docstxt/13834874029729.txt
1.2.1.Psühholoogia teoreetilised suunad. Harjutus 2 ÜL. Täitke tabel. Tabelit saab kasutada aineeksami ajal. Teoreetiline suund Tuntumad Peamised valdkonnad (tööd), esindajad mida tänapäeva psühholoogia kasutab 1 PSÜHHODÜNAAMILINE PSÜHHOLOOGIA -Donald Hebb Psüühiliste häirete ravi läbi inimese alateadvuse ja mineviku uurimise. -Sigmund Freud -Alfred Adler 2 BIHEIVIORISM REFLEKSOLOOGIA -John Watson Ivan Meditsiinipsühholoogia 3 HUMANISTLIK PSÜHHOLOOGIA -Carl Rogers -Abraham Maslow ...
1 aksioome. Tasakaalu aksioom.Kui vabale kehale mõjub kaks jõudu saab keha olla tasakaalus kui nende jõud on võrdsed F1=F2 vastassuunalised ning mõjuvad piki sama sirget. Kehale millele mõjub üks jõud ei saa kunagi olla tasakaalus. ,,Aksioom antud jõusüsteemi mõju jäigale kehale ei muutu, kui sinna lisada või sealt ära jätta tasakaalus jõusüsteem.3.aksioom Keha ühes punktis rakendatud kahel mitteparalleelsel jõul on resultant, mis rakendub samas punktis ja mida kujutab nende jõudude kui rööpküliku külgedele ehitatud rööpküliku diagonaal.4aksioom ühe materiaalse keha mõjumisel teisele esineb suuruselt sama,kuid vastupidise suunaga vastumõju.5aksioom ehk jäigastamise aksioom.Deformeeruva keha tasakaal antud jõusüsteemi mõjul ei muutu,kui see keha lugeda jäigaks.6aksioomehk sidemete aksioom Aktiivsed jõud koos nende poolt põhjustatud toereaktsioonidega moodustavad välisjõud. 2. Koonduvtasapinnaline jõusüsteem koosneb ühele kehale rakendatu...
lahuseid(0,1M) nõutud kontsentratsioonideni (0,05M), ühendasin keeduklaasid soolasildadega, asetasin sisse metallielektroodid ning võtsin voltmeetrist näidud esialgsele galvaanielemendile ning kummagi poole näidud hõbekloriidi suhtes. Seejärel tegin arvutused. Katseandmed ja arvutused: Katse temperatuur 25°C A Elektromotoorjõu mõõtmine Tabel 1 Element Emõõdet E'arv= (+)mõõdet- (-)mõõdet E''= (+)teor- (-)teor V V V Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu 0,703 0,72 0,7611 0,05m 0,05m B Elektroodide potentsiaalide mõõtmine Tabel 2 Jrk nr Element E'mõõdet mõõdet=Ag/AgCl/KCl±E'mõõdet mõõdet-teor 1 Cd/CdSO4//KCl//AgCl/Ag 0,641 -0,442 0,0186 0,05m
lahuseid(0,1M) nõutud kontsentratsioonideni (0,05M), ühendasin keeduklaasid soolasildadega, asetasin sisse metallielektroodid ning võtsin voltmeetrist näidud esialgsele galvaanielemendile ning kummagi poole näidud hõbekloriidi suhtes. Seejärel tegin arvutused. Katseandmed ja arvutused: Katse temperatuur 25°C A Elektromotoorjõu mõõtmine Tabel 1 Element Emõõdet E'arv= (+)mõõdet- (-)mõõdet E''= (+)teor- (-)teor V V V Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu 0,695 0,708 0,753 0,1m 0,05m B Elektroodide potentsiaalide mõõtmine Tabel 2 Jrk Element E'mõõdet mõõdet=Ag/AgCl/KCl±E'mõõdet mõõdet-teor nr 1 Cd/CdSO4//KCl//AgCl/Ag 0,647 -0,411 0,045 0,1m
m m C: Leian Zn ja Cu aktiivsused ja seejärel teoreetilised potentsiaalid elektroodidele Nernsti võrrandi järgi. *Aktiivsustegurid ja standartpotentsiaalid on võetud käsiraamatust. V V B: Leian elektroodidele mõõdetud potentsiaalid (+)mõõdet ja (-)mõõdet Võrdluselektroodi potentsiaal on Ag/AgCl = 0,2252 V (-)mõõdet = 0,2252 0,955 = -0,730 V (+)mõõdet = 0,2252 + 0,079 = 0,3042 V Leian mõõdetud ja teoreetiliste potentsiaalide vahed: mõõdet - teor(Zn) = -0,730 + 0,813 = 0,083 V mõõdet - teor(Cu) = 0,3042-0,3048=-0,0006V A: Leian elemendi elektromotoorjõu mõõdetud elektroodide potentsiaalide järgi: E'arv= (+)mõõdet (-)mõõdet = 0,3042+0,730 = 1,0342 V Katse temperatuur 25 °C. A. Elektromotoorjõu mõõtmine Element Emõõdet E´arv =(+)mõõdet (-)mõõdet E´´arv = (+)teor (-)teor
Pärast mõõtmist arvutatakse teoreetilised suurused, mida võrreldakse katselistega. Potentsiaali ja emj. teoreetilised väärtused arvutatakse Nernsti valemi põhjal, kusjuures normaalpotentsiaalid ja aktiivsustegurid võetakse vastavatest tabelitest. Katseandmed esitatakse järgmiselt. A. Elektromotoorjõu mõõtmine Element Emõõdet E´arv =(+)mõõdet (-)mõõdet E´´arv = (+)teor (-)teor Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu 0,716 0,714 0,750 0,1m 0,05m (+)mõõdet ja (-)mõõdet võetakse tabelist B (+)teor ja (-)teor võetakse tabelist C B. Elektroodide potentsiaalide mõõtmine Jrk. Element E´mõõdet mõõdet=Ag/AgCl/KCl±E´mõõdet mõõdet teor nr. 1 Cd/CdSO4//KCl//KCl/AgCl/Ag 0,646 -0,44801 0,00469 0,1m
Keskmine aktiivsustegur väikese ioontugevusega lahustes on leitav seosest log = 0,509 z+ z I kus ioontugevus 1 I= 2 mizi2 Suurema ioontugevusega lahuste puhul tuleb kasutada käsiraamatute vastavaid tabeleid. Katsetulemused. Standardelektrood Ag+/AgCl 0 = +0,2252 V A. Elektromotoorjõu mõõtmine Elemendi skeem Emõõdet Earv = (+)mõõdet ()mõõdet Eteor = (+)teor ()teor Zn/ZnSO4 // KCl // CuSO4/Cu 1,095 V 1,093 V 1,104 V 0,1m 1m 0,1m (+)mõõdet ja ()mõõdet võtan tabelist B, (+)teor ja ()teor võtan tabelist C B. Elektroodide potentsiaalide mõõtmine Nr. Elemendi skeem E´mõõdet mõõdet=võrdlus E'mõõdet teor
170 98 0,97 97 180 99 1,00 100 I f ja cos²γ 120 100 80 I f (µA) 60 40 20 0 0.00 0.20 0.40 0.60 0.80 1.00 1.20 cos²γ Graafik 1. Eksperimentaalsed tulemused. I teor ja cos²γ 120 100 80 I teor (µA) 60 40 20 0 0.00 0.20 0.40 0.60 0.80 1.00 1.20 cos²γ Graafik 2. Teoreetilised tulemused. Kui γ= 30⁰ ja 150⁰ Erinevus 2 µA esimesel juhul ja 5 µA teisel juhul.
võrdluselektroodist (kalomel- või hõbehõbekloriidelektroodist). Kahe viimase galvaanielemendi elektromotoorjõudu ja võrdluselektroodi potentsiaali kasutatakse uuritavate elektroodide potentsiaalide arvutamiseks. Arvutamisel tuleb tähele panna, kas uuritav elektrood on elemendis positiivne või negatiive. KATSENDMED Katse temperatuur 25 A. Elektromotoorjõu mõõtmine Element Emõõdet E´arv =(+)mõõdet (-)mõõdet E´´arv = (+)teor (-)teor Näiteks 1,002 V 0,316 (-0,685) = 0,287+0,802 = Zn/ZnCl2//KCl//CuSO4/Cu 1,001 V = 1,089 V 0,05m 1m 0,2m B. Elektroodide poternsiaalide mõõtmine Jrk. Element E´mõõdet mõõdet=Ag/AgCl/KCl±E´mõõdet mõõdet teor nr. 1 Zn/ZnCl2//KCl//KCl/AgCl/Ag 0,926 0,241 - 0,926= -0,685 - 0,05m 1m küll
905 1.167 9 160 40 20 14 12 2.000 1.167 10 180 40 21 16 13 1.905 1.231 11 200 40 21 15 13 1.905 1.154 L C R0 0.1 0.0000002 1.3 1 3 eksp teor Jrk nr R(s), 0.856 0.357 0.606 0.00578 1 250 0.799 0.318 0.558 0.095 2 300 0.799 0.318 0.558 0.184 3 350 0.856 0.318 0.587 0.273 4 400 0.799 0.288 0.543 0.362 0.744 0.182 0.463 0.451 0.744 0
sildadega. Voltmeetrilt lugesin elektromotoorjõu näidud esialgsele galvaanielemendile ning galvaanielementidele, mis koosnesid ühest uuritavast elektroodist ja hõbehõbekloriidelektroodist (võrdluselektroodist). Katseandmed esitatakse järgmiselt. Katse temperatuur 25 °C. A. Elektromotoorjõu mõõtmine Element Emõõdet E´arv =φ(+)mõõdet – φ(-)mõõdet E´´arv = φ(+)teor – φ(-)teor Näiteks 0,737 0,724 V 0,7663V Cd/CdSO4//KCl//AgCl/Ag V 0,1m 0,05m φ(+)mõõdet ja φ(-)mõõdet võetakse tabelist B φ(+)teor ja φ(-)teor võetakse tabelist C E ' arvutuslik =0,284−(−0,440 )=0 , 724 V E ' 'arvutuslik =0,3047− (−0,4616 )=0 , 7663V B. Elektroodide potentsiaalide mõõtmine Jrk
kondensaatorist C ja mahtuvus- ja takistussalv ning aktiivtakistist R koosnevas ostsillograaf ahelas toimuvate võnkumiste sumbuvuse logaritmilise dekremendi ja perioodi määramine Skeem: 3.Katseandmete tabelid Sumbuvuse logaritmilise dekremendi määramine Jrk Rs, A1,m A2,m A3,m A4,m A1/A A3/A 1 3 eksp teor nr m m m m 2 4 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. L = ......... C = .......... R0 = ........... Sumbuvate võnkumiste perioodi määramine M, Jrk nr Rs, N l, cm t, ms Teksp, ms Tteor, ms ms/cm 1. 2. 3. 4. 4.Arvutused
4. Riputasin keermetraadid kruvikule kinnitatud traadile. Keermetraadid on riputatud kruviku kohale 5. Panin ühele poole keerme süvistesse kaks ja teisele poole üks traat ja hoidsin nii, et traadid puutuksid keeret keskmise (läikiva) kohaga. 6. Mõõtsin suurust M kolmes erinevas kohas, igaühte kahes ristsihis. 7. Arvutasin kõigi mõõtetulemuste keskmise. See ongi keerme tegelik keskläbimõõt d2 teg. Arvutasin keerme teoreetilise keskläbimõõdu d2 teor . Nende kahe suuruse absoluutväärtuste vahe on keskläbimõõdu mõõtemääramatus d2. Leidsin keermetolerantside tabelist keerme täpsusklassi, mille keskläbimõõdu tolerants oleks suurem kui d2 . 8. Kandsin tulemused tabelisse. 9. Puhastasin ja määrisin keermetraadid ja kruviku mõõtepinnad, panin traadid nende hoidetuubi, kruviku karpi ja korrastasintöökoht. 10. Esitasin töö aruande õppejõule. Mõõtetulemused
Katseandmete tabelid Sumbuvuse logatmilise dekremendi määramine Jrk. Rs, A1, A2, A3, A4, A1/A A3/A 1 3 eksp teor nr mm mm mm mm 2 4 L= .................... C=.................... R0=..................... Sumbuvate võnkumiste perioodi määramine M, Teksp, Jrk. nr Rs, N l, cm t, ms Tteor, ms
teoreetilised suurused, mida võrreldakse katselistega. Selleks vajalikud standardpotentsiaalid ja aktiivsustegurid võetakse käsiraamatu vastavatest tabelitest. Katseandmed esitatakse järgmiselt. Standardelektrood ...................................... 0 = ......................................... V A. Elektromotoorjõu mõõtmine Elemendi skeem Emõõdet Earv = φ(+)mõõdet – φ(–)mõõdet Eteor = φ(+)teor – φ(–)teor Näiteks Zn/ZnSO4//KCl//CuSO4/Cu 0,1m 1m 0,1m φ(+)mõõdet ja φ(–)mõõdet võetakse tabelist B, φ(+)teor ja φ(–)teor võetakse tabelist C B. Elektroodide potentsiaalide mõõtmine Nr. Elemendi skeem E´mõõdet φmõõdet=φvõrdlus E'mõõdet φteor 1 2 E'mõõdet – pluss või miinus märgi kohta vt. näidet eespool. φteor võetakse tabelist C C. Elektroodide potentsiaalide arvutus Nr
3 500,000 800,000 1 l= 1138,137 x=0 y=0 praktiline= 54002`00`` Fx=+0,01 Fy=- teor= 540 0 0,016 F=pr.- 54002`- teor= 5400=002 Flub=±1 = ±1 =±2014`9` ` " 01 " juuni 20 11 a Arvutas: Martin Säde EI22a . Kontrollis: .
P V + h) Profiili mõõdetud poolnurk = 2 2 mõõd 2 2 i) Teoreetiline profiili poolnurk 2 = 30° teor j) Profiili poolnurga viga = _ 2 2 mõõd 2 teor 4. Mõõtetulemuste analüüs a) Tuletatud keskläbimõõt: d2 tul = d2 mõõd + 1,732· P· 10-3 + 0,36 /2· P· 10-3 b) Keskläbimõõdu hälving d2 = d2 tul d2 teor c) Määrata keermele tolerantsitsoon nii, et keere oleks kõlbulik
9 500,000 800,000 1 l= 1138,137 x=0 y=0 praktiline= 540002`00`` Fx=+0,01 Fy=- teor= 540 0 0,016 F=pr.- 54002`- teor= 5400=002 Flub=±1 = ±1 =±2014`9` ` xA-B = xB-xA xA-B = 500,000-599,853 = -99,853 yA-B= yB-yA yA-B= 800,000-681,000 = +119 Tan R12 = 119:(99,853) = 49°5959,85 50°00 RII = 49°5959,85 50°00
praktili 540002`00`` l 0 ne= = Fx=- Fy=- teor= 5400 0,14 0,027 4 F=pr- 54002`-5400=002 teor= Flub=±1 ±1=±2014`9`` = KINNISE KÄIGU ARVUTUS xA-B = xB-xA xA-B = 500,000-599,853 = -99,853 yA-B= yB-yA yA-B= 800,000-681,000 = +119
018 29.546 872.991 Ua(Rx) 22.65827 U A R x t n 1, i 59.646 3557.632 -73.512 5403.976 Rx-Rx(kesk) Rx-Rx(kesk)^2 3.969 15.755 -10.362 107.378 Ua(Rx) 11.62896 28.427 808.105 -38.682 1496.274 16.648 277.141 Rx-Rx(kesk) Rx-Rx(kesk)^2 2.195 4.817 -5.438 29.576 Ua(Rx) 6.635602 Rx(teor) 17.172 294.868 -21.399 457.931 U(Rx(teor)) 9.666 93.432 viga 0.702007 R R n 2 x U A R x t n 1, i 1 n n 1 l1 Rx R
Def.6''(geom) Punkti A nim jada Pn piirpunktiks, kui A igas ümbruses S(A,r) leidub naturaalarv N nii, et PnS niipea kui n>N.
Def.7 Arvu nim funi w=F(P) piirväärtuseks kohal A ja tähist limP-Af(P)=, kui arvu iga ümbruse U korral leidub punkt A
ümbrus S nii, et f(P)U niipea kui PS (PA,PD).
Def.7' Arvu nim funi w=F(P) piirväärtuseks kohal A kui iga E>0 korral leidub arv >0 nii, et |f(P)-|
2003 824 107,1 2003 110 108,7 Kas normaaljaotus N(197,79;72,45) sobib andmete kirjeldamiseks? 2003 731 110,0 2003 761 112,0 Olulisuse nivoo 0,05 2003 562 114,3 Vabadusastmete arv =r* -p-1=8-2-1=5 2003 109 120,0 2003 296 120,0 2003 452 120,0 CHIINV 2003 504 120,0 11,0704976935 hii-ruut-teor 2003 588 120,0 2003 749 120,0 Kuna hii-ruut-emp on väiksem kui hii-ruut-teor (7,97526 < 11,0705) , siis empiir 2003 751 120,0 Seega võime seda empiirilist jaotust kirjeldada teoreetilise jaotusega N(197,79; 2003 795 120,0 2003 511 120,8 2003 265 121,5 2003 401 125,0 2003 645 126,7 2003 162 130,0 intervall int. Ül. Piir sagedus
1138,137 x=0 y= praktili 540002`00`` l 0 ne= = Fx=- Fy=- teor= 5400 0,01 0,017 4 F=pr- 54002`-5400=002 teor= Flub=±1 ±1=±2014`9`` = KINNISE KÄIGU ARVUTUS xA-B = xB-xA xA-B = 500,000-599,853 = -99,853 yA-B= yB-yA yA-B= 800,000-681,000 = +119
lahuseid(0,1M) nõutud kontsentratsioonideni (0,05M), ühendasin keeduklaasid soolasildadega, asetasin sisse metallielektroodid ning võtsin voltmeetrist näidud esialgsele galvaanielemendile ning kummagi poole näidud hõbekloriidi suhtes. Seejärel tegin arvutused. Katseandmed ja arvutused: Katse temperatuur 25°C A Elektromotoorjõu mõõtmine Tabel 1 Element Emõõdet E’arv= φ(+)mõõdet- φ(-)mõõdet E’’= φ(+)teor- φ(-)teor V V V Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu 0,703 0,72 0,7611 0,05m 0,05m B Elektroodide potentsiaalide mõõtmine Tabel 2 Jrk nr Element E’mõõdet φmõõdet=φAg/AgCl/KCl±E’mõõdet φmõõdet-φteor
3 2,35 31,5 5,827 35,5 2,235 40 0,003592 32 5,378 36 1,786 40 0,003592 30 7,174 34 3,582 40 0,003592 31,5 5,827 35,5 2,235 40 0,003592 Avad d= 12,7mm 3 l= 50mm Vee tegelik Vee teor. Kulu kiirus Kiirus koefitsent Aeg (s) (m/s) (m/s) (alfa) 17,2 1,649 0,1726 16,6 1,708 0,1788 16,1 1,761 0,1844 14,4 1,969 0,2359 13,2 2,148 0,2574 13,3 2,132 0,2555 16,3 1,74 0,2517 17,4 1,63 0,234 15,1 1,878 0,2766
tavaliselt ümber mõõdistatava maa-ala, katastriüksusel võimalusel mõõda piiripunkte. Tänapäeval tuleb kinnine käik siduda riikliku geodeetilise põhivõrguga, selleks rajatakse tavaliselt eraldi sidumiskäik. Sidumiskäiku tahetakse enamasti kinnise käiguna, mille üheks küljeks on tavaliselt riikliku geodeetilise tihendusvõrgu paarispunktid. 1. horisontaalnurkade tasandamine arvutatakse mõõdetud nurkade summa prakt = 1 + 2 + ... ´, siis teoreetiline summa teor =180 0 (n + 2) (välisnurkadel) teor =180 0 (n - 2) (sisenurkadel), siis nende vahe f = prakt - teor - see tuleb jagada proportsionaalselt nurkadele Lubatud vea suurus sõltub nõutud täpsusklassist. Kui tegelik sulgemisviga ületab lubatud piirid, siis ei tohi arvutusi enne jätkata, kui viga on leitud ja kõrvaldatud. Parandi täpsus tuleb ümardada samasse täpsusklassi, kui nurga mõõtmine (meil 0,1'). Kui sulgemisviga ei jagu täpselt nurkade
4) leida diameetrite ülemine kvartiil. 14,3375 9 6. Teoreetilise ja empiirilise jaotuse võrdlemine Pearsoni 2- kriteeriumiga Tabel 10. Teoreetilise ja empiirilise jaotuse võrdlemine Pearsoni 2-kriteeriumiga Normaaljaotus Lognormaaljaotus Weibulli jaotus Teor ni Emp c2 Teor ni Emp c2 Teor Emp c2 ni ni ni ni 16,0423 14 0,2600 10 14 1,2174 9,2003 14 2,5040 21,3381 22 0,0205 28 22 1,4602 33,9848 22 4,2265 31,7950 36 0,5561 39 36 0,2436 37,7823 36 0,0841 35,3330 43 1,6637 35 43 1,9891 31,5609 43 4,1461
KINNISE KÄIGU 1-2-3-4-5-1 ARVUTUS " 30 " detsember 2011. a Arvutas: Kristo Nõmm . Kontrollis: . Yb=113°2100" 1-2= a-b±180°+ Yb =63°21' fs/=fx +fy2/l=1/N=0,018788294/ 2 pr=1+2 +3 +4 +5=540°200" 2-3= 1-2±180° - 2=107°31'38" /1138,137=1/605771/2000 teor =180°(n-2)=180°(5-2)=540°000" 3-4= 2-3±180° - 3=203°21'11" f =pr -teor =+2 4-5= 3-4±180° - 4=274°54'11" px=-fxili/l py=- fyili/l flub =±1n=±2,2 5-1= 4-5±180° - 5=333°25'9" px1=+0,001 py1=-0,003 f flub =+2±2,2 Kontroll: px2=+0,002 py2=- 0,004
kruviku nulliseadmine). Selleks kinnitasin piduri, avasin käristi mutri, seadsin trumli nulli, kinnitasin käristi mutri, vabastasin piduri, kontrollisin nullasendit 3 korda. d) Mõõtsin keerme keskläbimõõdu kahes ristuvas sihis, kummaski 3 korda ja kandsin tulemused tabelisse. 4. Arvutasin keerme teoreetilise keskläbimõõdu d2 teor. Keskläbimõõdu hälbe d2= |d2teg| - |d2teor| . Määrasin standardist keerme täpsusklassi nii, et saadud hälve d2 mahuks selle täpsusklassi tolerantsitsooni sisse: d2 < T d2 5. Puhastasin ja määrisin mõõteriista ning asetasin karpi. 6. Korrastasin töökoha. 7. Esitasin töö aruande õppejõule. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1
Netikett Triine-Ly Teor Audru Kool 6. a klass Sissejuhatus Netikett on võrgu etikett. Seal on kirjutamata reeglid, sa tead neid peast ja ei pea neid kuskilt maha lugema. Sõna "netikett" tuleb väljendist "Net etiquette" ja käsitleb arvutivõrgus käitumise juhiseid. Iga Interneti kasutaja peaks nendest reeglitest kinni pidama. 5 tähtsamat reeglit Sa ei tohi kasutada arvutit teise inimese haavamiseks! Sa ei tohi ennast vahele segada teise inimese arvutitöösse. Sa ei tohi nuhkida teise inimese failides. Sa ei tohi arvutit kasutada varastamiseks. Sa ei tohi arvutit kasutada vale tõendusmaterjali loomiseks. Veel reegleid...
Töö käik: Mõõdame keermekruvikuga detaili keskläbimõõtu kahest erinevast suunast . Vastavalt A-A ja B-B . Arvutame valemi abil d2 teoreetilise ning leiame mõõteerinevused. Järgnevalt vaatame raamatust täpsusklassi ja võrdleme tulemustega ning saame täpsusklassi. Detaili mõõt M42x4.5 B A A B Mõõtesiht Kruviku Kruviku Kruviku D2 teg. D2 teor. D2 T d2 näit näit 2 näit 3 A-A 38.78 38.75 38.74 38.75 39.07 -0.327 6e 7 B-B 38.76 38.75 38.78 38.76 39.07 -0.327 6e 7 VALEM 4.5 42 -3+0.077=39.077 Järeldus: mõõdetav detail kuulub täpsusklassi 6e.
2003 244 100,0 150-200 200 2003 246 270,0 200-250 250 2003 256 250,0 250-300 300 2003 257 140,0 300-350 350 2003 258 280,0 350-400 400 2003 262 93,3 2003 264 350,0 2003 265 121,5 2003 268 180,0 2003 269 250,0 2003 270 220,0 HII RUUT TEOR. 2003 272 230,0 2003 273 200,0 2003 277 300,0 2003 280 200,0 2003 281 200,0 2003 287 240,0 2003 288 200,0 2003 291 240,0 2003 294 225,0 2003 296 120,0 2003 298 300,0 2003 300 266,7 2003 302 150,0 2003 303 200,0 2003 305 106,7 2003 306 220,0 2003 309 200,0 2003 310 240,0 2003 315 250,0 2003 318 266,7 2003 319 300,0 2003 321 260,0 2003 322 85,0 2003 332 210,0
1 0 4 0,056 0,0005 0,00001 0,014 0,8 2 180 1 0,014 0,0005 0,00001 0,014 0,7 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0 0 20 40 60 80 100 120 A3/A4 1 3 eksp teor R_0 1,181818 0,223144 0,167054 Err:508 0,056423 C 1,222222 0,356675 0,200671 Err:508 0,162217 L 1,285714 0,430783 0,251314 Err:508 0,268012 1,333333 0,510826 0,287682 Err:508 0,373808 1,4 0,597837 0,336472 Err:508 0,479605 1,5 0,693147 0,405465 Err:508 0,585403 1,666667 0,798508 0,510826 Err:508 0,691201 Tteor 0,000703
= 0,332 Järeldus: Mõõdetud ja teoreetilised elektromootorjõu väärtused on peaaegu samad, mis tähendab, et mõõtmised n de määramine lektroodi potentsiaalide mõõtmine ud teoreetilise väärtustega. 1,071 1,127 -0,742 0,053 0,329 -0,003 Normaal- teor Aktiivsus potentsiaal a± 0 0,082 -0,763 -0,795 0,662 0,337 0,332 , mis tähendab, et mõõtmised ning arvutused olid tehtud täpselt.
6 125 40 21 11 6 1,90 1,83 0,644 0,606 0,625 7 150 40 18 8 4 2,22 2,00 0,799 0,693 0,746 L= 0,1H C= 2,00E-07 F R0= 16 M, ms/ Jrk nr Rs N l, cm cm t, ms Teks, ms T teor, ms 1 0 3 5,3 0,5 2,65 0,88333 0,000889 2 150 1 1,7 0,5 0,85 0,85 0,000895 0,049348 8,13E-25 0,2221 æt R 0,07109068 16 0,1822348 41 0,8 0,29355012 66 0,40514196 91 0,7 0,51711694 116 0,6295835 141 0,6 0,74265245 166 0,5
2 Arvutasin punktide 99 ja 0 vahelise lõigu tabelinurga valemiga tan(r)=y/x 3 Vaatasin y ja x ees olevate märkide järgi millisesse veerandisse saadud tabelinurgad jäävad ning tuletasin tabelinurkade valemite kaudu direktsiooninurgad 4 Saadud direktsiooninurkade abil (viimase punkti nurk - esimese punkti nurk + piisaval hulgal 360) leidsin teoreetilise mõõdetud nurkade (b) summa teor ja mõõdetud nurkade summeerimise teel prakt 5 Leidsin mõõtmisvea, mille jagasin mõõdetud nurkade vahel ära ja sain tasandatud veergu numbrid 6 Järgmiseks leidsin kõikide punktide juures direktsiooninurgad valemiga 2,3=1,2+2-180 7 Vastavalt saadud direktsiooninurkade suurusele määrasin "veerandi" ning arvutasin tabelinurkade valemite abil tabelinurgad
141:59:32 G G Pr. 1651:14:16 1651:14:25 s= 3453,688 -1113,519 +3264,643 -1103,499 +3264,863 Teor. 1651:14:25 -1103,499 +3264,863 FY -0:00:09 Fh -10,020 -0,220 Fh lub= fs/s= 1/343
m ± a± 0 +2 Zn/Zn 0,05 0,56 0,0484974226 -0,763 Cu/Cu2+ 0,2 0,104 0,0208 0,337 Ag/AgCl/KCl 1 0,77 0,77 0,241 -0,8017712996 Jrk. nr. Element E´mõõdet mõõdet=Ag/AgCl/KCl±E mõõdet teor ´mõõdet 1 Zn/ZnCl2//KCl/ 0,926 -0,685 0,1167712996 /KCl/AgCl/Ag 0,1m 1m 2 Ag/AgCl/KCl// küll. 0,075 0,075 -0,2123828684 KCl//CuSO4/Cu küll. 1m 0,2m 0,0484974226
118 358,1 -26,73 -162,14 arvutuslik 844 17,1 arvutuslik -26,62 -162,29 teoreetiline 844 24,7 teoreetiline -0,11 0,15 -0 -7,6 arv-teor 0,19 svud Punktide nr Koordinaadid sandatud ± y ± X ± Y 1050,00 1050,00 111 + 52,19 1056,88 1102,19 121 0,017 -0,023 - 45,56 + 1088,85 + 1056,63 1 0,024 -0,033 + 22,61
valmistatud algse (lahjendamata) soolhappelahuse molaarse kontsentratsiooniga. Millise kontsentratsiooniga hapet sooviti valmistada, milline tegelikult saadi? Teha järeldus tulemuste kokkulangevuse kohta. Arvutused m(lahus)=100cm3*1,0015g/cm3 = 100,15 g m(HCl)=100,15*0,024 = 2,4036 g m(HCl, konts)=6,68/1,17 = 5,66 ml V(H2O)=100-5,66 = 94,44 ml Tiitrimisel: V1=12,15 ml V2=12,1 ml V3=12,05 ml nHCl=nNaOH V NaOH C MNaOH CMHCl= VHCl CMHCl=12,1*0,002/10 = 0,1212 M CMHCl,teor=n/v CMHCl,teor=0,0659/0,5 = 0,1317 M Järeldused Taheti teha 0,132 M hapet, saadi 0,1317 M hape.
Majandus: Tund 6 10.klass NÕUDLUS II 1.Milline seos on üksikisikute nõudmiste ja turunõudluse vahel? Turunõudlus ja koos sellega ka hind peaks (teor.) kasvama kui üksikisiku nõuded mingi kauba järele suurenevad järsult. Turunõudlus peegeldab enamasti keskmist üksikisiku nõudluste summat ja kaudselt majanduse ,,tervislikku" seisu. 2.Mis on nõudluse hinnaelastsus ja mis seda määrab Hinnamuutuse mõju kogusele mida tarbijad ostavad on nõudluse hinnaelastsus. Kui väike hinnamuutus toob kaasa suure nõutava koguse muutuse, siis on hinnamõju suur ja nõudlus elastne. Sellisel juhul vähendab kõrgem hind kogutulu
37. Üldkogumite dispersioonide võrdlemine – Üldkogumi disp võrdlemiseks on võimalik MS Excelis kasutada kaht moodust. Lihtsaim F.Test, see annab olulisuse tõen väärtuse. Näitab kui suur on tõenäosus eksida kui väidame, et disp on erinevad. Erinevaks loeme siis kui saadud väärtus on väiksem kui 0,05. 38. Empiirilise jaotuse võrdlemine teoreetilise jaotusseadusega – Leida emp.jaotuse parameetrid(keskväärtus, standardhälve), leida teor.sagedused, kontrollida kooskõla xruut –testiga. CHISQ.INV.RT(0,05;v), kus v=r*-p-1 (v-vabadusastmetearv, r*rühmade arv, p – teoreetilise jaotuse parameetrite arv). Kui emp>teor siis võime jaotuste erinevuse lugeda oluliskes, kui emp≤teor, siis antud olulisuse nivool erinevusi oluliseks lugeda ei saa. Kui emp<teor, siis järelikult teoreetiline normaaljaotus ei erine oluliselt empiirilisest. 39. Tunnuste sõltumatuse x^2 test – Selleks peame võrdlema
Mittehom dv **normaalkuju y (n)=g(x;y;y';..;y(n-1)) **Moodustame
Cauchy ülesande, selleks lisame lineaarsele võrrandile n algtingimust:** {y(x 0) = y0 {y'(x0) = y0(1) {... {y(n-1)(x0) = y0(n-1)
(kus xo,yo,yn-1 on konstandid) (4) **Teoreem: Kui võrrandi (3) kordajad p 0(x), p1(x), ..., pn(x) ja vabaliige f(x) on
pidevad vahemikus (a, b) ja x 0 (a, b), y0, y0(1), ..., y0(n-1) (-,), siis võrrandil (3) leidub parajasti üks lahend y = y(x), mis
rahuldab tingimusi (4). ***Cauch teor põhjal Lin dv lahenduv tõestus: Kasut C.teor D={(x,y): x(a,b); -
206,00 54,00 III 26,00 54,00 24,46 12,41 118 sum(d): 358,2 1005,80 sum(b)prkt: 844 17,2 sum(d): -26,52 -162,15 sum(b)teor: 844 18,1 -26,52 -162,29 f(b): 0 0,9 f(d): 0,00 0,14 TTÜ Õpperühm
Töö käik: 1.Valin sobiva keermetraatide komplekti 2.Riputan keermetraadid kruvikule kinnitatud traadile. 3.Mõõdan suurust M kolmest erinevast kohast, igaühe kahes ristsihis. Mõõtetulemused mõõte-sihtkruviku näit (d2teg)Md2tegd2teord2Td2 (µm)täpsus. Klass123keskm.A- A B-B ovaalsus Arvutan mõõtetulemuste keskmise, mis on keerme tegelik keskläbimõõt d2 teg Arvutan keerme teoreetilise keskläbimõõdu d2 teor valemi järgi Nende kahe suuruse absoluutväärtuste vahe on keskläbimõõdu mõõtemääramatus d2
Jrk R s, A1, A 2, A3, A4, A1/A2 A3/A4 1 3 eksp teor nr. mm mm mm mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Sumbuvate võnkumiste perioodi määramine Jrk nr. R s, N l, cm M, t, ms Teksp, ms Tteor, ms ms/cm 1. 2. 3. 4. 5. Vabad võnkumised 1. Vabad võnkumised-ainult võnkesüsteemi sisemiste jõudude mõjul toimuvad võnkumised. Nad sumbuvad, sest
horisontaalprojektsioonide ja kõrguskasvude arvutamiseks. Kaldenurgad mõõdetakse teodoliidi (tahhümeetri) vertikaalringi abil. Enne kaldenurkade mõõtmist on vaja selgitada välja nulliasend (NA). Joone kaldenurga mõõtmiseks suunatakse niitristiku keskpunkti K tähisele instrumendi kõrgusele. = Lv - NA, kus Lv on vertikaalringi lugem. 22. Kinnise mõõdistuskäigu arvutamine. Horisontaalnurkade tasandamine: f = prakt teor sulgemisviga f < 1'n p = - f / n ' = + p ' = teor Direktsiooninurkade arvutamine: Parem i = i-1 ± 180o 'i = n * 180o + a n t = 180o (n 2) Vasak i = i-1 ± 180o + 'i = n * 180o a + n t = 180o (n 2) Koordinaatide juurdekasvude arvutamine: XBi = dBi * cos Bi YBi = dBi * sin Bi lub (fd/d) 1 /2000 f X = Xprakt f Y = Yprakt fd = (f X2 + f Y2)
horisontaalprojektsioonide ja kõrguskasvude arvutamiseks. Kaldenurgad mõõdetakse teodoliidi (tahhümeetri) vertikaalringi abil. Enne kaldenurkade mõõtmist on vaja selgitada välja nulliasend (NA). Joone kaldenurga mõõtmiseks suunatakse niitristiku keskpunkti K tähisele instrumendi kõrgusele. = Lv - NA, kus Lv on vertikaalringi lugem. 22. Kinnise mõõdistuskäigu arvutamine. · Horisontaalnurkade tasandamine: f = prakt teor sulgemisviga f < 1'n p = - f / n ' = + p ' = teor · Direktsiooninurkade arvutamine: Parem i = i-1 ± 180o 'i = n * 180o + a n t = 180o (n 2) Vasak i = i-1 ± 180o + 'i = n * 180o a + n t = 180o (n 2) · Koordinaatide juurdekasvude arvutamine: XBi = dBi * cos Bi YBi = dBi * sin Bi lub (fd/d) 1 /2000 f X = Xprakt f Y = Yprakt fd = (f X2 + f Y2)
-> saksale see väga halb Saksa kuulutab välja allveesõja, et saada mingitki mere osa Allveelaev Saksal allveelaevad väga tasemel! 1915 uputas saksa allveelaev ingl reisilaeva “Lusitania”, kus oli ka ameeriklasi, mis tõstis Am tagajalgadele, kuna nad olid sõjast kõrval. 1916 Taani lähistel vetel Jüüti merelahing – öösel; mõlemad pooled väitsid, et võitsid.; ingl kaotasid rohkem, kui sakslased, kuid ingl teor võitis, sest saksa hakkas kartma. 1917 Läänerinne: suur tahe saksat kukutada am kaalub appi tulemist Cambrai lahing – antante saadab massiliselt tanke – tankilahing Itaalia rinne: Caporetto lahing – It väed said raskelt luau saksalt ~300 000 itaallast võeti vangi ingl/pr väed tulid It appi, kuid päästa eriti ei suudetud Tagalas: Naine tuleb ühiskonnaellu ->tehastesse tööle, tootsid sõjajubinaid jm Eluolu:
annaabi.ee 
