ei ole püsiv. Sellega tuleb arvestada ja arvestada tuleb ka tulevikuga. Tulevikus on ka kliente vaja, mitte ainult täna. Iga ettevõtte südamesi oleks muuta kliendid kuningaks. Vägagi paljudele potensiaalsetele klientidele meeldib soe ja südamlik tervitus. Kui minnakse kuhugi kindla sooviga, siis tahetakse, et see soov kohe ja kiiresti täidetakse. Seega on oluline, et teenindaja märkaks igat klienti ja suudaks talle kasvõi pilguga tere öelda. Tervitusele järgneks kindlasti ka mõni dialoogi-lõik, seda midugi juhul kui klient on avatud suhtlusele ja teenindaja on saanud temaga juba isikliku kontakti. Kui teenindaja oskab kuulata ja arvestab kliendi soovi, siis teenindus, mis ta saab on parim. Väga hea teenindus annab kliendile hea emotsiooni kaasa, siis ei mõtle klient, et on jälle raha välja käinud, vaid on õnnelik. Ja kõige olulisem, klient tuleb järgmisel päeval tagasi ja soovitab seda oma tutvusringkonnale
Ametialases suhtluses jälgitakse eelkõige positsiooni: · esimesena tervitab positsioonilt madalam, · käe ulatab esimesena positsioonilt kõrgem, · võrdse positsiooni korral lähtutakse vanusest ja soost, Isiklikus suhtluses lähtutakse vanusest ja soost: · esimesena tervitab noorem inimene vanemat, 3 · meest tervitab naist, käe ulatab esimesena vanem või naine. 1.1 Vastu- ja kaastervitamine Tervitusele tuleb alati vastata. Tervitamine ei tohi olla lärmakas ega häirida teisi inimesi. Ametiasutustes tervitatakse ainult tuttavaid. Kui keegi võõras tervitab teie kaaslast, siis on viisakas vastata. Kui kaaslase tervitaja on naisele võõras, siis võib jätta tervitamata. Kui oled oma tuttavat liiga hilja märganud ega jõua enam tervitada , siis on viisakas järgmisel kohtumisel vabandada. Kui näed oma tuttavat mitu korda päevas on mõistlik lähtuda
teistest liikidest. Niisiisi, mida me kõrgeima intellektiga isenditena siis teiste jaoks tegema peame, võime ja saame? Lühivastus oleks olla tuleb hea.Seda nii enese, lähedaste, sõprade kui ka võõraste vastu, nii nähtava kui nähtamatu, nagu ka üldse kõige elava suhtes. Kuivõrd aga siinkohal on võimalus arendada mõtet pikemalt, siis peatun olulisimal. Võtame elementaarse kohtudes tervitamise või lahkudes hüvastijätmise. On kultuure ja keeli, kus peetakse elementaarseks tervitusele vastamine samahästi või mis eriti soovitav paremini, kui tervitus ise. Kui soovitakse ,,toredat päeva", siis sellele vastatakse ,,teile veel paremat", kui tuua üks näide. Meie kultuuriruumis paraku on suhtlus taandunud tau- ja pakaahõikamisele. Me saame viia lihtsa ja argise suhtluse märksa meeldivamaks, lihtsalt asendades kuivad sõnad meeldivatega. Ameeriklasi on nn vanas maailmas tihti kirutud
Eestis on kätlemine omaette teema: ehkki Eesti Vabariigis oli kätlemine härrasmeeste komme, seostati seda vahepeal nõukogulikkusega ja peeti halvaks tooniks. Üldiselt Eestis naised ei kätle ega neid kätelda. Püstitõusmine tervitamisel Noormehed tõusevad püsti, kui nad tervitavad mööduvaid nais- või märksa vanemaid meestuttavaid. Ka noor neiu kergitab end istmelt hulga vanema naisisiku või eaka mehe puhul. Ruumis istuv daam peaks kindlasti tõusma, et vastata mehe tervitusele. Euroopas kehtiva tava järgi tervitab daam esimesena kõrgemat isikut. Igapäevases viisakuses on palju abi sellest, kui kohtlete kõiki teisi nagu häid sõpru. Ja uskuge, et head käitumist peegelpildis saate näha ainult siis, kui annate ise eeskuju ning käitute viisakalt. Võltsnaeratuse ja irooniaga saavutate pigem negatiivse tulemuse. Siirus ja sõbralikkus seevastu aitavad alati.
naised käe meestele, kusjuures hoidutakse käte ristamisest. Kätlemiseks tuleb kinnas käest võtta. Viisakusreegel näeb ette, et naine võib jätta kätte raskesti äravõetava kinda (õhukesest nahast, siidkindad). Noormehed tõusevad püsti, kui nad tervitavad mööduvaid nais- või märksa vanemaid meestuttavaid. Ka noor neiu kergitab end istmelt hulga vanema naisisiku või eaka mehe puhul.Ruumis istuv daam peaks kindlasti tõusma, et vastata mehe tervitusele. Euroopas kehtiva tava järgi tervitab daam esimesena kõrgemat isikut. Euroopa lõunapoolsetes riikides, aga ka paljudes teistes maailma riikides on kombeks häid naistuttavaid tervituseks põsele suudelda. Komme sai alguse keskajal, mil mehed kohtudes surusid tervituseks teineteise kätt, naisi aga tervitati suudlusega. Tavalised kodanikud suudlesid teineteist põsele, aadlitiitlitega inimesed aga suule. Mõne aja möödudes aga taandus seegi komme ja suudlus
vastupidi. · Kui tervitaja paremal käel kõnnib naine või vanem härra, kergitatakse peakatet alati vasaku käega. · Peast ei võeta niisuguseid peakatteid, mida on raske pähe tagasi panna (barett, spordimüts jne), v a matustel. · Peast ei võeta sõjaväelase, politseiniku, ega muud vormimütsi. · Naised ei võta tervitamise ajal peakatet ära. Vastu- ja kaastervitamine · Tervitusele tuleb alati vastata. · Tervitus ei tohi olla lärmakas ega häirida teisi inimesi. · Ametiasutustes tervitatakse ainult tuttavaid. · Kui võõras tervitab teie kaaslast, siis on viisakas vastata. · Kui kaaslane tervitab oma tuttavat, siis tuleks tervitada koos temaga. · Kui kaaslase tervitaja on naisele võõras, siis võib jätta ka tervitamata. · Kui tuttavat märgatakse liiga hilja ega jõua enam tervitada, siis on viisakas järgmisel
otsesuhtlust tavakliendiga. Teine tüüp inimesi on need, kellest saab teenindaja olude sunnil, tihti materjaalsetel põhjustel. Eks nii ta ongi, et kui inimene on valikuliselt sunnitud midagi tegema, on tema töö tulemus juba suhteline otseselt tema enese iseloomujoonte tugevusega. Üks situatsioon üllatas mind tõeliselt, kui töötasin kaupluses klienditeenindajana. Jalutasid poeuksest sisse noormees ja neiu käsikäes, minu tervitusele ei vastatud. Ning hakkasid vaikselt omi asju arutama, vahepeal helises telefon, nii et ei saanud aru ,kas soovitakse osta või räägitakse kellegi teisega. Samal ajal esitatakse ostusoov ehk tellimus. Ma leidsin, et ei ole viisakas teiste vestlust pealt kuulata tähelepanelikult, et äkki sisaldub seal mõni küsimus ka mulle. Telefoni räägitud jutu seast vaadatakse üllatunult minu poole, et miks müüja juba kätel käia ei lase. Süüdistatakse häbematuses, kui julgen
tervitatakse teda. Peakate • •Kui tervitaja paremal käel kõnnib naine või vanem härra, kergitatakse peakatet alati vasaku käega. • •Raske kandami puhul kergitatakse peakatet vaba käega, peast ei võeta selliseid peakatteid, mida on raske pähe tagasi panna (barett, spordimüts, läkiläki jne). • •Peast ei võeta sõjaväelase, politseiniku või muud vormimütsi. • •Naised ei võta tervitamiseks kunagi peakatet ära. • •Tervitusele tuleks alati vastata, aga nii et see ei häiriks teisi. • •Ametiasutustes tervitatakse ainult tuttavaid • •Kui teie kaaslast tervitab kolmas isik, siis vastake isegi juhul kui on võõras. • •Kui ühe ja sama inimesega kohtutakse päeva jooksul mitu korda, siis pole kindlasti vaja igal kohtumisel tervitada. Millal tõusta püsti • Naistuttavate ja endast märksa vanemate meeste tervitamisel tõusevad noormehed ALATI püsti.
Sageli märkame mõnda tuttavat vaid kaugelt ning siis on noogutamine, viipamine või kummardamine ainuke võimalik tervitamiseviis. Tervitamisel noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma, kus juures näoilme on lahke ja sõbralik. Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Klassikalise arusaama kohapealt kummardavad noored vanemate ees sügavalt. Naine ei kummarda isegi temast tunduvalt vanemale daamile (Lukas & Tsatsua 2008). Tervitusele tuleb alati vastata, aga nii, et see ei häiriks teisi. Ametiasutuses tervitatakse ainult tuttavaid. Kui teie kaaslast tervitab kolmas isik, siis vastakse isegi juhul, kui tervitaja on võõras. Samuti käituge nii kui kaaslane tervitab oma tuttavat. Kui naine ei tea ega tunne isikut, kes tervitab tema kaaslast, siis võib jätta ka vastamata. Kui tuttavat märgatakse liiga hilja, et tervitada, siis on viisakas järgmisel kohtumisel vabandada
Eestikeelne tõlge ilmus kirjastuselt Avita 2007. aasta detsembris, tõlkis Haljand Udam. Esialgne tiraaz oli 2000 eksemplari; esimesed 1000 eksemplari müüdi läbi mõne tunniga. 7 MOSLEMITE KÄITUMISÕPETUS Peale seaduste, mis on mõeldud meie elu juhtimiseks legaalsest seisukohast, on Koraanis veel ka kirjas palju elementaarse viisakuse ning etiketi kohta. VASTA ALATI TERVITUSELE RÄÄGI ALATI HEAD OLE ALANDLIK JA RÄÄGI VAIKSELT KUTSU JUMALA JUURDE LAHKUSE NING TARKUSEGA OLE OMA VANEMATE VASTU LAHKE SURU ALLA VIHA NING ANDESTA VASTA HALVALE HEAGA ÄRA RÄÄGI HALBA ÄRA OLE UHKE EGA PÕLASTAV ÄRA LASKU RUMALATE TASEMELE
2. PAKENDIKESKUS Kuna tegelen interneti teel müümisega, siis pika peale hakkasin pakkematerjalidest puudust tundma. Olin huvitatud, et minu kliendid saaksid korralikult pakendatud saadetised 1. Esimene külastus- Pakendikeskus (Pae 1): Poodi astudes oli esmamulje ehmatav, nagu oleks sattunud segasummasuvilasse- kõik laiali ning kole. Kuskil boksis istus kena naisterahvas, klõbistas arvutiklahve. Mind nähes tõttas välja ning soojale tervitusele järgnes küsimus, et kas ta saab olla mulle abiks. Vastasin, et uudistan niisama, et kui on vaja, kutsun ise ta. Seni kuni olin ma poes, ei lahkunud müüja kordagi saalist, kuid ka mulle ei tekkinud kordagi tunnet, et ta vaataks mind kui varast. Oli lihtsalt olemas, juhuks kui vajan teda. · Positiivne- Teenindaja oli usaldav ning väga soe ja sõbralik. Silmside ja suhtlus kerge. Müüja alustas esimesena minuga so kliendiga suhtlemist ning tundsin, et
seda põhjaga enda poole Kui vastutulija möödub tervitajast vasakult, siis kergitatakse peakatet parema käega ja vastupidi Kui tervitaja paremal käel kõnnib naisterahvas või vanem härra, kergitatakse peakatet alati vasaku käega Peast ei võeta nt. baretti, läkiläkit, spordimütsi vms, v.a. erandjuhtudel (matused) Sõjaväelase, politseiniku ega muud vormimütsi peast ei võeta Naised ei võta tervitamise ajal peakatet peast NB! Tervitusele tuleb alati vastata Tervitada ei tohi lärmakalt ega teisi inimesi häirida Ametiasutuses tervitatakse üksnes tuttavaid Kui tervitatakse kaaslast, siis on viisakas vastata Kui kaaslane tervitab tuttavat, siis tervitatakse koos temaga Kui tuttavat märgatakse liiga hilja ega jõuta tervitada, on hea toon järgmisel kohtumisel vabandada. Kui ühe inimesega kohtutakse päevas mitu korda, on sobilik tervitada pigem mitu korda kui üldse mitte. Püstitõusmine tervitamise ajal
(naljatav- tögav vormel eriti last tänades) Head aega, mul pole aega! Head teed... ja suhkrut sisse! Jumalaga, julgad taga (teise tee peal tilgad taga)! Jätku leiba, jälle sööte! Ole meheks lubamast, jumal hoidku nägemast! Puhka rahus, porgand ~ kahvel kõhus! Sinu terviseks minu sisse! Suur kiitus, jäme tänu! Suur tanu ja pikad paelad! Tere hommikust, tulin tammikust (tõin teile sooja sepikust)! Tere õhtust, mis sul kõhtus? Tere, tere, vana kere! (vastus tervitusele) · Ütlused, mis võivad olla jätkuks või kommentaariks mõnele muule sõnale, repliigile, kõneaktile, situatsioonile Appi, appi, kass läks kappi, perenaise piimapütti! Asi on niisukene, armas Liisukene...; Eks ta ole, või ta vale; Hea oli, otsa sai, magus oli, makku läks; Häbi, häbi, hänna alt läbi; Kas tead uudist juudi pruudist? ~ siga tuli kuudist? Kõik võib olla, kõik võib tulla, mats võib maa peal mõisnik olla;
Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Naine ei kummarda temast tunduvalt vanemale daamile. Tervitamine ja peakatted Kergitatakse kaabut, nokamütsi jt samatüübilisi peakatteid. Peakatet hoitakse põhi enda poole. Peast ei võeta sõjaväelase, politseiniku või muud vormimütsi ning peakatteid, mida on raske pähe tagasi panna barett, spordimüts, läkiläki va matustel. Naised ei võta tervitamise ajal peakatet ära. Vastu- ja kaasatervitamine Tervitusele tuleb alati vastata. Kui ei mäleta, kas kohtuti on mõistlik lähtuda põhimõttest: parem rohkem kui üldse mitte. Püstitõusmine tervitamisel Naistuttavate, endast märksa vanemate meeste tervitamisel tõusevad noormehed alati püsti. Naised tõusevad siis, kui tervitavad eakaid härrasid või suhtlevad ametialaselt oma ülemusega. Ametiasutuses tõuseb töötaja, kes võtab klienti vastu (sekretär, teenindaja) võimaluse korral alati püsti. Kes tervitab esimesena?
aeg sedasama, maman. VARVARA: Tatjana, mis mõtet on tantsida omaenda vennaga? (Sevõrjov haagib end ühele mööduvale külalisele külge, temaga koos lahkudes.) SEVÕRJOV: Kas te olete "Teleskoopi" näinud? Kuulake "ma jään kindlaks selle saatusliku mõtte juurde..." (Proua Beyer märkab Tsaadajevi ja suundub tema poole. Siseneb Stankevits, kes kummardab proua Beyerile, aga Stankevitsi hämmastuseks jätab proua ta tervitusele vastamata.) 58 STANKEVITS: Proua Beyer. POLEVOI: Vaat nii! PROUA BEYER: (tähelepanu pööramata, konstateerides) Härra Polevoi... (Tsaadajevile) Pjotr Tsaadajev! (Tsaadajev tervitab teda.) KETSER: (samal ajal Polevoile) Nad mõisteti pärast üheksa kuud kestnud eeluurimisvangistust kinniste uste
programmeerimisel vigu vähendada. Järgnevas näites loodi liides IViisakas. I on liidesel ees sõnast Interface. Liidese juurde käib enamasti sisuline seletus selle kohta, millised seda liidest realiseerivad objektid on. Ning lisaks võivad olla mõned käsklused, millele vastavat liidest realiseerivad objektid on võimelised reageerima. Liidese IViisakas puhul valiti selliseks käskluseks Tervita, is saab omale tekstilise parameetri. Ehk siis eeldatakse, et iga viisakas tegelane mõistab tervitusele vastata juhul, kui talle öeldakse, kellega on tegemist. Nagu näha - Lapse ja Koera puhul need tervitused on erinevad. Kuid nii nagu liides nõuab - nad on olemas. Sinnamaani suudab kompilaator kontrollida. Ülejäänu on juba programmeerija hoolitseda, et kindlaksmääratud nimega käskluse juurde ka vastavale klassile sobiv sisu saaks. static void TuleSynnipaevale(IViisakas v){ v.Tervita("vanaema"); } 44
programmeerimisel vigu vähendada. Järgnevas näites loodi liides IViisakas. I on liidesel ees sõnast Interface. Liidese juurde käib enamasti sisuline seletus selle kohta, millised seda liidest realiseerivad objektid on. Ning lisaks võivad olla mõned käsklused, millele vastavat liidest realiseerivad objektid on võimelised reageerima. Liidese IViisakas puhul valiti selliseks käskluseks Tervita, mis saab omale tekstilise parameetri. Ehk siis eeldatakse, et iga viisakas tegelane mõistab tervitusele vastata juhul, kui talle öeldakse, kellega on tegemist. Nagu näha - Lapse ja Koera puhul need tervitused on erinevad. Kuid nii nagu liides nõuab - nad on olemas. Sinnamaani suudab kompilaator kontrollida. Ülejäänu on juba programmeerija hoolitseda, et kindlaksmääratud nimega käskluse juurde ka vastavale klassile sobiv sisu saaks. static void TuleSynnipaevale(IViisakas v){ v.Tervita("vanaema"); }
kontrolliks on loodud teenus aadressil http://validator.w3.org. Seal võimalik kontrollida kas juba ülesriputatud lehe korrektsust, laadida üles fail või kopeerida olemasolev HTMLi kood otse tekstiaknasse. Lihtsa väikese koodi puhul, nagu siinne alustus, on viimatine võimalus ehk mugavaim. Kui mõni viga juhtub, antakse sellest teada. Muul juhul aga teatatakse uhkesti rohelisel kirjal, et sisestatud kood on reeglipärane. Ülesandeid 1. Tee näide läbi. Vaata tulemust. 2. Lisa tervitusele hüüumärk. Salvesta ja vaata veebilehitsejas tulemust. 3. Veendu, et kood valideerub. 4. Tekita HTML-koodi sisse viga (nt. eemalda üks < märk). Tutvu vastavate validaatori veateadetega. 5. Paranda kood taas õigeks. Kopeeri validaatori antud ,,kvaliteedimärgi" lõik oma koodi sisse lehe lõppu (enne
). Veendu, et pilt tuli nähtavale. Visual Web Developer Expressi install Tasuta kasutatavate Express-toodete jaoks tarviliku leiab aadressilt www.microsoft
Järgnevas näites loodi liides IViisakas. I on liidesel ees sõnast Interface. Liidese juurde käib enamasti sisuline seletus selle kohta, millised seda liidest realiseerivad objektid on. Ning lisaks võivad olla mõned käsklused, millele vastavat liidest realiseerivad objektid on võimelised reageerima. Liidese IViisakas puhul valiti selliseks käskluseks Tervita, mis saab omale tekstilise parameetri. Ehk siis eeldatakse, et iga viisakas tegelane mõistab tervitusele vastata juhul, kui talle öeldakse, kellega on tegemist. Nagu näha - Lapse ja Koera puhul need tervitused on erinevad. Kuid nii nagu liides nõuab - nad on olemas. Sinnamaani suudab kompilaator kontrollida. Ülejäänu on juba programmeerija hoolitseda, et kindlaksmääratud nimega käskluse juurde ka vastavale klassile sobiv sisu saaks. static void TuleSynnipaevale(IViisakas v){ v.Tervita("vanaema"); }
Nende sõnade juures, mille lausumise vältel uks oli lahti, jäid kõik vait, ja keset üldist vaikust sammus noor gaskoonlane läbi ootetoa ning astus musketäride kapteni tööruumi, ise ennast kogu südamest õnnitledes, et tal õnnestus õigel ajal pääseda selle veidra tüli lõpu nägemisest. III AUDIENTS. Härra de Treville oli sel hetkel väga halvas tujus. Siiski tervitas ta viisakalt noormeest, kes tema ees peaaegu maani kummardas. Ta vastas naeratusega tervitusele, mille bearni aktsent talle enda noorust ja kodukohta meenutas -- kahekordne mälestus, mis paneb naeratama inimese igasuguses vanuses. Ent kohe seejärel lähenes härra de Treville eestoale ja tegi d'Artagnani suunas käeliigutuse, otsekui paludes luba teise asja lõpetamiseks, enne kui ta noormeest kuulama hakkab. Härra de Treville hüüdis kolm korda, häält järjest tõstes, nii et ta hääl kõlas kõigis varjundeis, käskivast vihaseni: «Athos! Porthos! Aramis!»
proosas, see oli tema asi. Ainult ühte kahetses ta hiljem, nimelt: miks polnud ta luulekeeles väljendanud neid tõdesid, mis ei sobinud proosale. Luulekeel on ju joobunud inimese keel, on pisut nagu arust ära läinud inimese keel: sellepärast poleks võinud selles avaldatud tõed, olgu nad objektiivsed või subjektiivsed, kedagi haavata. Aga nagu kõigil, samuti tuli ka Vellemaal kahetsus hilja, tuli alles siis, kui pidu juba möödas. Vellemaa tervitusele vastas kõigepealt härra Maurus ise. Tema sõnades polnud muud, kui aga ainult vabandus, et tema ei või tervitusele vastata väärilisel kujul: tema ei oska luuletada ja vaevalt suudab ta seda vanul päevil veel õppidagi. Aga lõpuks avaldas ta südamlikku rõõmu oma tublide õpetajate suhtes, kes on suutnud kasvandikke õpetada riigikeeles luuletamagi. See tähendavat, et riigikeel muutub meie emakeeleks, nii et meie, eestlased, ei kuulu enam
absaans) on erinevaid vorme. See tekib lastel ja noorukitel alates umbes 4. kuni 14. eluaastani. Patsient krambi ajal täielikult teadvust ei kaota, vaid on teatud „hämaras” seisundis. Väikestest krampidest annab märku pea tahapööramine, silmade värin, äraolek. Siinkohal tuleks ära mainida ka imikuealiste laste krambivorm, kus krambi ajal löövad käed kas üles või ette, pea teeb noogutuse sarnaseid pööramisliigutusi ning sarnaselt Idamaade tervitusele võivad käed mõnikord rinna ette risti minna. Müokloonilis-astaatilised krambid Väikelapseeas (umbes 4 esimest eluaastat) võivad lapsed toonuse äkilise kadumise tõttu kukkuda. Eriti võib see selle krambivormiga lastel ette tulla pärast unest ärkamist. Afektikrambid Selle seisundi põhjuseks ei ole kindlasti mitte tserebraalne kramp. Kramp tekib lastel, kes hakkavad tugevasti läbielatud emotsioonide (nt viha) või ka valu ajel karjuma ning kelle