hindamatu allikamaterjal.! Herodotos püüdis ajaloost õpetliku sõnumi esile tuua. Ta kirjutas, kuidas riikide ja üksikisikute tõus vaheldub langusega ning tõi esile, kui hukatuslikud võivad olla inimeste kiire edu ning liigne enesekindlus.! Silmapaistvaim ajaloolane oli Thukydides, kes elas 4.-5. sajand eKr. Tema peateos “Pelopon- nesose sõja ajalugu” rajas kirjutuse, mille eesmärgiks oli välja selgitada ajaloosündmuste põhjuslikud seosed.! Thukydidese teost jätkas Xenophon oma teosega “Hellenika”. Hellenismiajastu ajaloolased pöörasid retoorika ehk kõnekunsti mõjul tähelepanu kunstipärasele väljendusviisile ning eemaldusid teaduslikust lähenemisest ja põhjuslike seoste otsimisest.
https://et.wikipedia.org/wiki/Herodotos Thukydides ja Xenophon • Thukydides oli ka ajaloolane, kelle peateos oli ” Peloponnesose sõja ajalugu” • Thukydidese teost jätkas Xenophon oma teosega ”Hellenika” https://nn.wikipedia.org/wiki /Thukydides https://en.wikipedia.org/wiki/Xe nophon Kirjandus muutus • Hellenismiajastu ajaloolased pöörasid kõnekunsti ehk retoorika mõjul suur tähelepanu kunstipärasele välendusviisile
Teos on kirjutatud selleks, et ,,aja jooksul ei tuhmuks mälestuses inimeste teod ega jääks kuulsusetult unustusse suured ja imetlusväärsed vägiteod, mida on korda saatnud niihästi hellenid kui barbarid, eriti aga põhjus, miks nad sõdisid teineteisega". 37. Millist ajaperioodi ja geograafilist piirkonda hõlmab Herodotose ,,Historiai"? Terviklik, suure haardega ajalugu (u 220 aastat), arhailine periood, Euroopast Aasiani. 38. Millist ajaperioodi ja geograafilist piirkonda hõlmab Thukydidese ajalooteos? Peloponnesose sõja kirjeldus selle algusest kuni 411. aastani (sõja 21. aasta) 39. Kirjelda Thukydidese ajalookirjutuse temaatikat, selle kitsendusi ja nende põhjusi. Keskendumine kaasaegsele ajaloole. Teemad: poliitika ja sõda (,,mehed rääkimas ja võitlemas") Välja jäävad: naised, perekonnad, tavad, religioon, pühapaigad. Kitsenduste põhjused: metoodika (täpselt saab rääkida vaid kaasaegsetest sündmustest) ratsionalism
sajandil eKr. Loo haripunktiks on Kreeka-Pärsia sõda (5. saj lõpp eKr). 38. Miks on nimetatud Herodotost nii ajaloo isaks kui ka valede isaks? Ta liialdas sündmuste kirjeldamisel ja lisas sinna tihti väljamõeldud fakte, samuti on küsitavad tema allikad. See ei ole ilmselt otseselt pahatahtlik suurt rolli mängivad jumalad, unenäod ja oraaklid, mis autori arvates on ajaloos reaalsed jõud. 39. Millist ajaperioodi ja geograafilist piirkonda hõlmab Thukydidese ajalooteos? ,,Peloponnesose sõja ajalugu" Peloponnesose sõja kirjeldus selle algusest kuni 411. aastani (sõja 21. aasta). Teos katkeb järsult keset lõiku (põhjus ei ole teada, sest ta elas kindlasti sõja lõpuni aastal 404) 40. Kirjelda Thukydidese ajalookirjutuse temaatikat, selle kitsendusi ja nende põhjusi. Keskendumine kaasaegsele ajaloole. Teemad: poliitika ja sõda (,,mehed rääkimas ja
haardega ajalugu u 220 aastat. Aleksandria filosoofid jagasid selle üheksaks raamatuks ja panid nimed muusade järgi. 36. Millist ajaperioodi ja geograafilist piirkonda hõlmab Herodotose ,,Historiai"? Herodotose ,,Historiai" hõlmab ligi 220 aastat (u. 700 eKr 478 eKr), keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõjale, mis toimus Väike-Aasias ja Kreeka mandriosas, vahelepõikena kirjeldab Herodotos ka elu Egiptuses. 37. Millist ajaperioodi ja geograafilist piirkonda hõlmab Thukydidese ajalooteos? Thukydidese ,,Pelopennosose sõja ajalugu" hõlmab ligi 20 aastat (431 eKr 411 eKr), sõda käis nii Kreeka mandriosas kui Väike-Aasia rannikul ja saartel, samuti jõuti sõjategevusega ka Sitsiilia saarele, mille olid asustanud korintoslased. 38. Kirjelda Thukydidese ajalookirjutuse temaatikat, selle kitsendusi ja nende põhjusi. Thukydides keskendus oma teoses sõjategevuse kirjeldamisele, samuti meestele, kes sõjas võitlesid
legendaarset ja anekdootlikku ainestikku. Stiil ja käsitluslaad meenutab pigem eepilist poeemi proosas. Kõige väljapaistvam antiikaegne ajaloolane on Thukydides. Tema kirjutatud teos Peloponnesose sõja ajalugu (,,Ajalugu") on antiikse histograafia tähtsamaid saavutusi. Ta keskendus üsna rangelt sõjasündmuste seaduspärasustele; vastandas end Herodotose usundi-ja jutukirjelduslikule stiilile. Thukydides on ajaloolise kriitika rajaja. Kirjeldas kuulsate ajalooliste isikute dialooge. Thukydidese töö jätkajaks sai Xerophon, kes oli viljakas, kuid pealiskaudne kirjanik. Tema ajaloo-alaselt tähtsaim teos on ,,Anabasis" (,,Sõjaskäik"): memuaariline teos Kyros Noorema sõjaretkest ja ,,kümne tuhande" taganemisest (10 000 mehe sõjakäigu päevik). Teise ajaloolise teosena võib ära märkida ,,Hellenika", mis on Thukydidese ajaloo jätk(kujutab aastaid 411-362 eKr). 23. Milles seisneb kunsti olemus Aristotelese järgi? Millises teoses ta sellest kirjutas? 24
meetodid. Kreeklased on teaduste rajamisel teinud ära väga suure töö, et me saame sellele toetuda veel tänapäevalgi. Nad on nii ühe kui ka teise teaduse vundamendi rajajad, vahel isegi mingi teadusala terve esimese korruse või hoone tiiva loojad. Matemaatikas Pythagorasest Archimedeseni; astronoomias Phalesest ja Pythagorasest Hippharhosese ja Ptolemaioseni; loodusteadustes Hippokratesest Aristotelese ja aleksandria anatoomideni; ajaloos Herodotosest Thukydidese ja Polybioseni; loogikas, poliitikas, moraalis, eetikas, esteetikas Platonist, Xenophontosest, Aristotelesest stoikute ja neoplatoonikuteni. Need inimesed armastasid mõelda ja ideedega mängida, pidades üle kõige lugu üldistamise, seostamise kunstist filosoofiast. Ateena polise kõrgajal oli linnriigis umbkaudu 30 000 elanikku. Peaaegu kõik tundsid kõiki, olid sõbrad või tuttavad. Poliitikute teed ristusid pidevalt. Linnas oli kõigil kitsas ja kõik olid kõigi silma all
Ühe sugulase toetus võimaldas tal õpinguid jätkata Oxfordi Ülikoolis, mille ta lõpetas 1608. aastal bakalaurusena. Samast aastast oli Thomase koduõpetaja William Cavendishi, Hardwiki paruni, pärastise Devonshire' krahvi juures ja tegi tema pojaga oma esimesed õppereisid välismaale. Kui mitte arvestada lühikesi katkestusi, jäi ta selle perekonna juurde aastakümneteks. Mõnda aega töötas ta Francis Baconi erasekretärina. Aastal 1628. avaldas Hobbes Ateena ajaloolase Thukydidese Peleponnesose sõja tõlke. Pikkadel reisidel vahemikus 1629-1634. a sõlmis ta tutvusi väljapaistvate teadlastega, kellel oli tema loodusteadlase-ja filosoofi karjääri seisukohast oluline tähtsus. Ta kohtus Itaalias Galileo Galileiga ja tutvus Prantsusmaal Rene Descartes'iga, matemaatik Marin Mersenne'iga ning filosoof ja loodusteadlase Pierre Gassendiga. Suunda näitas talle sel ajal Aleksandria Eukleidese ,,Elementide" lugemine. Aastal 1640 põgenes Hobbes, kes oli
imetlusväärsed vägiteod, mida on korda saatnud niihästi hellenid kui barbarid, eriti aga põhjus, miks nad sõdisid teineteisega." Palju kõrvalepõikeid: oraaklitekstid, õpetlikud lood, imelood, pühenduslood, kohalikud tavad ja kombed (Egiptus!) NB! Hist. 7.152: ,,Ma pean rääkima asju, mida räägitakse, aga ma ei pea neid sugugi uskuma (ja see kehtigu kogu mu teose kohta) 38. Millist ajaperioodi ja geograafilist piirkonda hõlmab Thukydidese ajalooteos? Peloponnesose sõja kirjeldus selle algusest kuni 411. aastani (sõja 21. aasta) Kronoloogiline esitus, jaotatud suvedeks ja talvedeks Teos katkeb järsult keset lõiku (põhjus ei ole teada, sest ta elas kindlasti sõja lõpuni 404) Autori poolt loodud ,,objektiivsus" (faktid on selged ning vajavad vaid kirjapanemist) Tekst on loodud lugemiseks, raskepärase struktuuriga, ent suure emotsionaalse mõjujõuga 39
mitmete tolleaegsete õpetlaste ja filosoofidega, ent huvitus toona kõige enam Vana-Kreeka ajaloost. Peagi hakkas ta tegelema aga ka geomeetria, matemaatika ning filosoofiaga. Cavendishid toetasid Hobbesi kogu tema ülejäänud elu ning kui mitte arvesse võtta lühikesi katkestusi, jäi Thomas selle perekonna juurde ametisse aastakümneteks. Mõnda aega töötas ta Francis Baconi erasekretärina. Aastal 1628 avaldas Hobbes Ateena ajaloolase Thukydidese Peloponnesose sõja ajaloo tõlke. Pikkadel reisidel ajavahemikus 1629-1634 sõlmis ta tutvusi väljapaistvate teadlastega, kellel oli tema loodusteadlase- ja filosoofikarjääri seisukohast oluline tähtus. Ta kohtus Itaalias Galileo Galileiga ja tutvus Prantsusmaal Rene Descartes'iga, matemaatik Marin Mersenne'iga ning filosoofi ja loodusteadlase Pierre Gassendiga. Suunda näitas talle sel ajal Aleksandria Eukleidese Elementide lugemine. Aastal 1640 põgenes Hobbes, kes oli kuninga
(Waltz, 2008). Kõige esimeseks ralismi algeks võib pidada kunagises Hiinas (sel ajal Wu riigis) Sun Tzu umbes 6. sajandil eKr kirjutatud sõjataktika raamatut, mis koosneb kolmeteistkümnest peatükist, millest igaüks on pühendatud erinevale lahngutegevusele. Teos teeb selgeks, et kui tegemist on elu ja surma küsimusega jääb ellu tugevam, selleks aga peab olema kaval ning hästi treenima ( Sun Tzu Said, kuvatud 2011). Veel üheks algsema realismi allikana võiks välja tuua Thukydidese teose ,,Peloponnesose sõja ajalugu", mis räägib Sparta ning Peloponnesose vahelisest sõjast 5. Sajandil eKr. Raamatust on tuntuim Meeloslaste ning Ateenlaste dialoog, kus Ateenlased tahavad vallutada väikest Meelose saart, kuid selle elanikud ei taha alla andmisega nõustuda, öeldes et üht pidi tuleb sellega kaasa sõda, teistpidi orjus. Ateenlased ütlesid otse, et neil on õigus saart vallutada, kuna neil on sõjaline
Kreeka tüvi säilib, muutelõpud on keeltes erinevad. Tänapäeval on levinud kasutuses logos, mania, prefiksid a, ana, anti, auto, sõnad nomos (seadus), kratos (võim), arche (alus, võim) 64. Kuidas on retoorika avaliku kõne kunstina seotud demokraatiaga? Milliseid uusaja demokraatia alustekste on mõjutanud Ateena demokraatia ülistamine nn. Periklese matusekõnes (Thukydidese Peloponnesose sõja ajaloos)? Retoorika oli aluseks paljudele tänepäevastele deklaratsioonidele ja kõnedele, andes tänapäevasele demokraatiale alusväärtused vabadus, võrdsus, õiglus. Lisaks tegid otsuseid rahvakoosolek ja senat ning kuna vaja oli veenda suurt hulka juhuslikke inimesi korraga, oli kõnepidamine eriti oluline. ÜRO Inimõiguste Deklaratsiooni, Abraham Lincolni Gettysburg address. 65
mõista mitte jumalike vaid looduslike põhjuste kaudu. Määravaks peeti nelja ihumahla vere, lima, musta sapi ja valge sapi vahekorda organismis. Nende tasakaal tagab tervise, haigestumine aga näitab ühe mahla domineerimist teiste arvel. Hippokratesele omistatud teoses sisaldub ka tänaseni kehtiv arstide ametitõotus nn. Hippokratese vanne , mis kohustab arste igas olukorras ennastohverdavalt patsientide elu ja tervise eest hea seisma. XENOPHON: Thukydidese poolelijäänud tööd (tema käsitlus katkeb aastaga 411 ekr) jätkas ateenlane Xenophon (u 430 - 354 eKr): palgasõdurite pealik, kes tõusis kõrgetele positsioonidele Ateena vaenlase Sparta armees. Xenophoni ,,Hellenika" annab hea, ehkki Thukydidese tööst lihsakoelisema ülevaate Kreeka ajaloost 4. sajandi esimesel poolel eKr, olles meie peamine allikas selle ajajärgu kohta. Xenophon oli väga viljakas ja mitmekälgne kirjamees, kes kirjutas
Olulisim on tõde, rajas ajaloolise kriitika. Poliitiline analüüs on sügav. Näitab Ateena agressiivse välispoliitika vältimatust, mis viis kokkupõrkeni Spartaga. Üleloomulikkust ei usu, usundeid, oraakleid tunnistab inimeste käitumist mõjustavate teguritena. Väärtus: erapooletu, eriti välispoliitikas, sisepoliitika subjektiivne. Puhtjutustavad osad vahelduvad kõnedega. Kunstipärane esitus. Raskepärane stiil, sõnastus kokkusurutud. Xenophon- Thukydidese järgija, viljakas, ent pealiskaudne autor. Mitmes teoses käsitleb ideaalse valitseja kuju, peatub suure tähelepanuga ka üksikute ajalooliste tegelaste iseloomustamisel. Kirjanduslik portree moodustab uue elemendi, mille Xenophon tõi kreeka historograafiasse. Tööd: ,,Anabasis", memuaariline teos Kyros Noorema sõjaretkest ja ,,kümne tuhande" taganemisest. Autor liialdab siin isiklike teenetega, muidu elav ja huvitav jutustus.
Tema teos võis jääda poolikuks. Xenophon jätkas. Xenophon ( u 430 354 ) oli päritolult ateenlane, aga ateena demokraatia vastane. Kirjutas praktiliselt kõigest. Oli pigem sparta austaja. Oli monarhia pooldaja. ( oli ka põhjus, miks ta võttis osa Phyrose sõjaretkest. Käib faktidega üsna vabalt ringi. Oli Sokratese õpilane. Tema panus kirjanduse kirjanduslik portree. Teosed : ,,Anabaasis" ( ,,Ülesminek" ) ,,Hellenika" ( Kreeka ajalugu 411-362) võib nimetada Thukydidese teose jätkuks. Ka stiilis üritab teda jäljendada. ( objektiivne stiil ), aga päris hästi välja ei tule, kuna on pigem jutustav autor. Jumalate kättemaks ajalugu mõjutava tegurina. Ülistab pigem spartat. 25. Millise filosoofide koolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumaid kõnemehed? Tekkis sofistide koolkonna mõjul. Retooriline proosa tekkis kohtute tõttu. Pidid ennast ise kaitsma. Sofistide eesmärk õpetada hästi ja veenvalt.
usundisse ja mütoloogiasse ning kriitiline lähenemine traditsioonidele ja autoriteetidele. Algus üldine kreeka ajalugu, ülejäänud sõja kajastamine aastate kaupa. Olulisim on tõde, sündmusi tuleb kujutada nii, nagu nad tegelikult olid. Kontrollis fakte väga täpselt. Ajaloolise kriitika rajaja. Samuti on tema teoses poliitilise analüüsi sügavus. Jutustavad osa vahelduvad kõnedega. Kirjutab üsna kuivalt ja raskepärases stiilis. Xenophon: viljakas, kuid pealiskaudne, Thukydidese töö jätkaja teosega ,,Hellenika" (kreeka ajalgugu 411-362). Tähtsaim teos ,,Anabis" kreeka väeosa seiklused kaugeis maades. Ateenlane, aga oli demokraatia vastane, pigem Sparta pooldaja. Hinnati tema stiili lihtsuse ja voolavuse pärast. 25. Millise filosoofide koolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumaid kõnemehed? Sofistide mõjul (kuid ei ole koolkond), kes olid rändõpetajad, nad seadsid üleandeks
Aischylos ja Euripides hakkavad välja selgitama, kumb neist on parem näitekirjanik, kes on väärt maa peale tagasisaamist. Esimene teos, mis edastab antiikkirjanduse kriitikat. A(vanema põlvkonna esindaja) arvab, et kirjanik peab olema rahva õpetaja, süüdistab E-d jumalate ja inimeste liig madalas kujutamises, mittehoolivust erakordsetest kangelastest, keskendumist argisele elule/keskmistele inimestele. Aischylos võidab. Mille poolest erinevad Herodotose, Thukydidese ja Xenophoni ajalookäsitlused? Herodotos - Esimene ajaloolise proosa esindaja, kelle tööd on säilinud, tegi Kreeka-Pärsia sõdades ise kaasa. ,,Ajaloo isa" Herodotos. Jutustav ajalooteemaline kirjand. Kergeusklik nägemine ajalooprotsesside kujunemisest, usub jumalatesse/oraaklitesse. ,,Historia" Kreeka-Pärsia sõdade põhjalik ülevaade. Paneb kirja, mida ise näinud ja mida kuulnud. Kui on kahtlus loo õigsuse kohta, märgib ära, et lugu ei pruugi õige olla
tehnikat ja kunsti. Retoorika on demokraatia teostamise vahend. Platoni def.: retoorika on kõnelemise kunst, eesmärgiga veenda õigluse ja ebaõigluse küsimusis. Aristotelese def.: Retoorika on dialektika paariline, nad mõlemad üritavad mingil määral väiteid kritiseerida ja toetada, kaitsta ning süüdistada. Tema funktsioon pole veenmine, vaid nägemine, mis on iga küsimuse puhul veenev. Retoorika sündis Sitsiilias ning levis sealt edasi Ateenasse, kus tekkis demokraatia. Thukydidese „Periklese kõne“ vaimus on kirjutatud: Abraham Lincoln „Gettysburg Address“, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon 53. Milliseid teaduslugu ja kultuuri oluliselt mõjutanud suundi võib välja tuua Kreeka filosoofiast? 1.)Tõe avastamine ning kinnitamine (tõestamine, argumenteerimine) -polaarne mõtlemine, argumendid vastanduse baasilt -argumendid analoogia pinnalt, paradigmadest lähtumine 2.)Joonia natuurfilosoofia- selle peasiht oli leida vastus küsimusele, mis on asjade
Eraelus vabad igasugusest sunnist, me ei riku ühiskondlikes suhetes seadusi peamiselt aukartusest nende ees ja alistume isikuile, kes antud ajal võimuga varustatud; eriti hoolikalt me täidame neid seadusi, mis on olemas ülekohtu kannataja kasuks ja mis, kuigi nad pole kirja pandud, toovad nende rikkumise korral kaasa avaliku häbistuse." Periklese kõne esimese Peloponnesose sõja alguses langenud sõjameeste ühishaual (II 35 41) Thukydidese ,,Peloponnesose sõja ajalugu" ,,Kreeka kirjanduse antoloogiast" (Tallinn, 1964, lk 434 437) 3. Milline institutsioon Euroopa Liidus korraldab EL eelarve ja õigusaktide täitmist ja uute õigusaktide eelnõude koostamist? Millises linnas see institutsioon asub? Väljavõtted Euroopa Komisjoni kodulehelt http://ec.europa.eu/atwork/index_et.htm. ,,Euroopa Komisjon esindab ELi kui terviku huve. Ta esitab Euroopa Parlamendile
Itaalia linnriikide seas. Itaalia killustatus aitaski kaasa nende diplomaatiliste suhtlusviiside kujunemisele, mis on tuntud tänapäeval. 4) Reeglid – mõtlejate peades kujundati välja seisukoht, mille alusel võiks riikidevahelisi suhteid hakata vaatama pikemas perspektiivis. Lühiajalise suhtluse reguleerimine varasem. Mõtlejad: - Machiavelli (kuni 1500) – eristas poliitikat ja moraali (erinevad asjad), jätkas Thukydidese mõtteid. Tema poliitiline põhimõte oli Itaalia ühendamine, milleks kõlbasid kõik vahendid, õigustamist vajamata, valitseja võis sõna võtta ja seda tagasi võtta, kui usku vaja vahetada, siis tuleb seda teha. Tema ideaaliks oli Rooma riik. - Vitoria – kontsentreerus riigile, tõi välja universaalsed ideed (universalismi esindaja). Tema suur panus: ülemvõimu õigustamine, kuidas õigustada vallutusi, suurvõimu. Esialgne: Jumal lubab seda. Kristluse nimel
Aspasiaga, keda kohtles avaliku lugupidamisega, mis tundus patriarhaalselt meelestatud ateenlastele kohatu. Periklest ja Aspasiat pilgati mitmes komöödias. Siit ilmneb omamoodi vastuolulisus Periklese positsioonis. Ühelt poolt oli ta demokraatia liidrina pikka aega Ateena mõjukaim riigimees; pärast oma oma tähtsama oponendi pagendamist ostrakismiga, ehitustöid puudutanud vaidluste ajal, valiti ta 15 aastat järjest strateegiks. Toona täisikka jõudnud tulevase ajaloolase Thukydidese sõnul olnud Periklese mõju selline, et "nime poolest oli see demokraatia, tegelikult aga esimese mehe valitsus". Kuid samas on selge, et Perikles sai ennast kehtestada ainult demokraatlike institutsioonide seega eeskätt rahvakoosoleku kaudu, ja pidi oma poliitika kujundamisel alati arvestama rahva meelsusega. Ja ka oma võimu kõrghetkel ei suutnud ta rahvast täiel määral valitseda. Eelkõige tekitasid talle probleeme just tema
unenägudesse ja oraaklitesse. Teoses hulganisti folkloorset ja legendaarset ainestikku. Sageli toob H. oma teoses kõnesid ja dialooge. Ta rõhutab Ateena juhtivat osa Kreeka-Pärsia sõdades. Allikad on suuline traditsioon aga ka logograafide, eriti Herakleitose tööd. Thukydides (460-400) Kõige väljapaistvam antiigi ajaloolane, pragmaatilise ajalookirjelduse looja. Tema "Ajalugu" jaotati hiljem 8 raamatuks see käsitleb Peloponnesose sõda. Teda võib lugeda ajaloolise kriitika rajajaks. Thukydidese teose üheks suureks teaduslikuks väärtuseks on käsitlevate sündmuste poliitilise analüüsi sügavus. Tema kui ajaloolase väärtuseks on erapooletus, eriti välispoliitika puhul. Puhtjutustavad osad vahelduvad tal kõnedega, mida ta laseb pidada ajaloolistel tegelastel Erinevalt Herodotosest ei usu ta jumalaid ja oraakleid. Tema järgi tingib ajaloo arengu psühholoogiline kausaalsus. s.t. erinevate gruppide iseloomust põhjustatud huvide kokkupõrked. Xenophon (430-354)
annaabi.ee 
