Õppis harmooniat ja kompositsiooni 1881.a lõpudiplom ja hõbeauraha Jäi pärast õpinguid Peterburi, Hollandi kirikusse organistiks Mis veel elujooksul korda saatis? III, V, VI üldlaulupeo üldjuhte V üldlaulupeole pühendatud kontserdi orelikunstnik ja klaverisaatja Eesti Heategeva Seltsi segakoor Looming Piirdus kooriloominguga Kirjutanud u 50 koorilaulu ja esimesed eesti koorikantaadid Teosed Tuntumad koorilaulud:"Armukese ootel", "Kallis Mari", "Lauliku lapsepõlv", "ma teretan sind, hommik", "Oleksin laululind", "Rändaja rõõm", "Võõrsil". Tuntuim kantaat: 1892. aastal Mihkel Veske tekstile kirjutatud "Päikesele" Ta koostas ka laulukogumikke: · "Kooli laulmise raamat" (1900) · "Muusika algõpetus" (1903) Näited https://www.youtube.com/watch?v=4g9RMSqGLKU https://www.youtube.com/watch?v=pIJdaCCFkh0 Eluaja lõpp Haigestus 1907.aastal tiisikusse, suri Schömbergis Johannes Kappel jääb Eesti muusika ajalukku esimese
Kohale jõudes märkangi, et saadetis on kohal. Klaarin tõllamehega arved, ja tänan teda. Kaubaks on karusnahad, mesi ja vaha. Proovin osa kaupa kohapeal maha müüa, kuigi see ei õnnestu, sest kohalikel pole selliste kalliste asjade vastu huvi. Pakin oma kauba tõlla ja lähen tagasi võõrastemajja. Teel sinna märkan palju vanu tuttavaid kaupmehi, kellega ajan juttu, kuna mul kuhugile kiiret pole. Jõudes tagasi võõrastemajja, ootab omanik mind juba. Teretan teda viisakalt. Tal on kuidagi väga kaval nägu peas. Ta teeb minuga juttu, küsides: ,,Mis kaupa see kaupmees siis müüb?" ,,Eks ikka karusnahku mett ja vaha, tahad osta?" küsisin ma. Tema vastas: "Jah!" Müüsingi talle paar nahka ja paar kilo mett. Me mõlemad olime tehinguga rahul. Peremees pakkus ka lõunasööki ja ma olin sellega nõus. Peale maitsvat lõunat lähen lasen mõneks ajaks silma looja. Ärgates märkan, et kell on juba päris palju ja väljas hakkab hämarduma
Kes mind võtnud üles kasvata! Eesti leib, mul üksimagus maitsed- Eesti piir , mind üksi kindlast kaitsed- Tänu Isale, et tereta Võin sind jälle, kallis isamaa! Kiindumus eesti rahvasse: ,,Sind surmani!" Kuis on su pojad vagad, Nii vaprad, tugevad ! Nad õitsvad nägusad! Ja sinu tuul ja päike Sind õitsel hoiavad, Ja kõrge kotka tiivad Kuis hellast katavad! ,,Teretamine" Argselt astub sinu ette, Eesti rahvas, isamaa, Laulik; usaldb su kätte Lauluannet pakkuda. ,,Teretus" Teid ma teretan,Eestimaa pojad Kellel kulmud kuumavad töös, Kellel südamed rindades soojad, Selginud sihid silmade ees! Igavest kaob põline jõud: Astuge ette! 2. Koidula on oma luuletuses loonud kevade salajase saabumise meeleolu, looduskujundid, läbi loodus kujundite ülistamine.Ridade vahele on kirjutanud kevade tegelikku tulekut läbi loodus nähtuste. 3. ,,Üürike" Räägib aastaaegade vaheldumisest, see on põimitud inimese elu pikkusega.
Viimase tunni lõppedes kutsub üks klassikaaslane mind kohvikusse, kuid ma keeldun öeldes, et ma pean trenni minema. Trenni ma siiski ei lähe vaid asun hoopiski koju samad teed pidi nagu ma olin kooli tulnud. Õue oli vahepeal jõudnud tekkida lumetuisk ning ma naudin külma tuult enda näo vastu peksmas. Korteri ukse ees panen koolikoti maha ning otsisin sealt võtmed, mida ma ka kohe koti põhjas leian. Korterisse sisenen vaikselt ning näen enda ema arvuti taga töötamas. Teretan teda vaikselt ning tema heidab mulle kiire pilgu, noogutab mulle teravalt ning jätkab oma tööga. Asun elutuppa, kus ma panen televiisori käima lihtsalt, et korteris olevat kõhedat vaikust summutada. Vaatan klaasistunud pilguga telekaekraani ning istun paa tundi niiviisi. Lõpuks muutun ma väsinuks, tõusen püsti ning astun raskete sasmmudega enda tuppa. Kustutan tule ning lähen teksastes ning särgis teki alla. Heidan kiire pilgu äratuskellale ning näen, et täpselt
Metafoor- ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel, hea vahend kulunud tähenduse väskendamisel Nt: sinise taeva silm, pojuke viidi kabelimäele, puhkama puust palitus Metonüümia- sarnane isikustamisele ja metafoorile Nt: oktoober sadu alla pillutas, terve vald oli kokku aetud Sümbol- kui võrreldakse midagi Nt: toonela jõgi, loojang, täht sütib taevas su üle veel. Lausekujundid Retooriline pöördumine- kasutatakse tunderõhu saavutamiseks Nt. Teid ma teretan, Eestimaa pojad! Miks Sa nutad lilleke, nupud täis Sul pisaraid? Kordused: Anafoor- sõnade või lausete kordus värsi alguses Nt: Jumalaga, kehav laasi Jumalaga, ilus ilm. (Anna Haava) Epifoor- lõpu kordus Nt: Sa ilus aeg, Sa armas aeg, Sa lilleline noorusaeg. Kliimaks- astmeline tõus ehk gradatsioon Nt: rääkimine hõbe, vaikimine kuld Parallelism- ühe värsirea mõtte kordamine
Koit on saanud isandaks! Oma terad hiilg`valt saadab, et nad nutu kuivataks! (,,Miks sa nutad?") Lydia Koidula abielu (1873) viis ta kaugele armsast isamaast. Oma kodumaaigatsust väljendab ta luuletuses ,,Jutt". Ta pöördub tuule, pilve ja linnukese poole: ,,Millal sind teretan, laulude rand?" Ei vastust ann`d õhu ei pilve ei linnukse viis! Kodumaal oli tekkinud terav vastuolu Jakobsoni ja Hurda leeri vahel, mis Koidulat sügavalt muretsema pani. Oma südamevalu väljendab ta luuletuses ,,Laulu kohus": Nad taguvad su tüve sisse talva, mu Eestimaa! Ei lillelaulu luua,
Marie Under oli esimene naisluuletaja. Ta elas aastatel 1883-1980 ehk 97.aastaseks. Juba 4.aastaselt õppis ta lugema. Lisaks tegeles ta veel klaveri mängimisega ja uisutamisega. Esimesed saksakeelsed luuletused kirjutas ta 13aastaselt. Varsti astus ta Siuru liikmeks ning oli seega Siuru ainus naisliige. Sellest ajast on järgnev sonett. Ma armastan su armastust Ma armastan su armastust ja jään Ta imetlejaks: hardalt teretan Kui päästjat sind ning hinges veeretan Sull tänu liigust, kui su armu näen. Ei malda kauem sala kui fontään Sull luiluda- sind ülemeretan! Kui põõsas, ammu õitest nõretan, Kui õnnistud all armupäikse läen. Ma armastan su armastust! Sa mind Sind armastama oled armastanud,
rahva loomingut. Oh sa unustud, oh sa põlatud, Oh sa meelega mahatallatud, Oh sa sapist ülekallatud, Oh sa eeslitest i i a- tud eesti kunst! Koidula seevastu kiidab eestlase töökust ning ühtekuuluvustunnet. Kirjanik väidab, et vaatamata raskustele on eestlasel alati selged sihid ning viimane suudab oma eesmärgid saavutada. Teid ma teretan, Eestimaa pojad Kellel kulmud kuumavad töös, Kellel südamed rindades soojad, Selginud sihid silmade ees! Vaatamata sellele, et Juhan on üsna pessimistlik, ta siiski leiab enda elus midagi positiivset kodu. Oma luules kirjeldab kirjanik sünnikohta, kui armast paika, kus kõik on ilus ning tore. Kuna Liiv elas üksildast elu, siis tema sõbrad olid ka valdavalt mehe kodupaigas. ,,.
Kauba tagastamine Oli hommikune aeg ja poes külastajaid vähe. Töötas vaid üks kassa (tegemist on ka väikese poega) ning müügisaali sisenemata astusin kohe kassa juurde oma muret 3 kurtma. Kassas oli lausa kaks teenindajat. Üks juba vanem olija ja teine oli õpilane. Ütlesin neile kohe tere, mis peale kohe mõlemad ka vastu teretasid (siinkohal ma pean õigeks, et mina teretan esimesena kuna lähenesin mitte ettenähtud suunast). Rääkisin ära oma mure hallitanud tootest, mispeale mõlemad küll pisut kohkunud olid ent pead ei kaotanud. Juhendav teenindaja saigi kohe õpilasele ülesande anda. Õpilane kutsus telefonitsi kohe peakassapidaja, kes oli kohal paarikümne sekundiga. Kõnelesin talle oma probleemi täpsemalt ära ja kohe ilma mingite küsimusteta läks peakassapidaja eelnimetatud kassase, sisestas oma töötaja koodi ning maksis mulle sularahas minu
olla üleliigne. Olen alati olnud positiivne ja klientidega suheldes piinlikke pause ei ole tekkinud. Kui kliendid oma vahel suhtlevad, ei sega nende jutule vahele ega takista lõpuni rääkimast. Kui on tekkinud mõni probleem kliendil, et näiteks toit pole päris see, mis ta ootas või on seal midagi valesti, või vastupidi, siis olen ma leidnud peaaegu alati õige viisi kliendi probleemi lahendamiseks. Esimese asjana, kui klienti märkan, Teretan teda viisakalt, naeratusega. Aitan kliendil leida talle sobiva istekoha. Ka kliendid, keda ise ei teeninda, keda teenindab teine teenindaja, ka nendele ütlen tere või noogutan teretavalt. Kliendid minu teenindamise järgi ootama ei ole eriti pidanud, kuid kord juhtus küll, et väga palju inimesi sattus korraga restorani tulema ja lihtsalt ei jõudnud korraga mitmes kohas olla. Vabandasin kõigi klientide ees, et nii kaua aega läks aga kuidas saan teid aidata, mida pakkuda. Kui aga
1865. a. Tartus ,,Vanemuine" Tallinnas ,,Estonia" 1869.a. Viljandis ,,Koit" 1873.a. Narvas ,,Ilmarine" 1878.a. Pärnus ,,Endla" Johannes Kappel (1855-1907) Oli esimene kõrgema haridusega muusik Eestis. Pärit Raplast köster-organisti ja kooliõpetaja perest. Lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Paides. Peale Petrerburi Konservatooriumi lõpetamist jäi sinna tööle. Mõnel laulupeol ta Eestis ka dirigeeris. On kirjutanud umbes 50 koorilaulu. Tuntumad on ,,Ööbik" ja ,,Ma teretan sind, hommik". Miina Härma (1864-1941) Oli esimene kõrgharidusega naismuusik Eestis. Kasvas üles Tartu lähedal Kõrvekülas, kus isa töötas koolmeistrina. Algteadmised muusikast sai K. A. Hermannilt. Pärast kooli lõpetamist Petrburis, töötas ta kogu edasise elu aktiivse ja mitmekülgse muusikuna kodumaal. * Silmapaistev koorijuht asutas Tartus suure segakoori ja viis selle kõrgele tasemele. Juhatas laulupidudel.
Minu jaoks on oluline see, et inimesega oleks meeldiv suhelda ja koos olla. Kui inimesega on koos hea olla, siis ei oma sellised asjad mingit tähtsust. Mida rohkem erinevate inimestega suhelda saan, seda mitmekesisemaks muutub ka minu enda maailmapilt ja suhtumine. Igal inimesel on elus olla õigus selline nagu ta soovib. Minu arvates on vale näidata kellelegi näpuga ja väita, et tema mõtleb valesti, riietub koledalt või käitub vääralt. 3. Esmamulje Olen viisakas 99% teretan esimesena ning samuti käib juurde naeratus. Konkreetne soovin võimalikult kiiresti jõuda eesmärgini. 4. Ma mõtlesin ning ei leidnud ühtegi parasiitsõna. Samuti ei osanud abikaasa ega sõbrad midagi öelda. Parasiitliigustusteks võiks pidada seda, kui olukordades kui ma end hästi ei tunne, siis puudutan oma juukseid ja jalg läheb istudes automaatselt üle põlve. 5. Suhtlemistõkked. Kõige rohkem kasutan lahenduste pakkumist(kamandamist,ähvardamist) ning seda enam laste peal
Klienti tuleb kuulata ning näidata talle, et Sa tõesti kuulad teda ja hoolid tema soovidest. Klienti ei tohiks kunagi arvustada tema välimuse järgi. Klient võib kanda seda, mida ta soovib ning teha seda, mida ta tahab. 4 Minu teeninduskeel on Eesti keskmine. Ma ei ole töötanud klienditeeninduses ning ma ei saa töötamise põhjal analüüsida enda teeninduskeelt. Võin öelda, et asutusse minnes teretan inimesi, naeratan, küsin abi, tänan. Teen kõike mis üks klienditeenindaja minult, kui kliendilt ootab. Ettepanekut minu teeninduskeele paranemiseks. 1) Igale kliendile, kes astub asutusse sisse tuleb öelda Tere. 2) Tuleb näidata kehakeele abil, et klient on alati teretulnud. 3) Kliendi lahkudes, tuleb soovida talle Head päeva/õhtut! 4) Kliendiga tuleb hoida silmsidet suhtlemisel, kliendi asutusse tulemisel/minemisel. 5) Klienti tuleb kohelda alati nagu kuningat.
teoseid.Alates 190.4-koostöö Tobijasega->Läte tervis halveneb- >pühendus rohkem kirjatööle.L:150koorilaulu,60soolo,esimesed koorilaulud romantilised,hiljem keerulised.Enamis teosed meestele.T:"Kuldrannake""Malemäng""Kus Põhjalahe kohiseb".J.Kappel-esimene diplomeeritud eesti helikunstnik.Lõpetas P.Koserv.hõbeaurahaga ja jõi Peterburi elama.Käis juhatamas kodumaal laulupidusid.Teosed tugevad ja valitseb ilutsemine ja sentimentaalne lüürika."Võõrsil""ööbik"ma teretan sind, hommik"-ükski neist pole eestipärase helikoloriidiga.
kuulata ning lahkub. Kui soovid kontakti lõpetada pead andma sellest ka kehaga märku. Näiteks kui oled külas, siis tõusta diivanit ning tänada võõrustajat viisakalt ning nägemist soovida. Telefoni teel on kõike seda kergem teostada, sest saad kõike teha vaid sõnadega. Kui näen kedagi, kellega sooviks kontakti luua näiteks kuskil külas, siis üritan kõigepealt luua silmsidet, kui näen et ka vastane on huvitatud vestlusest astun juurde ja teretan, küsin nime ning, kuidas ta sattus siia. Proovin leida ühiseid teemasi, küsida tema hobide/huvide kohta jne. Kui soovin vestlust lõpetada ütlen, et meeldiv oli vestelda, kuid pean nüüd lahkuma. Kuna minus ei tekita probleemi inimestega suhtlemine siis minujaoks see erilisi probleeme. Lisaks heale nõuandmisoskusele on tarvilik ka kuulamisoskus. Enamasti üritan inimesti kuulata, ning neile nõu anda. Mul on palju tuttavaid, kes tulevad oma probleemiga
teenindus on selles eelnevalt nimetatud poes. Sellest situatsioonist õppisin ma nii mõndagi. Esiteks pean olema ise julgem ja minema küsima, mitte iseseisvalt ja ärritunult ringi vaatama. Teiseks õppisin ma seda, et alati võib küsida ka teisi lahendusvariante. Näiteks minu t-särgi ostmisele leidis klienditeenindaja ise väga hea lahenduse mis rahuldas nii mind kui ka müüat. Tulevikus ma kindlasti teretan poodi sisenedes klienditeenindajat ning olen julgem. Negatiivne situatsioon kliendina: Negatiivne situatsioon leidis aset Tallinnas, Mustamäel asuvas poes Kangadzungel. Laupäeval hommikul sõitsime emaga Tallinnasse, et käia poodlemas. Kuna eelmine õhtu tõmbasin triiksärgil nööbi kogemata katki, siis tahtsin käia kuskil kanga poes, et muretseda uus nööp. Lähim kangapood Tallinnas asus Mustamäel ja otsustasime sinna minna. Poodi
Oli juhus, kus mina jäin seisma ja mõtlesin, et teeks õige ka vestlust ja uuriks mida pakutakse. Mees, kellega mna rääkisin oli äga profesionaalne. Puhas profesionaalsus - rääkis oma arvamusi, uuris, mida mul on vaja ja mis tingimustel ja leidis lahenduse. Sain temalt väga hea pakkumise, kuid selletõttu, et elan linnast väljas ei saanud ta mulle paketti võimaldada. Kuid sellegipoolest kogemus temaga rääkida oli tohutult meeldiv. Kindlasti teretan js soovin edu müügitöös kui peaksin teda uuesti kohtama. Enamjaolt sellised avatud teenuspakkujad ei ole kurjad ega pahatahtlikud, kuid nii see võib tunduda. Neile tuleb anda võimalus ennast tõestada. Just samamoodi nagu saavad ka kõik teiste alade inimesed võimalusi ennast tõestada. Lõpuks jõuab kõik selleni, et kellelgi ei tohiks olla mõne teise inimese suhtes halbu eelavarmusi. Samamoodi ei tohi arvata, et teistel on sinu vastu halvad eelarvamused.
Õpetajaks oli tal L. Homilius. Kompositsiooni õpetas J. Johannsen. 1881 ta lõpetas. Ta juhatas 3 ,5 ja 6 laulupidu. Tal on umbes 50 koorilaulu. Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik. Looming: koorilaulude kogumik " Järvamaa ööbik" 1881, "12 laulu segakoorile" 1885, "10 laulu meeskoorile" 1886. Ta on kirjutanud kaks muusika õpikut. Koorilaule ; " Kevade" , " Ööbik" , " Oleksin laululind" , " Ma teretan sind hommik" , " Armukese ootel". Ta kantaatidel on ajalooline tähtsus. Konstantin Türnpu ( 1865 1927 ) Koorijuht ja helilooja. Kogu elu töötas ta Tallinnas. Ta õppis muusikat Tallinnas Toomkiriku organisti juures ( Reinicke ). Tegeles koorilauluga ning 16 aastaselt asutas ta oma koori. 1884 1886 juhatas Lootuse seltsi meeskoori. 1886 a. läks ta Peterburi konservatooriumisse oreli klassi ( Homilius )
kartuli rosett ja kaunista tomatikastme nig lehtpeterselliga. · Serveerin m.a. +63 kraadi. · Kallan vee veekannu, lisan sidruniviilud, kiletan, markeerin ja panen külmkappi. · Panen leiva salvrätikuga kaetud leiva taldrikule ja viin abilauale. 5 min. 12 4. KLIENDI SAABUMINE Tervitan kliente. Juhatan kliendid lauda ja pakun klienditele istet. Teretan ja tutvustan ennast nimepidi. Tutvustan menüüd. Kallan klientidele vee pokaali kliendist paremalt poolt. Serveerin eelroad ning soovin klientidele head isu. Koristan ära eelroa nõud paremalt poolt, välja arvatud leivataldriku. Pakun klientidele leiba ja vajadusel täidan veeklaase. Tutvustan klientidele veini, veinietikett kliendi poole. Seisan laua keskel, et mõlemad lauas istujad näeksid veini pudelit. Valan klientidele veini. Toon pearoad ja soovin klientidele head isu.
Homilius. Kompositsiooni õpetas J. Johannsen. 1881 ta lõpetas. Ta juhatas 3 ,5 ja 6 laulupidu. Tal on umbes 50 koorilaulu. Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik. Looming: koorilaulude kogumik “ Järvamaa ööbik” 1881, “12 laulu segakoorile” 1885, “10 laulu meeskoorile” 1886. Ta on kirjutanud kaks muusika õpikut. Koorilaule ; “ Kevade” , “ Ööbik” , “ Oleksin laululind” , “ Ma teretan sind hommik” , “ Armukese ootel”. Ta kantaatidel on ajalooline tähtsus. Mihkel Lüdig (1880-1958) -Tallinna muusikaelu organisaator. Peale Peterburi kons- i lõpetamist jäi tööle Peterburi- Eesti seltside muusikaelu edendama. 1918.a. Tallinna - tegevus koorijuhina, orelikunstnikuna, muusikaelu organiseerijana. 1919.a. võttis osa Tallinna Kõrgema Muusikakooli rajamisest (NB! 1923.a. nim. ümber Tallinna Konservatooriumiks) Temast sai kooli 1. direktor! Eksirännak parema
Ta oli keha ümbert nii peenike nagu minu käevars ja ülevalt poolt meenutas noh tead küll seda tibi, kes televiisoris randa valvas. Mis ta nimi nüüd oli Aino Panderson AADU: Pamela Anderson AABRAM: Jah, vot see samune Amela Panderson. Meie kapral Peeter himustas seda preilit omale, aga ei teadnud, kuidas teda kätte saada. Siis ütles teine minule: " Aabram Andrejevits, anna nõu!" Mina hakkasin siis nõu uurima. Lähen siis kord sellele peenikesel preilile vastu ja teretan türgi keeli: "Bonjour ». Ja kui ma oma asja talle ära seletasin ja sagedasti Peeteri nime nimetasin, siis punastas teine ikka vahetevahel , ja viimati oli näha, et tahtis ära Eestimaale tulla. Ma andsin asja kapralile teada ja näe ! kihlused ja pulmad olid pea käes. Vaat nii, Aadu ! Ja Elsa ja sinu vahel tahan ma asjad ka korda ajada, nii et kõik maailma inimesed ütlevad : « Seda on Aabram Andrejevits teinud ! » AADU
väljendab hüüatuslikku imestust, kaastunnet, vaenulikkust, eitust: ,, sois kas neis valmivad viljade voosid?" ( G. Suits ) · Ret pöördumine poeetiline üte, apostrofeerimine ( pöördumine eemalviibiva isiku või esivanemate poole, samuti jumalate, muusade või ka elutute esemete, koha, abstraktse mõiste poole nii, nagu oleksid nood kohal ), tunderõhuline pöördumine loodusnähtuste, eemalviibijate jne poole: ,, Teid ma teretan, Eestimaa pojad" ( L.Koidula ) Retoorilised lausekujundid ei ole alati üksteisest rangelt eristatavad, sõltub kontekstist, kas lauset lugeda retooriliseks pöördumiseks või hüüatuseks. Anakoluut hakklause, vastuoluline, ühildamata lause: algusosa läheb ühte, lõpp teise suunda, nt ,, Sa tead ju, mida ma aga unustagem parem see!". Teadlik stiilivõte, millega markeeritakse kõneleja mõtte hüplemist, ka hingelise rahutuse seisundit või soovi tegelikke mõtteid varjata.
· Luulekeel rikas ja poeetiline · Algatas rahvusliku liikumise aja peamised luuleteemad: isamaalüüria, loodusluule, armastuslüürika, mõtteluule, priiuse ülistamine. · Andis välja luulekogud ,,Angervaksad" Goethe ja Schilleri mugandused · ,,Viru lauliku laulud"-sisaldab rohkem algupärast luulet · ,,Viru laulik"-need, kellel on luuleannet, peaksid seda hoidma ja maailma paremaks muutma ning inimesi õpetama. · ,,Ma teretan sind, hommik!" ülistatakse loodust, tuleb ennast armastada. 2.Proosalooming Rahvaraamatute lähteteosteks on saksa autorite raamatud, mida Kreutzwald on ümber töötanud. 1840 jutustus ,,Viina katk", 1850 ,,Reinuvader Rebane", 1857 ,,Kilplased", 1853 ,,Paar sammukest rändamise teel", 1866 ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud". Muinasjuttude ideestik on seotud eesti talurahva mõttemaailma ning unistustega. Eriti rõhutab Kreutzwald orjuses vabanemise ideed.
häälikulise koostise järgi täis- e puhas riim: voorus-noorus, homonüümriim: jõin teed-käisin teed, ird- e ebatäpne riim: Hiina-piinad, konsonantriim: rinda-randa, liitriim: too mind-roolind, perspektiivist-nii vist, siirdriim saadakse poolitamise teel: jaana/linnu-nirvaana Lausekujundid: - retooriline pöördumine- kasutatakse tunderõhu suurendamiseks "Teid ma teretan, Eestimaa pojad!" (Lydia Koidula) "Miks sa nutad, lillekene, kupud täis sul pisaraid?" kordused- rütm, mõjusus, ka refrään. Anafoor e sõnade/lausete kordus värsi algul "Jumalaga, kohav laas! Jumalaga, ilus ilm!" (A.Haava) Epifoor e lõpukordus "Sa ilus aeg, sa armas aeg, nii lilleline noorusaeg." (J.Liiv) kliimaks e gradatsioon- astmeline tõus J.Liiv "Ma lillesideme võtaks"
karjapõli kadakane (all-liter+assonants) =algriim anagramm- tähemäng ( isa - asi, sai ) palindroom - sõna vasakult paremale ja paremalt vasakule sama , sõnatähendus sama. (kook) onomatopeetilised väljendid - loodushääli jäljendavad sõnad riim - (mõeldud lõppriimina) sõnade kokkukõlksumine , ristriim , süliriim jne. Vabavärsiline luule tekib 50ndtae lõpus Lausekujundid retoorilised pöördumised - tunderõhuga küsimine ( "Ärge tapke inimest!" H.Visnapuu, "Teid ma teretan EEstimaa pojad !" L.Koidula) anafoor - lausete või sõnade kordus värsi(rida) alguses.( Jumalaga kohab laasi , jumalaga ilus ilm" Anna Haava ) parallelism - ühe värsirea kordus teiste sõnadega ( ema viis hälli heinamale,kandis kiige kesapeale) antitees - vastandamine(ilus-hirmus) ellips - sõnade ärajätmine pingestuse saavutamiseks Kõnekujundid eufemism - peitesõna , pehmendatud väljend (hunt-susi,kriimsilm; surm-vikatimees)
annaabi.ee 
