1353 3752 762 Pärnu Tali 85 11 82 177 908 3726 990 Pärnu Tihemetsa S 85 13 76 248 823 4512 2150 Pärnu Tori NS 85 13 111 260 847 4314 414 Pärnu Vahenurme 85 16 93 293 637 3968 878 Pärnu Vändra 85 18 114 218 1217 4057 1289 Pärnu Vändra KS 85 16 135 222 837 5716 1232 Pärnu Audru 86 20 225 276 1499 4025 1924 Pärnu Bolsevik 86 29 202 342 813 4632 760 Pärnu Edasi 86 35 281 331 1033 5526 1855
H=40...50 (66) m, Eestis kuni 40 m. Pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Eelistab parasniisket kliimat, põuda talub halvasti. Kiirekasvuline. Esineb koorepõletik, mille tekitaja roosteseen (Cronartium ribicola) vaheperemeheks on sõstra- ja karusmarjapõõsad. Haiguse tagajärjel tekib tüvel tugev vaigujooks, tüve kõhetumine, okkad muutuvad kollaseks ja kuivavad. On muidu väga dekoratiivne pargipuu. Eestis kasvab üksikuid suuri puid mitmetes parkides ja dendroaedades (Karula, Tihemetsa, Järvselja, Vana-Vigala, Suuremõisa, Polli, Jädivere, Tõstamaa), suurimate kõrgus ulatub üle 35 m ning tüveläbimõõt kuni 120 cm. Valge mänd on hea puiduga ja tähtis tooraine ehituses, mööbli- ja paberitööstuses. Sobib dekoratiivse kasvukuju ja okaste pintselja asetuse tõttu suurematele haljasaladele, parkidesse jne. Pinus cembra subsp. sibirica (Du Tour) Krylov siberi seedermänd Kuulub alamperekonda Haploxylon ja sektsiooni Cembra.
Miinusena võiks välja tuua, et lehtedel puudub ilus sügisvärv ( „Dendroloogia“ Valgus 1987). 25.2 Tagasilõikamine Liguster reageerib tagasilõikusele hästi, taastades kiiresti oma dekoratiivsuse. Pärast lõikamist moodustub tihe võra, mis on heki puhul väga oluline. Vajalik on ka pidev sanitaarlõikus, mida tehakse tavaliselt kevadel, kuid seda võib teha ka teistel aegadel. Eemaldatakse kuivanud, murdunud ja kahjustatud võrsed, lõikekohad kaetakse aiavahaga (“Tihemetsa“ 2011 ). 25.3 Hooldus isekülvil või levimisel Paljundatakse harilikult seemnetest, mis külvatakse kas sügisel pärast valmimist või kevadel, viimasel juhul tuleb neid enne stratifitseerida. Seemned segatakse puhta liiva või turbaga, niisutatakse ja pannakse potti või kasti 30-40 cm paksuse kihina. Nii hoitakse neid kevadeni 0 C lähedasel temperatuuril. Paljundatakse ka vegetatiivselt – pisteokstest, võrsikutega, harvem juurevõsust (“Tihemetsa“ 2011)
hiljemal ajal nimega „Kuidas leidi jõulupuu“. 60ndatel ilmus „Pilleriini lood“ ja „Krõll“. Ain Kaalep – Ta saab hiljem tuntuks klassikalist vormi kultiveeriva autorina. Ta peab tähtsaks vormi tõlkimist. See kokkupuutepunkt tollaste otsingutega on olemas. Retseptsioon teeb uperpalle – võime küll öelda, et tegelemine antiikkultuuriga ja klassitsistlik värss, aga kõige tuntum tekst on ikkagi laulutekst „Tihemetsa Tiina“. Kaalepist saab varakult (50ndate 60ndate vahetusel) kirjanduselu juhtfiguur ja õpetaja. 80ndate aastate lõpus pannakse Kaalepi juhtimisel käima ajakiri „Akadeemia“. Kross, Niit ja Kaalep on veidi nagu hilinenud põlvkond autoreid. Need autorid oleks võinud debüteerida normaaloludes juba näiteks 40ndatel aastatel, kuid poliitilistel põhjustel polnud see võimalik. Debüütide kummuleerimine, mis algab 50ndate lõpus ja 60ndatel aastatel, on seotud
helevalgete õhulõheribadega, tipp terav. Käbid: noorelt sinakasmustad, valminult läikivad mustjaspruunid, piklik-munajad, 3...6 cm pikad, 2...3 cm läbimõõdus, seemnesoomused laiad, ümardunud servaga. Juurestik hästi arenenud, kasvades normaalselt ka toiteainetevaestel muldadel. Kasv noorena aeglane 20...30 aastaselt aga kiireneb märksa. Eestis kasvab viljuvaid puid mitmetes parkides ja haljasaladel, nimetame siinkohal Olustvere, Tihemetsa[ h = 19,3 m, d = 25 cm (Roht, 1986)], Pärnu, Luua, Järvselja jne parke ja arboreetumeid. On kindlalt üks dekoratiivsemaid kuuseliike haljastuses ja väärib senisest palju laiemat kasutamist. Sordid: 'Aurea'; 'Nana'; 'Pendula', 'Freya'; 'Pimoko'; 7. Harilik ebatsuuga ja kanada tsuuga Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziésii [Mirb.] Franco) Menziesii XVIII sajandil elanud Soti botaaniku ja laevaarsti Archibald Menziesi järgi. Euroopasse on see puuliik toodud juba 1827
php 126.The Royal Horticultural Society veebileht. 2016. Rhus typhina. https://www.rhs.org.uk/Plants/20902/i-Rhus-typhina-i/Details?returnurl=%2Fplants %2Fshrubs%3Fs%3Ddesc(plant_merged)%26context%3Db%25253D0%252526hf %25253D12%252526l%25253Den%252526s%25253Ddesc%25252528plant_merged %25252529%252526sl%25253Dplants%252526r%25253Df %2525252Fplant_plant_type%2525252Fshrubs%26page%3D8%26aliaspath%3D %252fplants%252fshrubs (15.04.2016). 127.“Tihemetsa“ 2011 (15.04.2016) 128.Unelmate aed. Puud, põõsad ja ronitaimed. II väljaanne. 129.Ungari sirel.Calmia istikuäri OÜ.[WWW]: http://www.calmia.ee/Taimed/Hekid/syjosikaea.htm ( 14.04.2016) 130.Vaasa, A. 2003. Ilupõõsad ootavad tarka lõikajat. Maakodu. [WWW] http://www.hot.ee/tsuga/art.html (26.04.2016) 131.Valgamaalane. Iga viljapuu vajab kärpimist. http://valgamaalane.postimees.ee/2203847/iga-viljapuu-vajab-karpimist (13
· Seemned oranzpruunid, koos tiivaga kuni 2(2,5) cm pikad · Rumeelia männi puit pole eriti tugev ning liigi vähese leviku tõttu pole tal märkimisväärset majanduslikku tähtsust. Mõningal määral kasvatatakse rumeelia mändi ilupuuna parkides ja koduaedades. Pinus strobus - Pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Eelistab parasniisket kliimat, põuda talub halvasti. Kiirekasvuline. Eestis kasvab üksikuid suuri puid mitmetes parkides ja dendroaedades (Karula, Tihemetsa, Järvselja, Vana-Vigala, Suuremõisa, Polli, Jädivere, Tõstamaa), suurimate kõrgus ulatub üle 35 m ning tüveläbimõõt kuni 120 cm. Kõrgus 40...50 m. · Okkad 7...12 cm pikad (5-kaupa), kolmetahulised, peenelt saagja servaga, väline (kumer) tahk roheline, külgmised valkjamate õhulõheridadega. Okkad peened, läbimõõt 0,5 mm. Okkad kinnituvad võrsetele pintslina ning püsivad 2 (3) aastat · Käbid võrsel üksikult või 2..
annaabi.ee 
