Teoreetilise mehaanika eksamiküsimustele vastused (0)

Majanduse alused
Mis on  majandusteadus ?
Majandus on osake igapäeva elust. Sel e põhiprobleem on vajaduste ja 
võimaluste ebavõrdne suhe( Maslowi  vajaduste  hierarhia ). Inimestel on füüsilised 
ja psühholoogilised vajadused.
Majandusteadus (sotsiaalteaduste hulka kuulub) on uurimus inimestest, 
kes toodavad ja vahetavad, et saada uusi kaupu ja teenuseid, mida nad ise 
soovivad.
Sel eks et toota kaupu ja teenuseid on vaja ressursse:
•
Loodusresurss
•
Kapital  - hooned, tööriistad,  masinad , mida inimesed on loonud, et 
toota teisi tooteid ja teenuseid
•
Inimressurss e tööjõud - füüsilised ja vaimsed pingutused, mida 
inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks.
•
ettevõtlikus
Alternatiivkulu- loobumiskulu - tähistab  parima  alternati vse võimaluse 
maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel.
Igal  valikul  on oma kulud ja tulud. 
Piiriprintsiip- kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel, parima 
heaolupunkti leidmiseks.
Piiriprintsiibi mõte on võimalike muutuste analüüs(mitte hetkeseisiundi)
Makroökonoomika uurib majandust  tervikuna .-kogunõudlus ja 
kogupakkumine ,  kogutoodang  ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle 
muutused,tööturg,rahaturg, intressimäärad.
Mikroökonoomika uurib majandust konkreetselt majandusharude ja 
ettevõtete kaupa. 
Ri gi 4 peamist makroökonoomilist eesmärki:
•
Hindade stabiilsus madal  inflatsioon -rahaväärtuse  langemine , 
deflatsioon-rahaväärtuse tõus.
•
Kõrge tööhõive(madal tööpuudus- tööjõu nõudlus ületab 
pakkumise)
•
Pidev  majanduskasv ( SKP -sisemajanduse  koguprodukt  kindlal 
perioodil-elaniku kohta)
•
Stabi lne maksebilanss - 
Majandusringluse mudel
Toodete ja teenuste  turg  -  vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete 
vahel.
Ressursiturg – kujutab endast  vabatahtliku  vahetust ressursiomanike ja 
ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursi vastu.
Raha areng
1. Bartermajandus – Bartertehing -st kauba vahetust kauba vastu
2. Väärismetallid
3.  Paberraha
4. Arveldusraha (SDR, ECU)
5.  Elektrooniline  raha
Raha roll majanduses
•
vahetusvahend
•
vara kogumise vahend e  akumulatsioonivahend
•
väärtuse mõõdupuu
Turg – koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvaid ning neid nõudvad 
inimesed
ostjad  ! (tarbijad, nõudjad) müüjad (tootjad,  pakkujad )
Nõudlus – toote või teenuse  kogused , mida tarbijad soovivad ja suudavad 
osta erinevate võimalike hindadega teatud ajahetkel.
Nõudlusseadus
Hind 
- Rahasumma , millest tuleb  loobuda  kauba või teenuse omandamiseks
-väljendub kauba kasulikkust ostja  silmis
Turu jaoks on tähtis ostujõuline nõudmine, so Nõudmine , mis on  rahaga  
tagatud.
MIDA KÕRGEM ON HIND, SEDA VÄIKSEM ON NÕUTAV KOGUS 
(CETERIS  PARIBUS  – muude tingimuste samaks jäämine)
Nõudlust mõjutavad tegurid
Kauba hind
Tarbija ostujõud(nõudluse struktuur)
teiste kaupade hinnad (asendus-, täiendkaubad)
Tulevikuootused (tarbija tulevane sissetulek, tulevane hind)
Tarbijate arv (mõju kogunõudlusele)
Tarbijate individuaalne maitse ja  eelistused
Jäätise hind
Jäätiste arv nädalas
12
2
10
3
8
4
6
5
4
10
2
15
Hinnamõju tegur
•
Ostujõud – Nõudlus, mis on rahaga tagatud. Ostujõud suureneb hinna 
langedes ja väheneb hinna tõustes.
•
Vähenev isiklik väärtus – näit. kui autokütus on väga kallis tehakse 
ainult hädapäraseid sõite, kui kütus on odav, tehakse ka lõbusõite.
•
Kahanev pi rkasulikkus – kogus, kuhu jõudes iga järgmine tarbitud ühik 
pakub vähem rahulolu kui pakkkus eelmine. Kasut hindade langemise 
vajalikkuse selgitamiseks.
•
Asenduskaubad  – paljudel kaupadel on asenduskaubad. Valmisoleks 
neid kasutada sõltub hindadest. N kui  Coca  cola hind tõuseb, asend see teise 
karastusjoogiga.Asenduskaubad on  kaubad , mil ega saab teist kaupa 
asendada .
•
Täiendkaubad – kaubad mida  tarvit  mingi vajaduse rahul koos, nt 
autod ja  bensiin
Turunõudlus
.. kõigi individuaalsete nõudluste summa andtud turul kindlal hetkel.
Hind
Ants
Ats
Tom
Erki
Turunõud
lus
2
15
5
20
24
64
4
10
4
10
22
46
6
5
3
5
18
31
8
4
3
5
16
28
10
3
3
4
16
26
12
2
3
4
16
25
Nõudluselastsus
Nõudluselastsust näitab , kui palju hinna muutus mõjutab nõutava kauba 
koguse muutust.
Nõudluselastsust mõõdetakse tulutestiga:
Kogutulu  - hind X müüdud kogus
Hinnatõus
Kogutulu suureneb – jäik nõudlus
Kogutulu väheneb – elastne nõudlus
Hinnalangus 
Kogutulu suureneb – elastne nõudlus
kogutulu väheneb – jäik nõudlus
Elastne 
Jäik
Palju asenduskaupu
Vähe asenduskaupu
Kallis (nõuab suurt osa eelarvest)
Kaup on odav
Aega ostu planeerimiseks on pi savalt
Peab kohe ostma
Kaup või teenus
Kumma nõudlus on 
Põhjus
elastsem
6 pudelit coca colat v 
10käiguline jalgratas
Võib  planeerida , kallis
10käigulinejalgratas
Kooli tsärk või kooli 
Kooli tsärk
Odav, asenduskaupu 
almanahh
pole
Arstiabi  tõsise haavaga 
Arstiabi nohule
Aega planeerimiseks
käele,arstiabi nohule
Muutus nõudluses
Väheneb kui 
–
asenduskaupade hind langeb, täiendkauba hind tõuseb, sissetulek 
väheneb,  rahavaarv  väheneb
Suureneb kui
–
asenduskaupade hind tõuseb, täiendkauba hind langeb, sissetulek 
suureneb, rahavaarv suureneb.
Ülesanne
Nõudluse nihet mõjutavad :
1. Tulud
2. asendustoodete hinnad
3. ostjate arv
4.  maitsed  ja eelistused
5. ootused
6. täiendkaupade hinnad
Sündmus
Toode
Nõudluse  nihe
Tegur
Tõuseb loomaliha   grillkana
suureneb
asenduskaupade 
hind
hinnad
Pähklite hind 
Pähklishokolaad
suureneb
Täiendkaupade 
langeb
hinnad,ostjate arv
Leigo  järve 
Hotellitoad Otepääl väheneb
Ostjate arv
kontserdi pileti 
hinnad tõusevad
Bensiinihind 
mootorrattad
suureneb
Asendustoodete 
tõuseb märgatavalt
hinnad, ostjate arv
Inimeste 
kanaliha
väheneb
sissetulekud 
langevad 
Ülemaailmne 
apelsiinimahl
Suureneb?
Tulud,ostjate arv, 
külmalaine hävitab 
Väheneb?
maitsed ja 
suure osa sel e 
eelistused, asendu
suvisest 
stoodete hinnad
apelsiinisaagist
Kinnisvara hind tõuseb  korter  tartus    väheneb    ostjate arv,tulud
Pakkumine
.. erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate 
võimalike  hindadega teatud kindlal ajahetkel.
Turupakkumine  – kõikide individuaalsete pakkumiste  kogusumma  antud turul 
kindlal ajahetkel.
Ühe kg hind
Kgd arv, mida inimesed 
Kg-de hind, mida 
osta soovivad
põllumehed soovivad 
müüa
0.60
100
600
0.50
200
500
0.40
300
400
0.30
400
300
0.20
500
200
0.10
600
100
Pakutavat kogust mõjutavad :
•
Toote hind
•
Teiste toodete hinnad
Tootmiseks vajalike ressursside hind
•
Tehnoloogia  tase ja efekti vsus
•
Tootjate ootused tuleviku suhtes
•
Tootjate arv turul
Pakkumisena käsitleme eelkõige seost pakutava koguse ja hinna vahel.
MIDA KÕRGEM ON TOOTE HIND, SEDA SUUREM ON PAKUTAV KOGUS 
(CETERIS PARIBUS)
vt nõudlusseadus – mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus
Muutused pakkumises :
Väheneb kui                                                              
- asenduskauba  hind tõuseb
-kaaskauvba hind langeb
-tootmisteguri hind tõuseb
-mõned tootjad lõpetavad tootmise
Suureneb kui
-asenduskauba hind langeb
-kaaskauba hind tüuseb
-tootmisteguri hind langeb
-leitakse efektiivsem tehnoloogia
-uued ettevõtted sisenevad
Graafiliselt saab pakkumise kasvu või kahanemist kajastada pakkumiskõvera 
nihkega vastavalt paremale või vasakule.
Kui pakkumiskõver nihkub hinna poole, siis pakkumine väheneb. Kui kõver 
nihkub koguse poole siis suureneb.
Pakkumise kasv ja kahanemine
Analüüsi käigus tuleb eristada:
•
muutust nõutavad(pakutavas) koguses
•
muutust nõudluses(pakkumises)
Turu tasakaal
Nõudjate ja pakkujate koostegevusest võib kujuneda  tasakaal või tekkida kas 
puudu-, ülejääk.
Turu ülejääk – suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab 
nõutava koguse.
Turu puudujääk – suurus, mil e võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab 
nõutava koguse
Tasakaalu hind
Hind, mille puhul ostjate ja müüjate soovid kokku langevad
Tasakaaluhinna  puhul saavutab turg korra seisundi, kus nõutav ja pakutav 
kogus on võrdsed. Joonis!
Maksimumhind – seadusega kehtestatud kõrgem hind, mida antud hüvisele 
kehtestada võib, nt üüri piiri hind
Miinimumhind  – seadusega kehtestatud kõrgeim hind, millest allapoole ta 
langeda ei tohi, nt miinimumpalk
Kunstlikult kõrge hind toob kaasa liigpakkumise(ülejäägi ), kunstlikult madal 
aga liignõudluse (puudujäägi)
Hinna funktsioonid:
1. Nõudmise ja pakkumise  tasakaalustamine
2. Tootjaid ja tarbijaid  suunav  ja juhtiv rol
3. tulude jaotaja ühiskonnas
Tööturg - turg, kus inimene müüb oma tööd ja tööandja ettevõte ostab tööd, 
makstes selle eest tasu e palka
Tööealine  rahvastik  on 15-74 aastane elanikkond. See jaguneb:    
Aktiivne rahvastik                                                 Mitteaktiivne rahvastik
•
töötajad – inimene, kes teeb tööd      tudengid, pensionärid, 
koduperenaised
ja saab tasu selle eest                                          Inimeed, ke ei soovi töötada või 
ei ole             
•
töötud – inimene, kes soovib ja on
võimeline tööd tegema, kuid kes ei leia tööd
Tööpuudus – tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kuoi nõulus 
nende järgi
Tööjõu puudus – tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu 
pakkumi  ne, tööjõu puudus võib olla valdkonnati.
•
Hõivatuse määr – näitab  protsentuaalselt  hõivatuse osa kogu tööealisest 
rahavastikust
•
tööjõust osavõtumäär (aktiivsuse määra näitaja)- näitab mil ine on kogu 
rahvastiku (tööjõu) osa kogu tööealisest rahvastikust
w
  ww.nip.ee w
  ww.nip.ee ; www.stat.ee
Töötuse määr – väljendub protsentuaalselt töötute arvu tööjõus (töötu pluss 
hõivatud
•
Siirdetöötus – tööpuudus, mis tekib töökoha vahetamisel
•
Struktuurne  töötus – sel ine tööpuudus, mis tekib siis, kui tööjõu 
kvaliteet(oskused, hariduse tase ja  kvalifikatsioon ) ja  paiknemine  ei lange 
kokku töönõudmise vajadusega, nt struktuurne töötus.
Tööandja on huvitatud võimalilkult väikestest tööjõu  kuludest  ja võimalikult 
suurest kasumist.
Töötaja – huvitatud võimalikult suurest palga numbrist ja headest töötingimutest.
Valitsus – tahab, et võimalikult paljud inimesed oleksid hõivatud ja  edukad .
Töötaja pn isik, ke teeb tööd ja saab selle eest tasu vastavalt lepingule.
Töötajaid on kolme liiki:
•
palgatöötaja, kellelel makstakse töö eet palka ja ke töötavad vastava 
lepüingu aluel või kes on valitud ametites(vallavolikogu esimees, 
parlamendiaadikud)
•
Ettevõtjad, kes maksavad endale palka ise või saavad muus vormis 
ettevõtlutulu.
•
Vabakutselised, ke saavad oma tehtud töö eest tasu, mil ek on  honorar , 
esinemistasud jne.
Töötutru statistika juures kasut näitajad tööjõi ieloomustamieks
tööjõu määr – näitab protenstuaalselt hõivatute osa kogu tööealisest 
rahvastikust
tööjõust osavõtumäär – näitab, milline on aktiivse rahvastiku osa kogu 
tööealisest rahavastikust.
Töötuse määr – defint välja töötanud rahvuvaheline tööorganisatsioon
Ri gi ülesanded turumajanduses
•
kontrollib monopole
•
kontrollib, et  maksud  laekuksid
soodustab konkurentse
Ri gi vahendid, et majandusse sekkuda:
•
otsene rahaline toetus
•
väliskaubandsulikud tõkked (eriti oma toiduaineteturu kaitseks)
Ri gi  sekkumise  sotsiaalne moti v:
•
tööpuuduse vältimine
•
toiduainete turu kaitseks : sekkumise viisid – san.hügieen, tervishoiu- ja 
ohutusnõuded ning nende nõuete täitmise kontroll
Erahüvis
Ühishüvis
Konkureeriv hind
Tarbijate jaoks tasuta
Hüvis ammenduv
Hüvis ammendamatu
Tarbija kindlaks tehtav
Tarbijaskonna jaoks raske pi ritleda
Ühitarbimine välistatav
Tarbimist ei saa välistada
Hulk oluline
Mererand,  valgusfoor , TV jne
Eelarve -  numbriliselt väljendatav rahaline plaan, tulude ja kulude suhte  
väljendamiseks.
Tulud – sissetulekud, kui suures ulatuses raha laekub
Kulud – väljaminekute arvestus
Riigieelarve  – riiklik tulude ja kulude plaan. Selle koostab  rahandusministeerium . 
Vastu võtab riigikogu.
 Valitsuse kulutused
•
Toetused –  lastetoetused , toimetulekutoetused, töötuabiraha
•
Toetused kohalikele omavalitsustele
riigikaitse  ( Kogu aastasest SKPst 1%)
•
riigitöötajate  palgad
•
intressid riigivõlgadest
Valitsuse tulud
•
Maksud e fiskaaltulud
•
rahahoiustus e finantstulu
•
varade müük/kinnisvara tulu